Ma peaks endale kuskile seinale suurelt kleepima, et “ära räägi teemadest, millest sa midagi ei tea!”. No sinna alla lähevad näiteks kõik need “kui mina lapse saan, siis hakkab ta magama oma voodis ja lutti iial ei saa ja kuni 18. eluaastani kasvatan ma talle kogu toidu oma kätega ja kes seda ei tee, on SITT ema”. Umbes nii ma rasedana mõtlesin ja arvatavasti kirjutasin ka. #piinlik
Sama oli selle hitleremmede postitusega, kus ma kaagutasin, et aastane tibu on juba kana! No ja mida ma nüüd siis teen? “Marikene, beebikene, kukununnukene tibukene, tule anna nüüd oma väike kätukene ja paneme sulle kenasti papud jalga ja lähme teeme tipa-tapa õues!”. Ok, kui ma selle välja kirjutan, siis hakkab endal ka natsa imelik, aga ma ei saa ennast takistada. Tal ju ei ole käed ja jalad nagu mul, vaid need on nii väiksed ja armsad, et need lausa peavad olema kätud ja jallud.
Ok, ma saan aru, et ma kõlan nagu ma oleks oma “ajud välja sünnitanud” või mis see popp väljend on ja päris ausalt ma kogu aeg mööda elamist ka niimoodi ringi ei sabista ja muudkui plutita seda beebikest (jah, ma olen kursis, et pea 2-aastane ei ole beebi ka). Ma vahepeal räägin nagu normaalne inimene ka temaga, aga enamasti see üldse ei õnnestu.
Ma saan aru jah, et ma kirun minevikumallut, aga no mis värk on sellega, et kõik teised, kellel endal kas polegi lapsi, või siis on, aga nemad neid sõnu ei kasuta, ohivad alati, et neil läheb lausa süda pahaks, kui lastega ninnunännutatakse ja neile sõnu nagu jallu ja kõtu ja kätu õpetatakse. Ma ei tea, ma küll ei ärritu, kui keegi ütleb, et paneme kinda kätte ja ma kohe kukun kobisema, et halloo, LASTELE võiks ikka nagu armsamalt öelda KÄTU mitte mingi käsi. Sest noh, mind tegelikult väga ei huvita, mis moodi teised oma lastega räägivad või ei räägi.
Minu meelest see tuleb lausa automaatselt (mul), et kõik osad Mari juures on nii armsad, et isegi nimi Mari tundub liiga vähe armas ja nõnda ma kutsungi teda Marimummuks ja Musimarikesekesekesekeseks ja nööbikeseks ja nublukeseks ja igasuguste muude “kesekene” lõpuga nimedega.
Ja ei, ma ei sünnitanud oma ajusid välja, ma olen üsna kindel, et sünnitusega rööviti mult ainult vasem mokk. Aga ülejäänu paistab siiski samal kohal olevat.
Aga no üldse on emaduse kohta ikka kõigil kobisemist:
- Käid väljas – rongaema
- Ei käi väljas – kanaema
- Annad lapsele poepüreesid – hoolimatu ema
- Teed lapsele ise püreesid – mõttetu ökoema
- Kasutad ühekordseid mähkmeid – laisk ema, kes ei hooli loodusest
- Kasutad korduvkasutatavaid mähkmeid – “mis sa elad 80dates v?”
- Annad lutti – mõttetu ema, kes ei taha ise lapsele lähedust anda
- Ei anna lutti – lapsepiinaja, sest tal on ju imemisvajadus!
- Annad rinda – rõve, tee seda kuskil kodus teki all
- Annad RPA’d- raudselt tahtis juua ja selle pärast ei viitsinud imetada
- Võtad kaalus juurde – paks vaal, kes ei suuda enda keha mehe jaoks enam ihaldusväärsena hoida
- Võtad alla – lapsega üldse ei tegele, käid sellel ajal trennis
- Paned lapse lasteaeda – rongaema, kes oma lapsega ei taha ise tegeleda
- Ei pane last lasteaeda – mõttetu eit, kes ei oska oma elu ja karjääriga kuskile jõuda ja passibki kodus ja saab järjest lapsi
- Käid trennides lapsega – mida sa piinad seda last, las tal olla lapsepõlv!
