Beebiootus RASEDUS

sa püha püss

4. aprill 2016

Peab paika see, et iga rasedus on erinev, sest Mari ajast ma küll sellist asja ei mäleta, et pea niimoodi ringi käiks. Asi on piisavalt hull, et ma kohe kindlasti mäletaksin seda tunnet, et ma viskan kohe pildi tasku. See asi oli küll, et kui järsku püsti tõusin, hakkas pea vähe pööritama, aga praegu on lausa nii, et mul istudes tahab ka aeg-ajalt pilti tasku visata.

Mõnikord lisandub sellele südamepuperdus, käte värin ja see, et isegi lugeda ei saa korralikult, sest tähed ekraanil virvendavad. Ma esiti ei saanud aru, et kas see on madala või kõrge vererõhu süü, aga arstil selgus, ei olnud nagu kumbki. Vähmalt mitte sellel hetkel. Aga kõrvades viliseb ja natukene on aeg-ajalt hirm, et ma ära suren, sest selline äkiline nõrkus on natukene jube küll. Lisaks ajab see mind isegi natukene hingeldama.

Mul on terve elu päris kõrge pulss olnud, ei tea, kas see peapööritus võib sellest ka olla? Mul reedel arstiaeg, eks küsin tema käest ka, aga no täna on hooti ikka eriti räbal olla olnud. Ma olen proovinud kohvi joomist ja värsket õhku ja magusa söömist ja kõike, aga kui see nn nõrkusehoog peale tuleb, siis tundub, et miski ei aita.

Ükspäev jalutasime Kardoga poodi ja mul tekkis lambist selline tunne, et ma viskan asfaldile siruli või kukun kohe kokku. Vedelesin siis paar mintsa lääpas vankri peal ja siis hakkas natukene parem. Täna oli täpselt sama tunne, aga selle erinevusega, et ma kattusin üle keha külma higiga ja hakkas isegi natukene iiveldama.

Ma nüüd ei ole kindel, kumb sümptom ebamugavam on, kas konstantne iiveldamine nagu Mari ajal, või ootamatud “appi ma minestan või suren” hood.

Viimased nädala olen kasutanud ka spirulina tablette (siit), sest kuulsin, et need pidid edukalt aitama väsimuse ja miljoni asja vastu, aga veel pole olukord kuigi paranenud. Või noh, nagu ma enne ütlesin, et üks päev on kõik ideaalses korras ja teine päev olen siruli maas ja ei suuda silmamunagi liigutada.

Asja ei tee paremaks minu igapäevased “Kiirabihaigla” maratonid, sest nõnda saab mu elav kujutlusvõime iga päev uut materjali mõtlemaks erinevate haiguste peale, mis mul “raudselt on”.

auto-X-everywhere-buzz-and-woody-pregnancy-345866

EDIT: Kuna ma ei viitsi järjest mitmele kommile sama asja vastata, siis ei, tegu ei ole paanika- ega ärevushäirega. Mul on paanikahäiret enne olnud ja see on siiski midagi muud. Kui ma ütlen, et mul on suremise tunne, siis ma ei mõtle seda, et “appi jooksen paanikas ringi ja suren” vaid “panen silmad kinni ja jään igaveseks magama” tüüpi fiilingut (mis kõlab üsna morbiidselt). Ühesõnaga, minestustunne ikka, mitte hüsteeriline paanikahoog on see, mida ma kirjeldada püüan.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

72 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Nele 29. september 2020 at 10:55

    Mis see tähendab ju veres on 0,500U/L ml veres kuigi ma tunnen hommikust iiveldust päeva vältel . Vahest õrnasi liigukudusi . Kas peangi harva olema alakõhus valutirgeid või väiksed krampe . Töö juures tunnen palaviku ja sellel ajal ka väike nõrkus kehas .

  • Reply Nele Hanni 29. september 2020 at 10:46

    Kui Hcg on veres 0,500U/L ml mis see tähendab kuigi ma vahest tunnen nagu liigutaks ja hommikused iivelduse peale ärkamist .

