Ma olen korduvalt mõelnud, et parem oleks lihtsalt üks tropp olla terve elu, sest nii enamik inimesi sind kohtlevad nii ehk naa. Tuleks abivajajatest mööda vaadata, abi mitte pakkuda, hädalistest külmalt mööda kõndida ja igasugused heateod ära unustada, sest reaalselt lõppkokkuvõttes saad sa mõlemat pidi sõimatet ja haluga pähe.
Öeldakse küll “kus viga näed laita, seal tule ja aita” aga oh ei, sõbrake. Oh ei!
Näiteks kunagi ma nägin Mari lasteaiast koju jalutades ühte väikest tüdrukut paljajalu nuttes värava kõrval aias nutmas. Küsisin kus emme on, ei vastatud, ainult nuttis. Mis muud, kui läksin siis aeda ja panin talle jalanõud jalga ja ootasin temaga ta ema poest koju. Muidugi lõpuks selgus, et ta valetas ja tegelikult ta ema oli kodus. Kui laps lõpuks siis suvatses näidata, et kus ta elab, siis ta ema oli küll veits sellise näoga, et mis sa krt oled siin aias mu tütrega ja tõmba nihhi nüüd. Ma olin mingi 15 minti selle tüdrukuga maja ees tsillind ja teda lohutanud ja vastutasuks sain pilgu, et issand pervert, mida sa tahad siit?!
Eelmine nädal batuudikeskuses kui ma Mariga sinna kõrgele batuudi otsa ronisin, siis minu taga oli väike tüdruk, kes natukene kukkus. Ma siis haarasin ta käest kinni ja tõmbasin ta üles tagasi, mille peale lendas laivi ta isa ja heitis mulle sellise pilgu, et kui ma veel ta last puutun, siis ma saan hambasse ära. Ma ei tea, kas ma näen välja nagu mingi seksuaalkurjategijalaadne toode, aga no inimesed kohtlevad mind küll nii, nagu oleks pool linna mu otsimiskuulutusi täis.
Siis meenub kord, kui ma mainisin FBis, et mul on hunnik asju ära anda – riided ja mänguasjad ja mõned koduvärgid. Ja mis oli tagasiside? “Kes krt peaks sinu mingit vana sitta tahtma ah? Viska ise oma jama ära, mitte ära parselda teistele kaela!”. See reaalselt kõlas, nagu mu kuulutus oleks olnud, et mul oleks mingid räbalad ja kott kassisitt ära anda, tegelikult päris ausalt jumala korralikud asjad, lihtsalt mulle või Marile väikseks jäänud. (Mul muuseas praegu ka esikus 2 kotitäit naisteriideid S-M suuruses ja mõned lasteasjad, aga ega ma pakkuda tihka :D).
Ja täna. Leidsin mina automaadist kellegi pangakaardi. Mis muud, kui panin tasku ja tõin koju, sest ma olin üsna kindel, et ma suudan FBi vahendusel inimese üles leida. Poodi ma seda jätta ei tahtnud, sest kunagi mulle kirjutas üks lugeja, et leidis mu kaardi ja andis Maximasse, aga kui ma sinna läksin, kehitati mulle lihtsalt õlgu. Nii ma pidingi uue tegema. Seega et siis seda vaest inimest säästa oma kaardi taganõudmisest Maxima töötajatelt ja sellest, et ta peab minema panka uut kaarti tegema vms, võtsin ma selle oma kätte.
Olgu öeldud, et ta tuli kenasti kaardile järgi ja kõik on nüüd korras, aga no mis kommentaarid ikka inimestelt tulema peavad. “Issand, mida sa seda kaasa tassisid, nüüd peab inimene SINU KOJU sellele järgi tulema!” nagu ma elaks kuskil Kuuba tagumises otsas sellises rajoonis, kus iga nurga peal saab kolme vanamehe käest vägistatet või nuga. “Miks sa kaarti automaati ei jätnud, inimene saaks siis selle kaardi avalduse alusel pangast tagasi!”. “Kaart tuleb panka viia, sest kaardil olevate andmetega saad sa netis oste teha!”
