LAPSED LASTEASJAD MARI JOHANNA

Mari mälestustekarbike

15. märts 2016

Ma olen vist kõigest kaks aastat lubanud näidata Mari mälestustekarpi, aga hea, et ootasin. Enne oli karbiks üks kuldseks värvitud kingakarp, aga alles hiljuti tegi armas Liis Marile hoopis uue karbikese. Facebookis Taskudraakoni nime all tegutsev Liis teeb igasugu meisterdamist, kelle huvi on. Minu meelest on selline karbikene armas viis igast beebipudi alles hoida.

karp1

Esiteks on karbis üks valge karvane mõmmikombe, mis vist igal beebil kunagi olnud on. Nunnu ja pehme ja kõrvakestega ja Mari oli selle sees nii armas präänik, et patt oleks seda mitte alles hoida. Kes viitsib scrollida, siis 2013 aasta novembris või millalgi on Marist mõlema asjaga instapilte olemas. Nii nunnukas oli ta. Ja kuigi ma hästi palju asju andsin ära, siis need jäid lihtsalt kõrvale. Ei teagi, kas otseselt järgmist ootama, aga ei raatsinud lihtsalt edasi anda.

karp15

Väiksed käe- ja jalajäljekesed umbes 6. nädala pealt. Kuigi hästi neid näha pole, sest proovi ise väikse süldise jalaga kuskile midagi pressida. Seda ei tihka ju õigesti vajutadagi, läheb veel katki ja kus siis selle häda ots.

arp333

Natukene naljakas kollaaž, arvestades, et ühed jalanõudest on suhkrumassist tehtud papud. Ma ei tea üldse, miks mul need alles on, aga pärit on need Mari katsikukoogi pealt ja kuidagi on nad sinna karpi sattunud. Las siis vedelevad. Tükki küljest ei võta ja leiba ei küsi.

Roosad kootud papud on ühe lugeja tehtud ja nii armsakesed, et hoidsin need alles. Valged ja lillad jalatsid on Mari ühed esimesed, mõlemad kingiks saadud.

karp13

Marikese esimene kõristi, millega ma ta näo ees pidevalt vehkisin. Oi jessas kui uhke ma olin, kui ta selle esimest korda kätte haaras :)

karp12

Kolm rasedustesti ja nagu näha, on kõik jooned superheledad. Kui ma ei eksi, siis Mariga sain rasedusest teada 4dal nädalal, seekord isegi natukene varem. Olen mina ikka varajane, eksole. Tsäks on ka imelik asi, aga noh, selle sai Kardo Ukrainas mingi mehe käest baaris kingituseks, kui ta rääkis, et ta tütart ootab. Imelik kink, aga no las ta olla, mälestuseks ikka.

rp11

Karbi haigeim osa – kuivanud nabanöör. MA EI TEA, MIKS SEE ALLES ON?! Aga .. kui ta juba on, las ta siis olla. Gross ikka :D

karp10

Minu vanaisa kingitud hõbelusikas, mis on ajaga jube imelikuks läinud. Ei tea, kas peaks teist puhastama või mis.

karp9

Sünnitusmajas pandi meile lauale selline kaardike. Oh, sain ka nüüd oma ÄE nime teada lõpuks :D

karp8

karp7

Kätu tehtud sipukad ja esimese sünna bodyke. Nii armsad ja südamega tehtud, et tuli alles hoida.

karp6

Mari esimene kleit ja sukapüsid. Need sukad on NII VÄIKSED, et ma ei tea, kellele need jalga peaks minema. Kääbusbeebile!

karp5

Need bodyd ei ole just suuremad asjad, aga ometi neid kandis Mari kõige rohkem ja mina neid ära anda ega visata ei raatsinud. Las nad siis olla seal karbis. Vahepeal ma võtsin neid välja ja üritasin meenutada, millal Mari nende sisse mahtus :D

karp4

Mari essad ujukad ja üks viimastest luttidest. Esimene oli ka veel eelmine aasta alles, aga suutsime selle kuskile ära kaotada.

