Uncategorized @et

muudkui elame ja rõõmustame

9. märts 2016

Ma käisin ükspäev jälle Apollos ja seal jäi mulle silma Kadri Luige raamat “Must ja valge Luik”, mille ta koos Lauri Luigega kahasse kirjutas. Kuna see maksis vaid naeruväärsed 2.50€ siis ostsin ta ära. Esiteks selle pärast, et kuni tema surmani ei olnud mul õrna aimu kah, kellega tegu on. Kui pärast lehtedes kirjutati, et jube tuntud blogija ja tõesti, ka ta FBi lehe fännide arv oli vastav, siis ma olin jumala üllatunud. Kuidas siis mina temast midagi kuulnud ei olnud? Elasin vist ehk tõesti kuskil kivi all.

Kui ma natukene järele mõtlesin, siis sain aru, et ma olin selle tema FBi lehe sheeritud asju näinud küll, aga ma päris ausalt arvasin, et see on mingi suvaline “positiivsete mõtete grupp” mitte kellegi blogi ja seetõttu ma vist ei süvenenud ka asja. Oleks ma TEADNUD, et on blogi, oleks ma lugenud ka, sest noh, ma loen kõiki blogisid, mis “hamba all ei karju”.

Ühesõnaga kuna mu telefon on katki ja asendustelefon paras parsa, siis nendel vabadel hetkedel, kui muidu telefonis scrolliks, lugesin ma seda raamatut, mis on lihtsalt Kadri ja Lauri kirjavahetus ära trükituna. Ma pole veel isegi mitte poole peal, aga mulle jäi silma see, et Kadri raamatus tihti rõhutab seda, et ta on surmale jube lähedal olnud ja kuidas ta elab nüüd nii, et võtab igast hetkest viimast.

Mul oli kohe hea lugeda, sest kuna see on paar-kolm aastat vana raamat, on kuidagi hea mõelda, et inimene sai lausa mitu aastat veel VIIMAST võtta elult. Kui tihti keegi meist seda nagunii teeb? Ma usun, et Kadri vast ikka tegi, sest ta tundub seal raamatus küll jube zen, motiveeritud ja elu hindav naisterahvas.

Ma pean tunnistama, et raamat muidugi minu meelest suurt rohkem midagi väärt ei ole ka, kui see 2.50, sest enamik sellest on tõesti nende omavaheline heietamine ja sõbralik võitlus selle üle, kumb neist parem ja tublim inimene on. Küll aga olid seal mõned kohad, mis siiralt mõtlema panid. Ja kuna mul pool raamatut veel ees, siis kindlasti on neid kohti rohkemgi.

Näiteks:

  • Kui sa saaksid teha ükskõik, mis tööd, aga saaksid 2x sama palju palka kui praegu, mis see oleks? Mul läks vist hästi, sest ma reaalselt töötaks kenasti Naistelehes edasi, ERITI kui nad mulle 2x samapalju palka tahaksid anda, kui nad praegu seda teevad. See peaks siis näitama, et ma olen õige ameti peal – hea seegi.
  • Kui sa saaksid teada, et sul on veel aasta elada, mida sa teeksid? Ma arvan, et teeksin Marile ja Kardole tulevikuks hästi palju videosid, kus me kõik koos aega veedame. Ja jätaksin siia blogisse teile ka kustumatuid mälestusi teemal: “Holy shit, ma suren 34 päeva pärast ära!”. Ja kui päris aus olla, siis ma vist nutaks kuu aega jutti, et ma niimoodi ära surema pean ebaõiglaselt :D

Üldse Kadri jutt on minu jaoks nagu selline…eneseabi õpiku etalon. Hästi positiivne, julgustav ja innustav. Reaalselt vist igast peatükist tuli välja see, et heida kõrvale oma ego, armasta elu, ole tore inimene. Tüüpiline ninnu-nännu, mida me kõik teame, aga mille meeldetuletamist pidevalt vajame.

Ju siis ta selle pärast nii popp oligi, et tuletas ikka pidevalt meelde, et OLGE ÕNNELIKUD, ET TE OLEMAS OLETE! Ja selles suhtes tundub loogiline, et ta oma poindi tõestamiseks sussid püsti viskas. Nagu öeldakse, pauguga minek. Aga ma usun, et ta ei unune inimestel pikka aega ja põhjusega.

