KURB ON OLLA

nuux

21. detsember 2015

Nagu ma siin ükspäev rääkisin, ei suuda ma hommikuti ennast üldse üles ajada. Täna näiteks ärkasin Kardo äratuskella peale, mis helises mingi seitsme paiku, aga voodist välja ronisin alles poolteist tundi hiljem. Nii mõnus on lihtsalt Mari hoida ja oma mõtteid mõlgutada. Unesoe laps keeras ennast veel nii mõnusalt mulle kaissu ja nõnda me seal vedelesime. Tema magas, mina mõlgutasin neid mõtteid edasi, mida eile mõtlema hakkasin. Ja teate, välja mõtlesin.

Reklaamilepingut päris ei tühistanud, aga lükkasin alguskuupäeva edasi mõned kuud. Seega ei ole mul blogi suhtes hetkel enam muid kohustusi juurde tulemas, kui need, mis hetkel veel lihtsalt tegemata on. Kas ja kui palju ma selle aja jooksul muidu blogin, seda ma praegu öelda ei oska. Kardo küsis küll eile, et kas ma oskaksin olla nii, et ma üldse midagi ei kirjuta, ma arvasin, et ega mitte. Aga isegi kui mitte siia blogisse, siis Malluka Facebook jääb loomulikult avatuks ja seal ma ikka ehk sõna sekka ütlen ja juttu teen.

Naljakas, mul oleks nagu mingi koorem südamelt langenud. Päris tõsiselt ei olnud eilne postitus selle jaoks, et inimesed hakkaksid nüüd mulle seebita sisse ronima ja muudkui rääkima, kui tore mu blogi on. Mitte, et hea ei oleks lugeda, et keegi tõepoolest ootab mu postitusi – muidugi on hea.

Üldse oli tegelikult eile nii, et see postitus pidi veel rohkem “paljastama” mu mõtteid, aga esimest korda elus mõtlesin, et ah, hoian parem endale. Kaua ma siin ikka olen see vaene ja murtud hing, kellel see teine ja kolmas häda. Aga oiiiiiiii, kuidas tahaks siin halada ja südant puistada. Samas on hea, et ma seda ei teinud, sest arvestades eilset tagasisidet ja kirju, siis tundub natsa, nagu pool maailma oleks ammu oodanud, et see loll ükskord selle internetimaailma painamise lõpetaks ja blogimise heaga maha paneks.

Ma isegi korraks mõtlesin lolli peaga, et oh, teeks SALAJASE blogi, aga ega ma pole väga salajane vend ja ma usun, et inimesed ehk saaks ikka aru, kui Mallukas lõpetaks blogimise, aga lambist tekiks suvaline “salajane” blogija, kellel on täitsa muuseas sama kõnemaneer ja kirjastiil. Seega see mõte sai siiski maetud.

Vahepeal tuleb isegi tunne, et ma olen ehk bipolaarne, sest ühest küljest ei suuuda, ei taha, ei saaa, ei oska blogida. Teisest küljest tundub mõte blogi kinni panna jube hirmutav. Tahaks ju veel sellest ja tollest kirjutada! Mitte, et keegi mind nüüd keelaks, aga no kuramuse segi on endal ka olla.

Eile sain sellise kommentaari: Enamus blogijaid ei ole ju lihtsalt blogijad, vaid nad on blogijad põhitöö ja -elu kõrvalt. Kes sina oled? Ajakirjanik sa ju ei ole… Turundusspetsialist (vaatamata uhkele ametikohale) ka ju mitte… Täiskohaga ema sa ju ka ei ole… Sinus on kindlasti potentsiaali olla mingil erialal väga hea, aga see eeldab tööd ja keskendumist. Ja ma kujutan ette, kuidas blogi päevad läbi sind lihtsalt segab. 