Ühesõnaga olen ma paandunud mu**,kes inimese elu lihtsalt raskeks tahtis teha ja oma kodus raudselt kaardiga oste sooritada üritas, eksole 😀
On teil kunagi nii olnud, et tahate nagu head teha ja siis kõik kohtlevad sind, nagu sa oleks üks viimane tõbras :D?
62 kommentaari
1.Õige heategu, ei ole heategu kui ootad midagi vastu!
Loomulikult on paha tunne kui üritasid aidata, aga said
kurja pilgu jne. KUID uskuge või mitte, head teod
tulevad meile kaarega tagasi (nii nagu ka halvad), see
on karma. Niiet 🙂 , saate veel oma tänud.
2.Ma küll ei räägi sellest blogist, aga ääretult vastik on
vaadata kuidas inimesed mängivad headust ja siis
postitavad oma pühaku teost pilte jne… olin super ja
andsin kodutule süüa.. … Vot see pole heategu,see on
tähelepanu vajadus!
Tee head, saad vastu pead! – Seda öeldakse meie
peres, kui kedagi aidatakse aga tulemus on negatiivne.
Kui sa peaksid kunagi tahtma seda roosat kombekat
ära anda, mida ühes postituses näitasid, siis mul on
maal käimiseks just selline puudu 🙂
Nagu öeldaks e Üksiki heategu ei jää karistamata :olen seda oma nahal saanud tunda .Leiad asja ,tagastad omanikule ja heal juhul
tuleb moka otsast Aitäh!Teed head ja nagu ikka ……..
http://nextlifeweb.blogspot.com.ee/2016/03/aratus-kell-600-630.html
Minu arvates üks parimaid näiteid, kuidas suhtutaksse teiste aitamisse on lugeda kommentaare “Ma armastan aidata” facebooki
lehel. Seal pole enam kindel kas naerda või nutta. Olenemata kas siis tutvustatakse annetus võimalust või vabatahtlikuna
osalemise võimalust kuskil on kommentaarid, ma isegi ei tea mis siin sobiv sõna on, arusaamatud äkki? Kui tuua näide, siis hiljuti
tutvustati MTÜ isata laste heaks, mille peale oli mitu inimest kirjutanud, et tegu on meeste välja suretamise programmiga ja
sooviga muuta isad pangaautomaatiteks jne. või kui kingitud elu postituse all nõuab üks mees selgitust et kkus see raha läheb,
raudselt keemiale ja vähki saab ravida vaid elustiili muutustega ja kingitud elu fond soovib raha, et inimesi kiiritada ja haigemaks
teha, et siis rohkem raha saada jne….Jesus noh! Ja muidugi ei saa unustada ka seda mis seal kõige levinum, et ühelegi MTÜ-le ja
fondile jne pole mõtet annetada, sest et…pagulased.
Ma leidsin kunagi telefoni. Panime raadiosse
kuulutuse ja igalepoole (sest interveebsi polnud) ja kui
selle telefoniomaniku ema tuli sellele järgi siis
süüdistas mind varguses. Juhhuu.. 🙂
Mina vaene töötu üliõpilane tahaks neid S/M suuruses riideid. 😀
Aga teemasse. Ma olen ka loobunud. Alati kui olen kellelegi head tahtnud saan sõimata..
Eks korraks vôib heateole halb maik tekkida
küll aga ega sa ei teegi heategu selleks, et
“midagi” vastu saada. Peaasi, et enda hing on
rahul ja tunneb, et oled õigesti teinud. Mis
puutub enda asjade ära andmisse, siis pigem
anna need anonüümselt, mitte ära hôiska kôva
häälega fb/blogis maha, siis kohe heiterid
kohal ja kukkuvad salvama. Ma näiteks
soovitan fb gruppi abivajajad-heategevus. Ma
vôtsin sealt oma piirkonna adminniga
ühendust ja saime ühes raskustes pere veidi
õnnelikumaks teha. Sain hiljem isegi
tagasisidet, kui asjad olid üle antud.