Mina olen oma eksistentsi üle näiteks nii õnnelik, et ma eile öösel pimedas voodis naeratasin nii laialt, et kui te oleksite mind nende öövalgusprillidega vaadanud, oleks see vast paras kaader kuskile õudukasse olnud. Naeratage!

lottega

Kas teie lugesite Kadri blogi? Kuidas ta teile meeldis ja mis moel inspireeris :)?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

31 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply allukas 10. märts 2016 at 13:18

    Ma ei oskagi nüüd seisukohta võtta, kas ma sain su postitusest valesti aru või ongi see kirjutatud kuidagi jõle üleolevas võtmes?
    Ses suhtes, et oleme nüüd ausad – kui siin Eestis keegi üldse staarblogija on, siis see inimene paraku lahkus meie seast hiljuti.

    • Reply Mallukas 10. märts 2016 at 13:24

      Üleolevas? Absoluutselt mitte, seega arvan, et saad valesti aru. Ma rääkisin lihtsalt raamatust ja oma muljest, mille kujundasin ta mõne postituse lugemisest, ei midagi halba. Staarblogijaks ei tituleeri mina kedagi ja näiteks mina ta blogi eriti lugeda ei viitsinud, aga kindlasti olid tal omad fännid ja soe süda. Mis muu ikka tähtis siin ilmas oleks :)

  • Reply Kai pimeduses kobamas 9. märts 2016 at 18:32

    Mõni siinne lugeja on ehk juba minu blogist lugenud Kadri surmast, aga kes ei ole siis siin minu vaatenurk asjale. Kuna Kadri oli
    minu lapsepõlvesõber, siis minu jaoks kogu see elujaatavas ja zen temast paraku välja ei paistnud- ütleme nii, et sõnad on üks asi,
    aga tegutsemine… http://kai-su-karu.blogspot.com.ee/2016/03/oota-ma-panen-pealkirja-ka.html

    • Reply Kersti 9. märts 2016 at 21:55

      Kai, lugesin sinu postitust ja pean tunnistama, et just sellisena mäletan ka mina Kadrit :) Kuid ma ei taha siiski uskuda, et ta ise
      TEADLIKULT enda tervise maha mängis ja nii kõrget hinda selle eest maksis. Miskipärast ma arvan, et ta äkki teadis/tunnetas
      ette, et tõesti on varsti tema kord minna ning see pöördumatu protsess pani ta igat päeva nautima maksimaalselt. Ma tõesti
      vähemalt lohutan ennast selle mõttega, et veidike kergemini tegelikkusega leppida :)

      • Reply Kai pimeduses kobamas 10. märts 2016 at 00:17

        Ma tahaks ka suuta end kuidagi sarnaste mõtetega lohutada, kuid teades,
        mis haigus on diabeet ja mis see endaga kaasa toob, kui aastaid oma
        veresuhkrutaset ei kontrolli (ulatuslik veresoonkonna kahjustus ja sealt
        edasi kangreenioht, insuldid, infarktid), siis ma ei saa nõustuda, et tegu on
        lihtsalt kurja ja paha saatusega. Kõlab ehk julmalt, aga nii võiks ju
        kõiksugu õnnetusi õigustada ja põhjendada. Joobes juht ajab inimese alla,
        inimene hukkub ja siis ütleks roolijoodik, et see oli saatus, et sel päeval ja
        sel hetkel see inimene seal teepeenral jalutas, kuigi kõik me teame siis, et
        see on non sense ja et õnnetuse põhjustas ikka joobes inimene. Kuid mis
        sest enam, lihtsalt kahju ja kurb, et noor inimene sedasi otsa lõppes. Võib-
        olla oleks hea Kadri tervisliku olukorda tuua heaks näiteks diabeetilistele
        lastele, kes teismeeas ei taha hästi oma veresuhkruid kontrollida ja
        arvavad, et neid tervisetühistused ei puuduta…

  • Reply M 9. märts 2016 at 17:48

    Jaah, mis Cherryst saanud on ?

