eilne päevake – palju random juttu

Kuna eile juhtus nii palju asju, siis ma ei viitsi elu sees ka nendest kõigist miljonit postitust teha. Seega olge valmis üheks pikaks postituseks.

Esiteks oli mul kindel plaan teile rääkida enda eilsetest jõupingutustest mitte juua ära tuhat liitrit limonaadi ja süüa neli pätsi saia. See mul isegi õnnestus, aga noh, ideaalsest toitumisest oli asi kaugel. Ma mõtlen just seda õhtust poolt. Naljakas on see, et ma võin terve päeva jumala viisakalt süüa, aga vot õhtul just on need kiusatused kõige suuremad. Igatahes, hommikusöögiks oli:

Ehk siis tegin endale ühe mahla ja kuna kõht ainut vedelikust täis ei saanud, siis tegin ühe mitmeviljavõiku, kus peal terve keedumuna ja terve avokaado natukese tomatiga. Täitsa normaalselt sai kõht isegi täis.

Mul oli eile asja Järve keskusesse, sest Apollos ootas mind üks raamat. Nagu ma ütlesin, siis soovitas Kristina mulle mõnda raamatut ja ma pidin need ju kohe endale saama. Lisaks saatis üks tore inimene Marile talvesaapad, suured tänud minu (ja Mari poolt). Mitmed küsisid ka eile, et mis raamatut siis Kristina soovitas.

Marika raamat oligi see põhiline, mis Kristina sõnul kasulik on, aga ma ostsin endale Orgu raamatu ka lisaks. Orgu oma ma eile sirvisin ka ja noh, ütleme nii, et seal ei ole kirjas midagi, mida ma juba EI teaks, aga samas on hea, kui kõik uuesti üle korrata. Lisaks saab sinna raamatusse märkmeid teha ja ennast niimoodi motiveerida. Täna ma kavatsen ka “Looduslikku toitu” sirvida, eks annan teada, mis selles põnevat leidsin.

Kuna kell neli oli Roccas Pandora valentinipäeva üritus, siis läksingi natukene varem sinna, et kuskil mingi lõunasöök võtta. Just Orgu raamatust lugesin, et väljas süüa on jube ohtlik, sest sa ju ei tea, mis seal sees on ja seega võid endale kogemata igast jama sisse süüa. Nõnda läksin ma Silk’i, tellisin endale Suimono supi lõhega. Terve aja olin jube skeptiline, et ei tea küll, mis siin sees on. Tundus et oli ainult lõhe ja juurviljaviilud, seega ma tahaks uskuda, et see oli hea valik lõunaks? Kes targem on, võib öelda.

Siis oli aeg minna juba Pandorasse, kus tutvustati sõbrapäevakollektsiooni. Lisaks olid seal kohal Joel Juht ja Ott Kiivikas, kellel oli ülesandeks kellelegi kallile käevõru kokku panna. Minu meelest oli nii armas, et Ott tegi käevõrud oma mõlemale tütrele ja isegi eksnaisele. Ise põhjendas, et naistega on ju nii, et peab ikka kõigile viima. Nii armas tunne tuli kuidagi sisse, kui ta rääkis, miks ta mõelmale tütrele just need kulinad valis. Mul enne polnud Oti kohta mingit arvamust, aga nüüd on mul tunne, et ta on üks tore isa.

Kuna enamik külalisi oli talvekollektsiooni esitlemisel käinud ja endale juba siis käevõrud kokku pannud, siis seekord said külalised endale hoopis 100€ Pandora kinkekaardi ja lisaks veel üliarmsa ehtekarbikese, kus oma käevõru, kõrvarõngaid ja sõrmuseid hoida.

Kuna Pandora pood on ilusaid asju täis, siis polnud just eriti raske seda 100€ kinkekat laiaks lüüa. Võtsin endale ühe hõbedast lipsukesega sõrmuse ja matchivad kõrvarõngad. Kuna hiljem oli plaan Triinuga kokku saada, siis mulle tundus, et see sõrmus on just midagi, mis talle meeldida võiks, seega ostsin talle ka ühe. Noh, nii ette ära sõbrapäevaks 🙂

Nõnda saingi sõrmuse Triinule ära anda ja ta oli hirmus õnnelik. No kohe tore on sõbrannadele head meelt valmistada, mis siin muud öelda. Istusime Rocca Al Mare Grilli maha ja noh, ma ei soovita kellelgi sinna sööma minna! Juustupallid lõhnasid küll hästi, aga ma neid ei söönud, hoidsin ennast tagasi, kuni Triinu neid sõi. Küll aga oli Triinu pasta kõva ja ebameediva maitsega. Minu lõhe-krevetisalat koosnes toorest lõhest, kuivanud krevettidest ja vastikutest külmutatud juurviljadest, mis pannil soojaks aetud. Väkk.

Kuna toidud olid suht rõvedad, siis mõtlesime õnne proovida sinihallitusjuustuga täidetud shampinjonidega. Need olid limased, vesised ja takkatipuks alt süsimustaks põlenud. Niiet, aitäh, Rocca Al Mare Grill, et aitasite oma rämeda toiduga mul kinni pidada Orgu soovitusest, et õhtusöök peaks kõige väiksem toidukord olema. Oli ka.

Kui ma nüüd seda pudelit veini ei arvestaks, mis me “õhtusöögi” kõrvale jõime, siis võiks öelda, et isegi täitsa tervisliku toitumise all läks see eilane päev.

Ahjaa, loomulikult ei suuda me Triinuga kokku saada, ilma, et me ei teeks mingeid imelikke asju. Näiteks roniks vanni, telliks limusiini või muid selliseid asju. Eile hakkasime enne koju minekut Prismast Marile mähkmeid ostma, kui meile jäi tee peale … see esindus, mis enne oli Elisa. Igatahes viskas Mari minu telefoni niimoodi vastu maad katki, et sellest töötas ainult pool ekraani. Väga nadi oli temaga niimoodi midagi teha, seega tuli mul lambist mõte sisse kiigata ja vaadata, kas nad annaksid mulle KOHE mingi telefoni järtsuga. No ja nii läkski, et nüüd ma olen ühe iPhone 5S’i võrra rikkam. Söön oma sõnu, aga ma tõesti harjusin iPhone’iga ära ja nüüd ma ei oska enam Samsungi kasutada 🙁

Kuna Triinu telefonil pidevalt aku jamab, siis tekkis tal mõte, et tal on ka KOHE NÜÜD uut telefoni vaja ja lõppkokkuvõttes lahkusimegi me Roccast tuttuute telefonidega. Triinu ostis endale kohe eriti fancy roosa kõige uuema iPhone’i. Ühesõnaga oleme me mõlemad oma valikutega jube rahul. Spontaansed asjad on ikka kõige paremad!

Lõpetuseks pilt minu eilsest mega selfitamisest. Mulle nimelt eile tundus, et ma olen ikka nii ilusti ennast üles vuntsinud, et võiks pilti ka teha. Nõnda ma siis väänlesin supermodelli kombel seal kaamera ees, aga välja kukkus ikka nii nagu ta kukkus noh.

Kui ma tavaliselt küsin postituse lõpus mingi küsimuse, siis seekord ma rääkisin nii miljonil teemal, et ma ei teagi, mille kohta küsida. Rääkige lihtsalt mu lobale kaasa, vabalt valitud teemal 😀