Eile tegin ma selle saatusliku vea, et läksin poodi tühja kõhuga. Me kõik teame, mis siis juhtub – kõike tahaks! Nõnda kahmasingi ma sinimerekarpe ja lõhefileed ja igasugu häid ja paremaid asju, k.a parti. Kuna pardi peal oli -50% kleepekas, siis oli temaga kõige rohkem tuli takus ja nõnda sai eile õhtusöögiks part.
Kuna ka mereannid ei ole just kõige pikema säilivusajaga asjad maailmas, siis oli mul mõte, et lõunaks teen endale sinimerekarpe veinikastmes (issand, kui ma kirjutasin sõna vein, siis mulle meenus, et ma unustasin seda pasta sisse panna, oh well) ja õhtusöögiks plaanisin teha lõhefileed. Peale Magda trippi tundus see siiski natukene overkill olevat, sest käisin veel Mariga poes ja tegin natsa tööd ja jälle natukene koristasin ka, seega ei tundunud see õhtuöögiaeg nii kaugel olevat, et kaht rooga teha. Siis tabas mind ilmutus – miks ma ometi mõlemat korraga ei tee? Mereannipasta on ju üks mu suuri lemmikuid ja tihti tellin seda ka väljas süües. Mis seal muud, kui Masterchef mängima ja pastategu alaku!
Vaja läheb:
- Pastat, mina valisin just sellise õnarustega isendid, sest nende sisse lähevad mõnusad lõhe ja sibulajupid nagu lupsti ja siis on hea ühe ampsuga kõike hõrgutavat saada.
- Sinimerekarpe. Mina ostan neid tavaliselt värskena Selverist. Kilone kott maksab umbes 6 eur.
- Lõhet või forelli
- Kirsstomateid
- Peterselli
- Merevaiku (mina kasutasin kreveti ja lõhemaitselist)
- Soola (Gurmeesoolad on NII NII NII head! Ma ei jõua ära kiita)
- Sibulat, küüslauku
- Jupike võid
- Seeni (ei pea, aga mul oli üle)
- Oliiviõli
- Sidrunit
Mul on isegi natukene tobe seda retsepti siia kirjutada, sest ega see mingi maailmaklassi saavutus ei ole ja kindlasti võib keegi teadjam mulle alati öelda, et kuule seda tehakse hoopis nii või naa, aga noh, maitsev ta tuli ja inspiratsiooni võin ikka anda, ega ma eeldagi, et keegi näpuga retseptis järge ajaks.
Esiteks viskasin ma pannile võijupi, sibula ja küüslaugu, samal ajal panin keema ka pastavee. Kui sa oled organiseeritud, siis on sul praeguseks hetkeks lõhelt nahk maas, luud väljas ja jupid lõigatud. Samuti on sul kindlasti ka merekarbid “habemest” puhastatud. Kui sa oled nagu mina, keerad sa oma panni temperatuuri mega madalaks ja kukud elueest seda kõike tegema, et su sibulad ära ei kärssaks. Esimesena sain valmis lõhe, lisasin pannile. Kui karbid puhastatud, nemad ka pannile. Peale valasin kaks pakki merevaiku, maitsestasin musta soolaga (LINK) mis pidada just eriti hästi mereandidele sobima. Lisasin ka pipart ja pigistasin sisse pool sidrunit. Kaas peale ja lasin sellel seal omaette podiseda. Ausalt ei tea kui kaua. Mõne aja pärast lisasin ka seeni ja kirsstomateid.
Kogu see kupatus saab üsna ruttu valmis, sest ei lõhe ega karbid taha kaua aega küpsemiseks. Lõpetuseks hakkisin hunniku peterselli ja puistasin üle pasta, see annab sellele ikka õige meki, sest just petersell sobib mereandidega imeliselt.
Kellele mina siin ikka muidu kaunilt serveerin, ainult blogi jaoks seda pilti teen ja vsjo. Tavaliselt kui Kardo on kodus, siis tema saab selle esimese, kauni söögi, mida ma pildistanud olen, et ta mind ikka kiita saaks, kui imeliselt ma kokkan. Enda söögi viskan nagu lobi kaussi, hea et peoga veel ei söö. Aga kuna ma seda Masterchefi siin nii usinalt vaatan, siis tekib ka ju tahtmine, et ilus oleks!
