LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

Mari ja tema areng

22. Jaanuar 2016

Ma olen unustanud mainida, et kolmapäeva hommikul käisime me kogu perega Mari psühholoogi/psühhiaatri juurde viimas. Ma küll ei ole täpselt kindel, et miks see vajalik oli, aga mu emal on ikka mingi mure selle kõnetu Mari pärast ja nõnda tassis ta lapse ükskord neuroloogi juurde, kes Maril mingit häda ei leidnud. Küll aga oli see sama neuroloog soovitanud minna logopeedi juurde ja seetõttu pani ema meile aja…psühholoogi juurde. Don’t ask, niimoodi see seik mulle meelde jäänud on. Asjad tuleb ikka keeruliseks ajada.

DSC_2548

Ühesõnaga käisime ja istusime seal, rääkisime tund aega Marist, samal ajal kui tema joonistas ja diivanit lohistades kabineti sisekujundust muuta soovis. Põhimõtteliselt küsis see tädi hästi palju küsimusi Marist (kuidas me tast aru saame, kui ta ei räägi; mida talle teha meeldib; kuidas ta magab; mis on ta üldine meeleolu; mis teda rahustab; kas tunneb huvi riietumise vastu jms). Pärast tundi aega küsimusi ja 90 eurot vaesemana, ütles tädi, et arengut saab muud moodi ka hinnata, kui vaid kõne järgi ja siis pani ta meile veel kaks aega. Esiteks mingile asjale nagu arengutest. Ma ütlen ausalt, et ma olen natsa mures, sest nagu ma aru saan, siis peaks see test olema selline, et laps peab mänguliselt igasuguseid asju õigesti tegema. Miskipärast mõtlesin, et raudselt peab ta näiteks erinevaid kujundeid õigesse auku panema, aga kuidas ometi saab Mari selle testi läbida, kui tal isegi ei ole vastavat asja?! Pean kiiremas korras sebima. Jassul oli üks selline kotikujuline, ehk tellingi samasuguse (nagu see SIIN).

Kui kellelgi on kogemusi, et mismoodi seda testi tehakse ja mida ma salaja superkiirelt Marile selgeks peaks tegema, siis ootan teie imelisi kogemusi ja tagasisidet. Ei tahaks, et vaene Mari selle pärast mahajäänuks tembeldatakse, et mina talle lihtsalt midagi õpetanud pole. Näiteks see psühholoog küsis, et kas Mari näpuga näitab asjadele. Mina vastasin, et ei näita, sest ma ju ise ei ole ka kunagi näpuga vehkides asjadele osutanud.

Aa, üks aeg pandi Marile veel. Seekord siis päriselt logopeed? Ei mina tea, lähen lihtsalt õigetel kuupäevadel õige ukse taha, olgu seal sees siis kes iganes.

DSC_2527

Üldse suhtleb Mari meiega nagu mingi väike kiviaja inimene. Möriseb ja häälitseb ja vehib käte-jalgadega, et meiesugustele ka midagi selgeks teha, kui väga peab. Seega ma tõesti usun, et iga asi omal ajal. Vaevalt, et tal selle pärast midagi kohe viga olema peaks. Tal ju hambad ja juuksed tulid ka väga palju hiljem, ju siis ongi selline “tasa ja targu” laps. Mis ta ikka selles suhtes teha saab, tal isa oli ka lapsena super slow :D

Aga siinkohal panen kohe südamele, et ausalt, te võite Mari kõne puudulikkuse üle kodus nelja seina vahel muretseda, aga mulle näkku muret kurtma tulla pole vaja. Mul on üsna kehva, kui iga kuu keegi küsib, et issand, su laps IKKA EI RÄÄGI VÕI?! Nagu see oleks mingi hea nali, mida mulle maailmale valetada meeldiks, sest et tegelikult ta oskab ammu rääkida, aga kuna ma selline pullivend olen, siis mulle meeldib lihtsalt inimestele sellist utoopilist juttu ajada, nagu üks 2a3k laps ei oskaks sõnagi.

Ja kui lõpuks aru saadud on, et tõepoolest ei räägi, siis on ikka vaja täpsustada: “Emme ka ei ütle? Aga anna? Aga kiisu? Aga aitäh? Aga aua? Aga auto? Aga issi? Aga helikopter? Aga molekulaarbioloogia?”. Selles suhtes, et kui on öeldud, et ta ei oska sõnagi, siis ma mõtlengi selle all nulli sõna. Mitte, et ah, ta tegelikult lobiseb siin päevad läbi, aga minu jaoks valede sõnadega, seega ma neid ei loe.

Eriti meeldiv on see, kui keegi ütleb: “Issand, minu laps AMMU juba rääkis selleks ajaks”. See on nagu…okei…Tänks teatamast. Mis ma nüüd tegema pean?

Ja kuna ma ei tea, mida ma tegema pean, siis ma õpetan talle vähemalt selle kujundi ja karbi triki ära, et oleks midagigigigi tal seal testis ette näidata. Abiks ikka!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

97 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Liisa 8. Veebruar 2016 at 06:01

    Minu tüdruk hetkel 2a.1k ja ka suht kõnetu.
    Laliseb oma keeles hirmus palju ainult.
    Mõnikord vaatab silma sisse ja seletab nii
    targa näoga aga aru kahjuks ei saa midagi.
    Mees ka viskab vahetevahel nalja, et peaks
    tõlgi palkama. Mingeid üksikuid sõnu peale
    emme-issi-õde-aitähhi ytleb aga need võõrale
    kõrvale suhteliselt arusaamatud. Samas
    suurem plika rääkis selles vanuses selgelt
    lausetega. Ma usun, et ikkagi on tõsi see, et iga
    laps areneb omas tempos :)

  • Reply mariisc 25. Jaanuar 2016 at 09:31

    rääkimise pärast ei ole tõesti vaja väga muretseda. muidugi tegelema peab, et laps kooli minnes ikka kindlasti kenasti vigadeta
    räägiks, aga kaheaastase puhul on veel vara midagi erilist ette võtta. võib ise ühel päeval lihtsalt rääkima hakata.

    asjad, millele tähelepanu pöörata, on näiteks järgmised.

    kas laps mängib fantaasiamänge. näiteks kas annab nukule mängult süüa või juua? sööb mängult? magab mängult? mängib,
    kuidas koer hüppab ja haugub nt? mitte ei löö asjaga suvaliselt vastu lauda või ei vehi sellega niisama. et poovib mingeid asju
    ette kujutada ja siis mängida.

    kas laps proovib jagada oma emotsioone teistega, nt näidata endale huvipakkuvaid asju lihtsalt niisama, mitte selleks, et neid
    pakist kätte saada vms? sellest ka näpuga näitamise olulisus. mitte et kindlasti oleks vaja just sõrmega vehkida. kui laps ei
    räägi, peaks ta ju kuidagi muul kombel su tähelepanu huvipakkuvale objektile suunama.

    kui laps midagi teeb, kas ta vaatab vahepeal sulle otsa, et sealt oma tegevusele tagasisidet saada? kui nt pahandust teeb, kas
    vaatab su näost sinu reaktsiooni olukorrale?

    kas laps saab aru lihtsatest asjadest? näiteks ütled, et vii palun pliiats laua peale. või et näita, kus karu nina on.

    need on asjad, mis on lapse arengu näitamisel palju olulisemad kui kõne.

  • Reply T. 25. Jaanuar 2016 at 01:16

    Peenmotoorika arendamine pidavat kõne arengule kasuks tulema. Näe, hangi kuskilt see raamat ja võta kas ise kasutusele või
    anna ämmale või emale või Kardole pihku. http://www.apollo.ee/sormepere-seiklused.html
    Isegi kui erilist kasu ei peaks olema, siis kahjuks ka kindlasti ei tule :)
    Ja mu laste sõimeõpetaja, kes igasugusest laste arenguga seotud kirjandusest väga huvitus, soovitas seda raamatut:
    http://www.apollo.ee/terane-laps.html Kui ma õigesti mäletan, siis seal oli põhinõuanne see, et iga päev tuleks leida pool tundi,
    mille ajal suhtled ainult lapsega. Olete kahekesi, ei mingeid segajaid, taustaks mängivaid telekaid-raadioid vms, ja muudkui
    vestled lapsega. Pidavat kasuks tulema mitte ainult kõne arengule, vaid üleüldse kogu arengule. Endal pole õnnestunud
    proovida, sest lapsi on kolm, õhtud pärast töölt ja koolist-lasteaiast koju jõudmist napid ja lihtsalt ei õnnestu kuidagi ainult
    ühega neist tervelt pooleks tunniks kahekesi jääda. Ühe lapsega oli selline aja leidmine lihtsam.