karp3

Esimestel jõuludel omatehtud kuuseehtekesed. Eelmine aasta tegime ka, aga neid pole jõudnud veel üle värvida. Ja kui esimesel aastal olid nad väiksed ja tillukesed, siis eelmine aasta olid nad parajad lahmakad. Kuusk vajub nii lausa längu.

karp2

Vot, selline oligi Mari beebikarbikese sisu. Nii mõnus on aeg-ajalt sinna kiigata ja mõelda Mari beebipõlvele. Läheb see aeg ikka kiiresti *loe mega penskari häälega*.

Kas teil on lastel mälestustekarbid? Mis seal sees on?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

27 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Aune 28. oktoober 2016 at 08:00

    Minu pisike Annabel on alles 5 päevane, meil ei ole veel mälestuskarpi aga plaanis on kindlasti soetada kas käsitööna valminud või proovida meisterdada ise (:

  • Reply Kardemona 16. märts 2016 at 15:02

    Mina hoidsin ka niimõnedki riideesemed alles. Nüüd kui laps
    varsti kahene, tegin ilusa mustriga bodist näiteks poisile
    sjukse käppade ja kõrvadega nuku. Peale
    pooleteiseaastaseks saamist riideid enam vist koguda pole
    mõtet, teised nii kulund juba.

  • Reply E 16. märts 2016 at 06:45

    Ema juures ahjutaga mingite asjade juures on
    komplekt, millega haiglast koju tulime ja
    esimene kombekas. Hiljaaegu vedasin ka
    kõrinad sinna kuna laps on 4.5 aastane. Kuna
    me oleme niipalju kolinud siis ei saa kodus
    kõike hoida. Ja noh tegelt pole ka emal väga
    ruumi aga sai see väikevenna toas üks karbike
    ees või taga. Meie asjad on koos mingite teiste
    asjadega mähkmekarbis. Eks kunagi kui suudan
    päris oma kodu osta siis tegelen nende
    väärtuste parema hoidmisega. Hetkel mingi
    üürime pisikest kööktuba et ma saaks koolu
    lõpetada ja kui see juhuslikult juhtub nüüd
    kevadel loodan leida ka erialast tööd. Kui töö
    on annab ehk pank ka kodu ostuks laenu…

  • Reply B. 15. märts 2016 at 22:34

    Lisan juurde, et meil on mälestuskarpi lisatud ka sündimise päeval väljaantud Postimees :D Lihtsalt, et kui lapsel huvi, siis saab
    kunagi lugeda, et mis tol ajal oli aktuaalne, kui tema sündis :D

    • Reply Mallukas 15. märts 2016 at 22:47

      Hea mõte! Uue beebiga teen sama :D

  • Reply Mari-Liis 15. märts 2016 at 20:05

    Meil on ka mõlemal tüdrukul mälestuskarbid. Hetkel on nende sees rasedustestid, nabaköndid, kojutoomise riided, haigla
    marlimütsikesed, ristimiseks kingitud hõbelusikad, lutid, esimesed diplomid/autasud. :)
    Vanemal plikal ka bodu ja sokid “born in 2011” kirjaga.

  • Reply pohlake 15. märts 2016 at 17:47

    Just lugesin jube huvitavat raamatut-
    Steingraber “Mina olen ookean” ja
    seal oli juttu sellest, et mingis
    kultuuris on see köndi hoidmine ka
    hullult oluline. Vist oli Jaapan?
    Veel lugesin sellest, et
    loodusreostus on ikka meie maailmas
    juba nii suur, et rinnapiima ei saaks
    müüa, sest see sisaldab PALJU
    toksilisi aineid, sest rinnapiima
    rasv tuleb ema pekist suuremas osas,
    mitte imetamise ajal söödavast
    toidust (ainult 30%). Ja rasvkoes on
    ju teatavasti keha mürkide
    deponeerimise koht. Tuunikala
    soovitas süüa vaid karp nädalas-
    liiga toksiline. Kurb raamat,
    mõtlemapanev raamat. Sündimata
    beebisid keegi ei kaitse!