- Ei vii last trennidesse – mõttetu ema, ei raatsi isegi lapse huvidele raha kulutada
- Lubad lapsel loikudes mängida ja mustaks saada – räpane mutt, kes oma lapsest samasuguse kasvatab
- Ei luba lapsel mustaks saada – korrafriik, kelle laps ei saa oma lapsepõlve nautida
- Vaktsineerid – mügitad oma last mõttetute ravimitega, sest need haigused on ammu kadunud
- Ei vaktsineeri – haige ökoeit, kes tahab, et ta laps mumpsi sureks
- Lased multikaid vaadata – ilmselgelt ei viitsi ise lapsega tegeleda
- Ei lase multikaid vaadata – laps ei tohi midagi teha!
- Annad kommi – õudne ema, kes ei tea, et suhkur on mürk
- Ei anna lapsele kommi – röövid lapselt magusa lapsepõlve
- Lähed lapsega reisile – “mida sa solgutad seda last kaasa, ta nagunii ju ei mäleta seda pärast, mis sa ei suuda nädalatki ilma lapseta olla?”
- Lähed lapseta reisile – rongaema, kes oma lapsest ei hooli
- Räägid pudikeeles – ajud välja pressinud mutt
- Ei räägi pudikeeles – külma südamega inimene, kes oma last ei armasta
I could go on…
Ühesõnaga mu pika jutu point on see, et suht suva, mida teised teevad või arvavad. Nii kaua kuni sa oma last armastad ja talle liiga ei tee, siis minu poolest seo ta endale kasvõi kolmeks esimeseks aastaks kandelinaga külge ja laula talle Poola rahvalaule 😀
Aga rääkige välja, kas te ninnunännutate oma lapsega?
52 kommentaari
Muidugi ninnunännutan oma
tütrekest.Teiste arvamus ei huvita ega
hakkagi huvitama!
On küll tore nunnutada, aga mõelge, kui laps
lasteaeda läheb… Lapsed ju räägivad kõik
välja. Mu ema on õpetaja ja aegajalt räägib…
Sõimes küsid nime, siis ainult üks mõmmi,
muki ja nuki teineteise järgi. Või kuidas üks
laps ütles, et “panen tussud jalga” ?? (eks
kodus ju nii räägitakse). Mul neid jutte ikka
jaguks.
Endal lapsi pole – seega ei oska öelda mis õige
või vale
Ma kahjuks v õnneks nunnutan oma koeri nii
:S ja keegi aru ei saa.. Too bad, nunnutan edasi
Sama siin 😀 😀 😀
Mina kaa ?
ja mina 😀
Minu ninnunännutamine jõudis mulle
sel hetkel kohale, kui mu 3a poeg
äratas mind ühel kenal pühapäevasel
päeval sõnadega: “Tupsukene, on aeg
ärgata.” See kõlas nii armsalt ja
naljakalt tema suust. Väga palju ma
ei nunnuta ja hellita, olen tähele
pannud et temaga meie kommunikatsioon
ja arusaamine teineteisest õnnestub
nimepidi paremini. Kass on ka alati
kass olnud ja mind ausaltöeldes isegi
veidi ehmatas kui laps hakkas peale
lasteaeda panekut rääkima “jänkuke,
kutsuke” jne..
(… kuhu see vasak mokk siis muidu jäi või mis sest sai?) 😀
Ma ei tea 🙁 keegi ei öelnud mulle selle kohta midagi, aga kui ma juba kuu aja pärast julgesin sinna allakorrusele vaadata, siis ma avastasin, et mu üks sisemine mokk on vehkat teind 😀
Mina kutsun hellitusnimedega
küll(tibu,linnupoeg jne),aga käsi on käsi ja jalg
on jalg. Eks vahel ütlen ikka,et kas kätud ei
külmeta või tee kutsule/kiisule pai,aga suuresti
parandan end kohe. Ehk sellepärast,et laps
õpiks õigeid sõnu kasutama.