  • Reply kd112 24. Jaanuar 2016 at 22:54

    mul vanemal lapsel (praegu 3 a 5 k) oli ka 2-sena 3 sõna ja muretsesin end ka juba halliks. tahtsin logopeedile saada jne. Perearst
    mul väha hea ja tark. ta ütles, et ennem 3 a ei võetagi kuhugi last logopeedile ja lastel erinevad asjad erinevas järjekorras
    arenevad. Kellel käeline ja kellel sõnaline tegevus jne. Ja siis 2 a 5 k läks järsku lahti “jutt” kuskil 1 kuu peale luti võõrutust. Ta oli
    kaua lutimees. Võibolla oli “kork ees” et lobiseda?? Ja nüüd kui ta lasteaeda läks ja seal asenduspäeval käisin abiks siis nägis et ta
    on üks osavamaid sõnaseppasid seal! Muidu räägitakse, et puzzlede kokkupanekud aitavad kaasa rääkimiseks. Noorem laps ( 2 a
    1 kuu) on täiesti erinev nii välimuselt kui muus osas. See lobises juba 1 a 8 k. AGA see ei näita andekust. Õe laps rääkis 1 a 4 k
    lauseid. Aga vahepeal läks pätiks ja jeeli-jeeli lõpetas põhikooli ja 2 x visati keskkoolist välja ja EHK NÜÜD 18 a-sena jäääb
    pidama kutsekasse nö 10-klassi… Oli MEGA andekas beebi, kõndima hakkas 8 k ja rääkima 1 a 4 k. Nii et see ei loe midagi :)

  • Reply aMw 24. Jaanuar 2016 at 20:37

    Ma üldiselt kuskil kunagi ei kommenteeri aga see lugu tundus liiga de ja vu´na, et mitte oma kogemust jagada. Umbes sama vanalt
    oli mul oma tütrega suht sama teema, et ei rääkinud ja saadeti logopeedi ja psühholoogi juurde ja mingeid teste ja asju tehti ka,
    tehti kindlaks, et laps on ok aga miks ei räägi ei selgunud. Arvati, et kuna tegu kakskeelse lapsega siis äkki hakkabki hiljem
    rääkima. Igatahes, kuna laps ka norskas käisime nina-kurgu-kõrva arsti juures ja siis tegelikult selgus, et lapsel on krooniline
    keskkõrva põletik ja nn. limakõrv. Enne, kui keegi tõmblema hakkab, et kuidas ma varem aru ei saanud, et lapsel on kõrvapõletik
    siis ma ka ei tea. Aga palavikku ei olnud, kõrvavalu ei kurtnud ja tundis end üleüldse hästi. Ühesõnaga, soovitan arsti juurde lasta
    saatekiri kirjutada. Minu lapsel peale oppi tuli korralik kuulmine ja hakkas üsna kohe rääkima, nii, et paha hakkab :D

  • Reply Elen 24. Jaanuar 2016 at 17:30

    Mu poiss oli ka suht vait , kuni läks lasteaeda. Sellest
    ajast saati enam ta vakka ei ole :)
    Ta käib ju sul ikka lasteaias?

    • Reply Mallukas 24. Jaanuar 2016 at 17:32

      Ei käi veel. St pole jube kaua käinud.

  • Reply Katrina 23. Jaanuar 2016 at 22:53

    Minu õepoeg hakkas arusaadavalt rääkima kuuendal eluaastal, sinnamaani . . häälitses.
    Nüüd põeb “mölapidamatust”, töötab õpetajana.

  • Reply :) 23. Jaanuar 2016 at 18:37

    See arengutest on umbes selline, et
    antakse mänguasju, a la kööginõud ja
    vaadatakse, kas laps valab kannust
    tassi teed ja teeskleb selle joomist,
    kas näitab, kus on lamp või diivan
    kui küsitakse jne. Vähemalt ma arvan,
    et see on teil plaanis :) Õhesõnaga,
    kas saab asjadest aru. Mul sama vana
    laps on ka väga kehv rääkija. Nüüd
    viimasel kuul on hakanud vaikselt
    mõni sõna tulema, nii et päris sõnatu
    ei ole. Aga tean ka lapsi, kes enne
    kolmeseks saamist pole sõnagi öelnud
    ja hiljem kõne täiesti normaalne :)

  • Reply anna 23. Jaanuar 2016 at 18:08

    minu õde hakkas umbes kolme aastaselt rohkem seda rääkimise teemat harrastama :D

    • Reply Mallukas 23. Jaanuar 2016 at 18:09

      :)

  • Reply allukas 23. Jaanuar 2016 at 12:50

    “Samas isegi mul on selles suhtes ka mingid piirid, et ma päris nendest asjadest vist väga ei kirjuta, mis teisi inimesi puudutab.”

    Meenuvad kohe trussikmiisu ja mingi ehitusmees. Kindlasti neid inimesi on veel.

    • Reply Mallukas 23. Jaanuar 2016 at 13:27

      no kui keegi konkreetselt douche on ja minu lähedane ei ole, siis why not. trussikumiisu asi oli ehk rohkem hormoonidest tingitud, aga sina ei tahaks, et inimesed hoiataksid sind ehitusmehe eest, kes teeb sitta tööd ja sahkerdab rahadega?

  • Reply Mari 23. Jaanuar 2016 at 11:15

    Siin on üks video: https://www.facebook.com/GetBestOutofWaste/videos/675947352543917/

    Neid asju saad teha juba täna, ilma suuremat raha raiskamata :) Samas ma olen nõus et last testi jaoks treenida pole mõtet, ent
    arendamise mõttes on küll hea algust teha sellega

  • Reply Maalt ja hobuseta 23. Jaanuar 2016 at 08:11

    No ei tea, mu sugulase laps oli kolmene kui aint
    möhhitas ja mötisesja käega näitas kui midagi tahtis,
    nüüd on täiskasvanud inimene. Koolis sai hästi
    hakkama, rääkimine tuli lõpuks nagu paisu tagant
    prauhti.

  • Reply Kersti 22. Jaanuar 2016 at 22:58

    Minu keskmine laps hakkas ka hiljem
    rääkima, st tal oli täitsa oma keel,
    mida ma muudkui seletas, aga ühtegi
    arusaadavat sõna temal kasutses
    polnud, logopeedile läksime, siis kui
    neiu oli 2a10k, ja samuti külastasime
    ka psühholoogi, kes välistas autismi.
    Logopeed tegelikult ütles, et kõne ja
    arusaamine vastas sel hetkel 1,5a
    tasemele. Määras meile ka
    tasandusrühmas koha, aga elame saue
    vallas ja egas Tallinna aedadesse
    ikka siis ei saa, kui sul
    siseekirjutust pole. Minu laps läks
    tavalisse aeda ja käis nädalas korra
    logopeedi juurde ja esimesel aastal
    oli temast väga raske aru saada.
    Arenes ta teisest küljest, hakkas
    ruttu potil käima, pani ise riidesse
    ja sõi ise. Nendel tegevustel ta aias
    abi ei vajanud. Teisel aastal juba
    rääkis rohkem ja kolmandal veel
    rohkem ja nüüd on esimese klassi
    neiu, jah teeb veel rääkimises
    mõningaid vigu, käib nädalas korra
    logopeedil, aga prognoos on väga hea.
    Tahangi öelda, et kindlasti see test
    pole midagi, milles sa saad läbi
    kukkuda, see pigem teadvustab
    olukorda sulle. Ja ka see lahendust,
    mis nemad pakuvad, ei pea alati
    paika. Asjad võivad laheneda hoopis
    teisiti. Ja tegelikult on umbes 50
    prosteni praegusestest sündivatest
    lastest kõneprobleemidega, see oleks
    justkui heaolu ühiskonna mure koht…

  • Reply Imbi 22. Jaanuar 2016 at 21:06

    2-aastast ei saa vormikarbi ülesandega hinnata. Seega
    kui spetsialist seda sellel eesmärgil kasutab, on ta
    ebapädev!