  • Reply M 15. märts 2016 at 17:08

    Nii hea mõte mälestustekarp teha ! Ise mõtlesin muidugi,et hoian kindlasti alles esimesed kojutoomis riided, mis on spetsiaalselt
    meie beebile õmmeldud ühe tuttava poolt, et ilus siis kunagi vaadata ja mõelda kui väike ja armas beebi meil oli :)

  • Reply :) 15. märts 2016 at 16:59

    Haha, kusjuures, need jalanõud ei ole mitte
    kootud, vaid heegeldatud :D . Aga see karbi
    mõte on ülilahe :) .

  • Reply ritsik 15. märts 2016 at 16:51

    Mul beebiasju peale ühe sipukapaari
    ja käepaelte alles pole, küll aga on
    üks kohvrike punnis täis laste tehtud
    kingitusi a la savist kaelaehted,
    plastiliinist pildid ja kaardikesed
    kirjaga “eme ma armstan sint, sa olet
    parim” .
    Kui nüüdseks pubekaikka jõudnud
    järeltulijad mind järjekordselt
    hulluks ajavad, siis ma vaatan neid
    kaarte :).

    • Reply E 16. märts 2016 at 06:51

      Nii armas ma hoian ka kõik lasteaias tehtu
      alles. Seda on esimese kagw aastaga
      kogunenud terve mapitäis. Ja eelmise kevade
      muna (vahtplastist ja kaunistatud)on
      kohustatud seisma terve aasta riiulil. Panin
      jõulude paiku kappi ja selle puurumist märgati
      ja tehti draama☺ varsti juba uued
      munadepühad

  • Reply Krissu 15. märts 2016 at 16:41

    Nii hea idee, et hakka või mõtlema, kuidas ma ise selle peale pole tulnud :D

  • Reply Margit 15. märts 2016 at 16:14

    Sa andsid mulle just jõle hea idee (vähemalt minu arust). Mul on kahe nädala pärast beebil tähtaeg ning mõtlen ikka juba kas ja
    kuidas beebi minisünnasid hakata tähtistama. Üks asi on muidugi tort, kus on peal 1 kuu, 2 kuu jne. Aga mul tuli selle Mari bodyga,
    kus on 1 peale meisterdatud idee, et teen iga kuu titele ühe sellise body vastava numbriga :) Hiljem monteerin igakuu pildid kokku
    (Y).

    • Reply Mallukas 15. märts 2016 at 16:39

      Nii lahe mõte :)

  • Reply Trintsu 15. märts 2016 at 16:13

    Minu tütar saab aprillis 11 ja minul ka tema
    nabanöörike alles ja poja oma ka kuigi ta veel väike ?

  • Reply 20 15. märts 2016 at 16:11

    Ma olen 20 aastane ja ka mul on terve suure
    kastitäis asju alles. Päris väärtuslik teine, seal
    on mu koju toomis ja ristimis riided, lemmik
    mänguasjad, joonistused, naljad jnejne :) paljud
    tuttavatest päris kadedad :D

  • Reply Mina 15. märts 2016 at 16:08

    Minu laste mälestuskarpides on ka esimesi äralõigatud küüsi… Nii tibatillukesed on ikka kui praegu vaatan :D
    mees peab mind imelikuks et neid alles hoian aga minumeelest pole see sugugi imelikum nabaköndi alleshoidmisest :D
    samuti on karbikeses ka esimene äralõigatud juuksesalk ja tütre puhul kõige esimene lill mis ta mulle korjas. No ja riideid ka
    loomulikult :D

  • Reply r 15. märts 2016 at 16:05

    mul ka see könt alles, esimene lutt ja see mingi
    sideme tükk mis ümber pea pandi, sama itk
    kaardike alles, müts, üks pluus, mida kandis ka
    onutütar s62(nüüd ta 9aastane), kaardid, mis
    kingiti ja jõehobu mis haiglasse toodi:)