Ma olen ka üritanud abistada, aga… kord saatsin
omnivaga riidepaki (oma kulul) ja ei mindud järgi.. Siis
andsin poiste mähkmed ära, mingi giga pakk, millest
kolm võetud ja pakkisin 3 uut (aga mu põnnidele
väikest) mothercare body kaasa – sinise ja mingi
loomaga. Kui inimene kätte sain, sain õiendada, et tal
tüdruk ja ega ta mingi rott pole, et talle siniseid riideid
panem 🙁 .. aga poiste mähkmed kõlbasid küll… ei
öelnud midagi, nutsin patja, et mõni tõeline abivajaja
ei saanud :/
Ka ise lugesin neid kommentaare ja imestasin, kus on
inimeste süda??!!! Mis on see, mis teeb nii kurjaks ja
ükskõikseks? Ja milline iroonia-jätsin täna kaardi
automaati ja naisterahvast jättis oma lapsed ja jooksis
mulle järgi ?? Kunagi leidsin juhiload ja otsisin ka
Fb. Pakkusin veel,et saadan tähitud kirjaga, kui vaja.
Tüdruk ütles,et tuleb ikka ise järgi ja ei usalda posti.
Load seisid meil 2 kuud? thumbs up Mallukas
Ma leidsin kunagi ammu ka kaardi automaadist, automaat piiksus aga keegi ei teinud välja. Astusin ligi ja võtsin kaardi tööle
kaasa. Infotelefonilt sain kaardiomaniku tel. numbri ja saingi kätte. Aga õnnelik ta küll polnud, oli kuskilt maalt tagasi sõitnud.
Pikk tee ja tige inimene….. Ei tea kas uus kaart teha olnuks parem?
Mulle tundub, et keskmine eesti inimene ongi
õpetatud lapsest saati võõrast umbusaldama ja
kartma. Kõigega peaks justkui ise hakkama saama ja
abi küsimine näitab nõrkust jne. Viimaste sündmuste
valguses, kus Euroopa põhimõtteliselt sõjas on, siis on
vahest keeruline ka võõrast usaldada, aga samas on
minu silmis usaldus ning tugev üksteist toetav
kogukond ainus mõeldav võimalus see õudus lõpetada
Sa oled nii hea inimene!
Ja mina sooviksin küll neid riideid 😀
Ma tahtsin öelda sulle aitähh, et sa võtad vaevaks ja aitad inimesi kui saad. Ma olen õnnelik, et ühiskonnas
ka sinusuguseid säilinud on. Kahjuks on nii palju skeptikuid ümberringi ,et heateos üritatakse ka mingit
salakuritegu välja lugeda. Be the change you want to see in the world!
Selleparast kolisin 10 aastat tagasi Eestist ara,
koguaeg keegi torkis, naabrimutt tuli kepi najal
vaatama kui midagi uut sai kodus remonditud.
Parast jooksis kepi najal majast majja, et teatada
kuidas tegime uue katuse majale.
Koguaeg oli kellegi asi, kui hasti laks, polnud inimeste
vihal piiri, ikka oodati, et keegi labi kukuks, siis hea
naerda.
Siin elad oma elu, kedagi ei huvita, koigil on oma elu
mille parast muretseda.
Vahest tunned oma keelest puudust kull, aga sellises
kibedas keskkonnas kull elada ei suudaks enam.
Vahel huvist loen Eesti foorumeid ja kohe hakkab
paha sellest, et koik tahaks kellegile ikka ara panna,
nii oelad kommentaarid.
Ma hea meelega võtaks need kotitäied naisteriideid endale ??
… saad need riided, mida maania perioodil mallukas kokku ostnud
on
Kaltsukast
Ma olen ammu aru saanud, et selle vanasõna on üks
ütlemata tark ja elukogenud inimene välja mõelnud.
“TEE TEISTELE HEAD, SAAD SITAGA VASTU
PEAD”!!!
Huvitav, minu kaart jäeti ka kunagi automaati, kuid pangast seda kätte küll ei saanud, hävitati hoopis ära. Nii et ma ei tea, mis jutt
see on, et jäta automaati ja inimene saab pärast avalduse alusel kätte?