Ma muuseas ise ei osanudki midagi enam kosta. Ajakirjanik ma enam tõepoolest ei ole, turundusspetsialist nagu ka tõepoolest ei ole, rohkem olen ma siin Cherrys ikkagi blogija. Täiskohaga ema ma ka ei ole, aga kas see siis välistab selle, et ma ei saa selles väga hea olla? Ja mulle on alati tundunud, et blogimine ongi see ÜKS asi, milles ma olen väga hea, millele ma olen pühendanud tööd JA tegelemist. Mõeldes, et ma nüüd selle lepingu täitsa üles ütlen ja kaotan suure summa kuus, siis selle loogika järgi ma pigem tuleks oma päris töölt ära ja oleks parem lapsega kodus (kuid siiski ikka veel blogiks). Aga noh, otsus on tehtud ja käed on löödud, seega sellega ma enam oma pead vaevata ei taha. Üksi variant pole 100% selline, nagu ma sooviks.

Oh, kui ma saaks, siis ma keriks aega tagasi ja hakkaks alles NÜÜD blogima. Ilma kokkulepete ja lepingute ja koostööpartneriteta. Ainult mina. See eeldaks muidugi seda, et mul ei ole tööd ega ülemust. Malluka blogi hakkaski ju suht siis pihta, kui ma Naistelehest dekreedis olin. Seega ma kirjutasin, mida tahtsin ja keegi ei saanud mu ülemusele kaebama minna. No kui tööle tagasi läksin, siis ikka kaevati. Isegi praegustele kaevatakse ja see on suht nõme. Mitte, et ülemused mulle midagi ütleks, või minuga pragama kukuks, aga tahaks ikka ise enda ülemus olla, kellele nad siis kaebaks, ah? Enda ülemuseks olemine tähendaks ikkagi ajada blogiasja to the max, aga teate, ma olen ausalt nii läbi. Nii hirmus läbi.

Ma muuseas olen jõudnud sellesse punkti ka, et ma ei usalda enam kedagi. Vanasti uskusin reaalselt igaühte, aga nüüd mõlgutasin siin mõtteid, et kui ma midagi kirja tahan panna, siis teen mingi uue paroolivärgi vms. Ma ei tea, muidugi võite küsida, et mis sa siis ÜLDSE kirjutad, kui jagada ei taha, aga mul on kirjutada palju lihtsam kui rääkida. Näiteks mul üks mõte painab mu hinge juba mitu päeva ja olen proovinud sõbrannadega sellest rääkida, aga ei tule mul õiged sõnad üle huulte. Ma pean  need kirja panema ja vaatama, kuidas nad tunduvad, kas on loogiline?

Vist mitte ja ma tegelikult ei tea ise ka, kuhu ma selle postitusega tüürima hakkan. Igatahes praegu tulevad siit edaspidi mõned kokkulepitud postitused ala sellest, kuidas ma Guessi nutikella katsetasin ja nagu Michael Night tänaval kellaga räägin, üks väike raamatututvustus ja… raudselt unustan praegu midagi ära veel.

Aga eks näis, mis elu toob, uuest aastast peate igatahes jupp aega minuta läbi ajama.

always_be_a_unicorn_15_Cute_Cool_Romantic_Cover_Photos_for_Facebook_fb-Cute_Romantic_Cover_Photos_for_Facebook_Timeline

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

37 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply K 22. detsember 2015 at 17:44

    mul ka kurb, et blogi ära lõpetad :(
    aga noh, mõistan täiesti seda, et
    oled väsinud ja tahad puhkust ja
    tahad aega iseendale!
    Facebooki mul ei ole, et sinu
    tegemistega ennast kursis hoida, aga
    tea, kui tagasi mõtled tulla, siis
    ootame sind ikka siin! :)
    (loodetavasti rahunevad kõik need
    negatiivsed inimesed ära ning
    suunavad oma negatiivse energia ja
    mõtted kuskile mujale ja millalgi
    saad sa rahulikult edasi blogida
    ilma, et keegi käseks-pooks-ja laseks)

  • Reply eela 22. detsember 2015 at 12:45

    Kui kirjutamine su kirg on ja ajakirjanik sa pole
    siis võiksid ju kirjanikuks hakata. Sinu sulest
    tulnud raamatud oleks ysna myydav kaup
    kindlsti. Ja mina igatahes siiiani ei suuda
    uskuda,et sina,kes sa ei ole ju mingi
    piripill,võtad nii hinge seda paska, mida mingid
    ajukääbikud kirjutavad! Sina ja su lähedased
    teavad, et lahe oled. ..muud inimesed
    käigu….NB: jään raamatu ilmumist ootama?

