Paar päeva tagasi passisin ma Mariga diivanil ja et aega surnuks lüüa, mõtlesin ma Marile “patsu-patsu kooki” mängu õpetada. Ainult, et ma ei teadnud ise ka, kuidas see käib ja kuna arvuti oli parasjagu kinni, siis ma lihtsalt improviseerisin sellest väga lühikese (aga lõbusa) asjakese. Noh, laste meelest on vist kõik lõbus, mis kulmineerub kõdistamisega.
Tänaseks on selgunud, et see oli üks suur viga, sest Mari käib mul nüüd järgi, võtab mu käed omale pihku ja viitab iga keharakuga, et oleks aeg üks (või sada) raundi patsu-patsu kooki teha. Näiteks kui ma tööd teen, või kui ma käsi pesen, või kui ma sokke jalga panen, või kui ma magan. Enne juhtus isegi selline meeldiv asi, et ma istusin vetsupotil, kui Mari sisse astus ja ma pidin poole urineerimise pealt inimesele patsu-patsu kooki tegema.
Hoiatus kõikidele lapsevanematele! Patsu-patsu kooki on räigelt sõltuvusttekitav!
Ps! Sorri, et ma videol nagu paks kammimata rääbakas välja näen. Ma mõtleks mingi vabanduse välja, aga ma olengi selline 😀
23 kommentaari
Ikka mäkud?
Mul oli samuti patsu patsu hullus. Poika oli nii naksis koguaeg. Nüüd teeb ise ka kõike ilusti kaasa
🙂
Meil on tibu-tibu- ära- näita 🙂
Ja siis poiss ise mõtleb sellele erinevaid variatsioone, lõppkokkuvõttes mina mängin valesti, kui kohe aru ei saa, mismoodi siis jälle
peab 😀 meil pooletunnine koju/lasteaeda ja töölesõit, autos jõuab päris mitu korda selle aja sees tibutada 😉
Me olime päris pikka aega
harakas-keetis-putru-hell’is 😀
Ma isegi õnneks ei tea, mis see on 😀
Meie mängisime nii:
Võtad lapse peopesa ja hakkad seal
sõrmega ringe vedama “harakas keetis
putru” (pikema versiooni puhul lisas
soola, pani võid jne).
Kui puder valmis siis kutsud lapsed
sööma.
Paned lapse ühe sõrme peopessa – “see
sai süüa”, teine sõrm “see sai süüa”
kuni alles jääb viimane sõrm.
Siis ütled “aga see jäi ilma!”
Mis teha? Läheb ise süüa otsima ja
üllatus-üllatus – leiab söögi kaenla
alt. Kõdistad ja lõbu laialt!
Jätkad veel paarsada korda 🙂
Üks asi, mida ma olen korduvatel käikudel logopeedide ja schmogopeedide juurde õppinud, on see, et lapsele mitte suunata
“ütle” seda või teist, pigem asendada “korda minu järel”, kui üldse kasutada sellist väljendit. Esialgu oleks ka hea, kui ta kordaks
teie eeskujul lihtsalt silpe, nt papapa, mamama, aeaeae, täntäntän (sõidab ehk mõni auto kogu aeg sellist häält tehes), et iga
liigutuse jaoks lood ise heli. Ta ei pea isegi kohe järgi kordama.. esialgu kuulab, seejärel millalgi hakkab kordama (üsna suure
tõenäosusega). Trepist kõndides ti-pa-ta-pa. Mõned näited, mis on mu kogemusel päris häid tulemusi toonud. Kuna ma ei ole
üks neist “mu laps hakkas imekombel ise rääkima ühel päeval” ja olen pidanud järjepidevalt sõnu ühelt nüüdseks peaaegu
kolmeselt välja kangutama, on see teema mulle väga hingelähedane. Ehk on abi ka sellest, kui sina kordad Mari häälitsusi järgi,
(kui teil toimub vestlus selliselt). Tema teeb mingi häälitsuse, sina teed sama häälitsuse ja natuke pikemalt. Peaks olema lõbus
ja tekkima “vestlus”. Või ka vestlus ilma jutumärkideta 🙂 Ja iga päev 30 minutit, vaikuses. Tegelikult soovitan lugeda Sally
Ward “Terane laps” raamatut, kuna see mul siin kõrval on, tundub, et tunnen end päris targalt kohe, tegelikult ei ole. Aga see
raamat, seda soovitan 🙂
Minu laps mängis seda patsu-patsu -mängu alla aastasena, vanaema õpetas. Ma poleks uskunudki ise, et nii väike midagi
selgeks õpib, aga väga kähku käis. Alguses oskas ainult käeliigutusi muidugi, esiotsa väga ebalevalt, aasta kandis oli see osa
väga selge, mõne koha peal ütles kaasa ka midagi, veel natuke edasi, sai salmi selgeks, Lastele meeldivad jah kõik sellised
lühikesed liigutustega salmid, tüdimata võivad neid kümneid kordi jutti korrutada.