Tegu siis Swedbank’iga.
Kunagi oli nii, et kui pangakontor oli automaadiga
samas majas,sai kaotatud kaardi pangast kätte. Kuid
praegu hävitatakse kõik kaardid, mis automaati
jäetakse ja panka viiakse.
Minu arust, kõik mis tegid, tegid oma
südametunde järgi ja sa tahtsid head. Olid need
tulemused siis nii või naad….iial ei tea, kes kuidas
reageerib. Aga ma arvan, et kõige olulisem on see,
et sa tegid midagi. Näiteks just selle nutva lapse ja
kaardi tagastamise kohalt. Kaart jõudis ju koju ja
omanik on õnnelik ja tõenäoluselt raha ka alles ?.
Ja laps, kes nuttis. Minul hea tunne, et reageerisid.
Mul endal 2 tüdrukut ja no on hea teada, et keegi
reageerib, kui”kes teab mis asjaoludel ja loodan et
mitte kunagi” minu laps niimoodi ekslema peaks.
Tubli oled. Meie elud kiired ja keerulised kõigil,
tore on, et võetakse natukegi aega, et teisi aidata.
Ja ma arvan, et kui tulemus on positiivne, ei ole
vaja pärast näpuga järge ajada, et kuidas seaduse
järgi, rahvakommete järgi asju ajada…
Töötasin kohas, kus oli palju abivajajaid. Osaliselt
tegin oma tööd ja osaliselt palju muud
vabatahtlikku head, mis ei olnud minu
töökohustus, vaid lihtsalt puht inimlikkus. Alguses
oli raske, kui pingutad ja tänukest ei saa. Aga pika
peale teadsin, et abi aitas ja 10 teo peale tuli tänu.
Ja see väike tänu korvas päris palju. Head teha on
hea.
mul oli just sarnane juhus Tartus – leidsin automaadist kaardi, kirjutasin FB-s paarile sellenimelisele ja
inimene oli väga rõõmus, et kaardi otse ja lisakuludeta tagasi sai. nii rõõmus, et küpsetas mulle hiljem veel
korraliku tordi, mida ma 3 päeva sõin 😀 nii et tee neid väikeseid omakasupüüdmatuid liigutusi ikka edasi,
eks, teinekord saab sealtkaudu laksu positiivset tagasi kah.
Lihtsalt näide. Toidupoes iseteeninduskassa järjekorras seisab minu ees keskealine proua ja vaatab
unistava pilguga tühjusesse, endal ees juba kaks tühja kassat. Koputan kergelt õlale ” Vabandage, seal on
vabad kassad…”. Vastuseks tuleb vihkamist täis pilk ja õel sisin läbi hammaste “Ma näen seda ise KAH!”.
Mina väärtusetu ussike julgesin segada tema eksistentsiaalset üksindust ja endassesüüvimist… Mis teha,
alati on neid kellele ka heatahtlik žest on solvav ja riivab inimõigusi.
Üldiselt ei tee üldse heategusid jms, aga need kommentaarid neile, kes seda teevad.. No appi.. Ma ei tea, kui ise ei tee, siis lase
teistel head teha vähemalt. Hea on ju, et kõik õnnelikult lõppes jne. Seda muidugi, et kaardi oleks võinud panka viia, aga vb seal
polnudki läheduses panka (ei tunne tallinnat üldse, ei tea), mis teed siis. Ei hakka teise linna otsa sõitma ju 😀
Mul oli omal just sarnane juhtum. Leidsin Maxima parklast vee seest telefoni. Viisin selle Maxima infoletti. Autosse tagasi
minnes märkasin perekonda, kes läks just sinna autosse, mille kõrvalt ma telefoni leidsin. Jooksin nendeni, et neile kogu stoori
rääkida. Esiteks olid nad mega häiritud juba sellest kui ma ütlesin ”tere! vabandage…”. Pereisa kompas oma taskuid ja
avastades, et telefoni pole vaatas ta mind veel kurjema pilguga. Siis keeras otsa ringi ja läks poodi tagasi. Pereema ja lapsed
tegid omi asju edasi ja ma lihtsalt kõndisin minema, endal väike kurbus südames. Kuidas nii saab, et niimoodi käitutakse ja
tänamisest võib ainult und näha?!