Õpetama teisi ei kuku,igaühele oma ?
Rasedana uskusin, et mu laps hakkab magama
tema enda voodis- reaalsus: magab minu ja
mehe vahel, enamasti jalad minu näos.
Mu laps ei kanna NEVER pampersi
mähkmeid- reaalsus: kandis Muumi mähkusid
kuni tuli aeg osta püksmähkud ja sobivad
ainult pampersid.
See nimekiri on pikk..
Lisaks sõnad on saanud veidi “lapselikuma”
kõla jalad-lallud, käed-kätud, jalanõud-papud,
söök-mämm, vann- sulla-sulla jne
amen to that. Mina ei ole senini aru saanud,
mis see kellegi teise äässi torgib, kuidas keegi
teine oma lapsi kasvatab. Samas – kõik emad,
kes oma kogemust jagavad ja seejärel kriitikat
saavad on nö avalikule hukkamisele ise
vabatahtlikult läinud. Teada värk, et Eesti
emme parim lõuna on teisele emmele
ärapanek 😀
Vahel harva ütlen oma kaheaastasele
linnupoja või midagi sarnast, aga
üldiselt on meie peres igal ühel oma
nimi (st minu nimi on lapsele muidugi
emme ja issi on issi 😀 ), varbad on
varbad, käed on käed jne. Pole
selline ninnunännu tüüpi inimene, aga
see ei tähenda, et ma oma last ei
armasta.
Kõik on omal kohal, nii on ka lastekeelel ehk hoidekeelel kõnearengus oma koht. Üldiselt umbes kolmandast eluaastast võiks
sellele lõpu teha või vähemalt piirata aga eks see oleneb ikka konkreetse lapse kõnearengust ka.
Tillud mammud teki alla nüüd ja tuttu 🙂
Ai kui heaaaaa!!!! Tõsiselt hea!! 5+
Ma 23 aastane ja mu ema ütleb mulle siiani “mõmmi”
2aastane olin, siis mul oli astma, aga arstid andsid
antibiootikume ja ma olin juba peast sinine, siis ema jäi
minuga haiglasse, magasin tema kaisus ja sealt tuligi
selline ninnunännu nimi 🙂 Mul endal lapsi pole, aga kui
mul kôht valutab, siis elukaaslasele ütlen, et palun tule
tee kõtule pai..või, et anna kätu…seega ütleme nii, et
mina peaksin vist küll end imelikuna tundma, et
selliseid sõnu kasutan 😀
Igaksjuhuks mainin, et neid sõnu ma koguaeg ei
kasuta. Pigem ikka siis, kui tervis kehva ja tahaks
ninnunännutamist 😛 eks meil kõigil nn mingi kiiks 😀
Poola rahvalaule, muhhahhahah 😀 aga nii ta on jah et ole
sa milline tahes, alati on keegi, kellele sinu teguviis ei
meeldi. Ise olen ka seda meelt, et niikaua kui keegi oma
last ei peksa, pilasta, mõnita ja muudmoodi ei väärkohtle,
siis anna aga minna, mina vahele ei sega
Minu pojakene saab vähem kui 2 nädala pärast aastaseks ning ka mina tunnistan, et ninnunännutan ikka korralikult 😀 Kasutan
ühekordseid mähkmeid mida Temale rääkides kasutan mähku või mässu nimega ning laulan isegi Talle laule mähkust ning kui
potitame siis panen Talle puhta mähkme pähe ja nimetan Teda lauldes mähkupeaks. Ja vähe sellest muidugi on kõikidel
loomadel ja kehaosadel omad hüüdnimed (mõmmid, kutsud, kiisud, kätud, kõtu jne jne). Ning ka Teda ennast nimetan
kõõõõõõiksuguste nunnude nimedega. Nimelt on Ta terve oma eluaja olnud Rosin kuna haiglas kui Tal veel nime ei olnud (ja
isegi juba kõhus) oli Ta väike rosinakukkel, seega saigi Tema põhiliseks hüüdnimeks Rosin kuid sellele lisaks veel ka Kallu,
Musumummur, Mõngel, Rõngik, Kukkel, Moosinägu jne jne jne…ja ma ei leia isiklikult, et see on vale kuna kõikidele oma
armsatele inimestele ju paneme hüüdnimesid (elukaaslaseid nimetame ju samuti kõiksugude armsate nimedega ja ka Emad on
Emmed jne). Ükski terve laps ei jää lõpuni titekeeles rääkima ning seetõttu räägib iga vanem või kes iganes muu seotud isik
oma lapsega täpselt nii kuidas Tema ise õigeks arvab ning mitte keegi teine ei ole õige seda maha laitma!