  • Reply Evelin Merisalu 15. märts 2016 at 15:31

    minu pojal ka täitsa mälestuskarbike olemas :)
    sees on seal : haiglast saadud kaardid ja asjad. Kojutoomisekomplekt, esimene lutt, nabaklamber, esimene lutipudel, esimene
    lusikas, hõbelusikas, minu enda kootud papud ja vestike :) . esimesed papukesed, millega ta täitsa ise sammud tegi. Esimesest
    juukselõikusest lõigatud juuksesalgukene :) . Beebialbumid. Esimene mänguasi. .. ja kindlasti on midagi veel .. mis kohe ei meenu :) .

  • Reply Gerda 15. märts 2016 at 15:30

    Mu kutt on alles 10.5kuune küll, aga mul on ka
    nabanööri jupike alles :D mees alati kurjustab kui seda
    sahtlis näeb :D ma ikka ära ei viska ??

  • Reply Liisi 15. märts 2016 at 15:29

    Mul on täpselt sama tõugu mälestustekarp :P õde disainis nii kuis suutis mingist suvalisest spa värgensite
    karbist vahva nimelise kastikese :) Kasti sisu on sama “vb teiste jaoks veider” kui Sinulgi.Mul on seal isegi
    see esimene veider marlitutsakas, mis pähe torgati (ma olin vist ainus emps maailmas, kes oma lapsele
    decent mütsi haiglast pähe ei saanud)+lindike esimeselt sünnatordilt ning isegi kõik paberilipikutele üles
    märgitud korralised perearstikülastused koos kaalude ja mõõtudega :D
    Härras värk see kast :)

    (P.S kuidas iganes see sõna härdaks tegev käändub/pöördub ) :D

  • Reply Egle 15. märts 2016 at 15:25

    Mälestuskarpi pole veel, kuna pole leidnud sobivad
    karbikest, küll aga on kapi peal seismas lapse esimesed
    riided, millega haiglast koju tuli, ja veel paar nunnud
    riideeset, käe- ja jaljäljed on tehtud värviga paberile,
    kuskil peaks olema ta esimesed lutid ka, kui ta neid ära
    pole kaotand muidugi, ja viimane lutt on ka alles, see
    on sõbranna juures, unus sinna viimati kui ta lutti veel
    imes ja peale seda kui lutt maha jäi siis pole seda
    rohkem tahtnud kaa. Rasedustest oli mul kaa alles, aga
    viskasin selle vist paar kuud tagasi millegipärast ära :/

  • Reply MP 15. märts 2016 at 15:18

    Oeh, kõik nii armsad asjad. Karp
    meeldib eriti ja sipupüksid Mari
    nimega on ka ikka nii ninnunännult
    armsad. :D
    Aga mis on muidu selle karbikese mõõtmed?

    • Reply MP 15. märts 2016 at 15:24

      Ja kas selle karbi disainis tema või
      sina ise andsid juhised, et just
      sellist karpi soovin ja tema siis
      tegi? Sest tema fb-lehte vaadates,
      albumites pole sellist nagu sinul,
      vähemalt mul ei jäänud silma küll,
      aga see karp on sul lihtsalt nii-nii
      ilus ja ma vist armusin sellesse. :D

    • Reply Mallukas 15. märts 2016 at 15:28

      Karbi disainis Liis ise, mina ei öelnud selle kohta sõnagi, millist tahan. Ta muidugi oskab neid igasuguseid teha. Mõõtmeid ka ma öelda ei oska, aga piisavalt mahukas, kui kogu see kraam sisse mahub eks :D

    • Reply Liis 29. aprill 2016 at 08:27

      Karbikese mõõtmed on nii, et a4 mahub vabalt sisse j
      kõrgus 16cm.ö

  • Reply Tribin 15. märts 2016 at 15:16

    Minu poja mãlestustekarbis on tema haiglast
    kojutoomise komplekt, esimesed sokid,esimene lutt
    ning nabanööriklamber (ka meil on seal tükike
    nabanööri).