Seega, et ilus oleks, ära kindlasti ära viska oma lõhenahka, mis sul suure tõenäosusega lõhest alles jäi. Kata see soola ja õrna kihi oliiviõliga ja pane kõrgel temperatuuril ahju. Sellest tuleb kõige imelisem lõhekrõps, mida te iial näinud olete. Mina kasutasin täna suitsutatud soola (LINK) ja see andis kalale veel eriti omapärase ja mõnusa meki.
Üks lugeja uuris, et kuidas üldse neid sinimerekarpe ette valmistatakse, et tema ei julge osta, kardab mega toidumürgitust saada. Noh, ega see just tuumateadus pole. Aga okei, ütleme nii, et sul on võrgutäis värskeid sinimerekarpe. Mis edasi?
Kõigepealt selgita välja, millised karbid on kasutuskõlblikud. St. elusaid võid süüa, surnuid ei maksa. Vala karbid kraanikaussi ja pane külm vesi jooksma. Kui karp on kinni ja terve, on ta suure tõenäosusega elus. Kui karp on lahti, siis võid proovida teha nii, et paned karbi korraks külma vee alla ja koputad millegagi karbi seljale. Kui ta kinni läheb, on ta elus. Kui ta lahti jääb, siis surnud. Kui sa ikka väga kardad, et sa vahet teha ei oska, siis kasuta lihtsalt ainult kinniseid karpe. Muidugi see võib tähendada seda, et viskad pool koti sisust minema. Kui ma päris aus olen, siis mina enamasti viskan ära ainult katkised, või need, mis pärani lahti. Siiani pole me iial mürgitust saand, nii et ju siis see asi nii hull ka ei ole ehk? Või on mul ainult jopanud.
Kui sa oled oma valiku värskete karpide osas teinud, siis võta nende habe ära. Habe on selline…adru moodi jura, mis karbi vahel on. Kisu see ära ja kraabi ka karp noaga pealt puhtaks, sest muidu on see jama pärast su pastas või hautises heljumas. Ja kui pastat teha ei taha, siis naudi nt karpe veinikastmes. Väga lihtne teha ja suussulavad. Selle retsepti leiad näiteks SIIT.
Igatahes, andke andeks, et ma viimasel ajal nii palju toidupostitusi teen. Kui teil neist juba täiesti siiber ees on, siis ma võib-olla lõpetan ära. Aga võib-olla ei lõpeta ka :((
23 kommentaari
Absull kõik su toidupostid lähevad mul salvestatult
listi, parimad üldse! Ma nii ootan just et keegi annaks
ka tavaliste, igapäevaste toitude retsepte mida ka ise
pere kõrval järgi teha! Super tubli, jätka!
Aa ja huvitav, kas sul oli kunagi ka kukeseenekastmele
mingi retsept? Täna hakkan tegema ja ma oskan teha
ainult tavalist hakkliha kukeseene kastet koorega. Sa
seenesõbrana ehk oskad mingi nipi anda mis selle
erilisemaks teeks?
Aitäh! Kukeseenekastmele pane julgelt hulka näiteks tüümiani ja sinihallitusjuustu, kui sööte (mõnele hullule ju ei maitse :D). Nii hea on! Ja hakkliha asemel pane hoopis peekonit, saab palju fancym!
OU, kasuta selitatud võid. siis saad tunda nagu sa teeks süüda tipprestoranis. 😀 kõige parem praadimiseks on aga selitatud või ja
õli segu 😉 ja ma mingi soolapuhuja pole, täitsa päris kokk
http://toidutare.ee/toidust/kokakool/v%C3%B5tted/D80B/
Ma kasutan päris tihti Gheed, kui sa seda mõtled 🙂
jh, see on lihtam peenem nimi 😀
ära mingil juhul lõpeta toidupostituste tegemist! väga vahva lugemine.
Pfff, viskasin just enne lõhenaha prügikasti…
Oled proovinud õllekastmega ka teha karpe? Pidid olema 10 korda paremad. Ma olen 1,5 aastat tagasi mõlemaid söönud Belgias,
mõlemad on head. Ise pole kunagi teinud.
