0
KURB ON OLLA

blogindusest ja reklaamist ja minust

27. oktoober 2015

Daki jagas täna linki Dooce’ist (LINK) ja ma hakkasin sellel teemal natukene mõtlema. Kes vaadata ei viitsi ja Dooce’ist midagi ei tea, siis põhimõtteliselt on tegu USA kõige popima “beebiblogijaga”, kes räägib sellest, kuidas ta hakkab blogiga otsi tõmbama, selles suhtes, et ei taha enam teha koostööd erinevate firmadega ja teha neile reklaampostitusi.

Nagu te vast teate, siis mujal maailmas on blogindus sootuks teisel levelil ja seega on tema koostööd teinud ikka väga kõvade firmadega. Küll hakkas talle lõpuks tunduma, et ta ei saa neid reklaamposte tehes enam päris tema ise olla, sest firmad eeldavad ikka mingit teatud “stampprofesionaalsust”, aga tema on…Dooce. Aus, avameelne, otsekohene ja ei hoia ennast tagasi.

Ja ta tunneb, et ta ei saa olla tema ise.

Mul on ka mõnikord nii, et firmad kirjutavad mulle ja tahavad teha koostööd ja siis selgub, et nad tegelikult ei saa üldse aru, kes see Mallukas on, või milline on ta stiil, või kes ta üldse hoopistükkis iseloomult on. Milline on ta huumorimeel, milline kirjastiil. Mitte, et ma nüüd eeldaks, et iga firma peaks eradetektiivi palkama, aga no ma toon teile ühe näite:

Mulle kirjutas NEXT kauplus, et nemad on mu blogiga tutvunud ja sooviksid koostööd teha. Muidugi, mis mul saakski selle vastu olla? Seal on ju ilusad, kuid superkallid lasteriided ja muidugi oleks mul hea meel neid Marile saada. Why not, eks? Kirjutasin neile vastu, et olen muidugi nõus ja… nad vastasid mulle hoopis, et nad nüüd natukene ROHKEM tutvusid mu blogiga ja siiski ei taha koostööd teha, sest NEXT on siiski perekonnaväärtusi hindav firma ja mina selline inimene olevat ei paista.

Miks?

Mu Facebookis oli naljaga lisatud vanad pildid, kus mul on käes siidripudel ja pooled naistejuttude liikmed lõõpisid seal all, et no küll on kõva pidu jne. Noh, minu jaoks täiesti otsene iroonia ja ülepingutamine, aga näed. NEXTi rahvas vaatas seda ühte pilti siidripudeliga ja leidsid, et ma ei hinda perekonnaväärtuseid ja seega nad ei taha minuga koostööd teha.

Ei, ma ei saa seda neile ette heita. Iga firma teeb ikka koostööd nendega, kellega tahab teha, aga kui nad väidetavalt mu blogiga tuvusid, siis nad võiks ju ometi natukene teada, et ma teengi imelikku huumorit ja et ma olengi kunagi “popiks” saanud hitleremmede postitusega ja tõmbasin kunagi Rimis tissi paljaks ja söötsin Mari ja saatsin homovihkajad sügavale kehaõnrustesse ja pagulasvihkajad nendesse õnarustesse, mis homovihkajateks vabaks jäid.

Selline ma olen. Ma ei häbene oma arvamust ja ma kirjutan nii nagu ma mõtlen. Olgu see siis homodest, NEXI riietest, kruvikeerajatest või huulepulkadest. Millest iganes eks, mis iganes elu ette veeretab ja tunne kirjutada on. Ja ma oleks ka nende hõlstidest teinud täitsa häid postitusi ja väga suurele hulgale inimestele, aga noh, kui ei sobi, siis ei sobi 😀

Ja ma ütlen ausalt, et ma olin lausa esiti solvunud. Et mis mõttes MINA pole perekonnaväärtusi hindav inimene? Ma olen propageerinud rinnaga imetamist, loomulikku sünnitust, kus on isa juures, korjanud lasteasju abivajajatele, ma olen pea kõik om asjad edasi andnud inimestele, kelle lapsed neid vajada võiksid, mu elus pole mitte midagi olulisemat kui mu pere ja eriti mu laps. Kuidas ometi nad julgevad öelda, et ma EI hinda perekonnaväärtusi?!?!?!

Siis mõtlesin, et pohhui. Söögu sitta. Ma ei tahagi kirjutada mingist firmast, kus ma pean olema keegi teine. Arvatavasti põlle ja kulbiga blond ema, kelle bloginimetus lapsele on tibu. Või ma ei teagi, mis. Ma muuseas kustun Marikest küll teinekord tibuks, aga mitte siin blogis, paraku.

Ja ma otsustasin ka seda, et jah. Aitab ka minu poolt nendest reklaampostitusest, mida ma siin tihti teen vaid selle pärast, et mulle antakse selle eest raha. Mulle ausalt meeldib muidu raha küll. Mulle meeldib sõita taksoga ja mitte poes vaaadata toidu hinda ja omada koristajat ja osta Marile kõike, mis ta tahta võiks ja kõike muud sellist. Aga ma otsustasin, et mulle meeldib MINA olla rohkem.

See mina ütleb näiteks seda, et ma tahtsin ükspäev kirjutada, et see Scholli jalaviil on täispask ja justkui oleks Murphy kuskilt välja karanud, sest mulle kirjutati Schollist ja pakuti koostööd, et ma kirjutaks nende jalaviilidest ja muust säärasest. Ning ma mõtlesin, et kas see 150 eurot on väärt seda, et ma kirjutan, kuidas see viil on “täitsa ok” ja pehmendan kuidagi ehk olukorda sellega, et äkki mõni teistest toodetest, mida nad saata tahavad, on täitsa hea ja ma saan artikli kuidagi sellele üles ehitada?

Ei! See viil on sama mõtetu, kui kiilaka mehe Tangle Teazer või on minu kannad lihtsalt 90aastase vanamehe omad, mida isegi ELEKTRILISE viiliga allutada ei suuda. Ma ei tea, igatahes on see nüüd välja öeldud, et jumala eest ärge oma raha sinna magama pange.

Ma ei saa olla “mina”, kui ma tean, et firmad ootavad siiski, et ma oleks brändikõlbulik ja korralik ja .. ma ei tea. Midagi nunnut ja vaoshoitud ja ideaalset. Ma ei ole. Selliseid on blogimaastikul päris mitmeid ja proovigu ma kasvõi aastaid, ma ei saa selleks. Ma küll muutun siin tasahilju, justkui teisedki kirjutavad – hoiavad tagasi, ei ole ausad, kardavad enda päris olemust välja lasta, sest “nii paljud ju loevad” ja enamikel neist on sinust kohe kehva arvamus, kui sa oled… teistsugune.

Ärge arvake, et ma teile enne valetanud olen, aga ma tõepoolest olen nii mõnigi kord kirjutanud ala “pole minu tassike teed” kui tegelikult ma VIHKASIN midagi. Ja mul jäi nii palju naljakaid asju kirja panemata, sest firmad ei oleks kohe kindlasti mu artikliga muidu rahul olnud.

Aga ma ka ei olnud nende artiklitega rahul. Sest sealt olin mina ise puudu.

Üldse sattusin ma ükspäev lugema arvamust endast minu jaoks võõra inimese poolt. Nimelt uuriti kaasblogija Marina käest, mida ta minust arvab ja tema vastas nii (link Marina ASK’i). Ma olen jälle üdini aus – ma lugesin seda ja olin alguses täiega solvunud. Et mis mõttes ta tuleb mu kohta ütlema, et mu blogi on reklaami täis (ongi) ja et vanast Mallust pole midagi järele jäänud.