  • Reply Laura 22. Jaanuar 2016 at 20:32

    Ma räägin ka loo elust enesest.Minu õel on 2
    last.noorem poeg ka ei rääkinud.3ndaks eluaastaks
    vist ainult mingisuguse vigase aitähi lausus.me kõik
    muretsesime.et mis see nüüd siis on.Õde käis ka
    spetsialistide juures,logopeedid,psühholoogid jne.Tuli
    välja,et tema mõte liikus kiiremini kui ta suu. Sisuliselt
    ta tahtis küll lobiseda aga kõik kiilus kinni peas :D
    nüüdseks väikemees 5 aastane ja oi kus
    lobiseb,ainukene asi on see,et ta ajab kaashäälikud
    segamini sõnades ja vajab selletõttu logopeedi
    iganädalast külastust :) Isegi kui Maril on midagi mis
    võibolla takistab teda tegemast asju nii nagu
    musteremad leiavad,et Normaalne oleks ,siis Who
    Gives A Flying Fuck :D

  • Reply K 22. Jaanuar 2016 at 20:23

    Iga laps on erinev ja minu suguvõsas on mitmeid lapsi,
    kes hakkasid rääkima kolme aastaselt. Ja nüüd jutt
    jookseb sedasi, et lõppu ei paista kuskilt tulevat :)

  • Reply kristel 22. Jaanuar 2016 at 18:43

    Ega tal keelekida ei ole?
    Mul sõbranna laps ka ei rääkinud kolme
    aastaselt midagi, aga kui kida lahti lõigati
    hakkas juba varsti rääkima.

  • Reply E 22. Jaanuar 2016 at 18:01

    Kõne arenguga ei maksa üle muretseda, aga
    samas ei tasu seda ka alahinnata.
    Praegu on olulisem see, kas ta kõnest aru saab.
    Kõne arengu seisukohalt on olulised
    igasugused peenmotoorikat arendavad
    tegevused, nt voolimine on väga hea. Ja mitte
    nende playdohidega, vaid ikka tavaline
    plastiliin. Sellega peab rohkem vaeva nägema.
    Joonistamiseks soovitan tavalisi pliiatseid
    vildikate asemel (ka peab rohkem vaeva
    nägema).
    Igasugused käe- ja sõrmemängud tulevad ka
    ainult kasuks.

  • Reply Siret 22. Jaanuar 2016 at 16:05

    Olen lasteaia kasvataja ja meie rühmas on üks
    2 aastane , kes pole ka siiani yhtegi sõna
    öelnud. Täpsemalt on tal synnipäev
    26.september, niiet on isegi Marist vanem
    mõni päevake. Aga tema ema ytles et ta vanem
    poeg hakkas ka alles 3-selt rääkima, et tema
    eriti ei muretse. Lasteaia logopeed ytles, et nii
    väikesega ei tee logopeed veel midagi. Et kui 3
    saab ja siis ka veel sõnu pole, siis tuleb uurima
    hakata miks ei räägi.
    teine variant on kontrollida kuulmist. tean yhte
    juhtumit, kus laps oli ka seal 2.5 aastane ja ei
    öelnud sõnagi. Lõpuks kui lapsevanem oli kõik
    võimalikud arstid läbi käinud, avastati et laps
    kuulis väga halvasti ja seepärast ei saanud ta
    sõnu teada, kuna ei kuulnud neid. peale
    aparaadi paigaldamist kõrva õppis ylikiirelt
    sõnad ära.

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 16:10

      kuulmist on kontrollitud ja pidavat ideaalselt kuulma.

    • Reply K. 22. Jaanuar 2016 at 18:12

      Täpselt. Kui laps kolmeselt üldse ei räägi, siis peaks
      alles muret tundma.
      Tean last kes ei rääkinud ühtegi sõna enne 5a saamist
      ja siiis hakkas päeva pealt rääkima. Küsiti tema käest,
      miks sa varem ei rääkinud ja laps vastas, et aga tal
      polnud midagi öelda.
      Mari tundub täiesti normaalne ja tegus laps. Küll see
      kõne tuleb!

    • Reply K 25. Jaanuar 2016 at 22:48

      Kurb, kui sa ise ka ei tea, et su ametinimi on
      lasteaiaÕPETAJA, mitte kasvataja.

  • Reply Minu nimi 22. Jaanuar 2016 at 15:59

    Eks te käige muidugi ära nende
    arstide juures jne, aga alati ei pea
    midagi valesti olema, kui areng on
    aeglasem. Mu tuttava laps hakkas
    alles 1,5-aastaselt käputama ja
    1,7-aastaselt käima! Ja praegu käib
    juba koolis ja on TÄIESTI TAVALINE
    poiss nagu iga teine.

  • Reply Muki 22. Jaanuar 2016 at 15:57

    Kas kõrvaarsti juures olete käinud?
    Väike kuulmislangus võib olla lapsel.
    Erinevatel häälikutel on erinev
    sagedus ja võib juhtuda, et Mari ei
    kuule teatud häälikuid. Üldjoontes
    kuuleb kõike, saab aru küll, et on
    olemas kõne ja sõnad ja et inimesed
    räägivad, aga ei suuda detaile viimse
    peensuseni tajuda ja seetõttu ei
    suuda ka kõnet jäljendada.

  • Reply Merily 22. Jaanuar 2016 at 15:52

    Minu lapsele tehti arengutest logopeedi juures. See nägi välja nii, et logopeed andis erinevaid asjakesi talle ja tema pidi siis õige
    situatsiooni tekitama. A’la tüdruknukk, poissnukk, laud, laualina, toolid, nõud. Sellised elulised asjad. Minu tüdruk on kohe-
    kohe neljane ja kõne on hakanud alles nüüd tulema. Temal on diagnoos ka ja käib tasandusrühmas, kus on 5x nädalas logopeediline
    logopeediline tegevus.

    Üks kommentaar väitis, et sa peaks rohkem asjade peale näpuga näitama ja papagoina korrutama. Vale! Logopeed ütles, et
    tuleb asi tõsta hoopis enda näo juurde, et laps näeks, kuidas vanema suu liigub, kui ta ühte või teist asja ütleb. Nad imiteerivad
    just liigutusi. Sama sõna korrutamine on täiesti sisutühi tegevus ja ei vii mitte kuskile. Samamoodi nt peaks lapse elu nö
    raskemaks tegema ja laskma tal asju küsida selle asemel, et ta nad ise vaevata kätte saab (a’la joogitass kapi peale, mänguasjad riiul
    riiulile jne). Esialgu ei olegi vaja, et laps kohe sõna ütleks, vaid sõrmega osutaks.

    Logopeedi sõnul on kolm asja, mille puudumisel peaks muretsema:
    1. Laps ei vaata silma!
    2. Laps ei otsi vanema näoga kontakti!
    3. Laps ei saa aru lihtsamatest käsklustest.

    • Reply Ebapärlikarp 22. Jaanuar 2016 at 16:02

      Need kolm punkti viitavad autismile. Aga ma saan aru, et kõnehäire ei pea olema vaid autistil.

      • Reply Ruth 22. Jaanuar 2016 at 18:53

        Aga sellepärast ongi vaja spetisalistide abi, et välistad, et tegu ei ole autismiga, sest autismiga kaasneb tihti ka kõne
        puudulikus. Nii et need kolm punkti mis Merily siin välja tõi on üsna tähtsad asjad iga lapse arengus ja kindlasti ka asjad
        mida spetsialist küsib.

        • Reply Ebapärlikarp 23. Jaanuar 2016 at 13:45

          Lihtsalt noh… Ma olen Mari näinud
          – ta ei ole autist!

          • Kätlin Potter 23. Jaanuar 2016 at 15:39

            Autismi üldjuhul nii väiksel ei saagi diagnoosida.

          • Triin 23. Jaanuar 2016 at 21:45

            Üle aastasel lapsel ikkagi on juba tunnused märgata…

          • Liisa 24. Jaanuar 2016 at 22:07

            Ei, Triin, ei. Autism on nii keeruline ning selle spektrisse kuuluvaid lapsi pole alati lihtne
            diagnoosida. Ja seda eriti tüdrukute puhul, nad jäävad väga tihti diagnoosimata, sest
            nende sümptomeid ei panda tähele.

  • Reply Mimps 22. Jaanuar 2016 at 15:02

    Minu laps ka oli tasa ja targu ja Mari vanusena ka ei rääkinud :) Vaid mõni sõna oli sõnavaras. Nüüdseks neli ja räägib, mis
    mühiseb, isegi teistest ees. Aga ma isegi enam ei mäletanud, et aasta tagasi laps sõnatu oli. Vaatasin vana videot suvest, kui ta
    alles kolmeseks oli saamas ja tõesti, ei olegi sõnu :D

    Kuidas mina nö abi sain? Käisin homoöpaadi juures, saime mingeid teri, mis aitasid lapsel nö avaneda. Lisaks käis kord nädalas ca
    pool aastat logopeedi juures. Kodus pidime ka palju muidugi harjutama kõnet ja kordama ühe samu asju. Eriti oluline on veel ka
    kätega töö, näpuotstes palju närve ja mõjutab seda eneseväljendust kõik see.