Igatahes, mis mina tegin oli see, et naeratasin laialt ja ütlesin valjusti palun. Nüüd ma olengi seda taktikat hakkanud kasutama
mornide ja õelate inimestega (klienditeenindajad nt ja muud jobud): NAERATAMINE! Miski ei aja neid rohkem närvi kui see, et
sina naeratad ja oled viisakas. Teinekord on täiesti naljakas vaadata, kuidas ebaviisakas inimene veel rohekm närvi läheb sinu
positiivusest…
Võtan alati asju südamesse, eriti kui see on negatiivne vastukaja aitamisele, aga hiljuti kuulsin jumal teab kust ühte tsitaati, mis
nüüd googeldades selgus on Dita von Teese’ile kuuluv (sidenote: ma enamjaolt jälestan mingite tsitaatide ja aforismide jagamist,
aga see jäi mind kummitama ja sp ka siia ta kirjutan):
You can be the ripest, juiciest peach in the world, and there’s still going to be somebody who hates peaches.
tõde
Ma kaotasin oma pangakaardi kunagi ära ja siis läksin
ühte aasta tagasi avatud supermarketisse küsima, ega
seal pole leitud ja neil oli u pool sada pangakaarti, id
kaarte pluss poe kliendikaarte. Minu oma seal polnud
aga nõme on see, et keegi ei teavitanud neid inimesi,
kelle kaardid seal olid. Ma oleks heameelega kõigile
ise kirjutanud. Kui miski ära kaob on nii halb tunne ja
jälle lisakulu aga see pood lihtsalt hoidis neid oma
sahtlis, et neid kunagi ära visata.. Minu meelest õieti
tegid ! 😉
See on ju ammu teada asi, et vahet pole kas aitad või
oled paha, nuga lüüakse üjskird selga ikka. Üldjuhul
siis rohkem ja valusalt, kui oledki reaakselt ja siiralt
abivalmis 🙁
Põnev fakt neile kes väitsid et kaart oleks võinud automaati jääda – sa ei saa seda sama kaarti sealt tagasi. Pank sulgeb selle kaardi
ja laseb sul uue teha, kuid see konkreetne kaart võetakse masinast välja alles siis kui G4S rahakassette vahetama läheb ning
ilmselt läheb otse hävitamisele. Kui su kaart jääb masinasse mis on pangakontori küljes, siis võibolla õnnestub tagasi saada, aga
muude masinate puhul ei ole sinna midagi parata. Turvareeglid.
Täiesti õigus. Olen pangas töötanud 6 aastat ja nende reeglitega tuttav. Tagasi võib saada AINULT neid kaarte, mis jäävad
pangakontori “külge” olevasse ATM-i. Ja siis peab see olema ka sama panga kaart. Näiteks SEB kaarti Swedbanga ATM-st kätte
ei saa. Lisaks peab ka õnne olema, alati ei anta ka pangakontori ATM-st kaarti tagasi.
Ma vist oleks ka Infoletti selle viinud (ja olen seda ka teinud) aga kui sa ei ela just kaugel sellest kauplusest siis pole ka koju
võtmisel midagi paha. Igal juhul parem, kui selle minema viskamine või kuskile suvalt jätmine. Kui keegi võtaks minu kaardi kaasa
ja veaks selle kuskile teise linna otsa siis ma muidugi mõtleks et no fakk nii palju jama AGA ma kindlasti oleks tänulik ja sulle
midagi ette ei heidaks vaid oleks väga tänulik. Niiet oled ikka tubli tüdruk 🙂
Olen niiii nõus! Mida rohkem aitad ja head püüad teha,
seda rohkem ise vastu näppe saad. On ju ka ütlused, et
tahtsin head, aga välja kukkus nagu alati ja ükski heategu
ei jää karistuseta 😀
“Tee teisele head, saad ise si**a
vastu pead!”