Ma mõtlesin selle üle hea mitu päeva ja jõudsin järeldusele, et tal ongi ühel või teisel määral õigus. Siin pole enam vana mind järel. Siin on see Mallukas, kes on kujunenud ajaga ja lugejaskonna kasvamisega ja reklaamrahadega ja no lisaks ka vanusega ja silmaringi laienemisega. Näiteks praegu ei teeks ma hitleremmede postitust mitte selle pärast, et ma ei oskaks enam nalja teha, vaid selle pärast, et ma näen nüüd väga selgelt, kuidas võõras inimene seda positust võis lugeda ja seda hoopis solvamana võtta, kui ma seda ise arvasin tol hetkel.

Tahate ma ütlen midagi enda kohta? Iga kord kui te loete midagi, kus te arvate, et ma a) ülbitsen meelega kellelegi kallal ilma põhjuseta b) arvan endast jube hästi, siis tegelikult teen ma omast arust mingit lõõpivat nalja, sest ma tegelikult üldse ei arva enam endast nii hästi kui varem ja pigem jätaks üldse rääkimata või ütlemata, kui niisama õelutsema hakkaks. Ma päriselt arvan nendel hetkedel, et ma teen nalja 😀 Ma lihtsalt vist ei ole selles alati nii hea, kui ma ise arvan. Ja muuseas, need olukorrad tekivad pea alati iga kord siis, kui ma lasen ennast korraks “mina” olla ja mingit tobedat nalja visata. Ning iga kord kui ma saan aru, et ma olen jälle teinud teistele imeliku nalja või kedagi solvanud või kuidagi läinud sellega üle kellegi piiri, mida mul ei ole, siis ma mõtlen, et okei, ma enam ei tee.

Ja nõnda ma kaon.

Vaikselt ja tasahilju.

See osa, et ma hoian kinni negatiivsest – ka tõsi. Küll aga saan ma öelda, et õnneks mitte kaua 😀 Ma lihtsalt olen selline, et vahepeal keeb see emotsioon üle ja tõesti tekib selline lapselik soov, et SINA tegid mulle ja nüüd MINA teen sulle vastu!!! Ja siis… ma rahunen ja mõtlen, et ah pohui, ma ei viitsi tegelt. Ja nii on pea iga kord.

“Kui blogi Mallut veel analüüsida, siis ühe tugeva iseloomuga inimese kohta on tal väga vähe iseloomu. Ma mõtlen selle all seda, et ta kasutab seda iseloomu natuke valedes kohtades. Ta võib viita tohutu aja inimesi paikka pannes, aga tal puudub igasugune iseloom iseenda suhtes, mis puudutab kasvõi teatud sorti tervislikku eluviisi, korra hoidmist või enda enesetunde parandamist,” kirjutab Marina veel.

Jälle olin südamest nördinud, et kuidas küll inimene minu kohta nii ütleb. Et mina ja iseloomutu. Aga siis sain aru, et eks see ole jah nii, et tõde teeb haiget ja lihtsam on seda eitada/ignoreerida. Ma ju olengi selles suhtes iseloomutu ja vähemalt ma saan öelda, et ma ei teeskle, et mul OLEKS iseloomu (hehe). Ma olengi üks heitlik neiu, kelle tujud käivad nagu tuulelipp ja kes tahab teha asju nii, nagu neid kõige KERGEM teha on, mitte neid kõige arukam teha oleks. Ja mis seal ikka. Loodame, ehk kunagi muutun, aga kui ei muutu, eks ma pean endaga leppima sellise iseloomutu ussikesena ja sellega rahu tegema. Ausalt, ma praegu seda Marina vastust lugedes ei saagi aru, miks ma üldse alguses solvunud või pahane olin. Inimene on mind läbi blogi päris hästi paika pannud.

Mu jutt on praegu nii laialivalguv, et ma ise ka ei tea, kuhu ma sellega lõpuks jõuda tahtsin. Ehk selleni, et ma annan endast parima, olles selline, kes toob teieni oma blogis seda elu ilu ja valu, mida ehk väga tunnistadagi ei taha? Näiteks neid hetki, kus ma mõistan, et ma olengi iseloomutu könn, kes ühel hetkel nutab, et ta vihkab oma keha ja teisel hetkel sööb hommikusöögiks lehmakomme. Või neid hetki, kus ma olen lihtsalt räige tujukas tõbras, kes oma headele sõpradele kehvasti ütleb (sorri eidejuttude piipõl!). Või seda, kuidas ma päris ausalt iga päev olen parem kui eile ja iga jumala päev selles hävin. Või kuidas Mari täna mulle kaks korda oma ninakolli näkku pühkis. Või kuidas ma Kardo peale hingepõhjani solvusin. Või kuidas ma praegu kardan nii hirmsasti, et iga kord kui ma selle teema peale mõtlen, lähevad mu silmad nii pisaraid täis, et ma ei näe enam ekraanigi ja ma pühin ruttu pisarad ja kirjutan edasi, sest kui ma kirjutan, siis mõtted lähevad mujale ja ma ei pea neid enam mõtlema. Vähemalt korraks. Või nii kaua kuni Kardo märkab, et mul pisarad voolavad ja siis ta tuleb mind kallistama ja siis ma jälle tihun aina rohkem.

Jeesus, mu jutt on tõesti nii segane, nagu ma oleks vähemalt purjus või narksi teinud. Ei ole kumbagi.

Lõpetan selle postituse nüüd ära, sest ma ei mäleta ikka, kuhu ma jõuda tahtsin ja mis selle point oli, aga kus sai alles nüüd pikk posititus tehtud.

Be cool!

Teie homme parem olev Mallukas

Photo on 27-10-15 at 11.17

Loe ka neid postitusi!

99 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta mai 29. oktoober 2015 at 09:10

    kas siis tõesti on nii, et firma kirjutab, et pakub proovimiseks mingi X toote ja ütleb otse välja, et soovib kindlapeale positiivset
    lugu vastuseks? siin eelnevalt on minu meelest (ma ei ole kõike lugenud ja meelde pole ka jäänud) olnud ju ka selliseid lugusid,
    kus ütled välja, et said tasuta asja ja kriitika on ka negatiivne? ok, ma ei tea, kas raha on ka makstud.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 29. oktoober 2015 at 09:41

      Ei nii pole kunagi olnud, et keegi kirjutaks mulle, et tahame vaid positiivset reklaami, aga vaevalt et nad ka väga negatiivset tagasisidet oma raha eest tahaks 😀

      • Avatar
        Vasta mai 29. oktoober 2015 at 11:35

        ok, sel juhul imetlen su otsust 😀 ma oleks võtnud küll see 150 eur, kannariivi, seda testinud ja kirjutanud siis, et ei tee
        tööd ära. ise ostsin selle riivi kohe, kui välja tuli, ja ei ole rahul. 150 eur (+riivi hind) ei oleks teinud rohkem rahulolevaks.
        ausa kriitika eest raha võtta pole tegelt ju häbiasi.