    • Reply Mimps 22. Jaanuar 2016 at 15:04

      Ahjaa, tahtsin veel lisada seda, et öeldakse, et iga laps hakkab kunagi rääkima jne. Tegelikkus on see, et last ikkagi tuleb aidata, kui
      on näha, et veidi hiljem tuleb kõne. Lapsel on erinevad õpistaadiumid ja kui kuskil maha jääb, siis pärast raskem. Seega igasugune
      abi otsimine on igati mõistlik tegu!

    • Reply Kätlin 23. Jaanuar 2016 at 10:37

      Kus sa käisid homoöpaadi juures?

  • Reply Tyy 22. Jaanuar 2016 at 15:01

    oih , miks mu tekst nagu luuletus välja näeb, kas saaks viga parandada

    • Reply K. 22. Jaanuar 2016 at 18:16

      Sest sa kirjutasid selle telefonis.

  • Reply Tyy 22. Jaanuar 2016 at 15:00

    Inimesed kirjutavad oma kogemustest ,
    sest tahavad aidata, märkamata see
    juures, et kiitlevad ja võrdlevad ja see
    teeb haiget ja alavääristab emmet ja ta
    last.
    Kindlasti oled hea ema ja mis iganes su
    lapsega on, kõik saab minna aina
    paremaks. Arsti juurde minek ei ole
    kuidagi kahjulik. Isegi kui ei leita põhjust
    tead, et su laps vajab veidi rohkem
    õpetamist. Osad lapsed on head
    iseõppijad, teised vajavad pidevat
    juhendamist. Mina kogesin kahte
    äärmust, üks oli aeglane ja vajas järel
    aitamist , teine aga kõiges oma arengus
    väga palju ees. Armastan ma neid
    mõlemaid võrdselt. Noorel emal on
    raske taluda võrdlust ja kui seejärel
    selgub, et lapsel ongi probleeme, siis
    sellega leppimine ei tule ka üle öö.
    Püütakse eitada või vähendada
    probleemi suurust. See on
    vastureaktsioon just nähtud kuuldud
    kommidele. Aga tõsi on see, et mida
    kiirem saad jälile probleemile, seda
    kergemini on ta järelaidatav. Minagi
    räägin oma lugu ja ei pane sinu lapsele
    diagnoosi. Räägin selleks, et noored
    emmed mõtleksid , kuidas nende nii
    öelda süütud kommentaarid , (stiilis aga
    minu laps……. ) mõjutavad hädasoleva
    emme tundeid ja tegutsemist. Minu laps
    ei ole mõni selline – on kõige nõmedam
    reaktsioon , mis saab üldse olla, see
    takistab nii hädas olevat emmet ,kui ka
    kõrvalt kuuljaid edaspidi. Nii luuakse
    eelarvamust ja kuvandit nagu oleks
    eriliste laste emad kehvemad.
    Need kommijad ei saa aru, et sa hoolid
    ja armastad oma last ikka ühtmoodi,
    lihtsalt nõudmised temale on nüüd
    teistsugused ja mõistmine miks temaga
    nii on samuti. Seega sa ei tegele enam
    ise enda süüdistamisega, et ma ei ole
    teinud piisavalt. See tunne oli mul kuskil
    sügaval peidus, mitte mõtetes ja ajus.
    Kuskil alateadvuses. Aru sain ma sellest
    alles siis, kui tuli leppimine, et ta on mul
    erilinelaps, siis kui ma sain aru, et ma
    tahtsin teda kasvatada samasuguseks
    kui teised. Milleks ?
    Kallis Mariann, ära võta isiklikult seda
    vastust, see on suuresti ka neile, kes siin
    kommivad ja võrdlust jätkavad.
    Lõpetuseks tahan öelda, et mu autistist
    laps teeb mulle igapäev au ja toob
    rõõmu. Ta on väga sõbralik ,
    suhtlemisaldis ja abivalmis. On ütlemata
    tore kui mulle poolvõõras inimene astub
    ligi ja kiidab- aa see noormees on
    sinupoeg. Ta on nii viisakas ja alati
    abivalmis, väga sümpaatne noormees ja
    kui seda juhtub ikka ja jälle. Tahaks
    lendu tõusta, läksin koju ja tegin talle
    PAI. Mille eest oli ta üllatunud.
    See kõik sai kirja, sest meenus et 3
    eluaastani ka tema ei räälinud aga kui
    hakkas , siis oi jummel.!!! Kui esimest
    päeva lapse lasteaeda viisin ja järgi
    läksin ohkas kasvatja kogu südamest ja
    paiskas ära kurnatud toonil -kas ta til
    IGA PÄEV , nii palju räägib ! :) :) :)
    Nii et jätkuvat huumorimeelt,
    kannatlikkust ja lusti elus toimuvaga
    hakkama saada !

    • Reply Merka 22. Jaanuar 2016 at 19:28

      Väga kena kommentaar : )

  • Reply Liis 22. Jaanuar 2016 at 14:39

    Mu laps oskas Marivanusena ainult “uua” öelda, kui vett
    tahtis. Kolmeselt hakkas vaikselt juba rääkima.
    Praeguseks on 13 ja täiesti normaalne pubekas, suhtleb
    aktiivselt ja hinded koolis normaalsed.
    Mulle tundub see võrdlemine üsna mõttetu. Okei, vahel
    tasub enda südamerahuks üle kontrollida, aga usun, et
    paanikaks pole põhjust

  • Reply Ebapärlikarp 22. Jaanuar 2016 at 14:37

    See test ongi selline, et seal nähakse, kas laps oskab loogiliselt mõelda oma eakohaselt ja mingid asjad ära lahendada. Mis kasu
    sellest on, kui varem umbes täpselt sama asja temaga 100 korda läbi teha? See, et ta ei ole varem selle või tolle mänguasjaga
    kokku puutunud, ei määra mitte midagi, hinnataksegi võimet selles olukorras asju lahendada. ILmselt ju ka maksad selle testi
    eest? Seega lihtsalt mine tee ära ja saadki suht objektiivse hinnangu, millega edasi minna. Kui enne testi Mari ära treenid ei ole ju
    testist aksu. Teed sa seda testi enda, oma ema või psühholoogi jaoks? :)

  • Reply Mari-Liis 22. Jaanuar 2016 at 14:25

    Tahaks ka kindlalt öelda, et muretsemiseks pole põhjust, aga tont seda teab, mis võib Mari mitte rääkimise põhjuseks olla.
    Räägiksin hoopis julgustuseks enda loo. Kui ma väike olin, siis ma ka ei rääkinud. Käisin juba lasteaias (olin siis 3-4a), aga mitte
    ühtegi sõna. Ainsad asjad, mis mu suust välja tulid oli “möhh” ja selle laadsed häälitsused. Hiljem vanemad ikkaon rääkinud ja
    meenutavad hetki, kuidas vend teisest lasteaiarühmast minu rühma korraks kutsuti, sest keegi ei saanud aru, mida ma tahan, aga
    vend mõistis. :D Seda, mil ma rääkima hakkasin ja kuidas ma ei tea, samas kõnega pole kunagi probleeme olnud. Eks inimese areng
    olegi individuaalne ja kohati on nii totter vaadata, kuidas arvatakse, et aastane laps peab juba kõndima ja potil käima jms. Kõik
    tuleb ajaga, kuigi jah, on ka võimalus, et on meditsiiniline probleem ja ma olen nõus, et kui saab tuleb kontrollida ja arste
    külastada. Samas liigselt ei tasu muretseda, see pole kellelegi hea :)

  • Reply Diana 22. Jaanuar 2016 at 12:43

    Ausalt, oled tubli, et arsti juurde läksid ja
    uurima hakkasid,et kas kõik ikka korras,et
    Mari ei räägi veel. On lapsi kes hakkavadki
    hiljem rääkima, kuid tasub alati
    kontrollida.Mul endal tutvusringkonnas on
    üks sõbranna, kelle laps ei hakanud raakima
    ka mitte 4aastaselt jah rääkis, omas keeles
    midagi millest vaga kõrvalseisja aru ei saanud.
    Ta polnud endiselt läinud ei arstide ei kellegi
    juurde, et milles asi võib olla. Kui lõpuks arsti
    juurde laks, selgus,et lapsel on kergemat sorti
    autisti puue. Selle tõttu ei räägi ta siiani vaga
    selgelt. Kuid kui oleks ta varem arstile läinud,
    oleks asja kiiremini saanud ravima hakkata.
    Ajapikku peaks kõik paremaks minema ja
    rääkima ilusti, kui sellega varakult tegelema
    hakkata.
    Mitte,et ma sind hirmutada tahaks vaid pigem
    innustada tagant,et kui isegi kõik hästi on
    Mariga siis tasub see kontroll ära teha
    igaljuhul,südamerahuks!

