Ei ole teps mitte harukordne asi selle blogi ajaloos see, et ma kirjutan emotsiooni pealt mingi postituse ja saan sinna alla kommentaare, milline mõtlematu ja südametu elajas ma olen ja kuidas minu postitus on väga solvav ja ebaviisakas. Mõnikord ma loen neid kommentaare ja mõistan, et okei, neil ongi õigus. Et isegi kui ma pole seda soovinud ja teinud enda meelest tobedat nalja, siis tõepoolest võivad inimesed sellest välja lugeda mingisuguse kurjuse või ülbuse, mida ma ju tegelikult ei taotle.
Nagu öeldakse, tegijal ikka juhtub ja sellisel juhul ei ole mul mitte miskit muud teha, kui tõsta käed ja öelda, et ma olen süüdi.
Samas need kommentaarid, mis ma eilse postituse alla sain, paluksin ma teatud inimestel endale küll sisse istuda. Anna andeks, aga kurat, kes sind peksab või su elu nii kibedaks teeb, et sa loeb läbi postituse, mille teemaks on see, kui väga meeldib mulle olla ema ja kuidas see mu mõttemaailma muutnud on ja selle tagasisideks otsustad sa kirjutada mulle järgnevaid asju:
- Miks ma solvan kõiki lapsetuid ja ütlen, et nende elu on mõttetu?
- Kuna minu laps ei olnud planeeritud, siis mis mul muud üle jäi, kui olukorraga leppida ja enam-vähem hakkama saada, et kuidas ma üldse julgen kirjutada, et mulle meeldib ema olla, kui ma pole seda valinud!
- Selliste sõimavate postituste eest ei tohiks ma üldse imestadagi, et mind Perekoolis mõnitatakse, kui ma ise just SÄÄRASTE postitustega seda endale kaela kutsun!
- Nahui sa provotseerid?!
- Megapikk kommentaar teemal, kuidas ma halvustan lapsetuid naisi, kuidas ma ise elasin enne lapse saamist mõttetut elu ja olen üldse täis tont, et planeerimata lapse sain ja kui austet kommentaari autor kunagi otsustab lapse saada, siis saab see olema sitaks parem kui minu kogemus, sest ma olen vastik kiuslik loll, kes väärib perekoolis sõimu saada!
- Kui ma julgen eelmisele kommentaarile vastu vaielda, saan ma kuulda, et minu kommentaarides tohib minuga ainult nõustuda ja muu mulle ei meeldi.
Jesus, people! Ma kirjutasin postituse sellest, kuidas mulle meeldib ema olla. Kuidas te saategi minuga MITTE NÕUSTUDA, sest ma räägin enda emotsioonidest ja tunnetest. Mitte kellegi teise emotsioonidest. Ei huvita mind absull, mitu last teistel kodus on ja ei ihu kodus lastetute peale nuga. Tahtsin lihtsalt kirjutada oma mõtteid emadusest. Ma ei tea, mitu korda ma pean seda korrutama, enne kui kõik inimesed sellest aru saavad. Ja kui ei saa aru, siis ehk lihtsalt ei kommenteeri?
Edaspidi kustutan ma sellised debiilsused üldse ära. Jah, te võite nüüd arvata, et mulle ei meeldi arutelud ja see, kui keegi minuga ei nõustu. Samas ei pea ma aruteluks seda, et mingi luud mulle ütleb, et kui tema kunagi viiekümbisena lapse saab, et see saab olema parem emaduskogemus kui mul. Kuna ma ei ole kolmeaastane, siis ma ei viitsi sellistes vestlustes edaspidi osa võtta ja panen oma blogile tsensuuri peale, sest noh…. ma ju ei talu, kui teised samamoodi ei mõtle.
Aga teate mida ma veel ei talu?
Debiilikuid.
Oh, mul tuli tegelikult isegi parem idee. Kui aega rohkem, siis ei hakkagi kommentaari ära kustutama, vaid asendan selle sisu näiteks lausega: “Mallu, sa oled niii lahe ja ilus ja armas ja tore, laav ju!” ja vastan sellele, et issand jumal, tänan sind armas kommenteerija. See oleks vast lõbus ajaviide 😀
Aga ühesõnaga my life in a nutshell:
kirjutan humoorika postituse – “tropp, kes ei tea, mis on nali!”
kirjutan tootetutvustuse: “raudselt kerjasid selle endale tasuta!!!”
kirjutan oma elust seiga – “valetad, pole olnud!”
kirjutan lapsest – “ära sa siin, tont, kirjuta lapsest, ta polnud sul planeeritudki!”