    • Reply Mallukas 22. detsember 2015 at 12:58

      Ma olen ju kirjutanud ühe raamatu :)

      • Reply eela 22. detsember 2015 at 14:00

        Ma tean. ..hästi tuli välja! Kirjuta veel ?

      • Reply > 28. detsember 2015 at 21:23

        Vabandust , aga mis on selle raamatu nimi mida sa oled kirjutanud ? :)

  • Reply Grete 21. detsember 2015 at 21:25

    Hei,ma sinu blogi vist kommenteerinud ei ole,aga lugenud olen ka pikalt. Ma küll alati su arvamusega ei
    nõustu (või pigem nõustun,aga väljendaksin ennast teisiti ja päris mitte nii must valgelt) ,aga siiski on
    sinu blogi üks ausamaid ja huvitavamaid. Sa oled,kes sa oled ja sa ei karda seda välja öelda. Minul on ka
    kõrini nendest “täiuslikest” blogijatest,kelle elu on näiliselt nii ilus,aga kulisside taga on kõik teisiti.
    Ma saan aru,et inimesed ei taha kirjutada,kui nad elukaaslasega tülitsevad, või kui sõbrannadega on
    probleemid,aga kui sa just ei ole ainult ilublogija,siis kuidas sa saad ennast ausaks blogijaks kutsuda? Sa
    ju ei näita oma elu,nii nagu see on,vaid ainult seda ilusamat poolt?!
    Mind ajas nii närvi,kui teine blogija ütles,et erinevalt sinust ei võta ta sõna seal,kus tema teadmised pole
    piisavad? Samas julgeb ta sõna võtta pagulaste teemal,mille puhul ju puudub tal ka otsene
    kogemus/haridus ,et sõna võtta? Paar aastat välismaal elamist ei tee sinust veel mingit spetsialisti ega
    arvamusliidrit.
    Meil kõigil on oma arvamus,aga miks osad arvavad,et nende oma on see ainuõige,jääb mõistmatuks..
    Jätka ikka oma blogi ja ära lase nendel kahepalgelistel kõiketeadjatel emakujudel ennast heidutada,

  • Reply triina 21. detsember 2015 at 18:33

    Sa lihtsalt otsusta enda jaoks ära, et sina oled blogija. See, et sul on parem asjadest – eriti endale olulistest asjadest –
    kirjutada kui rääkida, on täiesti normaalne. Kirjutamine ongi teraapiline tegevus, kui oled seda sorti inimene – ja ainult
    poolearuline keelaks ju endale teraapiat.
    Nii vana oled ju nüüd küll juba, et võiksid otsustada: mind ei huvita, mida teised minust arvavad, Elad ju ikka oma elu, see
    üksainuke kord ja ise – teist ei anta ja keegi teine sinu eest seda elada ei saa. Hea oleks muidugi soovitada, et ära loe
    kommentaare, aga saan aru, et seda on keeruline teha. Lihtsalt iseendas peaksid jõudma selgusele: olen selline nagu olen ja
    teen nii, nagu ise paremaks pean. Ega selles vanuses ikka ümber enam ei sünni ja tundmatuseni ei muutu – ja miks peaksidki,
    mis sul siis niisamagi viga on?
    Ära lihtsalt lase ennast kommentaaridest heidutada. Ja blogi pigem ikka..

    • Reply Skorpaneiu 21. detsember 2015 at 19:36

      Nõustun ja on ka 1 hea ütlus, mis mul
      küll enam täpselt meeles pole, kuidas
      see lühidalt kõlas, aga mõttest saad
      aru. Ehk siis tee seda mida õigeks
      pead, sest sind arvustatakse
      niikuinii, vahet pole, teed siis seda
      või mitte. Inimestel on alati millegi
      üle viriseda. Ja isegi siis
      virisetakse ja ei olda rahul, kui
      tehakse head jne. Kõige parem on
      endale paks nahk kasvatada, sest siis
      on neist, kes halvasti ütlevad jumala
      savi, las aga virisevad ja
      halvustavad. Sina ikka elad ju oma
      elu edasi, teed omi tegemisi, nii
      kuidas sinule meeldib ja õigeks pead.
      Nii et pea püsti ja julgelt edasi! :)