Ja sellele lisaks…jah ma ei ole mitte ühtegi ööd lapsest eemal olnud. Mitte, et ma ainult kodus istuksin…ei…ma käin igal pool,
ainult et Temaga koos ja lihtsalt võibolla kui teised kusagile edasi lähevad, siis tulen mina lapse uneajaks koju. Ja ma ei laida
maha neid emasid, kes sama ei tee…mitte sugugi…vaid ma lihtsalt isiklikult ei suuda ette kujutada hommikust ärkamist ilma, et
Rosin oma voodis mind naeru ja kilkamisega ei ärata! Jah vanaemad on natukene pettunud, et nii palju lapselapsega üksi ei saa
olla, aga samas ei hoia ma last neist eemal, ma lihtsalt leian, et muidugi viin last neile ka, lihtsalt, et olen ise ka seal 😀
Kuid eks see ole ikka aegade algusest peale nii olnud, et on inimesi kellele meeldib teiste inimeste eraelus sorkida (kas seda kui
palju keegi väljas käib, mida seljas kannab, mida vabal ajal teeb või kuidas oma lapsi kasvatab). Tuleb lihtsalt kõigest sellest üle
olla ning keskenduda pigem sellele, et ise seda kõike naudid mida teed 🙂
Seega lase aga edasi Mallu ning mina lasen ka 😀 😀
Mähkupea 😀 Nii äge!
Appi kui hea, pisarad voolavad naermisest
Muu ninnu-nännutamine on suva, aga kõrvu riivab, kui
suu kohta öeldakse musi.
Pole oma lastele kunagi öelnud, et pane nüüd see toit
musisse vms.
Kui laps hakkas lasteaias käima, siis ühel päeval ütles,
et peseb musi ka puhtaks(ju siis seal räägitakse nii)
Minule see sõna ei sobinud ja palusin öelda ilusti suu.
Musi on minujaoks hoopis midagi muud, kui suu ?
+1 🙂
Mul endal last ei ole, aga mul on väikene vend. Mu ema
ka ikka ninnunännutas teda. Ühel päeval istus vend
diivanil, ema pani lauale kausi marjadega ja ütles
vennale, et too mammud suhu paneks. Ja siis mu vend
toppis endale varbaid suhu. Naljakas oli jah, aga
pudikeel sai sellega otsa – varbad on varbad ja marjad
on nüüdsest marjad. 🙂
Nimetasin oma 10a tütart tibuks ja ta vastas mulle
sellepeale, et ta ei ole kana! 🙂
Saatsin ükspäev sms i, et kiisu palun söö ennem õue
minekut ja ta vastas mulle Jah Miisu 😀 tegi nalja v
mõnitas ei tea ma siiani 😀
Siiamaani ninnunännutan ja mul neljane.
Mul ühe tuttava lapsed ei kutsu oma ema ei
emmeks,emaks või kuidagi teisiti,kui vaid
nimepidi. Peresisene värk küll,aga no nii
kummaline minu jaoks ja võõras.
Aga tead, mina kutsun ka oma ema nimepidi 😀 Vend kutsub ikka emmeks
No aga väiksena (selle pere lapsed alles
3 ja 1 klass) sa ikka kutsusid?
Empsiks,mamuuljaks…?:) Ei?
Ei, terve elu olen Tiinaks kutsunud
Kusagil oli uuring, et selline ninnu-nännutamine aitab just lapse arengule kaasa. See on osa loomulikust arengust. Ma ninnutan
oma 12-aastast poega ka (okei, meil on kokkulepe, et tema sõprade ees ja avalikult püüan korralikult käituda, aga kodus võib).