ei kirjuta lapsest – “sitane rongaema, isegi lapsest ei kirjuta”
kirjutan positiivse postituse – “raudselt ümber nurga tegelikult mõnitad”
kirjutan negatiivse postituse – “täis värdjas, elus midagi ilusat ei toimu, et aina vingud?”
kirjutan söögipostituse – “ära kujuta ette, et sa süüa teha oskad, taun! ja üldse, miks sa hõõrud vaesematele nina alla, kes ei saa selliseid sööke teha?”
kirjutan ilupostituse: “sa kujutad ette, et sa oled ilus v?? vaata kui paks sa oled!”
kirjutan sellest, kui paks ma olen: “hale, isegi alla ei suuda võtta!”
kirjutan sellest, kui rahul ma endaga olen: “issand, sa ei näe kui paks sa oled v?”
77 kommentaari
vabandage väljendust, täitsa perses mis inimestel peas toimub, ning kas kadedus on inimestel niiii suur et sellega vaja nüüd teist
maha teha elu eest eriti sind Mariann 🙂 pean ütlema et ega mul enda laps ka meil mehega planeeritud polnud, oleme suht vähe
koos olnud aga ennäe ma olen rase ja varsti saab 5 kuud täis no johhaidii kas pean kuuli pähe laskma et ma pole abielus ja laps
sünnib planeerimata ja vallaslapsena??? mina sõidaks sellistel sierraga seinad maha ja hoiaks lõksud leiva jaoks sest see pole enam
normaalne, tean et kommin suht ammust postitust aga kujutad sa pilti MULLE MEELDIB Malluka blogi räigelt lugeda ning minu
jaoks on see huvitav ning tean ma ei saa endale küll selliseid asju lubada kuid hea on lugeda et teistelgi hästi läheb ja kritiseerijad
ning muidusööjad võiksid pea ahju pista vms 😀 päikest sulle Mariann ja ole tubli edasi ja jätka samas vaimus 😉
Haha, aitäh Jana 😀
Negatiivsed kommentaarid on ju kadedus. Ja üritavad seda maandada just nii tehes. Aga kui seda teha siis ju võiks kasutada
lauseid: “Mulle see ei meeldi..”või ” Ma teeks teistmoodi..”.
Nailed it! 😀
See lugude “väljamõtlemise” osa on
mindki alati meeleheitele ajanud
kommentaaride juures.
Kui igav peab kommenteerija elu
olema, et suvaline kirjeldatud
sündmus paneb kiljuma- raudselt feik!
😀 “Pastakast imetud” on ka hea
väljend 😉
Edu, Mallukas!
See on nii tavaline ju. Iga inimene ilmselt teab selliseid isikuid, kelle oma elu on nii igav, et pidevalt on vaja juurelda teiste
asjade üle. Näiteid oma elust: Kui sa jood, oled rõve räbal eit kes ainult alkot paneks koguaeg. Kui sa ei joo, siis uuritakse kas
sa oled rase.. sest ega muul põhjusel ju ometi naisterahvas ei ütleks alkole ei eksole 😀 Kui sa näed mõnel pildil eriti sale välja
siis urisetakse kadedalt, et söö ka midagi ja et ega see alatiseks nii ei jää et sa saledaks jääd.. küll sa näed, varsti oled paks. Ja
kui mõnel pildil hoiab liibuv kleit nii et natuke on kõhtu näha siis kohe uuritakse jälle, et kas rase.. 😀 Kui sa teed midagi hästi,
siis vingutakse, kui halvasti siis oled mõttetu saamatu kes millegagi hakkama ei saa.. 😀 😀 Nii et ära võta südamesse, järelikult
kõigil ei ole nii huvitav elu et jääb aega teiste elude üle arutada ja mõelda pidevalt 😀
Ah pole vaja välja teha..sa sellega juba nii kaua
tegelenyd et peax suht paks nahk olema
negatiivsusele…mina olen ses suhtes pohhuist..ühest
kõrvast sisse teisest välja..elagu oma elu ja ärgu
toppigu nina sinna kuhu pole vaja!
Selle kohta on ka hea vanasõna..peaks hästi sobima:
teiste silmis pindu näeb aga enda silmis palki mitte ?
?
Ära lase anonüûmselt kirjutada.. Las logivad
sisse FBga. Või kustuta julmalt trollijad ära, või
bloki ip. Siis läheb asi ka paremaks.