Mina olen kahjuks nii leebe olend, et
isegi kui ma olen sada korda si**a
vastu pead saanud, ma loll lähen ja
aitan järgmine kord jälle, sest noh,
kui inimesel on abi vaja ja mul on
võimalik aidata, siis ma ei saa
niisama passida ja vaadata, kuidas
teine vaeseke endal hinge seest
rabab, kui minul on hästi ja ma saan
teda aidata. Kurvem lugu on muidugi
oma sugulastega, neile on nagu
küllaga vastu tuldud ja siis ikka
oled paha. Eriti halb olen siis, kui
mul on veel viimane pasakeeramine
meeles ja ma keeldun aitamast – siis
tuleb kommentaare, kui isekas ma
olen, kuidas ma olen oma perekonnast
ära pöördunud ning oma halva mehe
mõju all, sest mees ei ole nii pehmo
ja tegelikult ei luba mul end
korduvalt alandada ja lolliks teha.
Seega, I feel ya, bro !! 🙂
Kusjuures lastega seoses on küll nii, et pole alati kindel, kas julgeks sekkuda ja aidata. Okei mina kui naissoost inimene veel, aga vaesed hea südamega mehed, kes tühipalja abivalmiduse pärast näiteks pedofiiliks tembeldatud saavad. Imelik, et suur osa vanemaid on mingist hirmust nii halvatud, et parem las nende laps kannatab (eksinud, haiget saanud, misiganes), kui et keegi võõras abikäe ulatab.
Inimlikkus ja abivalmidus on nende kandjale parajaks koormaks tänases maailmas.
See juba nii tavaline asi et teed teisele head aga
vastu saad suurel hulgal sitta.Ka mul on olnud
kogemusi selle suhtes.Kord oli nii et tööd oli
vähe ja siis läksin teiseltele appi kuna mul endal
kindel kuupalk ja ma ei tahtnud selle eest mitte
midagi saada.Nad olid õnnelikud küll et abiks
olin aga tänu selle eest ei olnud.Ainult hiljem
sain suurel hulgal paska kaela. Nii et ma hoian
end nyyd sellest eemale ja appi enam ei
lähe.Nad on kutsunud küll.Aga vastan siis kohe
et mulle aitab sellest pasast mis hiljem tuleb.
Ma leidsin ükskord maast pangakaardi ja
viisin panka(sellest muidugi oma 5a kindlasti
möödas). Ja pangas klienditeenindaja küsis
mingi 5 korda, kas ma olen ikka kindel, et
leidsin kaardi.. 😀 nagu ma oleks selle lapse
kaardi pihta pannud ja siis lollakas veel panka
viinud.. 😀 lõpuks kannatus katkes, ütlesin
teenindajale, et mis sa tõesti arvad et varas
toob pangakaardi panka?? 😀 siis oli vait. 😀
Uus vanasõna oli ju kus viga näed laita seal tule ja aita
laita 😀 aga ära põe debiilkuid on paraku igalpool,
kellel vaja kõiki ja kõike maha teha. Riiete ja asjade
osas on see minu arvates vãga positiivne anda ära
neile kes neid rohkem vajab. Tunnistan, et pole mitu
aastat poest uusi riideid endale lubada saanud, ikka
kellegi vanad ja kaltsukast, aga ma pole sellepärast ju
teistest halvem, või olen ?
Sa tee oma asja edasi ja naudi seda mida teed 🙂
Ma olen kuulnud varianti: “Kus viga näed laita, seal ole vait ja ära aita.” 😀
Mul on koguaeg nii 🙁 Nt: mehe sugulane
oli meil suvel külas.Pidime randa ujuma
minema aga ta tahtis oma ema tööjuurest
läbi käia,et emalt raha küsida.Pakkusin,et
võib minult ratast laenata,et saab kiiresti
käidud.Paar kuud hiljem sõimas selle
sama poisi ema mul näo täis mu ämma
sünnipäeva ???,et kas ma nagu üldse
oma peaga ei mõtle?saadan poisi ilma
kiivrita, rattaga tänavale
sõitma.Tahtsid,et ta trahvi
saaks?..jne.Mul jäi nagu suu lahti,et
whaaaat..?Proovisin selgitada aga olen
siiani väga paha inimene..
