LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED LASTEASJAD MARI JOHANNA

Mari arengust

30. november 2015

Kui Mari oli väike, siis oli pidevalt mingi “esimene” asi käes. Esimene keeramine ja esimene pea hoidmine ja esimene naermine ja esimene seismine ja esimene samm ja siis… Siis oli ta lihtsalt Mari, kes oli küll igati tore ja mõnus, aga selliseid uusi asju nagu ei tule. Või noh, tuleb, aga need on kõik nii pisikesed asjad, mis ei ole pooltki nii dramaatilised, et saaks hõisata, et lõpuks ometi!

Ühel päeval ma lugesin, et lapsele peaks andma võimalusi asju proovida, isegi kui sa arvad, et ta seda ei oska. Ja kujutate ette, no teie jaoks ehk tillukesed asjad, aga ma olin reaalselt hämmingus, et minu pisikene beebi neid asju teha oskab. Näiteks ükskord ma  tegin pastat ja Mari tahtis samal ajal sülle tulla. Näitasin siis talle, kuidas ma topsist meresoola võtan ja pannile puistan ja minu üllatuseks ei võtnudki ta kämblatäit soola, vaid kenasti näpuotsaga ja puistas samuti pastale. Small things in life…

Seejärel lõpetasin ma talle ise pükste jalga tõmbamine – panin jalaotsakesed sisse ja lasin tal endal pükse jalga sikutada. Ma arvasin, et tema poolest võivad need püksid rebadele ka jääda, aga väga püüdlikult sikutas neid üles. Päris jalga ei saanud, aga julge algus olla pool võitu.

Eile kreemitasin ennast ja näitasin Marile ka, et võta siit kenasti näpuga ja määri emmele peale. No eks ta seal natukene lätserdas, aga inimene vähemalt pingutas ja tegi enam-vähem nii, kuidas ma talle näitasin.

Naljakas, et ma olen ju ise selle võrra ta arengut tagasi hoidnud, kui ma aina eeldasin, et ta ju nagunii ei oska ja mis ta siin ikka siis proovib ja solberdab. Kiirem on ju ise ära teha, aga sootuks armsam on vaadata, kuidas mudilane asju teha proovib.

Muuseas, eelmisel nädalal ütles Mari ka oma esimese lause. Selles suhtes, et ma pean siin Kardo pea pakule panema, sest mind ennast juures ei olnud, aga lugu olla siis olnud selline, et Kardo pani Mari magama. Muudkui pani ja pani, aga ei tahtnud teine üldse jääda. Ühel hetkel küsis Kardo: “Mari, millal sa ometi magama jääd?”, mille peale Mari ohkas südamest ja vastas: “Ma ei tea…”.

DSC_1277

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

4 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Mustriks 30. november 2015 at 19:52

    Meid piigal meeldib end riidessse vaikslet panna.Vahet pole ,kui mōlemad jalas lähevad püksisäärde ,paneb make Paari aluspükse
    ,müts tagurpidi pähe .Potil käib ise
    .http://maculagirl.blogspot.com.ee/2015/10/tuuli-is-trying-to-dress-up.html

  • Reply Jaana 30. november 2015 at 12:40

    Lase ikka võimalikult palju lapsel teha,mina poisi
    rikkusin(nunnutasin)ära.?
    Nüüd 7 a.ikka veel käitub nagu ei oskaks midagi☺

  • Reply M. 30. november 2015 at 11:20

    Neid koos kokkamisi kardan ma siiani
    :D kuigi tegelikult lapsed oskavadki
    palju enam kui me arvame. Aga nad
    pole ju rumalad :D kui sa igakord
    oled ise pükse jalga trõmmanud
    milleks tal siis vaja seda ise tegema
    hakata :D me kõik hindame mugavust
    ju! :) kuidas Maril potitamisega
    läheb? Kas asi ei edene? Ja kas ta
    lastesõimes enam ei käigi? Seal
    võibolla oleks see sõnaline ja
    enesega toimetuleku (pükste
    ülestõmbamine, potil käimine, käte
    pesemine, riietumine jms) areng
    veelgi kiirem.

    • Reply Mallukas 30. november 2015 at 12:26

      ega me ju väga kokanudki :D pani teine natukene soola – abiks ikka