    • Reply Nele Hanni 29. september 2020 at 10:49

      Lisan juurde tunnen tööjuures et on palavik ja veidi. Nõrkust sellel ajal

  • Reply Helena 5. aprill 2016 at 12:17

    Hmmm… imelik. Minu elukaaslasel oli mitu juhust täpselt samade sümptomitega (iiveldus, nõrkus, külm higi) peale treeningut kui
    polnud jõudnud kiirelt peale süüa midagi. Täitsa hirmutav, ei jõudnud enam seista, muidu oleks kokku kukkunud, lamas lihtsalt
    põrandale pikali, t-särk külmast higist läbimärk ja oli samamoodi nagu sina “väsimusse suremas”…

  • Reply piuks 5. aprill 2016 at 08:31

    Mina kippusin ka rasedana ära minestama. Näiteks käisin rasedate joogas ja siis sellise harjutuse ajal, kui pidi selili lamama.
    See on iseenesest loogiline, sest laps surus ilmselt kuskile veresoonele.

    Üsna tihti aga tahtis minestus tulla poes kassa järjekorras seistes. Üks kord oli nii, et tundsin, et enam ei suuda olla ja vaatasin
    eemalt, kuidas teisel pool kassasid on nii mõnus pink, kuhu tahaks kohe pikali visata. Napilt sain kauba eest makstud, kuigi pilt
    oli juba hägune ja siis kiirel sammul sellele ihaldatud pingile pikutama. Kuna mul oli seelik seljas, siis ei saanud jalgu üles tõsta,
    aga mujal kasutasin küll seda varianti, et kui kõrvad kohisema hakkasid, siis kohe pikali ja jalad üles. Veri voolas pähe tagasi ja
    sai edasi minna. Täpset põhjust ma teada ei saanudki, võimalik, et rauapuudus.

  • Reply Annekas 5. aprill 2016 at 01:48

    Mul käis ka pea ringi ja mónel korral viskasin pildi tasku..
    See jâtkus seni kuni hakkasin Super Omega3 vitamiine
    sööma. Siiani mingit jama pole, ei väsimust, ei paistetusi
    ega midagi muud ja kaksikuid oodates on täitunud juba
    33ndl :) Küsi arstilt ehk soovitab Sullegi :)

  • Reply Siret 4. aprill 2016 at 23:21

    Kui ma rase olin, siis oli mul ka pidevalt tunne et panen
    pildi tasku. Kui lugesin midagi või pidin tööl numbreid
    kokku panema, siis hakkas pea kohe õudsalt ringi
    käima ja pidin maha istuma. Ega ka siis kohe asi
    paremaks ei läinud, aitas see kui külma veega rätiku
    panin otsa ette või kuklale. Halb hakkas teinekord ka
    “lihtsalt niisama”. Mõned korrad sõitsime mehega
    autoga ringi ja oli koguaeg jumala hea olla ja sekundiga
    tundsin et nüüd on kõik, korral paningi pildi tasku ja
    mehe sõnul hakkasin lausa tõmblema, kutsus kiirabi ja
    kui see u 10 min hiljem kohale jõudis oli mul kõik ok.
    Vererõhk normis, palavikku ja turseid polnud, arstide
    sõnul lihtsalt mõnel niimoodi rasedus kulgebki ja
    lapsele see liiga ei tee. Lohutan sind sellega et mul
    lõppes see 6nda raseduskuu kanti :D

  • Reply Ethel 4. aprill 2016 at 20:33

    Olen 25ndat nädalat rase ja raseduse alguses olid
    samalaadsed olukorrad. Mitu korda juhtus poes, et
    järsku hakkas ülimalt halb, jõud kadus, palav oli olla
    aga samas külm higi, kõrvus hakkas kohisema ja lisaks
    veel nägemine hägustuma. Ja tunne oli, et kohe kaob
    pilt täielikult eest. Rääkisin sellest ka oma
    ämmaemandaga ja ta ütles, et see normaalne. Kui
    enesetunne halvaks hakkab minema, siis tuleb kas
    kükitada või istuda, et vältida kokku kukkumisel
    vigastusi. Pean tunnistama, et ma väga üksinda kodust
    väljas ringi liikuda ei julgenud aga nüüd õnneks parem
    :)