  • Reply Margarita 22. Jaanuar 2016 at 12:39

    Äkki vahelduseks tegeled ka oma lapsega. Sorry kui
    kodus pole sorteerimiskasigi, siis eriti eeskujulik
    vanem sa ilmselgelt pole. Minu aastanegi saab kuj

    • Reply jana 22. Jaanuar 2016 at 12:47

      Jobu

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 13:08

      :D rahunesid maha või?

    • Reply Minuarvamus 22. Jaanuar 2016 at 18:24

      Minu laps on 15 kuune ja sõnavara koosneb umbes 10st sõnast ja seda kõike ilma sorteerimiskastita :D
      Ja käima hakkas ka vara,kuigi me temaga ei joonistanud.
      Joo vähem Margarita.

      • Reply iSiil 23. Jaanuar 2016 at 02:08

        :D

  • Reply Tribin 22. Jaanuar 2016 at 12:35

    Minu õelaps ei osanud ühtegi sõna 3 aastaseni. Õde ja
    tema suuremad lapsed arvasid alguses,et äkki laps ei
    kuule ja palusid tal erinevaid asju tuua teisest toast.
    Tihti peale peideti ka asjad ära,et laps saaks neid ise
    otsida. Mingil hetkel hakkas laps noogutama ja pead
    raputama ning näpuga osutama asjadele. 3 ja poole
    aastaselt oskas laps vaid 3 sõna ( neid ma muidugi ei
    mäleta enam). Praegu on laps 5 aastane ja oskab
    enamus sõnu kuid hääldus pole õige. Ja keegi ei tea
    milles asi. Õde pole samas ka kuhugi spetsialisti juurde
    läinud. Vabanduseks tõi selle, et tema laps pole mingi
    “väärakas” ja tema ei pea lolle arste mööda käima.

  • Reply Maria 22. Jaanuar 2016 at 12:33

    Mul on 2a ja 3 kuu vanune laps. Esimene laps. Tema räägib
    vähe teiste arvates. Kõik sinu eelpool olevad sõnad ütleb,
    peale helikopteri ja molekulaarbioloogia. Üldiselt arengust
    on.ka.tema pigem aeglasem, küll aga näitab näpuga igale
    poole ja topib klotse kuhu vaja ja viskab mulle neid näkku ka.
    Oskab öelda ka loll ja ahv. Seda siis mulle. Aga inimestele
    jääb ka tema areng ette-kuidas ta küll veel lauseid ei ütle ja
    laule ei laula. Aga vot ei laula ja tegelikult paar lauset siiski
    on. Vaata siia nt. Aga inimesed pole kunagi rahul. Alati on
    mille kallal norida iga lapse puhul. Tema puhul juba algusest
    peale jamad. Küll väike kaal jne. Sööb ka vähe. Selline imelik
    laps siis.

  • Reply Ruth 22. Jaanuar 2016 at 12:29

    Seda näpuga näitamist küsiti sellepärast, et selle puudumine võib viitada autismile, samamoodi nagu hiline või täielikult puuduv
    kõne.
    Minu arvates on väga tähtis, et asja uuritakse. Kõne kõneks, aga spetsialistide abiga saad teada, kas lapsel esinevad ka teised
    arengulised puudused. Ei tasu niisama istuda ja oodata, sest mida varem probleemid avastatakse ja nendega tegelema hakatakse,
    seda parem lapsele ja kogu perele.

  • Reply ANGELIKA 22. Jaanuar 2016 at 12:28

    Mina ei muretseks nii hullult.. hakkasin ise ka hilja rääkima..
    käidi minuga arstide juures küll, et ehk midagi viga aga ei.. tuli
    välja, et kuulasin ja kogusin sõnu lihtsalt..kui lõpuks rääkima
    hakkasin, siis juba selgelt ning ei mingit pudikeelt.. õed mul
    hakkasid palju varem kui ma aga see-eest nö. pudikeeles..

    Siiski.. kui tõesti pole Maril keele-ja huulekida kontrollitud, siis
    kindlasti lasta kontrollida kuna see võib täitsa põhjuseks olla,
    miks lapse rääkima hakkamine raskendatud.
    Mul õepoeg on 1a ja 5k ning tal nüüd varsti kida lõikamise
    operatsioon.. kuigi ta juba ütleb sõnu nagu emme, aitäh, õuue
    jne..
    Aa..ja see huulekida võib suurt hambavahe ka tekitada.

  • Reply TT 22. Jaanuar 2016 at 12:25

    Meil natuke sama teema, laps 2a2k ja ytleb yksikuid sônu. Imelik tema puhul see, et ta OSKAB sônu öelda, kokku oleme talt
    kuulnud no u 100 ringis neid erinevaid sônu aasta jooksul, aga ta vist EI TAHA. Kuidagi oleneb tujust vôi ma ei tea millest,
    ütelb selgelt yhe sôna (kordab järgi näiteks) ja ühe korraga asi piirdubki. A la nägite – aga vot enam ei ütle. Väga kummaline, sel
    puhul nagu keelekida vms kahtlustada ei saa, sest väga selgelt ütleb sônu, kui isu on… Kui vaatame raamatuid jms, tunneb vâga
    hâsti asjad piltidelt ära, aga sôna jârgi kordamise asemel enamasti naeratab ainult kavalalt. käisime ka neuroloogi juures, kes
    soovitas ka selle ADOS testi teha lastepshühhiaatri juures, rohkem kyll enda rahustuseks, aga siiski. Näpuga näitamised-
    kujundite aukutoppimised (ja kahjuks ka igasugu totrused, nagu näpu ninnatoppimine ja teiste löömine) tulevad lapsel siiski
    imiteerides, st kui ta seda teinud/näinud pole, siis ei saa talt seda ka oodata:)

  • Reply Triinu 22. Jaanuar 2016 at 12:13

    Karupoed Puhh’st saab värvilised klotsid koos
    ämbriga ~15€ga. Ämbri kaanel veel ka kujundite
    augud, kuhu sobitada klotse.

  • Reply Sandra 22. Jaanuar 2016 at 12:09

    Ma olevat hakanud kolmeaastasena rääkima alles. :D Ema on rääkinud, et paljud tuttavad juba andsid mõista, et kuule, su laps on
    vaimse puudega, mismõttes ei räägi. Aga kui korraga suu lahti tegin, siis rääkisin kõik surnuks. :D Aga muidugi kontrollimine ja
    spetsialistide arvamus ei tee paha, kõike võib olla.

  • Reply Nele 22. Jaanuar 2016 at 12:05

    Selleks arengutestiks üldiselt
    treenida ei saa. Me oleme lapsega ühe
    läbi teinud, seal vaadati näiteks
    peenmotoorikat ja käelisi oskusi
    (otseselt seotud aju arenguga).
    Vaadati kas oskab suure pärli traadi
    otsa ajada, kas saab aru milline
    kujund on suurem kui teine, kas
    tunneb ära pildil oleva asja (pildil
    on pliiats ja leiab laualt ka
    pliiatsi). Kui ta üldiselt on tragi
    ka tubli laps siis äkki tõesti on
    selline asi nagu keelekida märkamata
    jäänud. Kui asi ikka hull siis
    ilmselt oleks perearst ammu
    eriarstile edasi suunanud.
    Ja ega ühegi spetsialisti külastus
    ilmselt kahjuks ei tule, ikka saab
    mõne uue teadmise juurde.

  • Reply eku 22. Jaanuar 2016 at 12:03

    Ära muretse. Mu sõbranna oli nagu jaigeltr hands on
    ema, ehk koguaeg õpetas lapsi, tegeles nendega ja veel
    sada asja, aga mõlemad hakkasid esimesi sõnu ütlema
    alles 3,5 aastaselt, sest see oli nende eripära. Üks
    tuttav jällegi, kellel lapsest suht pohh oli ja laps lõpuks
    käest ära võeti, sellel titt lobises juba aastaselt :)

  • Reply ivsh 22. Jaanuar 2016 at 12:01

    Aga minu imaginaarne laps hüppas
    4-kuuselt hüppenööriga!