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 29. oktoober 2015 at 11:38

          Krt, ma selle peale ei tulnudki, et ma oleks võinud nii ka teha :D:D

  • Avatar
    Vasta Triin 28. oktoober 2015 at 21:11

    Kle kui kannad p*rses, siis olid ju need rämedalt tülgastavad kilekotid mingi happega/ainega, mis jalad pehmeks tegi. See ikka
    töötas v? Kunagi oli sellest ka juttu ju…

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 21:12

      jaa, see töötas, pildid olid lausa ju 😀

  • Avatar
    Vasta Aki 28. oktoober 2015 at 20:28

    Mina olen team Mallukas no matter kas sa kirjutad kõigest ausalt või ajad vahel mingit iba juurde, see on Sinu blogi ja see on sinu
    valik mis sa siia kirjutad.
    Loen seda just nende ”nõmedate” naljade pärast, mitte ei ela su tootesoovituste või muu sellise järgi. See on blogi mitte piibel 😀

  • Avatar
    Vasta Liisa 28. oktoober 2015 at 19:11

    Olen su blogi pikaajaline lugeja ja
    fänn ning juhuslikult ma ka töötan
    Nexti poes. Ning hetkel jäi mul suu
    ammuli, et keegi meie poodide
    juhatajatest, kes neid reklaamiasju
    ajab, on sulle sellise kirja
    kirjutanud. Mul on ausalt väga
    piinlik ja kahju, et keegi sulle
    niimoodi julges öelda, sind ise
    tundmatagi. Ja mida see veel meie poe
    mainele teeb, ilmselgelt sa ju mainid
    sellist asja ka oma blogis.
    Ühesõnaga, mis ma öelda tahtsin, käi
    ikka meie poes edasi, ära lase ühel
    nõmedal inimesel end ilusatest laste
    riietest eemale hoida, või siis veel
    parem, telli internetist! Sest
    teatavasti on meil poes kaubavalik
    palju väiksem kui internetis ja
    suurused alatasa otsas :(.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 19:15

      Mulle kirjutas konkreetselt Julia Labastova, kes on Ülemiste NEXTi juhataja. Kiri ei tulnd seega mingi üldise NEXTi turundaja poolt 🙂

      Ausalt öeldes olen ma NEXTIs vaid paar korda käinud, sest lasteasjad on ikka üsna kallid seal 🙁

  • Avatar
    Vasta K. 28. oktoober 2015 at 17:24

    Minu arvates on next üks odavamad kohti kust lapsele
    kvaliteetseid riideid osta. Tellin aga netist. Asun
    Taanis ja kohale jouavad max kolme päevaga.
    Eesti next on minu arvates nati nõme. Kui mujal
    maailmas(?) soodukate ajal on hinnad ALATES 50%
    alla. Eesti omas aga max 50%. Tobe.

  • Avatar
    Vasta E 28. oktoober 2015 at 16:49

    Sinu kandadest… see sholli viil on
    tõesti p***, aga järgmise nipiga saad
    kindlasti oma kannad beebipehmeks!
    Muretse massazi masin, kiire
    guugeldamine näiteks
    (http://www.alibaba.com/product-detail/body-massager-electric-body-massager-machine_60138254318.html?spm=a2700.7735675.35.14.3FEvjB&s=p).
    ära pane ühtegi otsikut, kleebi sinna
    “pea otsa” liivapaber (mitte suur ja
    kare vaid see peenem ja pehmem kui
    saad aru :D) ja hakka lihvima. Pärast
    kreem peale ja no ausõna saad
    beebikannad!

  • Avatar
    Vasta G 28. oktoober 2015 at 12:33

    The word ´´depressed´´ is spoken phonetically ´´deep rest´´ So there´s nothing to be ashamed of, you´re just recharging 🙂

    • Avatar
      Vasta Lily 28. oktoober 2015 at 14:40

      …aint et see on täielik bullshit.

      • Avatar
        Vasta G 28. oktoober 2015 at 16:02

        kuidas võtta : )

        • Avatar
          Vasta Sandra 28. oktoober 2015 at 23:31

          Mind teeb kurvaks, et inimesed, kes ei tea depressioonist mitte kui midagi, selliseid lauseid välja käivad. No ei ole
          tegemist mingi “deep rest’iga”. Selliste lausete pillumine võib teha inimese, kes tõepoolest depressioonis on,
          enesetunde veel kehvemaks, kuna tema olukorda ei võeta tõsiselt või et inimesed arvavad, et see on midagi sellist, mis
          tuleb ja niisama läheb.

  • Avatar
    Vasta Evelin 28. oktoober 2015 at 12:12

    Väga siiras ja armas postitus
    iseenesest. Aga inimesed mingilmääral
    muutuvadki vanemaks saades ja see ei
    tähenda alati halba ju. Kui ma kasvõi
    enda vanu msn logisid lugenud olen,
    siis need ajavad muigama küll.
    Nooremana oli hoopis teistsugune
    jutt. Muutus on siis halb, kui sa ise
    tunned, et see kes sa praegu oled, ei
    ole sina ise, vaid kuidagi
    ühiskonna/lugejate vms poolt nö peale
    sunnitud olemus. Siis tuleb lihtsalt
    tagasi pöörduda selle sina juurde,
    kes sa sisimas tunned, et oled 🙂
    Lisaks võib su masendus tulla ka
    sellest, et sul on tunne, et pole
    nagu enam midagi oodata, sest kõik
    hea on juba olemas. Rase olles
    ootasid sa, et Mari juba sünniks,
    siis lootsid enda kodu (maja) saada,
    siis ootasid pulmi jpm. Nüüd on need
    kõik olemas ja polegi nagu midagi
    suurt ja huvitavat ehk oodata ning
    tekib selline tühjuse tunne ehk
    teinekord. Aga pea püsti Mariann, sul
    on peaaegu kõik olemas, seega naudi
    kõike seda mis sul on ja mida sa
    saavutanud oled! 🙂

  • Avatar
    Vasta Ksenia 28. oktoober 2015 at 11:02

    Eks see NEXT se teab millest ilma jääb 😀
    MALLUKAST. NAD kardavad et sa nii otsekohene
    oled

  • Avatar
    Vasta Marina Veskimägi 28. oktoober 2015 at 10:56

    Peaks vist ka sõna sekka ütlema:)

    Kuigi ma pole kindlasti kõike välja ütlev blogija ja ehk kaalun tunduvalt rohkem oma sõnu, siis sellegi poolest proovin ma olla au
    aus, kui küsitakse minu arvamust.

    Ma teadsin, et sa loed seda askis ja tead, mul on hea meel, et see sind selle kõige üle järele mõtlema pani. Isegi kui esimene em
    emotsioon oli solvumine, mis on üsnagi inimlik. Ma lepin solvumisega kui sellele järgneb mingi tulemus.

    Mulle tundub, et sa oled blogimisega jõudnud täpselt sellisesse seisu, mida nimetatakse läbipõlemiseks. Sa oled väga kiirelt sel
    selle möllu sisse ennast ära kaotanud ja pooled tekstid lihtsalt valmis treinud, selle pärast, et sa oled seda pidanud tegema, mit
    mitte, et sa oled seda tahtnud teha.
    Parooliga postitused, mind tegelikult otseselt ei häiri, sest ma tõesti austan inimeste privaatsust, lihtsalt kui sinna juurde li
    lisada reklaam, siis jäävad muud postitused kõige selle varju.

