ja siis ja siis ja siis ja siis

Tere kallid sõbrad. Ma tean, et ma olen kaua kadunud olnud, aga tegelikkuses oli mul lihtsalt nii kiire nädalalõpp, et polnud mahti blogida, kuigi arvuti tassisin igale poole kohusetundlikult kaasa küll. Igatahes, nagu te teate, siis neljapäeval oli meil live chat. Ma ei tea, mis juhtus, et ma sellest šampusest nii švipsi jäin, nii et lubadused järgmiseks korraks: sebime normaalse tehnika ja mina joon ainult rohelist teed, ehk saab siis asja ka. Kes mind purjus peaga näha tahab, lähme lihtsalt koos välja. Ühe inimese ees ennast alandada olla ikka tunduvalt etem kui mitme tuhande.

Neljapäeval läksime veel edasi Liisa juurde, kus oli Helen ka. Helen ladus mulle tarokaarte ja puhusime seal päris pikalt juttu, enne kui ma ükskord koju roomata taipasin. Kuna me see õhtu pilti ei teinud, siis lisan siia pildikese eelmisest kolmapäevast, kus me samuti nendega tšillisime.

Reedel läks juba asi kiireks, sest hommikul ootas mind viimane päev Naistelehes. Sain lilli ja traditsioonilise esikaane, mille saavad siis kõik lahkujad. No siis tuli mul küll väike klombike kurku, aga tõsiasi on see, et ma nagunii hakkan seal kummitamas käima nagu paha hais ja lahti nad minust nii ehk naa ei saa.

Peale Naistelehte läksin ma koju ja otsisin endale läbi Facebooki ühe hea inimese, kes mind Pärnusse viiks, sest just sealt kahmasid kaks kaunitari Naistejuttudest mind peale ja teekond Saaremaale võis alata. Umbes kaheksaks maandusimegi mu hotellituppa Arensburgis ja hakkasime kokse jooma. Üsna pea lisandus veel üks kaunitar Naistejuttudest, sedapuhku oma kalli kaasaga koos.

Mõne aja pärast seadsime sammud klubisse Privilege, kus olin ühe öökese baaris teenindaja, jõin kõigiga shotte ja tantsisin ja lõbutsesin. Uuuh, nii tore oli, et hästi paljud inimesed minuga juttu rääkima tulid ja pilte tegid ja kallistasid ja patsutasid mind seal. Tundsin ennast nagu kuulus loomaaiapanda 😀

Hiljem ronisime edasi Lokaali, mis on minu lemparpleiss Kuressaares, sest seal kogu aeg elu käib ja tantsu saab ka vihtuda. Seda me tegimegi, kuni ma avastasin, et kell on 4 ja minul väljub 5.35 buss Tallinna. Oh jumal, kuidas ma EI VIITSINUD, aga kuna Kardole oli lubatud, et ma ta töökoha sünnapeole ronin, siis pidin ma olema 10ks Tallinnas, et jõuda kell 11 väljuvale bussile Lätti. Mul endal oli ka ausalt sellest ringirändamisest juba süda paha (ja koksidest). Aga Saaremaal oli VÄGA tore – sain headeks sõpradeks mitme inimesega, kellega enne vaid netis suhelnud olin ja isegi ÜHE MEHEGA TUTVUSIN! (Tsau Roby). Ühtlasi lubas üks tüdruk mul hambad välja lüüa, aga seda ta õnneks siiski ei teinud. Joppas.

Issand, ma kõlan praegu nagu need blogid, et oi täna käisin poes JA SIIS ostsin leiba JA SIIS läksin koju lamama JA SIIS tuli musi koju… Blaah, aga SIIS jõudsin ma igatahes Tallinna, kus ma tund aega nagu tross Kardot ootasin ja lõpuks saime Riiga sõita. Veel kaunid 5h väiksesse bussi pressituna oli imeline kogemus, aga üle elasin!

(ma juba üldse ei viitsi enam blogida, aga panen siis võiduka lõpuni välja).

Riias tsillisime Kardo kolleegidega, käisime maailma igavaimal peol, kus kuulasime 3h lätikeelset möla ja lõpuks läksime ise baari istuma. Nii hea oli esimest korda see öö lõpuks normaalses voodis magada. Hommikul tulime kenasti tagasi, nii et ma olin umbes 24 tunni sees käinud marsuudil Tallinn-Pärnu-Saaremaa-Tallinn-Pärnu-Riia-Pärnu-Tallinn.

Fuck yeah.

Koju jõudes musutasime Marjuushat nagu vana mees ja heitsin juba kell 11 õndsasse unne, et tänase tööpäevaga alustada.