Ma ARMASTAN karpe! Nomnom! Eriti isuäratav retsept
ka muidugi. Aga kes väga toorest karpi kardab, siis
sügavkülma omad on vast küll kindlapeale minek
Mitte toorest, vaid elusat siis äkki pigem. Toores on
nagunii 😀
Oot, kuskohast seda Masterchef Australiat vaadata saab? Mingitmoodi ostad episoodid?
http://watchseries-online.ch/episode/masterchef-australia-s07e19-off-site-challenge-abbotsford-convent-bakery
Aitääääh!!!! 🙂
blondiin küsib(kes pole kunagi merekarpe söönud)-kui kaua need ikkagi umbes hauduma peaksid? ja valmis saades siis karbid
avanevad ise ja sööd ikka seda sisemust ainult? Millise koostsisega nad valmisolekus on? st kas nad on ligased või pigem
“nätsused”? ja kui toitvad need on?
Sorry lollide küsimuste eest, aga seda postitust lugedes tuli nii suur tahtmine proovida 🙂
Kas sa mõtled ainult hautades? No kui juba see stock seal aurab ja keeb, siis valmivad merekarbid 5 minutiga kindlasti. Pastas ma lasin neil muidugi kauem olla, ala mingi 10 min oli kuumal pannil koos pastaga, kaas peal. Sööd ikka ainult sisemust jah. Tekstuurilt on nad sellised….noh, kui üle küpsetad siis on nätskemad, aga kui nad ideaalsed, siis sellised mahlased ja mõnusad ampsud. Seda, kui toitvad nad on, seda ma kahjuks ei tea 😀
Mida rohkem su postitusi loen, kust
sa gurmeesooladest räägid, seda enam
tekib isu neid proovida. 😀 Kurat,
peab südame külmaks tegema ja selle
raha nende alla panema (ofc ei saa ma
osta ju ainult ühte, eksole :D).
Ma ütlen ausalt, et sa ei kahetse. Esiteks sa saad nagunii oma pakiga testereid ka kaasa ja no nii põnev on katsetada igasugu uusi ja huvitavaid soolasid :))
See vajab kohe katsetamist, nii isuäratav näeb välja
Ütlen ausalt, et söön praegu teist kausitäit 😀
Ei..just jumala huvitav lugeda. Sa tundub selline “teen
suvalt midagi tavalist” söögiks, aga tegelt on alati
mingid fäänsid asjad. Sa ei tundu üldse selline kokkaja
( aga vb sellepärast et sa ei kiida end et teed hästi süüa
ja ma ei mäleta ka kas sa öled öelnud et see sulle üldse
meeldib). Noh igatahes kiitus nohh 🙂
Ma ei ole jah kunagi öelnud, et ma väga hea kokk olen. Seda vist seetõttu, et oma esimese päris söögi tegin ma heal juhul 21-aastaselt 😀 Pmst alles siis, kui ekspeikaga lahku läksin, pidin hakkama süüa tegema, sest enne oli tema see “vaatan masterchefi ja teen pork bellyt!”. Siis ma ei saand üldse aru, et mis kurat ta vahib neid kokkavaid inimesi, keda huvitab, eks 😀
Kui aga ise süüa tegema hakkasin, siis oli mul veel see periood, kus mulle ei meeldinud oluliselt süüa. Minu ema on terve elu teinud sellised suht random toite. Ala kanafilee tükkideks ja segab pannil kümutatud juurviljadega 😀 See toit ei olnud otseselt HALB, aga igav ja mittemidagi ütlev. Selle pärast oli mul pidevalt tunne, et mind sunnitakse midagi sööma, mis ei paku midagi muud peale selle, et see vist hoiab mind elus 😀
Kui ise tegema hakkasin, siis tahtsin just MIDAGI HEAD. Ja kui ma midagi head ei saa, siis mina süüa ei tee ka. Näiteks kõik hakkliha-makaronisöögid teeb meie majas Kardo 😀 Mitte, et need halvad oleks, aga ma lihtsalt ei viitsi selliseid igavaid asju teha. Mulle meeldib just saada masterchefist uusi ideid ja mõtteid, ala nagu täna see lõhenaha värk 😀
Haha, nagu loeks enda mõtteid – meil
täpselt sama. Olen Aussis ja elasin hiljuti
lõppenud Masterchefile normaalset
kaasa, hakkasin toitu kaunistama ja
pleitima ja whatnot, peika on ikka mingi
“külmutatud juurviljad pannile ja sealiha”
😀
No on mehed 😀