  • Reply K. 22. Jaanuar 2016 at 11:55

    Ma ei taha sind muretsema panna aga üldiselt see siiski päris normaalne pole, et laps ühtegi sõna ei ütle… Selleks võib olla ka 1000
    medistsiinilist põhjust, räägin sest olen selle ise läbi teinud.
    Samavana tüdruk, vähene kõne, muidu superasjalik (paneb legosid, puzzlesid jms) ja suhtleja, keskendub tegevustele, mingeid
    tervisemuresid välipildis pole. Kõik rääkisid sama juttu, et küll tuleb kõne jne…Keegi midagi aru ei saa, et lapsel viga oleks. Lõpuks
    avastati hiigeladenoid, peale mille eemaldamist kõne lahti läks (no hakkas sõnu ütlema, mida kunagi öelnud pole, nüüd üritab juba
    lauseid teha). Käisime ka erakas neuroloogil, kes igaks juhuks saatis uneuuringule, kus selgus, et lapsel on eptilepilsed võnked.
    Täielik šokk, siiani ei saa aru, mingeid hooge pole kunagi olnud, välispidiselt kunagi pole väljendunud. Logopeed hindas vahetult
    enne arusaamise heaks ja andis lootust, et kevadeks hakkab rääkima ja ma ei teagi, mis nüüd saab… Diagnoosi veel ei saanud aga
    see pidi olema üks üpris levinud kõne hilistumise põhjus… Niiet soovitan südamest kõikvõimalikud testid ära teha! Ja loodan
    südamest, et Marike ikka varsti jutustama hakkab

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:59

      Kus see adenoid avastati? Suvalt perearsti juures?

      • Reply K. 22. Jaanuar 2016 at 12:55

        Kuna ta hakkas lõpus öösel natuke norskama, siis läksin perearstile ja nõudsin, et ta kontrolliks. Samal päeval tehti pilt ja
        suunati kohe erialaarstile.

      • Reply Pirje 22. Jaanuar 2016 at 14:16

        Meie saime perearstilt saatekirja nina-
        kõrva-kurgu arsti juurde. Pojal lõigatakse
        ka adenoidid ära.
        Ja see võib põhjus olla miks laps ei räägi
        või räägib valesti,sest ta lihtsalt ei kuule
        hästi.

    • Reply Maia 22. Jaanuar 2016 at 15:22

      Minul täpselt sama lugu oma lapsega. Hakkas ka väga
      hiliselt rääkima. 3- aastaselt, kui lasteaeda läks, siis oli
      näha, et teistest jutu poolest maha jäänud. Tal
      samamoodi lõigati adenoidid ära. Ja 4-6 aastani olime
      igal kevadel Tallinna lastehaiglas neuroloogia
      osakonnas u. nädalakese, kus tehti erinevaid
      uuringuid. Tol hetkel osteselt midagi ei leitud, öeldi
      lihtsalt, et mingi võnked ajus.
      Okei, kui laps oli 7- aastane kolisime Soome, kus tal
      tuli välja, et tal hoopis epilepsia. Tekkisid esimesed
      hood ja sellest ajast saadik on igapäevaselt rohtusid
      võtnud.
      Ma ei tea kuidas see võimalik, et Eestis seda ei
      avastatud. ? Aga siis lõpuks saime oma küsimustele
      vastuse, et seetõttu ongi lapsel kõneprobleemid kuna
      tal ajus on epileptilised võnked.
      Mainiks ka seda, et Eestis elades laps köis
      logopeedilises rühmas ja erinevate logopeedide ning
      eriarstide juures. Kõik laiutasid käsi ja keegi ei osanud
      öelda täpselt mis viga on. Üks logopeed ütles, et lapsel
      on ajuhälve ja tema arust peaks täiesti eraldama
      teistest ja panema erikooli. ?See oli ka suur põhjus
      miks Soome kolisime, sest ma ise tundsin oma last. Ta
      ei olnud rumal ja oli täiesti tavaline laps, aga lihtsalt
      sõnade seadmine oli raske.
      Mallukale soovitaks samamoodi lasta kontrollida
      lapse adenoide ja teha uneuuring. Mida varem neid
      asju avastatakse seda parem.
      Kõike head. :)

  • Reply J. 22. Jaanuar 2016 at 11:50

    Ei kinnita sulle siin, et kõik on korras nagunii, sest suvalised inimesed internetist seda ometi väita ei saa :D Seda saavadki öelda
    sulle psühholoog, logopeed jne.
    Seega kiidan hoopis sind (või su ämma), et olete hakanud spetsialistide juures kenasti käima. Toob teile endale südamerahu ja
    annab infot lapse arendamise kohta ;)

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:52

      Ämm ei puutu asjasse, minu ema muretseb. Ma ei muretse, sest ma ju näen oma last ja tunnen, et kõik on korras. Samas lisainfo on alati teretulnud, seega käime ikka need kohad läbi.

  • Reply Kätlin 22. Jaanuar 2016 at 11:50

    Minu tüdruk ei öelnud enne 1,4 aastaseks saamist
    ühtegi sõna. Paljud küsisid, et mis sõnu oskab. Natuke
    piinlik oli öelda, et mitte midagi, sest nende lapsed
    juba ammmmu oskavad vähemalt midagigi öelda. Iga
    kord seejuurde selgitades, et me loeme, räägime,
    teeme peenmotoorikat ka, aga miks ei räägi, ei tea.
    Kuid peale 1,4 aastaseks saamist tulid sõnad ja kohe
    seejärgi juba kahe-kolmesõnalised laused. Kui
    rääkima sai, siis ei saanud enam pidama. Nüüd olles 3
    aastane, räägib nagu vanamees, puhtalt ja selgelt ning
    palju. Seda on kasvatajad ja muud tädid öelnud, et laps
    räägib nii ilusti. Seevastu osad neist ammustest
    lastest, kes rääkisid juba sünnist saati, on siiani halva
    diktsiooniga. Raske kuulata ja arusaada. Mitte kõik
    loomulikult, aga neid on. Nii, et iga asi omal ajal. Las
    Mari käib need spetsialistid läbi ega see halba tee.
    Saate ehk mõne hea nipi või nõuande. Ega nad teda
    rääkima saa sundida, tema teeb seda siis, kui
    vajalikuks peab. Järelikult siiani on saanud ilma
    kõnelemata oma asjad aetud ?

  • Reply K. 22. Jaanuar 2016 at 11:44

    Tead mul õelaps hakkas 2,5 aastaselt vist esimesi
    üksikuid sõnu ütlema ja 3 aastaselt hakkas lauseid
    kokku panema. Ja nüüd on kohe kohe neljaseks
    saamas ja ossa püha püss kus see laps alles jutustab ?
    Ei ole siin midagi imeliku, et Mari veel ei räägi, hiljem
    soovid, et ta ei rääkiks nii palju ?

  • Reply Alli Kass 22. Jaanuar 2016 at 11:37

    Mallu, kas Mari keele- ja huulekida on
    kontrollitud? See on väga levinud ja lihtsalt
    kõrvaldatav kõne hilistumise põhjus. Kui ei ole
    kindel, kas on, lase perearstil kindlsti vaadata.
    Ja kui oma perearsti ei usalda, siis mõnel teisel
    tohtril ka veel.

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:50

      Ei minu teada ei ole nagu keegi kontrollinud seda. Uurin kohemaid perearstilt!

  • Reply mertka 22. Jaanuar 2016 at 11:34

    Mina selle kõnepärast ka ei muretseks väga meie suguvõsas oli sammuti kaks last kes hakkasid ennast sõnadega väljendama alles
    3-3,5 aastaselt ise naersime koguaeg et ju siis ei näe vajadust suhelda :) Mari igati tubli ja oskab oma vanusekohta juba väga palju
    kõik lapsed pole ime lapsed, kes varakult kõike tegema hakkavad igal ühel oma aeg :)

  • Reply M 22. Jaanuar 2016 at 11:28

    Selles vanuses nüüd tõepoolest tõenäoliselt paanikaks
    põhjust ei ole. Oluline on ka see, kuidas laps kõnest
    aru saab. Psühholoog ja logopeed teevad järeldused
    mitme ülesande põhjal. Lapse üldiseks arendamiseks
    on kõiksugu toredaid mänge veel (lihtsad pusled,
    memoriin jne). Koos võiks vaadata nt pildiraamatuid ja
    lähtudes lapse huvist tõlgendada piltidel nähtut nt
    tuut-tuut on pasun jne. Eelmiste kommentaaride
    põhjal: see, kui lapsed hakkavad järsku rääkima alles
    5-6a vanuses, ei ole siiski norm. Juba varem võiks
    sellisel juhul logopeedi, neuroloogi, psühholoogi poole
    pöörduda.