  • Reply Reili 21. detsember 2015 at 15:25

    Kuigi mulle Sinu blogi väga meeldib, olen poolt, et
    järgid enda sisetunnet ja võtad sellest suurest
    blogimisest väikse pausi. Eelmises postituses ütled ka,
    et põhiargumendiks raha.. aga samas, mis hinnaga
    tegelikult see “tonn” tuleb :/ Asi ikka väga üle piiri
    vahepeal läinud nende tigedate heiterite poole pealt,
    iga detail kuskil teemas jnejne. Vaatasin Teie pere live
    chati, niiii armsad olete, ausalt, nautige enda toredat
    peret ja olge õnnelikud :) muah:*

  • Reply Sandra 21. detsember 2015 at 13:53

    Väga kahju on, kui Sa blogimise lõpetad või sellega
    tagasi tõmbad. Samas pead kindlasti tegema seda, mis
    meeldib. Vägisi kirjutada ei saa. Jään Sind igatsema ja
    loodan, et vahel ikka edasi kirjutad. Ainuke blogi, mida
    üldse loen. Häid algavaid jõule! ?

  • Reply Eve 21. detsember 2015 at 13:50

    Tere! Loodan väga,et saab veel lugeda Sinu
    blogi. Tahtsin teada et kas PANDORA
    loosimine on juba ära toimunud?

  • Reply mai 21. detsember 2015 at 13:47

    kui nüüd nalja visata , siis tänks, jääb omale aega rohkem teiste asjadega tegeleda, mitte tulla siia blogi ja komme lugema :)
    aga muidu ma eriti just viimasel ajal olen vaadanud, et sul on päris ägedad väljendid ja kirjastiil, seda pean su kiituseks
    tunnistama. ja jutusisud ka annavad mõtlemisainet. aitäh sulle!
    soovin sulle hingerahu. see on kõige olulisem.

  • Reply Jessika 21. detsember 2015 at 13:33

    Minagi jään sind igatsema :) aga vahel peab
    inimene isekas ka olema ja enda peale
    mõtlema. seega ma mõistan sind ja soovin edu
    igas edadpidises ettevõtmises! oled tubli ja
    särav naine.
    Ja muidugi ilusat pühadeaega, naudi seda aega
    oma armsa perega.
    Mainin veel ära, et sinu Mari on maailma
    armsaim ja arukaima näoga laps :)

  • Reply Mari... 21. detsember 2015 at 13:26

    Olen ennegi kirjutanud siia, mis on minu arvamus
    sinust, aga ära kindlasti lõpeta blogimist, arvan et oled
    üks huvitavamaid blogijaid Eestimaal. Muidugi kerge
    öelda, et ära pane tähele neid kritiseerijaid, trolle
    jne…aga sul on ka väga palju inimesi, kes on sinu poolt
    ja näevad asju ka läbi sinu silmade ja saavad aru, et
    niipalju kui on erinevaid inimesi, on ka palju erinevaid
    arvamusi. Sa peaksid tõesti hoopis nägema seda nii, et
    sa jõuad siiski väga palju asju ära teha, sa oled olemas
    enda lapsel, enda mehel ja saad ka ise elada ja teha
    enda asju. Arvan et väga paljud nõustuvad minuga, kui
    ütlen et väga paljud naiskritiseerijatest siin ja
    perekoolis, nende ainuke töö on olla lastega kodune,
    enda mehe tuhvlialusest kodukaunistus, kui nad
    lõpuks näevad iseseisvat ja huvitavat naist, peavad
    nad ju kuidagi õigustama enda eluviisi ja trampima
    peale inimestele, kes pole nendesugused mannetud
    naised. Edu Mallukas sulle ja loodan et näed ka ise, kui
    tubli sa tegelikult oled.