    • Reply Mallukas 9. märts 2016 at 17:51

      ära tulin :)

      • Reply Kerli 10. märts 2016 at 00:34

        Kui tohib küsida siis miks? :-)

        • Reply Mallukas 10. märts 2016 at 08:06

          Naistelehes meeldis ikka rohkem :)

  • Reply Vaike 9. märts 2016 at 17:46

    Juba õnnelik olla tahtmine, elada tahtmine on egostlik. Ma ei kavatse enda ego küll kõrvale heita.

  • Reply Manjana 9. märts 2016 at 17:03

    Mind pani imestama tema lugejate arv
    – 20 tuhat räägiti ajakirjanduses. Ma
    ei olnud ka kunagi varem temast
    kuuulnud. Vähemalt on siin 1
    kommenteerija, kes on tema blogi
    lugenud.

    Ma arvan, et seda ei saa ette mõelda,
    et mida ma teeksin, kui selguks, et
    ma varsti suren. Selline teade muudab
    inimest. Võib-olla. Praegu võib ju
    midagi proovida ette kujutada, aga ma
    ei usu, et ma päriselt nii teeks.
    Teoreetiliselt võiks ju kogu aeg nii
    elada, nagu oleks homme minek,
    kellele sellest teiste vastu nõme
    olemisest ikka kasu tõuseb.

    • Reply Mir. 9. märts 2016 at 19:46

      Tundub, et paljud on segaduses selle Kadri blogi asjaga. *Tegelikult* tal mingit blogi ei olnud! Tal oli Facebooki lehekülg nimega
      “Julgus mõelda, julgus öelda” ja ma usun, et kõik inimesed, kes ütlevad, et pole Kadri Luigest ja tema blogist midagi kuulnud, on
      ikkagi oma Facebooki seinal näinud jagatuna ja laigituna tema postitusi :D Kohe kindlasti leidub igaühe sõbralistis mõni igavlev
      pereema, kellele meeldib sheerida pilte südamekestest ja paarikestest. :D Ärge takerduge sellesse sõnasse “blogi”.

  • Reply S. 9. märts 2016 at 16:42

    Kas su veekahjustusega telefon läks parandusse või antakse millalgi uus? Kaua möödason sellest?

  • Reply Liina 9. märts 2016 at 16:21

    “..loogiline, et ta oma poindi tõestamiseks sussid püsti viskas.”
    Hahahaha :D. Hästi paned.

  • Reply S 9. märts 2016 at 15:56

    “Ja selles suhtes tundub loogiline, et ta oma poindi tõestamiseks sussid püsti viskas.”

    Ainult sul jätkub mune surnust avalikult niimoodi kirjutada :D Aga noh, sellepärast ma sind loengi :D Sain päris hästi naerda, ei
    peagi surmtõsiselt võtma kõike ;)

    • Reply Mallukas 9. märts 2016 at 17:25

      Ega ma ei mõtlegi seda ju kuidagi halvaga, aga just see nii ju oli, et ta nagu kogu aeg rõhutas, et iial ei tea ju, millal on meie viimane päev. Ja kaks korda oli isegi haiglas eksole ja nüüd siis nii…

  • Reply Punapea 9. märts 2016 at 15:16

    Mina soovitan tema raamatutest rohkem: “Julgus mõelda, julgus öelda” ning “Julgus mõelda, julgus öelda 2”.

  • Reply Stelle 9. märts 2016 at 15:09

    Kas sa enam ei töötagi Chili?

    • Reply Stelle 9. märts 2016 at 15:10

      Chillis *

      • Reply elex86 9. märts 2016 at 17:32

        Ta töötas ju Cherry´s. ;)

  • Reply Greiss 9. märts 2016 at 15:09

    Mäletan, et kui see Luikede raamat ilmus, siis promoks avaldati mõned peatükid kuskil meedias, delfis äkki…igatahes
    lugesin siis ja mu meelest oli teksti tase selline, et paberil avaldamist ei väärinuks, blogina ok. Nüüd Kadri lahkumisega
    seoses olen ka natuke tsitaate lugenud ja mulle jääb tegelikult tema fenomen või suur populaarsus arusaamatuks. Kuidagi
    kulunud, klišeelikud mõtteavaldused, ei midagi erilist.