  • Reply Kerli 22. Jaanuar 2016 at 11:26

    Heips. Minu pojal oli ja natike veel on sama mure. Ta
    on juba nelja aastane, aga kõne pole ikka nii selge.
    Käisime kunagi kõik arstid läbi,vahetasime lasteaeda,
    teen kodus igasugu kõneharjutusi. Kordame sõnu
    vahel 997626589 korda, aga ikka mõni sõna meelde ei
    jää. Logopeed aga ütles et tal ongi lihtsalt hiline kõne.
    Pole midagi mis ta kõnet pärsiks. Tean seda tunnet kui
    järsku kõik maailma inimesed on niii targad korrutama
    miks su laps ei räägi ja mida tegema pead. Tean kui
    valus on kui igal pool kuhu läksin öeldi oiiii ta ikka ei
    räägi. (Õõõ tõesti või ma ei pannud tähele – iroonia)
    Miks ta ei räägi? Need pilgud just kui oleks ma
    keelanud oma lapsel rääkida…. kõik see oli karm aga
    õnneks on see nüüd lahenemas.

  • Reply Kelly 22. Jaanuar 2016 at 11:25

    Minu laps hakkas kõndima alles 1 aasta ja 8 kuuselt ja
    tundsin sama mis sina ilmselt, ma olin ise ka
    loomulikult mures aga see teiste inimeste poolne
    võrdlus mitte ei aidanud kaasa vaid tekitas halva
    tunde ja mina leian, et laps alustab siis kui on õige aeg
    seda teha. Olen kuulnud ennegi, et lapsed ei hakka
    rääkima ja siis ühel päeval korraga hakkab rääkima nii
    palju, et ei jõua ära kuulatagi ? seega pea püsti. Ega
    arstid halba ei tee aga paanitseda veel pole vaja. ?

  • Reply Eveliis 22. Jaanuar 2016 at 11:22

    Issand su laps ei räägi vä? Minu oma oskab isegi norra keeles juba üht-teist öelda. Okei, sorry, ma päriselt püüdsin vaimukas
    olla, aga tegelikult ma muidugi tahtsin sulle öelda, et usu mind, Mari arengul ei ole MITTE MIDAGI VIGA. Ma tean lapsi, kes ei
    rääkinud kolmanda eluaastani, nüüd tahaks mõnikord seda vaikset aega tagas, sest nad räägivad liiga palju.
    Aga ma saan aru, miks sa justkui natuke muretsed. Sest inimesed on napakad. Idal tulid hambad ja juuksed sada tuhat aastat
    hiljem kui teistel “normaalsetel” lastel, kõndima ei hakanud ta ka esimeste pärlite seas ja siis ma muudkui kuulsin küsimusi
    “MIKS tal hambaid ei ole”, “aga kus ta juuksed on”. Nendele küsimustele oleks ma tahtnud vastata, et no me leidsime, et tal
    pole neid vaja ja lasime eemaldada.
    Meil on lollakas komme maast madalast hakata lapsi võrdlema ja siis tekibki see, et “aga miks sinu laps ei räägi kui minu oma
    oskab juba “molekulaarbioloogia” öelda”. Vaatame, kas see varajane rääkimisoskus tuleb ka hiljem elus kasuks, et saab cv-sse
    panna või midagi. Mäletad, kuidas me ootasime, et lapsed kõndima hakkaks, sest teiste omad ju juba kõnnivad. On seal praegu
    mingi vahe, kas laps hakkas kõndima 10kuuselt või 15kuuselt? Ka seda oskust ei saa CVsse panna.
    Mari on chill. Armas ja rahulik laps. Teiste poolt talle (ja üldse pisikesetele lastele) “vigu” külge kleepida on tobe. Ma ise üks
    päev avastasin, et tahtsin Ida peale pahandada, et ta ei osanud spagette ümber kahvli keerutada ja näppudega süüa tahtis, siis
    tuli meelde, et ta on alles kahe-aastane, et vbla me alles jõuame korrektsete lauakommeteni

  • Reply Leen 22. Jaanuar 2016 at 11:18

    Mis tegema pead? See on päris lihtne: vaatate raamatuid, kus üks pilt lehel ja üks sõna all. Vaatate ja vaatate ja vaatate.
    Alguses pole lapsel tõenäoliselt huvi ega püsivust, sest sellega oleks võinud alustada kusagil pooleteiseaastasena või isegi
    varem, kui selliste asjadega on väga lihtne tähelepanu köita. Aga saab nüüd ka, lihtsalt endal on kannatust vaja, läheb pikemalt.
    Vali selline hetk, kus ta on võimalikult rahulik, nii rahulik nagu tema puhul maksimaalne on. Ärkvelolekus siis ikka onju :D
    Võtate raamatu, näitad pilti (näpuga osutad just) ja ütled, mis pildil on. Mõnda aega ketrate sedasi, muudkui uuesti ja uuesti.
    Õhtul ja hommikul. Samaaegselt võiksid igapäevaelus osutada igasugu muudele objektidele ümberringi õues ja toas ja lihtsalt
    neid nimetada. Siis mingil hetkel hakkab ta eeldatavasti järgi ütlema neid asju, mida sa muudkui järjepidevalt näitad ja ütled.
    Siis võtate jälle ikka selle raamatu, näitad näiteks tassi pilti ja küsid ta käest, mis see on. Tasapisi hakkab ta ise neid sõnu
    ütlema. Ja siis lauseid. Ja siis hakkab rääkima. Ma enda lastega tegin seda ja krt see oli laste arengus siiani kõige vingem
    periood, see progress oli nii lahe.

    Aga siis üks asi veel, mida tasuks kontrollida, kui ei ole veel kontrollitud (kuigi neuroloog peaks nii lihtsa põhjuse kindlasti
    välistama tegelikult), et ega tal pole huule- või keelekida. Need takistavad väga kõne arengut.

  • Reply M 22. Jaanuar 2016 at 11:18

    Kas ta lasteaias käib? Ma tean paljusi kes sel
    vanusel ei rääkinud sõnagi aga nii kui hakkad 5
    päeva nädalas lasteaias käima on juttu nii mis
    mühiseb ? küll ta hakkab ka rääkima ja siis ei
    jõua sa seda ära kuulata ?ps Mari on niii
    armas ☺

  • Reply elex86 22. Jaanuar 2016 at 11:17

    Ah, pole hullu, kõik lapsed polegi geeniused ja mis sest. Mu poeg hakkas rääkima alles kolme ja poole aastaselt. Mari on tubli. ;)
    Mu poisile meeldis ka täiega legodest ilgelt vingeid ehitisi ehitada. Puidust puzzlede fänn oli ta ka sellises vanuses nagu praegu
    Mari on. Noh, need puzzled http://pilt.delfi.ee/picture/11730467/ .

  • Reply meow 22. Jaanuar 2016 at 11:17

    Usun, et Marikesega on kõik normis, lihtsalt ongi aeglasem, nagu ma ise ütlesid. Samas võib igaks kümneks juhuks lasta
    kontrollida ka lapse kuulmist. Mul endal oli lapsepõlves sõbranna, kes praktiliselt ei kuulnud ja hakkas seetõttu väga hilja rääkima.
    Aga enne lihtsalt keegi ei saanud aru, et laps ei kuule! Kui see selgeks sai, siis hakkas kohe kiirelt kõneareng ka peale.