  • Reply Kats 21. detsember 2015 at 13:07

    Ma olen sind alati hullupööra imetlenud. Sa jõuad
    pidevalt kuidagi nii palju tehtud. Sa käid tööl, kirjutad
    blogi, tegeled Mari ja Kardoga, käid igal pool väljas ja
    sul on lisaks veel koduloomad! Päris ausalt kohe, ma
    siiani ei saa aru kuidas sa seda kõike jõuad. Blogimise
    koha pealt ma mõistan täiesti. Tavaliselt kipub nii
    olema, et need hobid mis enda tööga seod, muutuvad
    ajapikku väsitavaks. Lõpuks tundub hobi kui kohustus,
    mida peab tegema. Tegelikult ei tohiks see ju nii olla.
    Ole tubli.

  • Reply Elina 21. detsember 2015 at 13:04

    Mõni aega tagasi ostustasin hakata vähem alkoholi tarbima, nt saunas joon õlle asemel vett ja kui teised rummi joovad, rüüpan
    mina mõnda head mahla. Selle peale küsis mu peika et, kas see on mingi Malluka eksperiment, et jälgida, kui palju mees joob, kui
    naine kaine on.
    Igatahes, ootan väga sinu postitusi ja loodan, et tahad millalgi ikka jätkata.

  • Reply Kaisa 21. detsember 2015 at 12:17

    Tõesti, ei kujutagi ette praegu et
    tulevad päevad kus ma ei saagi sinu
    postitusi lugeda. Isegi mu
    elukaaslane ütles selle uudise peale
    et “Mis sa siis nüüd oma iidolita
    edasi teed, kelle lugemisest sa veel
    huvitatud oled?´´ Ma muidugi olen
    koguaeg seda juttu ümber lükanud et
    sa mu iidol oled, AGA nüüd hakkan ma
    mõtlema et ma tõesti hakkan sind
    igatsema. Sa oled inimene keda on
    PÕNEV lugeda ja mida ma kellegis
    teises leidnud ei ole. Me oleme ju
    võhivõõrad, aga ometi tunnen ma et
    oleksid justkui mu tuttav kes minuga
    nüüd siia Austraaliasse kaasa kolis,
    sest kui ma sinu postitusi loen,
    tunnen ma vahepeal ära ennast.
    Jään su “mitte nii tihedaid´´
    postitusi väga ootama! :)
    Ilusat jõuluaega ja imelist järgmist
    aastat! :)

  • Reply meow 21. detsember 2015 at 12:16

    Hakkasin lugema ja ei saanud midagi aru. Siis sain aru, et mul ilmselgelt on mul mingi postitus vahele jäänud. Lugesin siis mõlemad
    läbi ja kurb hakkas! :( Ma olen nii kaua sind jälginud (mitte nagu mingi netipervert :D) ja su tegemistele kaasa elanud. Aga muidugi
    tee nii, nagu sisimas tunned. Kui on vaja tagasi tõmmata, siis tee seda. Samas ma arvan/loodan, et ega sa kaua vastu ei pea ilma
    blogimata :P

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 12:20

      Hehe, muuseas. Ma mäletan väga väheseid nimesid ÜLDSE, rääkmata siis nende omadest, kes siin kommivad, aga sina oled mulle alati silma jäänud oma arukate arutlustega ja heade sõnadega :)

      • Reply karin 21. detsember 2015 at 12:50

        Mina jalle maletan, kuids sa moni aeg
        tagasi utlesid meowle, et ta kaib siin
        ainult arapanemas. Ja siis motlesin, et
        huvitav, see on uks vaheseid inimesi, kele
        poolt siin intelligentset tagasisidet tuleb
        ilma liigse groupietamiseta. Tore, et oled
        aru saanud

        • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 12:52

          ma arvan, et sa ajad midagi sassi :D

          • karin 21. detsember 2015 at 13:10

            Nope, kindlasti mitte ei aja
            sassi. See võis olla aasta või
            rohkem isegi tagasi ja meow
            sulle vaga kenasti vastas, et ta
            ei kai arapanemas, aga ei ole ka
            valimata nous koigega, mis sa
            ytled. Nii tapselt oli, ma usun,
            et ta ise seda maletab.