    Mis puudutab iseloomu, siis tegelikult ma siiski mainisin, et sa oled tugeva iseloomuga, aga sa rakendad seda tihti teiste
    inimeste peal. Selle asemel, et rakendada seda iseenda peal. Sul on iseloomu, et võidelda ebaõiglusega, aga sul puudub
    iseloom, et parandada oma heaolu. Mulle lihtsalt tundub, et see sinu MINA-pilt on natukene katkine. Sul on mugavam elada väljapoole kui vaadata sissepoole. Ja kui sa leiad, et iseendaga on raske tööd teha või on raske alustada, sest vanu harjumusi on raske muuta, siis palun kuula oma abikaasat. Päris tõsiselt kuula teda seoses sellega, mida ta sinu kui naise ja inimese kohta ütleb, ära vaidle talle vastu, ära ütle ühegi komplimendi peale midagi sarkastilist või ennast maha tegevat. Lihtsalt kuula, võta teadmiseks ja varsti sa tunned, et sa elad ja tunned oma abikaasa sõnade järgi ja sul on iseloomu muuta oma vanu käitumisharjumusi tõhusamaks ja positiivsemaks.

    Igatahes minu eesmärk polnud sind maha teha vaid anda konstruktiivset kriitikat. Kui hästi see välja tuli, seda otsustad sa ise.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 11:28

      Sorri, muutsin natsa su kommi, sul tuli mingi topelt kopeeritud lõik siia lõppu.

      Ma muuseas ei loe kellegi aski enam, sest kui endal seal kontot ei ole, siis ei saa kedagi ka jälgida. Aga no loomulikult mulle saadeti selle vastuse link 🙂 Ma ei panegi su ausust sulle pahaks vms. Ja tead, teiste probleemidega on palju kergem tegeleda, kui enda omadega 😀

  • Avatar
    Vasta meow 28. oktoober 2015 at 10:09

    Novot, aga seda üritasime meie, lugejad, sulle ammu selgeks teha, et blogijad valetavad ja kiidavad kõike ja pilt ei ole aus, aga sina
    vastasid, et sulle päriselt ka on kõik asjad meeldinud 😀 vist ikka siis mitte. Aga TÄNAN, et sa nüüd aus olid ja säästsid mind sellest
    Scholli viili ostmisest, mida ma ammu vaadanud olen 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 10:12

      Ei, ma ei ole valetanud kunagi, kui midagi on ikka SITT. Aga ma toon siis sellle näite – mul on üks juuksemask, mis reaalselt ajab mind OKSELE 😀 see näeb välja nagu tükkis muna ja haiseb nagu hapuks läinud linnupiima komm, aga samas vaevalt, et ma seda NII oleks kirjutanud, vaid oleks lihtsalt maininud, et lõhn mulle väga ei meeldi vms 😀

      • Avatar
        Vasta meow 28. oktoober 2015 at 10:19

        Haha, ok 😀 Vot see muna ja linnupiima võrdlus oleks nii sina ja kõigil oleks lõbus seda lugeda. Tegelikult ka halb reklaam on
        reklaam, kuigi ma saan aru, et ega need koostööpartnerid vist ikka ei tahaks negatiivset lugeda 😀

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 10:32

          No nad saatsid mulle terve komplekti, kust šampoon ja palsam on jumala hea lõhnaga ja normaalsed ja siis see kuradi mask noh. Ma pole siiani sellest sõnagi kirjutanud, kuigi ma sain selle mingi… suvel kätte 😀

          • Avatar
            meow 28. oktoober 2015 at 15:37

            Pinda ei ole hakanud käima? 😀 Et pliiiis ikka kirjuta meie imeliselt lõhnavast maskist? 😀

          • Mallukas
            Mallukas 28. oktoober 2015 at 15:52

            muuseas osad firmad ei hakka jah õnneks 😀

  • Avatar
    Vasta mammu 28. oktoober 2015 at 09:56

    Kui ma muidu olen lihtsalt lugeja ja väga harva kui üldse kusagil sõna võtan, siis see postitus pani mind küll kirjutama. Ma
    tunnen sinu juttudes ära väga palju ennast, umbes samas vanuses(ega ma nüüd täpselt ei teagi kui vana sa oled, aga ma vist
    mõned aastakesed sinust vanem). Tuleb tunnistada, et mul on kohati siiani sarnaseid probleeme, kus ma ei tea kes ma päris
    täpselt olen ja mida ma elult tahan jne. Olen aga tahtnud sulle tegelikult juba ammu seda öelda-minumeelest oled sa
    uskumatult tubli ja järjekindel inimene. Sul on vedanud, sa saad teha seda, milles sa tõesti hea oled(blogimine), sa jaksad ja
    tahad seda teha ka siis, kui inimesed igast jama kirjutavad ja kritiseerivad, sul tundub olevat hea mees, sul on imearmas laps,
    ilus kodu, sõbrannad(nüüd kus mul pole ühtegi sõbrantsi, saan ma aru KUI olulised iga inimese elus on sõbrad) ja ma võiks seda
    nimekirja jätkata. Ütlen ausalt, ma ei suudaks kunagi olla nii järjekindel oma tööasjades(ehk siis blogi kirjutamises).
    Sa natuke virised kaaluteemal-ütlen omast kogemusest, ühel päeval lihtsalt käib klõps ja tekib see pikaajaline motivatsioon ja
    saad omale ilusa kaalunumbri ka. Ma näiteks hetkel põen jubedalt suitsetamise pärast ja miljon korda üritanud maha jätta, aga
    nüüd lõin käega..ühel hetkel tuleb mul see “klõps” ja ma suudan seda.
    Eks vist minu jutt on ka üsna laialivalguv, uuesti üle lugema ei hakka, sest siis ma kindlasti kustutaks kõik ära ja ei postitakski.
    Aga tea, igale halvale järgneb hea-kui on praegu raske, siis kurda, nuta, jonni, trambi jalgu ja tee mida iganes, et parem hakkaks.
    Ajaga laabub kõik 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 10:00

      Hei! Mul on vahepeal tunne, et ma olen mingi puhta lõhestunud isiksus. Et ühest küljest olen see pohhuist ja naljavend ja teisest küljest olen mingi megapusssy eit 😀

  • Avatar
    Vasta Katrin 28. oktoober 2015 at 09:56

    ma ei tea, kas ma peaksin seda praegu
    kirjutama, aga… ma olen ikka
    mitmeid ja mitmeid kordi hoogu
    võtnud, et sinu püsilugejaks hakata.
    No ja mõnel korral pole ikka
    õnnestunud. Ja ükskord, ma isegi
    täpselt ei mäleta, millal see juhtus,
    nägin ma postituses miskit, mis mind
    paelus. See oli sinu otsekohesus,
    ausus (mitte ülbus!) ja siirus. Siis
    sain ma aru, et oled kuidagi
    küpsemaks saanud.
    Täiskasvanulikumaks. Aga see ei ole
    miite igav Mallu, vaid vastupidi,
    palju huvitavam. Iga sellise siira
    postitusega tunnen, et avad end
    rohkem. Räägid mitte tühjast-tähjast,
    vaid tõesti elulistest muredest, enda
    mõtetest, tujudest. Ja kui postitus
    on selline, kust on näha, et miskit
    sind koormab ja rõhub, siis tekib
    küll tahtmine sind kallistada ja
    kaitsta selle kurja maailma eest 😀
    mul tekib mingi suurema õe efekt
    (olen sinust 5 a vanem) 😀
    Mis iganes sulle praegu hirmu
    tekitab, loodan, et see kaob
    kiiresti-kiiresti ja kõik on jälle
    ilus! 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:59

      Oi tead, ma ise loen ka teinekord oma vanu postitusi ja mõtlen, et jessas küll, mis taevane vägi mind sundis sellist tobedat sitta kirjutama 😀 Aga aitöh sulle.

  • Avatar
    Vasta tr 28. oktoober 2015 at 09:38

    Marina on hästi öelnud, väga
    tabavalt. Samas üldse mitte solvates
    ega lahmides.