  • Reply Helen 4. aprill 2016 at 19:56

    Kui ma rase olin, siis oli mul raseduse algusjärgus täpselt sama teema. Mäletan, et pidin bussiga Pelgulinna arstijuurde sõitma ja
    no lihtsalt bussipeatuses hakkas pea ringi käima ja silme eest kiskus mustaks. Istusin pingile ja seal ma siis olin niikaua kuni üle
    läks. Aga päris hirmus tunne on see ausaltöelda. Õnneks mul ämm töötas haiglas ja nihverdas mulle pisikese rohupudeliga
    nuuskpiiritust. Sellest ajast oli nuuskpiiritus mul koguaeg taskus ja päästis mind nii mõnelgi korral.
    Isegi rasedana hambaarstitoolis hakkas pilt eest minema. Õnneks oli asjalik arst, kes aknad lahti tegi ja koheselt nuuskpiirituse
    lagedale tõi ja käskis kõvasti nuusutada. Vastik oli, aga pilt tuli ette tagasi.
    Mäletan kui läksin Szolnoki grillkana putkast kana ostma ja mõtlesin, et tagasi ei jõuagi- jälle kiskus pilti eest. Siis oli hea, istusin
    kuskile aknalaua äärele nagu viimane kohalik parm ja kukkusin nuuskpiiritust nuusutama :D Aga muidugi sellel hetkel oli täitsa
    savi, mis maailm arvab, sest hirmutunne on jube…

  • Reply peedu 4. aprill 2016 at 19:46

    Täiesti tavalised ärevushäire sümptomid :) Ma juba pea 10 aastat elanud ärevushäiretega, ei olegi koguaeg ärev vaid tuleb ikka
    hooti. Isegi kui ise omastarust oled rahulik siis alateadvuses on ikka mingi asi mis seda esile toob. Südamepuperdused, külm
    higi, pearinglus, jõnks käib kõhust läbi, värelev pilt, kõrvades vilin ja isegi nõrkus on kõik selle sümptomid (mul kõik esinenud
    aegajalt). Olen ise aastaid maadlenud arstidega, et midagi mul ikka peab viga olema ju kui nii palju kaebusi. Selle peale vastas
    arst, et kui inimene juba üle viie sümptomiga tuleb kaebama, siis on tõenäoliselt tegu ärevushäirega :D

    Ja kusjuures algas see kõik sellest, et avastasingi sellesamuse vilina kõrvades :) Käisin kõik arstid läbi suure hirmuga, sest äkki
    tinnitus kallal. Kuni ükskord jäin oma vilinat niikaua kuulama, et tekitasin endale sellega paanikahoo ja kutsusin kiirabi :D
    Hiljem siis tuli ka see diagnoos, sest EMO-s ikka vaadatakse kõik tervisenäitajad läbi.

  • Reply Pätu 4. aprill 2016 at 19:16

    Mul oli ka teise rasedusega sarnased anomaaliad. Aga
    kadusid kuskil 16 nd nädala kandis ära. Ma ei tea vb oli
    seotud veresuhkru probleemiga aga peale dieetravi
    hakkas ikka parem st kadusid kõik probleemid. Ühel
    korral paningi pildi tasku veel nii, et esimene laps oli
    süles, õnneks mees oli lähedal ja reageeris kiirelt ning
    pm püüdis nii mind kui last.

  • Reply kat 4. aprill 2016 at 19:03

    Mul oli samasugused surenkoheära hood, kui poissi
    ootasin.

  • Reply M 4. aprill 2016 at 18:19

    Mulle meenub, et mu vanaemal olid sellised
    hood, tal aitas külma vee joomine sellel hetkel
    ja istumine.