V Õ I M A T U on kõigile meele järele olla, see on miski millega Sa lihtsalt pead leppima, arvestades fakti, et oled Eesti mõistes
küllaltki kuulus blogija. Alati leidub frukte kes elavad end välja anonüümsusloori all. Võid end lohutada sellega, et endast heal
arvamusel olevad inimesed leiavad teise võimaluse pingede maandamiseks, olgu selleks siis trenn, elukaaslasele/sõbrannale
kurtmine, mis iganes. Katkised, madala enesehinnanguga ja psühholoogiliselt ebaterved inimesed suudavad langeda piisavalt
madalale, et enda enesetunnet parandada sellega, et kellegi teise energiat või heaolu röövida solvamise või sõimamisega.
Tegelikult sa ise ka tead ebaratsionaalset kommentaari lugedes, et sellel pole tõepõhja all ja selle on kirjutanud mõni eriti
kibestunud mutike, kes peale “saada kommentaar” nupu vajutamist tunneb kahjurõõmu. “Jesssss, sain sitasti öelda ja läbi selle
end, enda sitases elus väheke paremini tunda!! höhööhööö” Olen varemgi öelnud, F*CK the haters and do your thing girl,
because you do it well. There will ALWAYS be haters. Mida kuulsamaks sa saad, mida ilusamaks su elu muutub seda rohkem
tekib vihkajaid.
Kui mõnel normaalsel inimesel oleks sulle tõesti midagi öelda, siis nad saadaks sulle kirja ilma enda identiteeti varjamata. See, et
sinu postitusi saab kommenteerida anonüümselt ilmselt selle probleemi tekitabki.
Peab Sul ikka vaimujõudu olema, et neid kommentaare lugeda ja siis veel mõistuse juurde jääda. Mina näiteks kardan sageli Sinu
postituste kommentaare lugeda, sest kui postitus ise on väga hea ja tore, siis kommentaariumisse on normaalsete inimeste sekka
jälle loomaaed lahti lastud ja siis ma lähen nii närvi lihtsalt ! Ma ei saa aru, mis ogarad inimesed need ometi on ?! No kelle mõistus
on nii piiratud, et ta arvata, et planeerimata laps ei võigi olla erakordselt armastatud ja hoitud pisikene ilma ime. Pealegi Mari
hambavahega naeratus on nii nunnu, et nunnumeeter läheb puruks, no kuidas saaks seda mitte armastada 😀 !
Väga õige! Sa ei pea debiilikuid taluma. Ammu
imestasin su kannatlikuse üle. Sa oled väga lahe ja
tubli naine ja ei pea mõttetuid,ebakohaseid
kommentaare läbi laskma. Varsti sa ei tohi mainida,et
näe ilus ilm,ilma et räige süüdistamine ei hakkaks
pihta….sest kuskil sajab ju vihma ja sina b… kekutad
oma ilusa ilmaga. Jeerum.
Mul ei ole lapsi ja ma ei kavatse neid ka saada (nii tervislikel põhjustel kui ka isiklikust tunnetusest lähtudes).
Minule su eelmine postitus meeldis ja selle lõpus seletasid sa minu hinnangul väga hästi oma suhtumist – see ei ole suunatud mitte
lastetute halvustamisele, vaid emaks olemise ülistamisele.
Mallu, tubli oled tegelikult!
Sebi enda blogile mode, kes su kommentaarid alati
enne läbi loeb (enne kui üles laseb) ! Miks sa peaksid
selliste mõttetute jobude kommentaare lugema oma
toredas blogis?
Kes tahab sõimata tehku seda faceboogis oma nime all
?
Kui kedagi ei leia siis mina võin hakata
kommentaaride natsiks ?
Issand, kes seda küll teha viitsiks 😀
Just täpselt. Rääkija jutt mõjub sulle vaid siis, kui sa seda
ise otsustad kuulata (lugeda), mille krdi pärast te loete
siis blogi, kui nii ära solvute iga teise postituse peale?
Jumala eest, ma pole elus Mallut irl näinud ja ma
miskipärast arvan, et vist ei näe ka (a mine sa krt õnne
tea eks), ma lihtsalt loen, sest mulle meeldib kuidas
inimene viitsib end avada tuhandetele (isegi siis, kui
võibolla keegi ei loe, siis ikka viitsib kirjutada)
Kui mul lapsi pold, siis elasin ka tuiamuia fafa elu. Pidu
siin, joogid seal. No elasin ära ja nüüd elan elu, milles on
lapsed. Nende argipäev oma rôômude ja muredega.
Ja mulle meeldib see. Vahel on küll täiega kopp ees, nt
siis, kui kell 21.40 öeldakse, et homseks on kooli
mulineed vaja. Aga no mida ma vallalise ja lastetuna
teeks? Passiks telkut ja sügaks kassil mune. A no
vähemalt kassil oleks hea…. Vbla oleks endal ka, pohh, ei
saa proovida enam.