    • Reply njah 9. märts 2016 at 20:08

      Sirvisin ka põgusalt ta postitusi
      (polnud temast varem kuulnudki) ja ta
      kõlas nagu keskmine hilisteismeline
      tumblri-blogija. Pildidki olid
      justkui sealt maha viksitud. See
      elujaatamine on tore ja puha ja mul
      on hea meel, kui inimene raskel
      tunnil kedagi positiivselt sütitada
      suutis aga teda nüüd mingisuguseks
      megaguruks pidada…. ma ei tea. Aga
      ju ma olen lihtsalt küüniline ja halb.

  • Reply killu 9. märts 2016 at 14:47

    Mul on juba pikemat aega sinu blogi lugedes tunne et keegi on taas beebi ootel. If so, olen ma ühtlasi nii õnnelik kui ka kade samal
    ajal.

    Aga see eneseabi stuff mulle peale ei lähe. See ninnunännutamine jne… elu on lill. Vot.

    • Reply Mallukas 9. märts 2016 at 14:51

      Kõlad nagu perekool :D:D

    • Reply Keit 10. märts 2016 at 09:54

      Jap, mul sama tunne selle Killu esimese lause kohta ;)

      Kadri blogist polnud minagi enne ta surma mitte midagi kuulnud. Aga pean seda väga inetuks siin kommentaaridest lugeda, et ta
      elas valesti ja ennast ei hoidnud vms. Usun, et Kadri elas oma viimased aastad teades, et teda kauaks ei ole ja tegi täpselt nii nagu
      ise õigeks pidas. Siin ei saa olla teiste hinnaguid selle kohta kas see oli õige või vale….

      • Reply Kerli 10. märts 2016 at 11:14

        Kusjuures ma olen ka mõelnud, et
        Mallu on kindlasti rase :) sest
        kuidagi nii positiivne ja jube hea
        näed välja! mitte et sa enne olid
        kole :D aga nüüd kuidagi särad ja see
        sära on isegi piltidelt näha!

        • Reply Mallukas 10. märts 2016 at 11:30

          Küll on siin igasuguseid huvitavaid spekulatsioone. Samas tahaks meelde tuletada, et rasedus ja mitte rase olemine on ikka üsna selline isiklik asi. Näiteks kui sa lähed mitte rasedale rääkima, et ooo kle, kas sa oled rase, sest sa särad, või tundud nii positiivne või jumal teab, mis põhjendus veel, siis tegelikult võib see sama inimene just kõigest väest proovida rasedaks jääda ja sellised kommentaarid panevad ennast lihtsalt kehvasti tundma.

          Kui inimene aga on rase, kuid ei ole seda kuskil öelnud, ju siis on sellel mingi põhjus. Ei soovi rasedust jagada, rasedus liiga väike, mõne haiguse oht ja oodatakse ala mingi testi vastuseid. Kõik on võimalik ja sellised spekulatsioonid ja oletused mõlemas olukorras ebameeldivad ja tarbetud.

          Seega võiks jääda selle juurde, et kui ma ei ütle konkreetselt, et jah, ma nüüd olen rase ja soovige kõik õnne mulle, siis niikaua võime selle teema maha matta, eks :D

          (Mitte halvaga, vaid lihtsalt seletan, et see raseduseküsimus on paljudele väga raske teema, mistõtu pole mõtet selle kallal ka urgitseda).

  • Reply Katrin 9. märts 2016 at 14:47

    oot, aga miks sa siis öösel pimedas
    voodis laialt naeratasid, ah? :D

    • Reply Mallukas 9. märts 2016 at 14:50

      Sest muli hea tuju ja soe olla :D

  • Reply K. 9. märts 2016 at 14:43

    Mina lugesin, sest ta suutis kõik nii hästi kirja panna,et tekkis tunne,et just seda mõtlen ka mina,aga iial ei oskaks nii sõnastada.
    Elu olen ma alati väärtsutanud ja olen tänulik kõige eest, mis mul on ning ei virise või vähemalt üritan seda mitte teha.