  • Reply nelja lapse ema 22. Jaanuar 2016 at 11:16

    Ei taha Sind pahandada, aga just seda Sa tegema peaksidki: näpuga erinevatele asjadele osutama ja papagoina nende nimetusi
    korrutama. Samuti seletama talle iga tegevust, nt see on pluus, paneme pluusi selga.. nimetama kümneid kordi päevas
    erinevaid kehaosi, näoosi nina-silmad-kõrvad-suu jne. Just nii lapsi rääkima õpetataksegi. Ega nad päris ise, ainult suurte juttu
    pealt kuulates ikka rääkima ei hakka küll kui individuaalne õpe puudub. Usun, et see võib tunduda tüütu, aga kui oled juba ema,
    siis ei tohiks miski olla tähtsam kui oma laps. Tean, et seda Sa kuulda ei taha, aga minu neli last rääkisid kaheselt juba ammu
    lausetega ja seda just tänu pidevale kõnetreeningule. Sõbranna käis mul külas ja naeris, et mis sa sellest lapsest tüütad oma lill
    ja lamp ja kell korrutamisega, küll hakkab ise rääkima. Kui tema enda laps veel neljaseltki eriti rääkida ei tahtnud, siis enam ei
    naernud, sest logopeed ja psühholoog ütlesid mõlemad, et see on puhtalt ema enda laiskus, et laps korralikult, lausetega
    rääkida ei oska. Kui kõrvakuulmine on Maril korras, keelekida (segab rääkimist) ei ole tuvastatud, siis ei tohiks ju ollagi muud
    põhjust mitterääkimiseks kui õpetamise puudumine.
    Jõudu ja jaksu sel raskel teel!

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:21

      Nagu ühele kommentaarile just vastasin, siis loomulikult räägime Mariga. Okei, ehk mitte jah nii päris korrutamise tasemel, et ühte asja triljon korda ütleksin, aga jooksvalt räägin ikka kõik läbi, mida me teeme ja emotsioonidest jne (ala, mari on kuri, sest mari ei saanud tassi maha visata). Nina, suu, kõrvad juttu ma räägin ka iga päev (mängin ühte mängu temaga, see, et kus on nina ja kus kõrvad jne).

      Keelekida pole tal keegi vaadanud küll kunagi, aga tänud soovituste eest :)

    • Reply M. 22. Jaanuar 2016 at 11:30

      Ma olen osati selle kommentaariga
      nõus, et jah sa peaksid veelgi enam
      ta kõnet ise arendama. Vaata temaga
      raamatuid ja seda igal võimalikul
      ajal. Mis see halba ikka teeb? Samas
      ei ole alati muidugi asi ainult ema
      laiskuses…see on veidi karmilt
      võibolla öeldud.
      Aga mida ma olen mitmes videos
      näinud, et Mari vaatab sul liiga
      palju multikaid (ilma et sa juures
      oleksid ja seletaksid, mis ja kes ja
      kus) ning ta mängib sul liiga palju
      telefoniga! Need tegevused ei nõua
      temalt erilist rääkimist ja ta ongi
      seal justkui oma maailmas ning see
      küll pärsib kõvasti kõne arengut! ;)

      • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:31

        Hehe, kindlasti annan ma Marile videode tegemise ajaks kätte telefoni või panen telekast mingi multsi tööle, sest muidu ma ei saaks ju videot teha :D

        • Reply ... 22. Jaanuar 2016 at 13:56

          Tahtsin ka sellele teleka teemale tähelepanu juhtida. Mitte ainult videdodes, vaid ka piltidel on Mari pilk tihtipeale
          telekale naelutatud.

          Kätega hakkavad lapsed ise ka vehkima, ei pea neile seda sõrmega näitamist sugugi õpetama.

          Igasugu kommenteerijad saadaks pikema jututa pimedasse kohta.

  • Reply Evelin 22. Jaanuar 2016 at 11:14

    Ma usun ja loodan, et pole ehk vaja
    muretseda, areneb tasa ja targu.
    Võib-olla ei ole väga jutustaja
    tüüpi. Aga see, et sa tahaks õpetada
    talle neid kujundeid topsi panema,
    puslesid kokku panema jms, see mööda
    külgi maha küll ei jookse ja oleks
    üpris mõistlik teha. Võib-olla
    peaksidki temaga rohkem suhtlema
    selles stiilis, et kruus, taldrik,
    tool jms, sest nii õpibki laps
    ilmselt kõige kiiremini. Eks nüüd
    lähebki lihtsalt aega, kuna sina ei
    ole harjunud niiviisi osutama ja
    rääkima ning laps ka ei ole harjunud
    sellise tegevusega ja vb ei tunne
    enam otsest huvigi.

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:19

      See, et ma näpuga ei näita, ei tähenda ju, et ma ei räägi. Ikka räägin, et lähme võtame vett juua, anna käsi, teeme kiisule pai, paneme sokid jalga, paneme tule põlema, ehitame torni, korjame asjad kokku jne, jne, jne. Lihtsalt ma ei vehi näpuga samal ajal :D

  • Reply Pisi 22. Jaanuar 2016 at 11:13

    Ei ole vaja midagi ôpetada. Spetsialist hindab seda, kui loov laps on. Ma kãisin psûhholoogil ja seal laps ei
    vastanud nii nagu raamat ette nàeb vaid loovalt. Nt arst kûsis. Mis juhtub, kui laps sööb liiga palju
    komme? Ôige vastus oleks olnud hambad lähevad katki. Minu laps aga vastas, et laps muutub koletiseks.
    See pole vale vastus. Vôi siis see. Mis juhtub, kui klaas kukub maha? Ôige vastus olnuks, et klaas läheb
    katki. Laps vastas, et emme saab vihaseks. Samuti loov môtlemine. Lisaks need kujunditega màngud on
    ka mitmet moodi tehtavad. Lapsed on loovad. Môn laps môtleb ja siis tegutseb. Teine tegutseb ja siis
    môtleb. Ma ei ole mitte midagi lastele selle pàrast muretsenud, et kàime spetsialistide vahet. Ja meie
    oere pesamuna ûtles esimese sôna alles 2a 6k vanuselt. Ja alustas rààkimist koeraga, kelle vôtsime.

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:22

      Oh, sa veeretad lausa kive mu südamelt :D

  • Reply kats 22. Jaanuar 2016 at 11:13

    Minu õe poiss hakkas ka hiljem rääkima. (3a4kk). Ja
    esimene sõna oli :Lill :D
    Täpselt samasugused inimesed (ka vanemad) selliste
    tähelepanekutega ta stressi ajasidki. Ma usun, et
    muretsemiseks pole pöhjust :) aega on selle kiire
    asjaga :) poiss nüüd 7a ja see aasta alustab kooliteed:)

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:22

      Aitäh, see julgustab natsa :D

  • Reply Kristi 22. Jaanuar 2016 at 11:07

    Tead ära muretse . Mu sõbranna vend ka ei rääkinud
    vaid ka möirgas,ümises jne. Käis igasuguste arstide
    juures ja keegi ei oskand mingit diagnoosi panna .
    Nüüd on ta 7, sügisest läheb kooli ja räägib
    arusaadavalt . Aastake tagasi pidi veel mõistatama mis
    ta räägib aga kõik tuli nii järsku kui hakkas ilusti
    rääkima ☺

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:10

      Ei tea jah, millest see oleneb, ega mul ka kiiret pole, kui ta tahab veel “väike tita” olla :D

  • Reply kratt 22. Jaanuar 2016 at 11:04

    Ah, kogub infot ja siis hakkab ühest
    hetkest korraga rääkima. :) Selliseid
    variante pidi ka olema ja see on
    isegi lahedam, kui järk-järgult aua,
    emme jne. See on igavam, kui tasapisi
    toimub midagi… :D
    Ühel hetkel ütleb äkki mingi lause,
    nii et kukud pikali kui kuuled. :)
    See võib täitsa 3-aastaselt juhtuda
    või nii. Mina ei usu, et tal midagi
    viga on.

    • Reply Mallukas 22. Jaanuar 2016 at 11:10

      Ma ütlen täiesti ausalt, et ma ka ei arva, et tal midagi konkreetselt VIGA oleks. Aeglasem olemine ei ole ju viga, vaid lihtsalt tema eripära. Ma usun, et ma tunneks muret, kui ta midagi teha ei oskaks või millegagi hakkama ei saaks, aga tal on asju, milles jälle tema on palju osavam, kui teised temaealised. Näiteks oskab ta selliseid legoehitisi teha, et karju appi :D

      • Reply anonüümne 22. Jaanuar 2016 at 14:46

        Minu laps hakkas ka alles ca 4a3k
        vanusena rääkima. Nüüd paar aastat
        hiljem patrab nii, et vahest peame teda
        lausa keelama.
        Kõne läks lahti järsku, kas aitas
        logopeed või oleks see niisamagi
        juhtunud on raske öelda, aga logopeedi
        juures käib siiani ja sellest on ikka väga
        palju abi.
        Ma tean, et nii pisikesi kui Mari ei taheta
        eriti võtta, aga proovi leida eralogopeed
        (rahaprobleemi teie peres ei tohiks olla
        loodetavasti), kes hakkaks Mariga kohe
        tegelema ja regulaarselt, kindlasti on
        sellest suur kasu.