Aga muidu need irisejad, hakake siis ise üdini positiivset
blogi pidama. Vaevalt te üle 1000 kliki saategi…
Mallu on lihtsalt lihast ja luust ja ei lipitse!
Johhaidii nohh
Mine pekki, ma sain hetkel nii palju naerda, aga see on tüüpilne eestlane kes närib teist eestlast. Eks igal inimesel tuleb
hetk, kui ta muutub saikobitchiks ja hakkab kõiki enda ümber halvustama ja ise on ilge jumalus endalgi seda ette tulnud
ja ei ole õnnelik. Minul on lihtsalt kurb lugeda vahest, kui nad last ka halvustavad, kas tõesti pole enam kellegil
südametunnistust, et oma vihkamisse ka süütu laps tõmmata. Mulle su blogi meeldib ja mulle just meeldib, et sa oled nii
paganama aus ja otsekohene ning sellepärast ka loen su igat postisust alati suure uudishimuga, mis huvitavat teinud oled
või kes sind välja vihastanud.
Igivana teema- igaühte häirib Sinu
tekstis see, mis tal hetkel enda elus
valesti on. Selle asemel, et enda
elus see ära parandada, on lihtsam
Sind selle eest risti lüüa 😀
Miks sa üldse ärritud? See on normaalne, et tagasisidet
tuleb a l a t i igasugust ja kõik ei saa kõigest ühtemoodi
aru. Su postitus oli aus ja armas, sa ei pea kuidagi ennast
tagantjärele õigustama. Negatiivne tagasiside on
normaalne, lihtsalt häiriv 😀
ma eelmist postitust sirvisin ja ütlesin, kuda ma asjasse suhtun. see et paljud tunnevad end puudutuna või solvuvad või solvavad
või arvamust igat moodi avaldavad ei peaks sind vana blogimiskala” leili ju viima. sa oled ise ka tihti suure ütlemisega. et kui see oli
sinu postitus ja sinu mõtted, siis las ollagi :). iga inimene on erinev ja tervet maailma muuta ei saa.
sul peaks paks nahk n.ö peale olema kasvanud. ja kui sa igasugustega vaidled ja jou joutad”. siis see on veel totram. :P:D
aga eks ma vahel kiikan ikka siia.:P
Issand mul hakkab kohe halb kui loen,
kuiiii lolle ja nõmedaid inimesi ikka
olemas on. Mul on sinust nii kahju,
et pead igapäevaselt tegelema nende
jobudega, kellel vist ei olegi midagi
paremat teha, kui käia ringi ja
anonüümselt teisi kritiseerida. Ole
tubli ja ära muretse nende jobude
pärast, kuna sul on nii palju
lugejaid, kes tõesti naudivad su
kirjutisi ja arvavad, et sa oled
megalahe!
Sinu eile postitus oli väga aus ja südamlik, lugesin selle veel mitumitu korda läbi, et aru saada kritsieeritavest
kommentaaridest. No ja mitte ei lugenud ma sealt välja seda halba, mida pidevalt korrutati. Kui aus olla, läksin lausa endast
välja, kuidas inimesed saavad olla nii rumalad. Haudusin juba peas mõtete,et võtan nüüd arvuti ette ja hakkan lõik lõigu haaval
kommenaari analüüsima, lõike välja tooma ja vastu kirjutama. Sest just nii endast välja ma tolle Oggy jutu peale läksin. Lööge
mind või maha, aga julgen väita,et ennem, kui emaks ei ole saanud, ei suuda keegi tunda ega teada, mis on tingimusteta
armastus. Kindlasti on mehe ja naise vahel suur armastus, lausa nii suur,et tahak õnnest katki minna. Kuid siiski ei ole see
võrreldab emaarmastusega. See on midagi ebamaist ja müstilist. Tundsin nagu oleks mind ennast rünnatud, kui kommentaare
lugesin. On alles jultumus väita,et planeerimata lapse saanud emad mnj, las jääda. Muidu hakkan jälle vihast vahutama.
Sinule Mallu, soovin ma aga kõike paremat ! Pikki ja õnnelike abieluaastaid kalli abikaasaa, rõõmu ja kilkeid täis koduõnne !! 🙂
Selle kohta, kuidas keegi midagi välja loeb on hea
ütlus, a la “mina ei ole vastutav selle eest, kuidas sina
tahad öeldud asju kuulda”. Ma kohe arvasin, et
sellest postitusest nokitakae meelega välja midagi
olematut ja siis jumal auta, sa oled nii paha. Kohe
näha, kas lugejaks on pessimist v optimist. Ja tegelt
ise jäin ka mõtlema, et ma tunnen, nagu ma pole
100% valmis saama emaks, aga samas nii väga tahaks.