    Sa oled ju ikkagi inimene, oma vigade
    ja voorustega. Võibolla sinu mainet
    vms muudavadki sellised emotsiooni
    ajel välja sülitatud mõtteavaldused
    mida võibolla ei peaks tegema.

    Siiski edu sulle, püüa iseennast üles
    leida:)

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:41

      Ma ei tea, mulle tundub, et ma enam ammu ei mäleta, kes ma täpsemalt olen.

  • Avatar
    Vasta anu 28. oktoober 2015 at 08:39

    Arvan, et võib-olla mõjuks sulle hästi, kui sa leiaks kellegi, kellega rääkida nendest tunnetest ja hirmudest. Kellegi objektiivse.
    Mina ise kui terve mõistuse ja suuremate probleemideta inimene käin psühholoogi juures kord kuus ja tunnen, et see aitab mul
    end mõista ja õpetab mul endaga toime tulla. See kuidagi avab silmad ja viib inimese kontakti nii enda kui ülejäänud maailmaga.
    Isegi suhtenõustamine on minu meelest väga positiivne asi ka siis, kui suhe täiesti korras on.

  • Avatar
    Vasta Laura 28. oktoober 2015 at 08:32

    Oh tänx, et sa seda kannariivi mainisid. Olen ammu poes seda näppinud aga pole raatsinud osta. Tahaks küll ammu, mul ka
    vanainimesekannad 😀 Aga nüüd jääb see poodi minust ilmselt.

    • Avatar
      Vasta Annika 28. oktoober 2015 at 09:18

      Mina pean küll ütlema, et mina olen selle kannariiviga rohkem kui rahul. Varem ma olin nii hädas, pediküüri minekuks polnud aega
      või ei raatsinud ma sinna alla raha panna, tavalise kannariiviga nhkida ei viitsinud, aga ilusaid jalgu tahtsin. Ja siis ma ostsin
      soodukaga selle scholli, et no ma prooooovin siis vähemalt ja ma olen tõesti rahul…väikese vaevaga saab jalad korda 🙂

      • Avatar
        Vasta krissu 28. oktoober 2015 at 09:31

        Mina olen ka väga rahul olen oma jalad korda
        saanud.Aga tellisin netist.Kui poes maksab
        soodukaga 25.-30.Siis mina sain 12€

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:39

        Siis sul veab! 🙂

    • Avatar
      Vasta Kristi 28. oktoober 2015 at 09:22

      See on täielik õudus kuubis, olen ka proovinud ja ma ei
      ütleks, et mul kannad nagu 90 aastasel aga sellest
      polnud küll mingit tolku. 😀

    • Avatar
      Vasta Kaire 28. oktoober 2015 at 09:37

      Minul see viil ka ei tööta. Ju mul in liiga paks
      nahk. Sel päeval kui viilida on sile, aga
      järgmiseks päevaks on krobeline. Ja kõigele
      lisaks peale poolt aastat kasutamist see lakkas
      lihtsalt töötamast. Pigem kasutan neid
      geelisusse. Neist on kasu ka.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:38

      No ma ei tea, osad siin ütlevad, et jälle hästi aitas, võta nüüd näpust, kellel siis õigus on ja kas sulle mõjuks 🙂

      • Avatar
        Vasta Sigrid 28. oktoober 2015 at 10:21

        Mina olen ka rohkem kui rahul ja kiidan seda taevani. Mul on kandadel lausa verised lõhed pidevalt olnud. Ja nüüd scholliga
        on imelihtne neist lahti saada. Muidugi esimese korraga pole kannad kohe ideaalsed aga pidevalt tehes saab kiirelt kannad
        jälle korda. Ma ka kahtlesin aga mu isa ostis endale ja sain külas käies proovida, nüüd ostis mees mulle oma isikliku riivi +
        kreemi ja olen õnnejunnis. Ei mingeid katkiseid ega valusaid kandu enam. 🙂

        Poes müüdavatest tavalistest kannariividest pole ühestki kasu, ladu aina kasvab aga kannad ikka pekkis ja käed nühkimisest
        kanged. Ainus mis mingil määral töötas, oli mingi oriflame kannariiv aga selle aeg sai ümber.

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 10:32

          Mh, miks siis mul ei tööta 😀

        • Avatar
          Vasta Birx 29. oktoober 2015 at 16:27

          Kas jutt käib sellest elektrilisesest kannaviilist? No
          mina pean ka seda taevani kiitma, sest olen ilgelt
          hädas olnud paksu kannanahaga ja vahepeal tuli
          ahastus peale, et no tee mis tahad, jalavannid
          pidevalt, erinevate soolade ja õlidega, ikka miski ei
          mõika. Ja kui ostsin selle kannaviili, oli alla ka
          hinntud ja mõtlesin, et mis siis ikka, prooviks ära ja
          fantast lihtsalt. Peale esimest korda see kare kord
          tuli ära ja kui teha järjepidevalt kreemitades ka
          pidevalt siis on kannad nii siledad ja enam mitte nii
          paksud. Oleneb küll täiesti inimesest, et kellele
          mõjub ja kellele mitte. Mulle mõjus vägagi.

  • Avatar
    Vasta Kaisa 28. oktoober 2015 at 08:23

    Ma olen vist see reklaamiohver, kes meeleldi
    loeb mõnest tootest. Kuna ma eeldan, et sa
    oledki selline kärts mürts aus mutt siis nagu
    isaldan, mis siis, et sa vahepeal jumala ajuvaba
    juttu paned, eks meil kõigil sellised olukorrad.
    Ma mõtlen, et mitte ûkski toode ei müü kui
    selles pole julgust ja enesekindlust! Mul läks
    jutulõng katki mida öelda tahtsin aga point oli
    selles, et tee ikka reklaami ja tee seda ausalt,
    igal asjal on risk kui mingid turundusjuhid
    seda võtta ei julge siis tuleb oma staffiga
    areneda.

    Sa oled viimasel ajal liimist lahti vist, tee
    restart! Edu

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:38

      Üritan 🙂

  • Avatar
    Vasta pia 28. oktoober 2015 at 07:40

    Ka minu mulje sinust ja blogist viimasel ajal kattub paraku Marina omaga. Lisals arvan, et need viimase
    aja parooliga postitused on täpselt need ära tegemise omad (perekooli kägudele nt), seega loodan, et
    läheb mööda ja et leiad endast jälle jõudu päriselt blogima hakata. Sest see on see, mille pärast seda blogi
    olen lugema jäänud. Tootetutvustuste ja loosimistega postitusi isiklikult ei avagi, lehekülge vaatan ainult
    Adblockiga. Nii et ilmselt mitte just su reklaamitellija unistus sinu blogi lugejast. samas saan aru, et blogi
    kirjutamine on sulle töö, mille eest on õigus ka raha saada. Lihtsalt tasakaal oli juba mõnda aega paigast
    ära, nagu isegi aru saad….

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:37

      Huh, lõpuks ometi saan midagi eitada ja tagasi ajada, parooliga postitused on sügavalt isiklikud ja ei puuduta ei perekooli ega miskit. Veel vähem kellelegi “ära panemist”.

  • Avatar
    Vasta käta 28. oktoober 2015 at 07:14

    Ära ole parem Mallu, be who you are!

    Me jumaldame sind sellisena nagu
    oled, anname andeks ja elame edasi.
    Me mõistame sinu muret ja muutust.
    Ainule et palun proovi vaheat arvuti
    kaan kinni lüüa ja tegeleda antud
    teemaga järgmine päev.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:34

      Ma jah peaks õppima veits tasa ja targu võtma 😀

  • Avatar
    Vasta Liisuks 28. oktoober 2015 at 06:56

    Hei Mallu!