          • meow 21. detsember 2015 at 18:34

            Ei, see polnud raudselt mina :D

          • Mallukas 22. detsember 2015 at 11:07

            ma juba hakkasin muretsema, et ei tea tõesti, kas ma olen sinuga kunagi mölisenud, seda jama veel vaja oleks eks :D

          • Lily 21. detsember 2015 at 23:48

            mulle ka midagi sellist meenus ja
            lihtne guugelnipp ütleb, et see jutt
            oli hoopis kellegi CacTusega:
            http://www.mallukas.com/2014/07/31/kuidas-mind-anonuumselt-soimata/

      • Reply meow 21. detsember 2015 at 12:53

        Aww, nüüd ma olen meelitatud :D aga tegelt ka ma loodan, et su “loomekriis” kaua ei kesta ja tahad varsti jälle aktiivselt
        siiski edasi blogida ;) Ja minu arvates ei peagi su postitused üldse olema mingid arvamuslood vms, et need huvitavad oleks.
        Ma loen hea meelega ka neid täiesti rändom asju, sest vaata kui palju actionit sul alati juhtub. Kas või toosama kord Selveris,
        kui sul telefoni polnud :D

  • Reply Sandra 21. detsember 2015 at 12:16

    Mina arvan,et sa teed praegu täiesti õieti,et
    vähem blogima hakkad :) Praegu oleme me
    kõik harjunud,et üks postitus ikka päevas
    tuleb,aga sa ei ole ju mingi robot,sa tahad ka
    omi tegemisi teha,lapsega tegelda,pühendada
    oma vaba aega mehele.Kusagil ei ole ju
    kirjas,palju sa kirjutama pead.Sinu blogi-
    tahad,kirjutad kümme uut postitust päevas,ei
    taha ei kirjuta ühtegi.Tee täpselt seda,mis
    tundub sulle õige ja mis sind õnnelikuks
    teeb.Mõnusaid ja rahulikke algavaid pühi teie
    perele! :)

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 12:19

      aitäh, teilegi :)

  • Reply Hele 21. detsember 2015 at 12:15

    Oled megacool naine ja arvan, et tee oma eluga, mis
    tahad. Whatever makes you happy, katseta, vaata ja
    mõtle rahulikult. Su blogi on küll lahe lugeda aga mitte
    selle hinnaga, et sa ise 100% õnnelik pole.
    Aga no kui sa juba mõtled, et unustad midagi raudselt
    ära, siis äkki kaekellad.ee loosimise? mina igatahes
    ootan selle taga on elukaaslasele kingituse ostmisega
    :D :D ja ilma võiduta ei vea kohe kuidagi välja, mul
    nüüd see 50 euri ongi, mis ma juurde peaks maksma,
    kui 100 eurise kinkekaardi võidan :D

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 12:19

      ma täna kirjutan sellest nutikellast ja siis seal samas all loositakse ka võitja :)

    • Reply Skorpaneiu 21. detsember 2015 at 12:20

      Jep, ma ootan ka nii käekellade kui
      ka TBS loosimist. :D

      Aga teemasse siis nii palju, et
      jätkuvalt kõike head ja ilusat Sulle
      ja ma usun, et paus blogimises mõjub
      sulle täitsa hästi. :)

  • Reply birx 21. detsember 2015 at 12:00

    Aga samas ma arvan, et sa ei suuda ilma blogita. Sa
    lihtsalt oled selline.ja mis siis, et mõni postitus mind
    päris vihaseks on ajand aga.. omg ma armastan sind :D.
    Just.. tee seda mis, mis teeb sind õnnelikuks..aga ma
    siiski arvan et meie, sinu lugejad oleme ka pisikene osa
    su õnnest ja ma loodan et see on lihtsalt mingi
    hetkeemotsioon :)

  • Reply Karoliine 21. detsember 2015 at 11:50

    Do what makes you happy! ☺

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 11:52

      eks ma üritan :)

  • Reply Gaidi Randmäe 21. detsember 2015 at 11:46

    Edu sulle ??? ja ole ikka samasugune edasi eksju
    ??

    • Reply Mallukas 21. detsember 2015 at 11:48

      Ma just proovin teistsugune olla, aga aitäh :D

      • Reply Ebapärlikarp 21. detsember 2015 at 12:08

        :D :D