Ma usun, et laps tuleb, kui tulema peab ja siis on õige
hetk ka minule.
☺
Seega, pigem oli postitus julgustuseks, kui et “issand,
perekooli, kohe”. Trauma made by Mallukas”. ?
Lugesin eile sinu postitust ja vaadates samal ajal
oma pisikest 1a 4 k nunnut tütart tuli pisar silma.Ei
vahetaks oma elu vallalise staatuse vastu;) Nii
lahedalt kirjutatud ja ikka keegi leiab midagi
negatiivset…On ikka keeruline see maailm!Oled
vahva naine ja super ema oma lapsele!:)
Tegelikult on natuke naljakas küll. Olen ka lapsetu, aga sinu postitust südamesse ei võtnud. Mõtlen miks oleks pidanud?
ennast ajavadki kõige rohkem närvi just lollid ja debiilsed inimesed. aga samas, kui mõtlema hakata, siis ega keegi pole meelega
selline nagu ta on. kõik on millestki tingitud. nii et tuleb lihtsalt leppida selliste inimeste olemasoluga ja võimalusel mitte välja teha
ja endale ligi lasta 🙂 kõige tähtsam on siiski sina ise ja sinu lähedased
selle postituse alguses mõtlesin ka et küll on vastikud jne aga lõpuks ajas lihtsalt naerma 😀
Mallukas – laaav ju – sa oled nii äge 😀 Nagu tõsiselt ka 😀 See postituse lõpp oli parim ja jätka samas vaimus 🙂
Raudselt keegi nüüd arvab, et ma ise muutsin sisu :D:D Aga tänks!
hahaa 😀 ei – it was all me 😀
Mallu, ei ole normaalne iseendaga dialoogi pidada 😀
väga hea!
No kuule, Mallu loe nüüd ise ka uuesti oma
postitus läbi, eriti see lõpp, kuidas kellelgi on
alati miskit öelda.. Lõpuks ajab naerma, mind
küll ajas :D, selleparast,et sa ju ise näed,et
inimesed ei ole millegagi rahul, miks muidu siis
öeldakse, et kui kõik on sitasti,vingutakse kui
sitt kõik on ja kui kõik on hästi, leitakse ikka
mille üle vinguda, kui hästi kõik on, ALATI on
keegi või miski millega rahul ei olda!! Kõigile
meele järgi ei saagi olla. Kunagi käisin isaga
mere ääres, mul ei olnud ujukaid kaasas ja
ütlesin,krt nii soe vesi on aga jääb ujumata, isa
küsis miks, ütlesin selleparast,et pole ujukaid
kaasas, sain hea vastuse pohh pole või? Keda
kotib ja kui kotib siis sind ei koti -kellele sa
elad? Endale ikka endale :). Ja peale seda on
minu suhtumine muutunud, pole ma mingi
ükskõikne ja paksu nahaga,ajab ikka närvi ka
mõni debiilik aga enam nii pehmo pole :).
Niipalju,kui on inimesi on ka arvamusi, lase
edasi ja lase olla-kui tõesti ei suuda, siis ehk
peaksid asja piirama või midagi sellist :). Kõike
head sulle 🙂
Just nagu selles anekdoodis, kus oli mees, naine ja eesel ja kord sõitis üks eesliga siis teine, siis mõlemad korraga ja lõpuks mitte
kumbki ja rahvas ikka leidis kõiges midagi halba. 😀
Jõudu, enesekindlust ja vastupidavust
just 😀
Ma ei saa aru, KUIDAS???? on võimalik su postitusest
negatiivset välja lugeda? Ma hakkan arvama, et äkki
ma ei oska lugeda?
Mul on laps, planeerimata. Rasedaks jäin kui olin 16.
Praeguseks on ta vahva 8 aastane eelpubekas. Ma ei
soovi perelisa (hetkel) aga kesiganes soovib: andke
minna! Kui ei soovi, ka super! Kuidas saab selles
midagi teisi solvavat olla???? Minu elu, minu arvamus,
mitte kellegi teise asi!
Ma ka aru ei saa 😀
Hei Mallu.
Eilse postituse mõte oli ilus, aga kui sa kirjutad sõna-
sõnalt, et “vaatan neid üleoleva muigega…”, siis ära
imesta, et inimesed keema lähevad 🙂 (ja seepeale
kirjutada postitust “Oi kui raske on teile meele järele
olla”.)
Mul ei ole ka veel lapsi, kuigi vanuse poolest juba võiks
ja tahaks ka, aga mis sa teed, kui elu pole veel selle
mehega kokku viinud, kellega julgeks üldse lapsi teha.