Laps on ju nii armas ja selline teistsuguse häälega ninnutamine väljendab seda meeletut hellust ja armastust, mida ma oma
lapse vastu tunnen. Olgu suur või väike. (Ausõna ei hakka pupsikuks kutsuma, kui ta juba 35-aastane mees.)
Ma Mari raudselt kutsun 40 aastasena ka veel nublukeseks 😀
Ma oma kahesega räägin ka nii tihti, mees ainult
pidevalt loeb sõnu peale, et ütleksin õiges keeles 😀
laps ise ka parandab- ma ütlen näe kiisukene seal ja
tema ütleb kass 😀 hüünimesid ka muidugi
igasuguseid tal 😀 nagunii ta õpib ju õigesti ütlemise ka
mingi aeg ära, ei näe nunnutamises probleemi.
Ma ise usun ka, et vaevalt, et ta nüüd kunagi teada ei saa, et kiisu on tegelikult KASS 😀
Mina ei ninnu-nännuta oma last (2,5a) ja pole seda kunagi teinud. Ei ole mingit “meie” juttu (me käime potil nüüd, me hakkame
lasteaias käima jms) ega kiisusid-kutsusid, kätusid-kõtusid ega tibulinnukesi-tupsununnukesi. Olen nüüd see “külma südamega
inimene, kes oma last ei armasta” ilmselt, aga ma tõesti pole mitte kunagi aru saanud, miks ma peaks lapsega (või veel hullem,
mõne loomaga) rääkima mingisuguses imelikus pudikeeles kui täiesti adekvaatsed sõnad on olemas eneseväljenduseks. Eks
paarikümne aasta pärast ole näha, kas temast kasvas nüüd vähem täisväärtuslikum inimene kui keegi äranunnutatud või mitte.
Ära nüüd arva, et ma sünnitasin lapse, viisin koju ja lasen tal nüüd karmi korra järgi areneda. Ei. Ma ikka ütlen talle kogu aeg, et
armastan teda, kiidan teda kui ta väärib kiitust, kallistan-musitan-paitan.
No need kaks asja on ikka väga erinevad, et kas sa ütled lapsele “anna kätu” või “me kakasime issile sülle”. Minu poolest ei peagi inimene ninnu nännutama, mul vahet pole sellest, kuidas teised lapsed kasvavad. Lihtsalt tobe on taielda, et tuleb või ei tule nii teha, igaüks teeb ikka nii nagu tahab 😀
Ma enda arust nagu ei tailnudki, vaid nentisin tõika, et ma ei saa aru sellest. Vabandan kui jätsin mulje, et minu viis on
ainuõige viis ja kõik teised on veits metsa poole. Mul on ausõna täiesti ükskõik, kuidas keegi oma lastega räägib. Peaasi, et ei
löö 🙂
* taielnudki, mitte tailnudki 🙂
Ei, ma ei viidanudki siinkohal sinule, et sina taidled 😀 niisama arutlesin teema üle 😀
“me kakasime issi sülle” ?????????
??????
Ma olen jälle see inimene kes ei kannata seda tilulilu
juttu. Ja teised siis kõik ei mõista mind et kuidas ma
saan lihtsalt käsi öelda.. Et räägin nagu omasugusega.
Ja siis see pilk mu pojalt, kui keegi ütleb talle et tule
peseme sulle mammusid, kas oli Ai ai , kus papud on…
Ta küsib mu käest et emme mis see tähendab…Ja mina
püüdes jääda viisakaks, seletan rahulikult ära. Ainult
nubluks kutsun teda,muidu on kõik ikka tavaline.
Loomulikult küsib ta su käest, et mis see tähendab, kui SINA nii ei räägi, see on ju täitsa normaalne. Kui keegi minuga mingis uues slängis rääkima hakkaks, siis ma ka vast ei saaks aru 😀
Minul omal lapsi pole. Küll, aga, on mu vennal kaks last. Kaheksane plika ja kolmene kutt.