    Mul on endal sama situatsioon koostööpakkujaga olnud. Tuli koostööpakkumine ilma, et ta
    ise oleks uurinud kellega vvõi millega tegu on, kui rohkem asjasse süvenes, siis mõistis, et
    meie ei vasta tema ootustele. Tunne oli küll, et “mis mõttes nagu” meie ei ole ju koostööd
    palunud, ise ta otsis meid ülesse ja siis nii ebaviisakalt ära öelda. Väga mage lihtsalt,
    inimesed ei anna endale üldse aru. Oleks ma ise koostööd pakkunid, oleksin mõistnud
    sellist suhtumist. Tegemist oli veel ühe Eesti juhtiva telekanali avalikesuhete juhiga?.
    Tükkaega oli sitamaitse suus, aga nagu ikka lahtuvad halvad tunded ajaga.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:30

      Tjah, naljakas olukord, eksole 😀

  • Avatar
    Vasta monsa 28. oktoober 2015 at 06:41

    Kui minu musta huumori peale mu tuttavad ei naera
    siis harilikult ütlen neile,et küll te pärast naerate ja
    lasen edasi. Sina päris nii vist ei saa,vähemalt mitte
    ilma meeletute vihakirjade. Ära nukrutse,sa ei suuda
    iial kõigile meeldida ja eks need,kes aastaid sinuga
    kaasa mõelnud on,teevad seda ka edaspidi. Jää
    iseendaks,beibedest reklaamblogiaid ja õhuraiskajaid
    on piisavalt palju ja neile hirmsasti vist meeldib
    pereväärtusi rõhutada,las reklaamivad seda saasta
    mille sina välja praagid 🙂

  • Avatar
    Vasta Leevi 28. oktoober 2015 at 01:10

    Selline Mallu mulle meeldib. See aus Mallu… Ära siis jälle ära kao!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:30

      Issand, ma üritan, aga ma ei tea ise ka täpselt kes ta on

      • Avatar
        Vasta Leevi 28. oktoober 2015 at 22:16

        Eks kõigil ole neid aegu, kus endas selgusele vaja jõuda ja end otsida. Mul on tavaliselt nii olnud, et kui see kriis tuleb, siis on
        natukene aega hull segadus hinges, aga mõtlen asjad enda jaoks selgeks ja peale seda olen jälle palju targem ja enesekindlam.
        Kui neid kriise poleks, siis poleks arengut ka mu meelest nii et pea püsti! 😉

  • Avatar
    Vasta K 28. oktoober 2015 at 00:19

    Ma ei mäleta täpselt mis selle asja kohta öeldi
    aga midagi sellist et teatud vanuseni on pohhui,
    siis tahad sa kõigile meelt mööda olla ja
    meeldida ja siis oli jälle miskit, äkki pohhui ja
    äkki see e

    • Avatar
      Vasta K 28. oktoober 2015 at 00:39

      Et püütakse sulle meeldida. Minu elust käis ka
      see periood läbi ma mäletan. Ma ei ütleks üldse
      et sul miski masekas või värki oleks. Sul on
      lihtsalt enese ülesse leidmise aeg kätte
      jõudnud, sa tunnistad endale et selle Marina?
      jutt on täiesti tõsi ja see on sinu esimene samm.
      See kõik paksuks pidamine jne. ongi juba üle
      piiri läinud ja niimoodi igapäev ennast vihates
      ei saa elada. Ma kaalun ka 72-74 kg. Üleliigne
      nahk siin ja seal lipendamas aga ma olen
      õppinud uut ennast armastama. Üks asi oli olla
      sileda naha ja prinkis kehaga laps ja teismeline,
      teine asi on olla ema. Ma mäletan siiani kuidas
      ma oma vanemaid kallistades alati mõtlesin et
      nad on niiii suured, ükskõik mis kallale tuleks
      nemad kaitseksid mind küll alati ära, nii pikad
      ju kah teised. Nüüd ma tahan et minu lapsed
      saaksid ka midagi nii armast mõelda, nii et ma
      olen valmis olema see “suur kaitsev vanem” Küll sa varsti terveks saad jälle. Mina ei loe ka
      enamus sinu postitusi enam sest see lihtsus mis
      sinus kunagi peitus on kadunud ja neid
      loosimisi ma ei viitsi vaadata ka enam üldse.
      Aga loodan et kunagine olukord taastub ja
      usun et paljud kohad soovivad ikka sinu kaudu
      reklaamida ennast. Soovin et sa astuksid täna
      uue inimesena voodisse magama ja homme
      ärkaksid veel uuema ja leplikuma iseendaga 🙂

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:30

        See enda üdini armastamine võtab vast aega, aga eks näis. Minus ei sure veel lootus, et äkki ma kunagi olen samasugune nagu vanasti 😀

        Loosimistega on mul nii, et neid mulle jällegi teha meeldib. Selles suhtes, et mina saan ju kogu aeg igast firmade käest kraami ja ma hea meelega annaks teistele ka, kui vähegi võimalik 🙂

        • Avatar
          Vasta K 28. oktoober 2015 at 10:13

          Jah. Mina olen alles 23.a ja selle
          muutuse õnneks suutnud läbi teha,
          aga minulgi võttis see aastaid aega,
          samuti on iga inimene erinev ja küll
          sina ka selleni jõuad, positiivseid
          märke on näha juba 🙂
          See on tore kui kinkida meeldib,
          lihtsalt et vahepeal oli neid loose
          juba nii palju et sina jäid kuidagi selle
          varju ja ei jaksanud tõenäoliselt
          muid huvitavaid asju enam kirja
          panna mida muidu leidus igas
          päevas. 🙂

          • Mallukas
            Mallukas 28. oktoober 2015 at 10:15

            Eks see olene mu enda ajaplaneerimisest kah. Et ma olen lubanud mingitele firmadele ja siis mul tulevad nad KORRAGA meelde ja teen kõik ära. Ja olgen ausad, kingiloosi üles panna on 3x lihtsam kui hakata päriselt… kirjutama. Seega kui aega pole, olengi rohkem looose pannud 🙂

          • Avatar
            K 28. oktoober 2015 at 10:16

            Tegelikult sa ei peagi lootma et
            oleksid uuesti selline nagu
            vanasti sest ma mäletaks nagu
            et ka sellel ajal ei olnud sa
            tegelikult endaga rahul, halvad
            hambad jne.
            Sa pead uut ennast vaatama ja
            just nimelt uue endaga leppima
            siis tuleb tagasi ka
            enesekindlus ja seda tuleb veel
            rohkem kui üldse olnud on.

          • Mallukas
            Mallukas 28. oktoober 2015 at 10:17

            Jah 🙂

  • Avatar
    Vasta tui 28. oktoober 2015 at 00:04

    Ausalt Mariann, mulle teevad Su kriitikud alati nalja. Okei, traagilist nalja, aga ikkagi nalja.
    Mina olen ka selline inimene, kes väga harva teeb midagi sellist, mis talle ei meeldi ja suurema osa ajast olen ikka selline, nagu
    tahan. Ja tegelikult on suurem osa inimesi sellised – nad lihtsalt millegipärast varjavad seda.

    Sinu suurim väärtus on ausus. Ükskõik, kas meeldida inimestele või mitte – vähemalt oled Sa aus. Jumal küll, ma ei teeks/ütleks
    pooli asju, mis Sina, aga mulle meeldib, et Sina seda teed. Sest see on aus.