Senikaua tunnen seda muud rõõmutunnet ja
armastust oma südames, mis vallalise elus võimalik
on…
aga ma ju konkreetselt räägingi, et ma vaatan neid, kes räägivad, et jee pidu panna on nii tuus ja mu elu on praegu nii vaba ja hea, sest noh, hiljem nad enam nii ei arva. st MINA arvasin vanasti nii ja enam nii ei arva 😀
Mhmh, ma mäletan ka, et kui ma julgesin öelda, kuidas lapse saamine on mu maailma muutnud tuli Sinu poolt “ei mina küll ei
saa ja minul küll ei muutu” 😛 Aga eks ta nii peabki olema. Sõnaga – ära arvusta kedagi enne, kui oled end nende olukorda
pannud.
Seda on keegi lugenud v? 😀
http://naistekas.delfi.ee/persoon/elu_lugu/pettunud-noor-ema-aitah-sobrannad-et-mind-koige-raskemal-ajal-uksinda-
jatsite?id=72847077
Viimane lause on nii absurd, et jumal tule appi: “Lohutan ennast sellega, et eks nad saavad ise varsti ise teada, mis tunne on
täiesti ihuüksi olla ja päevast päeva ainult titaga jutustada ja jalutada nii, et ka kõige suurema anumise ja palumise peale keegi
ei helista, külla ei tule ja juttu ei räägi.”
😀 Mõnele on see emaks olemine ikka nii suur kannatus ja vaata, mis põhjustel veel…
Lapsest hakkas nagu kahju rohkem…
Kõige haigem on see, et üksköik mis postitust sa ka ei kirjutaks, pead sa alati lõppu kirjutama, et mõni inimene seda nüüd
südamesse ei võtaks ja ei solvuks.
Ka kõige parema tahtmise juures saavad inimesed sõnadest erinevalt aru. Lisa siia juurde suur osa netikommentaatoritest, kes
kommenteerivad KÕIKE negatiivselt. Meil on peiksiga mitu korda välja tulnud, kui mööda me teineteisest rääkinud oleme. Ei tüli
ega midagi, lihtsalt hämmastav, kui erinevalt on võimalik samu sõnu mõista.
Hea oled selles mida sa teed ja ära lase neil näpppersesmuttidel ennast kottida !
Mina polnud ka planeeritud laps. Minu
emale öeldi üldse, et ta ei saagi
rohkem lapsi ja siis natuke aega
hiljem sai ta minu. Ma vist ei tohiks
siis selle teooria järgi end üldse
inimese või lapsena tunda 🙁 . Rude.
ma ei olnud ka planeeritud laps. Ema
isegi mõtles abordi peale. Ma isegi
ei taha teada, mis teooria peale
mõned seda juttu kuuldes tulla saaksid 😀
Esimen laps on kirest ja armastusest. Järgm
Järgmised on planeeritud. Minu vanaema armastas
seda ikka öelda.
Viimane pilt on kirss tordi peal ja
jumala õige.
Misasja noh,
Sa raudselt ise kirjutad endale neid kommentaare ja siis pärast vingud, et näed keegi sind ei salli ja sõimavad jne. Noh, selle jaoks,
et huvitavam olla ikka! Selle jaoks, et homne päev oleks millest kirjutada. Su elu on ju nii mõttetu ja jumala eest, kuidas sa julged
midagi kirjutada OMA vaatenurgast. Häbi sul olgu! Iga teine asi, mis su suust tuleb, on vale või siis väänatud tõde(Sa oled
silmakirjalik ja alavääristad teisi inimesi, kellel ei ole sellist elu nagu sinul).
Ja planeerimata laps? See pole ju kellegi laps! Keldrisse kinni peaksid ta panema! Või siis lastekodusse andma, sest ilmselgelt
nendel, kes ta sealt lapsendavad, oli see ette planeeritud ja on suurem õigus ema olla.
Üleüldse, kes sa arvad, et sa oled, et võid enda arvamust muuta? See PEAB jääma samaks, vahet pole oled sa siis 5, 15 või 35.
Mis see oli nüüd nali v?
Tundub, et nendel kes eilse postituse peale keema läksid on endal lahendamata tundeid laste saamisega seoses ja siis oligi vaja
laksama hakata. Ma ei mõtle seda üldse halvaga, lihtsalt enda pealt tean juba, et kui lähen keema kellegi kommentaari/arvamuse
peale, mis ei ole üldse mõeldud halvasti, siis on mul mingid hirmud/uskumused sellega seoses mis tekitavad tunde, et tahaks nüüd
vastu panna vms.