Siis tööl tulin ühele töökaaslasele
vastu,et tahab reisile minna ja vahetasin
oma puhkuse ümber.Järgmine päev tuli
sõimas teine töökaaslasele mul näo
täis,et ma ta puhkuse ära võtsin (mul oli
eesõigus valida,sest mul oli alla 3a laps).
No mul on selliseid seik ikka väga palju
aga kui vaja siis ei tule ju kõik jälle meelde
?Aga keegi kunagi ütles mulle ka,et
“Ükski heategu ei jää karistuseta!”
Ma siin paar kuud tagasi tahtsin tervele maailmale vihaga kuulutada, et kui leiate pangakaardi automaadist- ärge võtke seda
kaasa! Minu keiss oli selline, et leiti automaadist minu kaart ja selle asemel, et see viia 5 sammu kaugusel olevasse infoletti,
viis leidja selle endaga kaasa. Teise linna! Sealt siis helistas, et olen Teie kaardi leidnud. Siis pidin ootama kuni ta uuesti linna
tuleb ja saan kaardi kätte. Lõpuks leidsin, et turvalisem on kaart üldse sulgeda.
Usun, et leidja tahab head aga vahel teeb see asjalood lihtsalt jube keeruliseks. Ise olen leidnud wc-st telefoni ja riietekabiinist
käekoti. Ma isegi viitsinud sinna sisse vaadata, vaid viisin kassasse/infoletti ära. Endal oli koguaeg selline tunne, et niii need
kaamerad nüüd poes näevad mind ja pärast turvad vaatavad, et mida ma siin varastan! Ja teine hirm tekkis, et äkki on “hided
camera” vms saate filmimine 😀
Ei no kui ma teise linna oleks läind, siis muidugi ma poleks kaasa võtnud 😀 ma elan poest mingi 2 minta jalutada 😀
Aga miks sa keskendud sellele negatiivsele, mis
sinuni jõuab (lugedes su postitust siis pahatihti
situatsiooni mitte puutuvate inimeste poolt)?
Ma olen kindel, et otsene abivajaja on Sulle
tänulik ja ka väljendab seda. Sa teed ju ikkagi
head seetõttu, et pead seda õigeks
käitumisviisiks mitte et saada võhivõõrastelt
positiivset tunnustust. Hetkel veidike jääb
mulje nagu oleks see viimane sinu eesmärk 🙂
Miks sa arvad, et ma keskendun negatiivsele, kui ma lihtsalt kirjutasin oma tähelepanekust. Nagu näha, siis ma proovin ikka edasi inimesi aidata, olenemata sellest, mis juhtunud on.
See on hea, et selline teistepoolne
suhtumine sinu abistamise isu ära ei võta
🙂 olen olnud sarnastes olukordades ja
tean, mida tunned. Kuid samas olen
otsustanud juba ammu, et ei pane
negatiivset tähele.
M suurusest riietest ja tüdruku riietest oleks
huvitatud küll ???
Minuga juhtub alatasa nii, et teen
head südamest ja vastu saan ainult
sitta. Kõige hullem juhus oli see kui
üritasin läbi FB mingitele
suvalistele kassipoegadele
(vanainimese juures, maal) kodu
leida. Varsti olin üle eesti kuulsaks
jagatud kassimõrvar. (Pikk lugu.)
Võeti ühendust nii politseist kui
loomakaitsest. Peale seda lubasin ,et
jätan sureva inimese ka tänavale ja
kõnnin minema. 🙁
Mina sooviks küll sinu riideid ?Isegi kui
inimesed on kibestunud ja koguaeg mingit
jama suust välja ajavad , peab ikka inimest
aitama ?Tee nagu sina õigeks pead !??
Mina nt sõidaks iga kell ükskõik kuhu linna otsa järele ja saaks oma kaardi sama päev kätte. Kui, et peaks hakkama pangast uut
kaarti ootama.