    Aga sellega ma olen küll nõus, et parooliga ja reklaampostitusi on liialt palju saanud. Mina olen Sinu blogi lugenud aastaid, aga
    ma pole kunagi parooli küsinud – mul on tunne, et see on rohkem lähituttavatele mõelnud ja mina ei soovi kellegi isikliku elu
    arvelt oma haiglast uudishimu rahuldada. Reklaampostitused toovad raha, saan aru, aga anna andeks – satun neid lugema väga
    harva. Mulle meeldiks ikka vanu häid postitusi palju rohkem lugeda 🙂

    Edu ja jaksu Sulle, Mariann!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:27

      Tead, ma ei mõtlegi, et ma nüüd enam kunagi ühtegi reklaampostitust ei tee. Selles suhtes, et kui mul seda asja päriselt on vaja, või on ehk huvitav eneselgi proovida, siis miks mitte sellest võimalusest kinni võtta. Samas tean küll, et vahepeal on igast igavat kamajura ka siia vahele sattunud.

      Parooliga postituse tihedusest – sinna ma küll midagi teha ei saa. On lihtsalt teema, mida ma tahan endast välja lasta, kuid ma ei saa VEEL teha seda ilma paroolita. Seega ainult kannatust, kunagi on ka need parooli alt väljas.

  • Avatar
    Vasta Piret 27. oktoober 2015 at 23:43

    ma vahest kadestan su elu, sest see tundub lihtsalt nii äge 😀 pane täiega edasi, sest sa teed õiget asja ja tundud super lahe
    inimene!
    (sry kui sa nüüd mingid awkward olekus oled, sest sulle ei meeldi kui komplimente tehkase:D)
    tervitused ka Kardole 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:24

      Ma usun, et iga inimese elu on nii äge, kui ägedaks ta selle elab 🙂

  • Avatar
    Vasta Kärt 27. oktoober 2015 at 23:32

    Sellesosas täiesti nõus, et reklaamidega läks
    liiale ja kohati igavaks 😀 Oli aru saada, et
    midagi on puudu. Aga muud jutud ikka
    huvitavad, just see, et ei salga rääkida
    asjadest, millest paljud vaikivad ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 09:24

      Mulle tegelikult eile õhtul voodis jõudis kohale, et mul on ju veel mitu diili, mida ma teinud ei ole, aga lubatud on, seega pean ma mõned ikka ära tegema veel .D

  • Avatar
    Vasta ylla 27. oktoober 2015 at 23:03

    Mulle meeldivad su postitused nn vanast Mallukast,
    kus sa tood välja vanu postitusi aastatetagustest
    aegadest. Nendes on säilinud see armas naiivsus ja
    ausus. Ennekõike see lihtne ja samas nii sügavuti
    arutlev dialoog ISEENDAGA.
    Ehk selles seisnebki blogimise ja päevikupidamise
    vahe?!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 23:07

      Ojaa, aga samas tekib endal ka küsimus, et kui suur osa on kadunud nn tsensuuriga ja kui suur osa lihtsalt suuremaks saamisega 😀 Ma olen siiani jube naiivne, ma olen korduvalt öelnud, et inimesed võiksid vist iga päev mu juures vargil käia, ma ei paneks tähelegi või arvaks, et ma olen ise ära kaotanud oma asjad 😀 Lisaks usun ma igaühte ja usaldan kõiki inimesi, kes mulle toredad tunduvad. Naiivsuse kehastus eksole 😀

  • Avatar
    Vasta Mari 27. oktoober 2015 at 23:02

    Ahh, pole hullu!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 23:07

      🙂

  • Avatar
    Vasta Kerli 27. oktoober 2015 at 23:02

    Kahjuks olen nii skeptiline, kui blogijad midagi
    kiidavad.. Nagu järjekordne Topshopi reklaam, kus
    kõik on lihtsalt IMELINE ja YLIHEA.

    Mina olen mega õnnelik, et telfaga su blogi lugedes ei
    karga mingit reklaami ette nagu marimellil. See ajab
    lihtsalt mega närvi!!!!

    Su blogi on nii lahe lugeda:-)

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 23:09

      Muuseas, mul on 99% ajast õnn olnud katsetada asju, mida kirjeldades ma ei pea valetama. Enamik asjad on sellised, et kõlbavad kasutada küll. No näiteks mingi shampoon. No kui just peanahk maha ei kuku ja juuksed puhtaks tegi, siis järelikult on ju hea shampoon 😀

      Telefoniga reklaamide ette tulemine minu meelest oleneb ikka sellest, kas sul on adblock peal või mitte?

      • Avatar
        Vasta Kerli 27. oktoober 2015 at 23:18

        Woww, vastasid mu kommentaarile 😀 tegid
        tuju rõõmsaks nyyd, tegelikult kah! aitäh sulle :-
        D

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 23:22

          Sorri, ega ma just ei hiilga selle kommentaaridega vastamisele üldiselt 😀 Lihtsalt praegu pole komme nii palju ja Kardo teeb omi asju ja aega maa ja ilm 😀

  • Avatar
    Vasta kk 27. oktoober 2015 at 23:02

    Armas Next pood.
    Loodan toesti, et näete seda postitust ning omalt poolt lisan, et olen oma kahele lapsele riideid 8 aasta jooksul ostnud suures osas
    vaid teie poest (rohkem kyll veebipoest) aga sellise ebaproffesionaalse jutu peale tulevikus väldin Teie toodete tarbimist. Suur ja
    mõistlik ettevote peaks kõige pealt tutvuma kellele oma tooteid reklaamida annab, mitte ei saada pakkumist ära ja siis ytleb, et
    upsipupsi- te ei sobigi. Väga mage käitumine. Selline ettevote võiks valida ikka, mida endale suust välja ajab. Mage ja väga
    perevaenulik suhtumine!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 23:05

      Ega riided ju selles süüdi pole, mis turundusjuht kirjutas. Nagu öeldud, siis tegelikult on ju igal firmal õigus teha koostööd kellega nad tahavad. Tõsi, mulle jättis see väga mõru maigu suhu, aga praeguseks olen juba üle saanud 🙂

      • Avatar
        Vasta kk 28. oktoober 2015 at 10:13

        Jaa, riided ei ole süüdi. Küll aga mõtlevad tuhanded inimesed inimesed nüüd Nexti poest möödudes, et ahaa, see ongi see
        pood, kus töötab nii ebapädev turundusjuht, kes ilmselgelt ei mõista õigel ajal oma kodutööd ära teha, vaid lahmib
        lihtsalt nagu kolme aastane laps.
        Kas see paneb inimesi sealt poest vähem ostma? Vaevalt. Aga ise seal poes käies, olen seal alati pea ainus inimene, et
        ilmselgelt kuluks neile pigem igasugunegi reklaam ära, et poel paremini läheks…
        Mõru maik on juures anyway nüüd…. ja peabki olema. Mina, kui vägagi pereväärtusi hindav inimene, pean sellist
        suhtumist alandavaks ja Mallukat solvavaks. Aga nagu sa ütlesisd- tuleb asjast üle olla ja nii peabki! See on kõigest ühe
        inimese arvamus ju

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 28. oktoober 2015 at 10:16

          Noh, eks ma ise mõtlesin suht sama moodi, aga mis seal ikka. Thanks for having my back, ega mind ka sinnna poodi enam kunagi tõmba 😀