Möhh.. ma esimest korda kuulen sellisest asjast üldse ?? ei
tea, kus kivi all ma elanud olen
Möhh.. ma esimest korda kuulen sellisest asjast üldse ?? ei
tea, kus kivi all ma elanud olen
Lisaks siia veel, et Kardo “jaa” oli suht creepy ?
Malluu mis laul see on seal videos taga? ?
Bubbly. mingi eit laulab 😀
Mu lapsel võrdub lause: “ma armastan sind”
kõdutamisega.
Kui ta väiksem oli, hellushetkedel kõsitasin teda ja ikka
lipsas sinna mäguhoogu lause “ma armastan sind”…
Nüüd arvaki teine, et armastus on kõditamine ???
Mina teen yhte oma välja mõeldud ämbliku mängu. See ajab alati halva tuju sekundiga ära ja muul ajal on ka lõbus.
Panen näpuotsad kokku ja lapse põlve peale ja aeglaselt libistan laiali näpud. See teeb kõdi. Samal ajal ytlen : yks ämblik kõndis
põlve peal. Siis teen teisele põlvele kaa ja ytlen : ja teine kõndis kaa. Ja siis teen selle yhe käega yle jalgade ja kõhu kordamööda
yhelepoole ja teiselepoole ja ytlen : ja siis nad kõndisid ja kõndisid ja kõndisid ja kõndisid kuni leidsid koopa. Ja sisi ämblik kõditab
kaenlaaugust.
Vahel ytlen, et leidsid batuudi ja hakkan kõhu peal ämblikku hypitama ja samal ajal kõditan ka.
PATSU-PATSU KOOKI
Sõnad/Tegevus
Patsu-patsu kooki.
LÖÖ KÄSI TASAKESI KOKKU
Veere-veere kakku.
HÕÕRU KÄSI VASTAMISI
Sili sealihaga!
TEE ÜHE KÄEGA TEISE KÄESELJALE PAI
Kasta kanamunaga!
TEE SAMA TEISE KÄEGA
Pane ahju – supsti!
VII KÄED HOOKSALT ETTE
Võta välja – lupsti!
VII KÄED HOOKSALT RINNALE.
Söö ära, nämm-nämm!
VII KÄED SUU JUURDE
https://jmadisson.wordpress.com/2012/06/02/konemangud-sormeliigutuste-saatel/
Siin veel igasuguseid äkki on Marikesele arendavad mängud ☺ 🙂
Jaa, ma eile just seivisin selle sama endale arvutisse ja tahtsin täna Marile seda “päris” versiooni ka teha, aga talle meeldis minu oma rohkem 😀
Armas. Mis programm see on kui teada tohib ? Kuhu oled teksti kirjutanud
Imovie
Mida sa kõditamise ajal ütled? Mitte ei saa aru 😀
Kook läheb Mari kõhtu 😀
Oleks tahtnud Lotte osa ka lõpuni
näha, täitsa huvitab, mis sealt välja
tuli.. Kas põgenev koer või …
põgenev koer? 😀
teda ei huvitanud mu kook, see läks ikka “mari kõhtu” 😀
Jaaa. Ma olin ka pettunud, et pooleli jäi 🙂 🙂