Ma saaks aru, et Sa oleks selle kaardi sinna automaadi juurde vedelema jätnud vms, et vastu pead saad aga noh- eks inimesi
erinevaid. Lisaks arven, et Sul ei tasu kõike negatiivset hinge võtta, talita oma südame ja sisetunde järgi ja naudi seda kes oled ja
mida teed 😉
Ma jätsin ka kaardi automaati ükskord. Keegi viis infoletti ja sealt jõudis see panka tagasi. Aga pank lasi mul ikka uue kaardi teha,
sest kaart oli vahepeal ju minu silma alt ära ja see on turvarisk. Seega omanikule on soodsam, kui heatahtlik kodanik selle otse
talle tagastab. Samas ma viiks ise infoletti. Just sellepärast, et vbl hakkab omanik mind süüdistama mingis kurjas plaanis ta vara
omastada. Kellele seda jama ikka vaja on?
Ma muuseas võtsin kaardi ja läksin veel poodi ka ja terve aeg oli selline tunne, et keegi raudselt kargab ligi, et miks sa tropp mu kaardi ära varastasid 😀
Samal teemal tekkis meil töö juures uus vanasõna – “Teed teistele head, saad ise sitaga vastu pead”.
Vot nii see enamjaolt ongi,kahjuks?
Ükski heategu ei jää karistamata, see on
juba vana tõde ?
Elu ongi karm! Tee mis sa teed aga alati on keegi
kellele ei sobi. Nii palju, kui on inimesi on ka erinevaid
arvamusi. Eestlaste söök ongi teine eestlane.. Paljud ei
oska oma tänu välja näidata, ok vahest tundub, et neil
polekski mingit tänu. Kurb, väga kurb.. Aga sellise
suhtumisega tuleb leppida, neist “tarkadest” tuleb
lihtsalt mitte välja teha!
Pakku, pakku riideid 😀 😀 mu kahe aastane neiu
tahaks küll 86 suurus riideid, muidugi teene teene
vastu 😉
Mul 86 veel ei ole, samas äkki on ka. Ma täna koristan veel ja vaatan mis tuleb 🙂
Minu meelest peaks enamusele Eesti elanikkonnast psühholoogi juures käimise kohustuslikuks muutma. Täitsa tõsiselt. Ehk
aitaks enda probleemide kallal töötamine natukenegi seda levivat kõigevihkamist leevendada.
Olen samamoodi mõelnud. Tee mis tahad, ikkagi on vale ja paha ja peaks teistpidi tegema. Eriti lahe on lihtsalt puhtast
viisakusest teretamise peale altkulmu pilke saada, a la “nahh..i sa siin teretad mind, imelik oled vä”.
ühes grupis kirusid kord rasedad naised tuttavaid, kes nende tervise järgi uurisid. Et krt mis nad arvavad, et me haiged oleme
vää, et kohu aeg uurivad kuidas meil läheb. Kirss tordil oli eit, kes oli täiesti veendunud, et sugulane kes tema tervise järele
küsib, tahab teda haigeks kaetada ja sellepärast muudkui küsibki. WTF ja siis ela sellistega ühel planeedil eksole…
Ma pakuks heameelega uut kodu nendele
kahele riidekotile 🙂 Kirjuta meililee 😉
Väga tüüpiline asi teed teistele head siis ise oled üks
vastik inimene… Aga ma olen ka selline aitan teisi ja ei
oska ei öelda kui keegi abi vajab siis ikka proovin abiks
olla!
Kui teen teisele head siis ikka mõtlen, et äkki kunagi
tuleb see hea ringiga tagasi aga vist mitte ?
Tead, ma usun et neiu kelle kaardi Sa leidsid, on Sulle tänulik, et ta ei pea hakkama jamama pangaga – ja tegelikult on ju see
oluline. Minu meelest võid Sa tänase päeva peale linnukese teha – Sa oled pannud tähele ja püüdnud kedagi aidata (ja antud juhul
ka aidanud). Sest mõtle – kui Sinu kirjeldatud näites oleks see laps päriselt ka hädas olnud ja Sa ei oleks teda proovinud aidata – mis siis oleks saanud?
mis siis oleks saanud?
Oi ma ei või ???????? naera ribadeks ikka
ennast 😀