Ma tean, et see on nüüd nagu saatuse iroonia vms, arvestades selle postituse sisu, aga see viimane pilt on minu jaks väga kole. 🙁
Ma saan aru, et see on huumor, aga ma töötan selliste inimestega ning nad on nii rõõmsameelsed ja soojad ning sellised naljad
teevad mind kurvaks. See r-sõna lihtsalt hakkab mulle täiega vastu, eriti sellises kontekstis.
Võtsin maha, mai mõelnud seda halvaga 🙁
Aitäh! 🙂 Ma ei arvagi, et sa halvaga mõtlesid 🙂 Ega ise ka kunagi ei pannud selliseid asju tähele kuni tekkis endal suurem
kokkupuude.
Mina lugesin Su eilset postitust, läksin koju… ja sain
aru kuidas tite saamise soov aina kasvas 🙂 Meil juba
pikka aega see mõte peas mõlkunud aga muudkui
lükkame edasi. Peale Sinu artiklit lugedes sain aru et
tegelikult pole see midagi nii hirmus ja peaks täitsa
ette võtma selle 🙂
Jätka samas vaimus 🙂 Minu meelest oled Sa väga tubli
ja inspireeriv
Kas planeerimata tähendab automaatselt, et pole
oodatud? Kahju siis inimestest, kel nii palju head
kogemata/nägemata jääb, sest ei mahu hetkel
plaanidesse. Life happens!
Naistearst, kes minu ootamatust rasedusest teada andis, ütles kuldsed sõnad meie teisel kohtumisel: ootamatu, aga nüüdseks
väga oodatud! 🙂
Ma arvan, et probleem oli ikkagi selles, et eelnev postitus oli teatud kohtades sõnastatud viisil, mis võis
panna inimesi, kes siiralt ei soovi lapsi ning julgevad nautida elu ilma nendeta, tundma ennast nii nagu
nende peale vaadatakse taaskord emade poolt ülevalt alla. See on Eesti ühiskonnas üsna levinud
suhtumine ning ka mõne konkreetse lugeja jaoks võis olla just see postitus murdumispunktiks peale
igasugu muid analoogseid momente. Kõigil juhtub. Siin blogiski on olnud palju emotsioonide ajel
kirjutatud mitte just väga diplomaatilisi tekste, nii et loogiline oleks ju eeldada et ka lugejatel on
samasuguseid hetki. Ei ole ju väga tore, kui keegi vihjab sellele, et sinu “elu on sisutühi ja et sa elad
valedes”? Natukene karm sõnakasutus lihtsalt.
“Üldse on minu jaoks naljakas see, kui keegi räägib lastetust ja vallalisest elust, nagu see oleks parim asi
maailmas. Ei tea, kas ma elasin ise mingites valedes, aga minu jaoks oli see küll mingi pask aeg, kus ma
muretsesin suvaliste asjade pärast ja tundsin ennast ükskikuna ja mitte armastatuna. Ja otsisin
tegelikult seda õiget inimest, kes minuga ka abielluda tahaks ja lapsi saada tahaks ja kodu mängiks. Jah,
ma võisin seda peita pidudesse ja “wohhooo, ma olen vallaline jeeee!” asjadesse, aga see oli nii sisutühi.
On ju?”
Mallu rääkis ju enda elust, et tema tunneb nagu tema elu oli tol ajal sisutühi (praegusega võrreldes). Mina siin sõnastuses küll ei
näe, et ta sellega ütleb nagu KÕIGI lastetute elu oleks sisutühi.
Mulle tohutult meeldis eilne postitus. Ma mõistan, et kui kirjutad ühiskonna päevakajalistel teemadel,
siis leidub pooldajaid ja vastaseid. Kui kirjutad oma emotsioonist ja kogemusest, siis tekitab see lugejates
tundeid. Kui tuleb midagi negatiivset, siis see tähendab, et nad tunnevad ennast kuidagi puudutatuna.
Internetis on tore ju anonüümselt ennast välja elada.
Väga hea, et sa mõistad, et need kommentaarid pole asjakohased ning ei peaks nii armsa postituse lõpus
eksisteerima.
Super tööd teed!
Minu arust oli see eilne postitus täpselt kümnesse ja täpselt see, mida ma ise ka mõtlen ja mis mind ennast ka inimeste puhul
närvi ajab. Ei, mitte see, et mõni ei taha lapsi mingil normaalsel põhjusel, vaid see kui UHKUSEGA kiideldakse, et vaja MÖLLU
panna ja sellega umbes siis mõnitades neid noori emasid, kes enam seda MÖLLU panna ei saa. Sest seda on nii kuradima palju.
