Alustuseks ütlen, et ma kindlasti ei ole selline, et ma muudkui ringi käiks sellises olekus, et kõik inimesed mind vaataksid ja mu tegemisi heaks kiidaksid. Näiteks täna käisime me kolmetunnisel Nõmme rännakul ja tagasi jõudsime me nii, et Mari oli ilma särgita, nagu mingi vaene orb (ta ajas sinna pool pudelit jääkülma vett peale ja märja rüüga on ju kehv olla, seega võtsime ära), mina olin küll särgiga, aga see särk oli (ok, on, sest see on kirjutamise ajal mul ikka seljas) kaetud erinevate plekkidega.
Nimelt Nõmme turult tulles oli meil igasugu head paremat, mida Mari muudkui mugis ja siis mulle sülle kippus. Praegu suudan ma särgilt leida ploomilöga, vaarikaplekke, hernelaigukest ja lisaks on pool särki rasvane, sest me pidime peatuma ka pontsikubaaris. Ainuke normaalne meie seas oli Kardo.
Et jah, ma kujutan ette küll, et kuidas keegi meid vaatas ja mõtles, et peaks vist lastekaitse kutsuma. Eriti siis, kui Mari vankrist välja ronis ja ilma särgita ühe raudaia ees seda meeleheitlikult lõgistama hakkas ja nutma kukkus, et sisse saada. Samal ajal tormas siis mingi räpane mutt (mina), seda last sealt ära kangutama ja pontsikutega vankrisse meelitama.
Aga IKKA arvan mina, vana maailma naba, et mul on ikka natukene õigust uurida, et miks mõned inimesed käituvad, nagu nad käituvad. Teel tagasi koju jooksis Kardo kiirelt Maximasse sinepiseemneid ostma ja mina ja paljas laps ootasime Maxima ees. Astus siis poest välja mingi noor kutt. Mitte mingi joodik ega kodutu vms. Astus poeuksest välja, köhatas, siis tegi seda kraaksuvat heli, kus ta tõmbas endale röga kurku ja sülitas selle kauni rögaklimbi maha. See pani tal vist mahlad käima, sest selle peale surus ta oma ühe ninasõõrme kinni ja nuuskas asfaldile.
Seejärel astus ta oma uhke musta autosse (sry ma ei tea autodest muud, kui nende värvi, aga no see konkreetne auto tundus uhke küll) ja sõitis rahulikult minema.
Ma seisin seal ja olin lihtsalt võitluses iseendaga, et kas ma peaks kohe õõvastusest ropsima hakkama või talle järgi jooksma ja küsima, et miks, oo JUMALA EEST MIKS, tegi ta praegu kõike seda, mida ta tegi.
Jah, ma olen enne ka inimesi seda tegemas näinud, aga tavaliselt on nad ala ennast täis sittunud 70-aastased eluheidikud, kes poe ees Bokki joovad. Nüüd ma võin küll öelda, et ma olen siin ilmas kõike näinud.
11 kommentaari
Olen elus ka paar korda murusse sylitanud.salvakat
polnud syda paha.nohu liigub pahasti.alla neelata ei
saa.ei habene kui see oleneb mu tervisest. aga teiste
nina all mai teeks seda.
Soome tuled, siis sa tahaksid kohe koju tagasi 😀 Iga teine noor või vana mees rögiseb ja nohiseb sulle
nt.poejärjekorras kõrva nii, et sa mõtled, et MIDA KURADIT TAL VIGA ON. Ausalt…väga jäle on. Eriti see
fakt, et seda teevad ka naised. Jep, naised rämetsevad siin samamoodi!
See sülitamine on ikka eriti rõve. Eriti on see
kombeks suitsetajatel. Kuskil bussipaviljonide
ümber on kogu aeg klimbid maas.
See on küll väga huvitav arusaam. Pigem on vast vastupidi, et matside hulgas on rohkem suitsetajaid.
Hei,
Tule Soome, siin on see nii tavaline ja kahjuks
just teismeliste tüdrukute juures. Tatti lendab
igast august igale poole ja on ilgelt rõve! Nii
tahaks iga kord neile öelda midagi, aga see siin
liiga tavaline ja neid ei huvitaks nagunii…
Just just… 😀 Või siis nunnul häälel ütlema nagu lapsele, ise liikudes kätega riistvara poole: “Oiii, no ketse on siin… Ära nüüd
nukrutse, küll sina ka ükskord suureks kasvad!”. 😀
Oh jummel… Sellega tuleb mul meelde enda seik, mis siiani mõnikord meelemaailma juhtub olema, kuigi sellest konkreetsest
seigast on juba ligemale 4 aastat möödunud. Mu kunagisel niiöelda boyfriendil oli üks “tore” sõber, kes oli väga … kuidas
öelda… naistemaias mees. Ja see, et ma tema sõbraga too aeg koos olin, see ei takistanud ju tal (sellel “toredal” sõbral siis),
mulle külge ajamast. Ta suutis kohati väga nilbe olla, püüdsin temaga kokkupuuteid mitte teha. Kuid üks õhtu juhtus ta siiski
meie seltskonnas olema. Tekkis moment, kus minu härrasmees eemaldus (mäletamist mööda laks ta wc-sse) ja härra Libedik
kasutas kohe võimalust. Hakkas oma nilbusi rääkima ja üks hetk lihtsalt tõusis püsti ja näitas enda riista- nagu andes mulle
mõista, et näed, millest sa kõigest ilma jääd. Too hetk ma olin nii hämmingus ja ei osanud midagi kostagi selle peale. Tema see-
eest tõmbas püksid tagasi jalga, naeris (enda arust veel nii hurmavalt) ja istus tagasi toolile, nagu midagi poleks juhtunudki… Et
siis… Miks, Mallukas, miks??? 😀
Oli siis midagi vägevat näidata ka :D?
Täiesti tavaline mittemidagiütlev komplekt oli Libedikul. Ise oli ta muidugi nii kikkis, et sai riistvara välgutada… 😀
Ma oleks siis vastanud, et oh ei, see pisiasi mul küll mingit ilmajäämiskurbust ei tekita 😀
Paneks kohe like su vastusele. ??