          • Avatar
            Katre 28. oktoober 2015 at 12:34

            Ma ei taha sinna ainult sellepärast astuda, et asjad on kallimad kui netipoes (kus on üle 20 eurise ostu puhul
            tasuta kohaletoimetamine) ja Eestis need allahindlused on seal ka sellised kehvakesed. -50% pole vist ükski asi
            iial allahinnatud seal (pole vähemalt märganud). 😀 Et justkui eriiiti koonrid omanikud kahjuks. 😀

  • Avatar
    Vasta Vaike 27. oktoober 2015 at 22:51

    Minu jaoks on parim “kannaviil” ig õhtune jalgade kreemitamine, siis mul ei tekigi paksu ja kõva nahka, mida tuleks maha viilida.
    Enne igapäevast kreemitamist tekkis küll. Kui üks sõbranna sellist kreemitamist soovitas, siis suhtusin väääääga skeptiliselt ja
    nüüd soovitan seda ise üliväga.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 22:53

      Ma vist liiga laisk, et iga päev kreemitada, kuigi loogiliselt saan aru küll, et see võtab max 1 minuti 😀

  • Avatar
    Vasta Banaan 27. oktoober 2015 at 22:42

    Tere, väga inimlik lugu, kus inimesed kujundavad oma arvamuse sinust selle järgi, mida näevad/loevad
    avalikust sotsiaalmeediast/blogist. Sama teed sa ka ise, me kõik tegelt hindame kasvõi teisi avaliku elu
    tegelasi ikka selle järgi, mida kuskilt kuuleme või loeme, süübimata tegelikult selle inimese elusse või
    otsimata põhjendusi tema väljaütlemistele/avaldustele/postitustele. Ja oi kui kiire on tulema kriitika v
    hukkamõist, klatš v järeldused jällegi mõtlemata, mida see tegelikult kellegile teisele võiks tähendada
    v kuidas puudutada v mida kaasa tuua, kui neid arvamusi kuskil hullult avaldama hakata
    (kommentaarid, foorumid) ilma igasuguse enesekontrollita. Minule igatahes väga sümpaatne, et su
    lugudest hakkab kaduma pohhuism, loodetavasti ei tule see sellest, et olla lugejatele/klientidele
    meelepärane vaid ikka sellest, et tegelt ikkagi sa oma sisimas nii suur pohhuist pole kui esialgu paistis
    v oled ajapikku lihtsalt muutunud tundlikumaks. Nagu sa ise ka ütlesid, inimene ju areneb,
    mõttemaailm ja maailmapilt muutub ajaga. Palju edu.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 22:49

      Tere-tere. Ma jäin natukene mõtlema selle pohuismi peale ja jõudsin järeldusele, et võrreldes enamikega olen ma vist sellistes elulistes asjades siiski pohhuistlikum kui teised. Samas on mitmeid osi minus, mida ma ei muuda ja sildistan selle pohuismi alla, sest see on kergem ja mugavam. Näiteks: mul on pohui, kas tuba on segamini või korras. Jah, üldplaanis ma ei olegi mingi suurem asi puhtusefriik, aga tegelikult ma EELISTAN ikka korras kodus olla. Samas on kergem öelda, et ah, mul pohui, las olla segamini, kui tunnistada endale, et ma lihtsalt laisk räpakoll, mitte mul pole pohui 😀 Ma ei tea, kas sa said aru, mida ma öelda tahtsin.

  • Avatar
    Vasta T 27. oktoober 2015 at 22:42

    Tead,leian sinus kohati ennast ja nüüd nagu
    kõrvalt vaadates tundub selle asja nimeks
    olevat masekas. Samas nagu kõik on ok,aga
    samas nagu pole ka eks. Sinuga oleks päris
    vägev ühe laua taga istuda ja koos ennast purju
    juua ja halada 🙂 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 22:43

      Ojaa, eks see masekas ka aeg ajalt tuleb, igasuguste ilmaimede ja asjade peale. Praegu mul on lihtsalt selline hirmutav situatsioon elus, millega pole midagi teha kui oodata kuni üle läheb. Ja ma ei välista, et me kunagi ei istu ühe laua taga ja joo veini 😀

  • Avatar
    Vasta Kelly 27. oktoober 2015 at 22:38

    Kuigi ma olen Su jaoks täitsa võõras lugeja / su blogi austaja, siis oleks tahtnud praegusel hetkel veiniklaas käes Sind kuulata ja
    lohutada või kaasa rääkida nii palju kui oskaksin 🙂 Oeh.. 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 22:41

      Oh, ega siin polegi midagi kuulata või kaasa rääkida. Lihtsalt mõnikord on selline tunne, et hirm või kurbus voolab nii suure lainena üle, et kahtled korraks, et kas sa suudad vee peale tulla. Aga siis voolab laine minema ja asjad on jälle rahulikud nagu enne 🙂

      • Avatar
        Vasta Kelly 27. oktoober 2015 at 22:44

        Võitlen ise hetkel samuti vee peale tulemisega niiöelda aga küll hakkama saame 🙂 Langusi tuleb ikka ette,seda parem on
        see tõus jälle,ma leian 🙂

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 22:49

          Ikka 🙂

  • Avatar
    Vasta A. 27. oktoober 2015 at 22:32

    Mul üks teemaväline küsimus: sa livechatis
    rääkisid vist Mixa vms jumkast, vaatasin täna
    selverist ja nägin bb ja cc kreemi. Kumb sul on
    ? Sest näonahk oli nii ilus sul ja tahaks sama
    osta 😀

  • Avatar
    Vasta Kai 27. oktoober 2015 at 22:32

    Vau! Siiani Sinu parim postitus Sinu enda kohta! Aus,
    avameelne, analüüsiv.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 22:36

      Ennast on muuseas hirmus raske analüüsida. Ma ju ise tean, milline ma olen, aga kuidagi raske on seda sõnadesse panna, et see imelik ei tunduks. Aitäh 🙂

      • Avatar
        Vasta Kai 28. oktoober 2015 at 14:42

        Sinu mõttekäiku oli mõnus lugeda. Imelik või mitte aga avalikult aus olla on ikkagi midagi sellist mida suurema osa
        eestlastest teha ei julge 😉 Seega -> suur respect Sulle!

  • Avatar
    Vasta Gerly 27. oktoober 2015 at 22:29

    Sul vist jah vanaimimese kannad, sest mul toimib see jalaviil ideaalselt. Paremini kui see jalakoorija, millega sa ise nühkima pead,
    nagu see riim vms. Mul olid kannad ikka megaaa paksud ja kõvad ja mingi osa jalatallast veel, sest mu töö on kokatöö, püstijalu
    pidevalt ja jalad paistes jne. Elektriline jalaviil ikka mega hea, teeb ise kogu töö ära ja jalad on siledad pärast. Muidugi peab
    kreemitama ka pärast, siis püsib veel kauem sile.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 22:35

      Ma ei tea, ma ei ütleks, et päris telliskand olen vms, ehk on tõesti asi minus, et ei julgenud piisavalt keevitada ennast sealt kanna alt, aga no ma ei tea, ma käsitsi saan kolm korda parema tulemuse 2x kiiremini. See on muidugi jälle mu enda isiklik kogemus ja panin selle kirja vaid selle jaoks, et googeldades keegi ehk leiaks veel mõne arvamuse, sest mina siiani olin ka vaid lugenud, kui imehea see on. Olen kade, et teistel töötab ja neil noore inimese kannad on 😀

      • Avatar
        Vasta Siks 27. oktoober 2015 at 22:59

        Minu meelest on see ka ikka suht mõttetu toode 😀 Go vanainimesekannad! 😀

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 27. oktoober 2015 at 23:02

          muttpower