Nendele end mõnitatuna tundnud kommentaatoritele võiks öelda, et aga kas te ise ei pane teisi oma suhtumisega halvasti
tundma? Minu arust emadus on siiski over all IMELINE asi. Isegi siis arvasin ma seda, kui ma noor olin ja joomas käisin. Ikka
mõtlesin, et KUNAGI tahan olla ema ja olin enam kui kindel, et see on nii väärt elumuutus.
Aga lihtsalt, et on mingid tsikiitad, kes ütlevad, et emaks saamine on NÕME, sest siis ei saa MÖLLU panna. Vot see on kõige
idiootsem asi, mida keegi saab lapsesaamsie kohta üldse öelda.
+1
Minule mõjus küll eilne postitus julgustavalt! Isegi
peaks hirmudest üle olema ja lihtsalt tegutsema ;))) Et
siis see eilne postitus oli kõike muud, kui solvav vms!
Väga hea meel kuulda 🙂
+1
Mallu, sa oled lihtsalt da best. Unusta mu eilsed kommentaarid, ma armastan sind!
Oi, aitäh sulle :))
Kuule ole meheks nuud, selles kommentaaris polnud mitte grammigi negatiivsust.
Väga hea 😀
Jup, see nõmedate kommentaaride ümberkirjutamine ilusatkes on hea mõte! Kui aega pole, siis kustuta lihtsalt ära. Mille jaoks
vaja õelust ja rumalust nii palju? Mina näiteks ei viitsi ammu enam Sinu postituste alla jäetud kommentaare lugeda, vanasti ikka
lugesin need ka läbi.
Ma mõtlesin ka, et küll see teeks neil meele mõruks, kui nii hirmsasti tahavad ära panna, aga vot kus lopsu, ainult kiidavad 😀
Ma lugesin eile su postitust ja mu meelest see oli üks su parimaid postitusi – nii siiras, emotsionaalne ning tõsi:) Läksin siis
kommentaare lugema ja muutusin kurvaks, just põhjusel, et kuidas on võimalik sellise postituse peale solvuda ning hakata
etteheiteid tegema. Nii kurb on lugeda, et kui keegi kirjutab midagi mõnusat, OMA vaatevinklist (millele ma kahe käega alla
kirjutan, täpselt minu mõtted!), midagi, mis peaks süstima positiivsust, siis vastukaja on hoopis vastupidine, nagu kedagi kohe
häiriks kui sa oled rahulolev ja positiivne.
Ka minu laps on planeerimata, kas ma siis peaksin/võiksin end vähem emana tunda ning laps ei ole armastatud ega olnud
oodatud, sest ma “lihtsalt pean paratamatusega hakkama saama”. Vastupidi! Mul on hea meel, et hoolimata minu varasemast
arvamusest, et lapseta elu on ainuõige, on mul au ema olla.
Eveliis, kuidas sa aru ei saa, et sa ei tohigi ennast üldse emana tunda, sest su laps polnud planeeritud?!
Ega mind muidu lolliks ei peetaks, kui näed, isegi sellisest lihtsast asjast aru ei saa. Puhta loll, kahju kohe hakkab, isegi mul
endal.
Jep, mõni lihtsalt näeb igal pool
tonti ja loeb välja seda, mida
tegelikult ju ei kirjutatud. Sellest
aretatakse mingi Sajandi Armastuse
stiilis draama ja tõmmatakse saag
käima 😀
mulle tundub, et perekooli käod on
siia üle kolinud. ..seal (Perekoolis)
ju ka üks kirjutab “A”, teine loeb
sellest välja “B”, tuleb kolmas,
ütleb, et esimene ja teine on loll ja
tegelikult on see üldse “C”.
Ehk tõesti on nad siia kolinud, aga minu mänguplatsil on erinevus see, et ma saan nende kommentaare kohandada ja muuta 😀
J6udu 🙂
Üldsegi mitte pahaga, sest postitus oli tõesti ilus ja siiras aga emadus on paratamatult valus teema. Ja eks nagu sinagi vahel
kirjutad emotsioonidel põhinevaid postitusi, teevad seda ka kommenteerijad. Sest lastetud või lapsega, emadus puudutab
kõiki naisi. Nii neid, kes on emad aga ei tunne sellest absoluutselt rõõmu (tean sellist naist, kes sai lapse, sest abikaasa ja
ämm tahtsid), neid, kes ei taha lapsi veel või kunagi (ja saavad iga päev selle kohta kommentaare, sest see on ju isekas ja nad
ei tea millest ilma jäävad) kui ka neid, kes ei saagi lapsi ja neid emasid, kelle jaoks olla ema on 95% puhas rõõm 🙂