here we go again!

Ma ei tea, mitu korda olen ma teile lubanud, et nüüd hakkan ma tubliks ja nüüd langetan ma kaalu, mis mühiseb. Nagu näha, pole mühisema veel midagi hakanud. Jah, eelmisel aastal oli vahepeal tulemusi näha, kuid kogu aeg otsisin ma mingisuguseid põhjendusi, miks ma ei saa trenni minna ja miks ei ole mul võimalik alla võtta. Põhiline oli see, et “ma ei ole ju NII paks”.

Nojah, kaaludes praegu kilo rohkem kui sünnitama minnes, tegin ma saatusliku vea ja mõõtsin enda vööümbermõõtu. Ütleme nii, et see on hetkel 6 cm väiksem, kui sünnitama minnes! Ma näitaks pilti, aga ma ei julge* Seega ma otsustasin, et muutma ei pea mitte ainult trenniharjumusi, vaid ka hakata tõsiselt mõtlema enda söömisharjumustele.

Siiani olen täheldanud endal seda viga, et söön hommikuks tublisti muna, lõunasnäkk ja õhtusöök on samuti tervislikud…ja siis kui õhtusöök söödud, hakkan ma vaikselt näksima. Ah, tahaks võikut. Tahaks shokolaadi! Jäätist ka! No ja siis niimoodi ma nosin kuni magamajäämiseni.

Järgmine hommik on muidugi süümekad, et miks ma niimoodi tegin ja hakkan jälle otsast peale – hommikul väga korralik ja tervislik, mida kell edasi, hakkan ma miskipärast endale rohkem lubama ja mõtlen vabanduseks, et issand, ma olen ju PÄEV LÄBI ennast tagasi hoidnud ja midagi võib ju ikka endale lubada. Mis siis, et see “midagi” on 0.5l pudel limonaadi või pakk komme. Ja siis juurde ka see, et ma ei ole ju tegelikult NII paks midagi, et on ikka palju paksemaid ja mis ma siin ennast niisama nüpeldan siin.

Ma olin ka enne mõelnud toitumiskavade peale, aga paraku meenus mulle nendega alati see hull sõimav Marek Kalmus, kellest ma kunagi siin blogis juttu olen teinud (kiika SIIA). Mind siiski sõim üldiselt ei motiveeri, mistõttu otsustasin ma pöörduda Erik Orgu poole, sest me Kardoga usinalt vaatasime siin neid kaalusaateid, kus Erik ka kaasa lõi ja sealt jäi temast küll selline toreda inimese mulje. Nimelt kirjutas Erik oma FB lehel, et ta tahab võtta kolm blogijat oma tiiva alla. Üks hea blogilugeja, kes isegi Eriku kavadega ennast vormi sööb, saatis mulle selle lingi ja soovitas kindlasti proovida. Ma siis kirjutasin ja Erik oli nõus. Ma juba ootan põnevusega, et kes need teised kaks blogijat on, tekib ikka ju väike ühtekuuluvustunne nendega 🙂

Mis mulle veel väga meeldib Eriku programmi juures on see ostunimekirja variant. Et ma ei pea hakkama poes mõtlema, et oota ma pidin sööma 100g kana ja 13 grammi juustu, vaid kenasti annab lehekülg sulle nädalase ostunimekirja, millega nädala alguses poodi sõuda ja AINULT need asjad korvi tõsta. Erik kinnitas, et see aitab ka raha kokku hoida ja ma usun seda igati, sest tavaliselt kui ma Selverisse lähen, siis alla 60 euri see arve tulla EI saa.

Praegu vaatasin seda ostunimekirja ja ma võin öelda, et esimeseks nädalaks on mul küll peaaegu kõik asjad olemas, juurde tuleb osta paar proteiiniasja (kana ja siga), muidu kõike muud mul leidub niisama kodus ka. Ahjaa, kookosrasva ja ghee varud tahavad ka täiendamist, mis on küll natukene kulukad, aga kestavad selle eest jälle väga kaua. Mõlemat saad soetada näiteks UMAMIST. Pean ise ka sinna väikse tellimuse sisse andma.

Trenažöör on pärit siis Kodusport.ee(LINK) leheküljelt, kust teda mulle heldelt üheks kuuks laenutati. Minu meelest super idee – jumala tihti inimesed ju ostavad endale mingi suure kolaka seisma, aga tegelikult ei viitsi sellega kauem kui…kuuke midagi teha. Igatahes mul on ilus plaan trennivabadel päevadel selle peal 20 minutit sõtkuda, et vähemalt midagigi liigutada. Aga hetkel on plaan Spartaga suhted ikka rohkem üles soojendada ja käia vähemalt 2x nädalas siis rühmatrennis või Janikaga jõusaalis 🙂

Lisaks ostsin ma endale ühe huvitava raamatu “Mina loobun suhkrust”. Triin kirjutas sellest oma blogis ja mul tekkis ka huvi. Mitte, et ma plaaniks nüüd 100% suhkru maha jätta, nagu seal raamatus õpetab, sest no puuvilju ja asju soovin ma nagunii süüa, aga tõsi   – kommid, shoksid, limonaadid ja siidrid võiksid menüüst kaduda.

Üldse on mul tunne, et suur hulk mu liigsest kehakaalust on lisandunud alkoholi näol. Väike veinikene kodus õhtul filmi vaadates või sõbrannale külla minnes. Või siis hoopis mõni siider ja…ja kui neid siidreid rohkem alla kulistada, siis tahaks juba “midagi head” saada ja nii see elukene meil läheb. Ma küll ei tea, mis see normaalne kogus alkoholi on, mida endale lubada võiks, aga vist tunduvalt vähem, kui mina seda lubanud olen. Ei tea, aga küllap Erik kindlasti räägib mulle ja siis ma jagan seda kaunist infot ka teiega.

Lõpetuseks näitan teile siis ühte mõnusat hommikusööki, mis on tehtud Erik Orgu kava järgi. Kui ma nüüd üdini aus olen, siis ma sain selle hommikusöögi retsepti samalt neiult, kes mul soovitas Orgule kirjutada. Kuna mul kohe motivatsioon sisse tuli, siis ma küsisin talt, et mida võiks siis hommikusöögiks teha ja nõnda ta mulle munagaletti soovitaski. Muuseas, ka täna teen sama toitu, aga ainult siis, kui ämm skumbrigaga poest naaseb.

*Ämmal lasin pilti teha küll 😀