Aeg-ajalt käivad ka minul ninnunännu hood, aga kuna lapsed saavad superhästi ära, millal tehakse nalja ja millal on asi
tõsine, siis on minu “hellitavad” hüüdnimed neile Kännukäbi ja Ilalõug. Seda kõike muidugi naljaga ja koguaeg ma neid nii ei
kutsu. Pigem mänguhetkedel ja naljaga. Kõigile, kes nüüd arvavad, et issand, kui kohutav tädi, siis tausta teadmata, ei
tasuks järeldusi teha. Lapsed on ise nende nimedega väga rahul.
Omavahel on meil komme, et nimepidi üldjuhul ei kutsuta. Tädi on tädi ja onu on onu, vanaisa ja vanaema, emme ja issi. Kõik
on omal kohal. Lapsi kutsume Preili ja Noorsand. Aga kätusid, papusid ja mida kõike muud ei ole meil Preiliga juba viis aastat
vähemalt olnud ning Noorsand teab, et tossud, sandaalid ja kingad käivad jalga, kindad kätte ja müts pähe. Poriloigus
mängigu, kui tahavad, emme-issi võivad väljas vabalt käia, sest lapsehoidjaid jagub.
Mina leian, et igaüks teab ise, kuidas lapsi kasvatada. Pole ju keegi ideaalne lapsevanem, aga teist inimest halvustama
hakata, sest “mina küll nii oma last ei kasvataks”… No see on minu jaoks absurd.
Töötan lapsehoidjana ja muidugi nännutan
pisemaid. Õnneks nad vist ei saakski aru kui
ütleksin “anna käsi ja lähme üle tee” kui terve elu
on tal kätud olnud. 😀 Neilt, kes muretsevad lapse
kõne ja sõnavara arengu pärast, olen küsinud, et
kas nad on mõnda koolilast näinud, kes ei tea
kuidas nimetada erinevaid kehaosi ja asju õigesti.
Lapsed kasvavad nagunii liiga kiiresti suureks ning
mingist vanusest peavad sind eriliseks nõmekaks
kui nännutad. 🙂 …mis aga ei pea tähendama, et sa
seda enam üldse ei tee…
No tglt on nii et mõniaeg on täiesti ok kui käsi
on kätu jneaga see kaob iseenesest .. või kui ei
kao,sis peaks kaduma,kuna laps peab ikkagi aru
saama et käsi on käsi…aga jh see
ninnunännutamine on täiesti ok.. ka mina
nännutasin oma plikasid noorem 3a ja vanem 6
a .. aga see kadus kuidagi ise,sest laps sai
suuremaks ja ise kasvad koos lapsega..
Su jutul on jumet.Olen kolm last sünnitanud ja piisavalt vana,et mitte hoolida,mida keegi minust arvab,nii et sama
siin,ninnunännutan lapsega nii palju kui süda lustib.Ei tea ühtegi 10 aasatats,kes oma käsi ja jalgu kutsuks kätudeks või
laladeks,nii et las käija,see on nunnu 🙂
Mul endal last ei ole, õel on beebi. 10 kuune umbes ja
sünnist saati iga kord kui ma teda näen, siis laulan või
ütlen Talle: nunnukas nunnukkaaaas nunnukkaaaas.
Sest ta on nii armas lihtsalt 😀
Varsti ta arvab, et ta nimi ongi nunnukas 😀
Tegelt on ta nimi Peeter 😀
ma kutsun Mari tihti könniitaks 😀
Mina ninnunännutan ka, kutt on mul poolteist. Kutsun
teda tibujussiks ja loomulikult on meil ka väljendid
tipatapa, kätud, kõtu jne.
Kammoon, mis selles halba siis on. Kaua ta ikka nii
pisike on ja ninnunännutamist tahab. Vanem poiss
juba ütleb, et ema lõpeta ära ja käest kinni hoida ei
taha 😀 kallistamised jäävad ka koduseinte vahele 😀
No seda nagunii, et kauaks seda pidu pole 😀
See võttis vist kõik beebiblogide kommentaariumite/askide ja muude selliste kohtade sisu kokku xD
Suht vist jah 😀