  • Reply Katake 4. aprill 2016 at 18:14

    Mul ka rasedana alati sama asi, silme ees virvendab, kõrvus viliseb, õhupuudus, tunne, et kohe suren maha – ja tõesti, ei mingit
    ärevust, lihtsalt nõrkushoog. Kipun kahtlustama, et vererõhk on kodus vedeledes või ka muul ajal vahepeal hooti liiga madal.
    Arsti juures on väike ärevus sees, siis on reeglina normaalne või ainult pisut madalamapoolsem.
    Teisel trimestril hakkab see “pildi tasku paneku tunne” taanduma, on vaid üksikud korrad olnud. Arvatavasti läheb ka sul
    lähiajal paremaks.
    Kui sul mõnel tuttaval on vererõhu aparaat olemas, laena mõneks päevaks, vaata, mis numbreid kodus olles näitab, mul on
    kunagi rasedana kodus olnud isegi 40/80.
    Mul on 3 last ja neljas rasedus käsil, seega võin täie kindlusega väita, et see ei ole rasedana midagi erakorralist ja ohtlik on vaid
    siis, kui tõepoolest valel ajal ja vales kohas pildi tasku paned.

  • Reply Ester 4. aprill 2016 at 18:05

    Mul oli sama jama, aga minul avastati lõpuks, et mandlid on oma elu ära elanud. Nüüd olen nagu teine inimene.

  • Reply A. 4. aprill 2016 at 17:44

    Ärevushäired/paanikahood ei väljendu sellega, et sa mööda tuba kisades ringi jooksed o_O. Endal näide : käed hakkavad
    higistama ja hakkavad nö ära surema, pea hakkab ringi käima, õhku jääb väheseks ( see kõik 5 sekundi jooksul ), siis kaob kõik
    sama kiirelt ja asendub meeletu ( ! ) iiveldushooga, niiet olen isegi näpud kurku lükanud, et sellega kiiremini ühele poole saada
    aga tulemuseta. Iiveldus võib kesta mitu tundi või kaduda iga sekund. Minul on neid ärevushooge tekkinud erinevates
    situatsioonides: üksi kodus mõnuledes, kuskil väljas süües, shopates, viimastel kordadel isegi olen öösel ärganud selle kõige
    toimuva peale ja siis on tervel päeval kriips peal. Isegi kui iiveldused jms ära kaovad on keha sellest kõigest nii šokis ja väsinud,
    et muud ülejäänud päevaga teha ei tahagi, kui et magada ja sellest tulenevalt on isegi tööpäevi vahele jäänud. Sellised hood
    külastavad mind keskmiselt iga paari kuu tagant aga on ka aasta vaikust olnud ja siis iga kuu.

  • Reply maria 4. aprill 2016 at 17:41

    Varajane rasedus, St esimene trimester, mul oli eile nii
    koristasin ja akki hakkas nii kohutaval t paha, kaed
    varisesid, jalad olid norgad ja kohutav hakkas olla, aga
    see on hormoonidest, ka kiirendatud hingeldamine.
    Ka raua puudus tekitab samu sumptomeid ja
    kohutavat vasimus, aga rauda pead arstil laskma valja
    kirjutada oige annuse, sest liiga suur annus rauda
    varajases raseduses pole soovitatav.
    Kui vereproovid on korras ja vererohk norm, siis
    toesti vist ainus suudlane hormoonid.
    See koguaeg iiveldamine peaks varsti paremaks
    minema, mul 15 nadalat ja toesti saan paremini suua ja
    juukseid jalle pesta, ilma et sisikonda valja ei oksenda.
    Aga hommikul vara ajab ikka korra oksendama, eriti
    kui ruttu voodist valja tulla ja kohe ei soo.

  • Reply Mina 4. aprill 2016 at 17:41

    Minu sõbrannal oli kolmanda rasedusega nii. Pidevalt pidi nuuskpiiritust kaasas kandma ja see ka polnud alati abiks, vahepeal
    lendaski kokku. Üksi kuskil käia ei julgenud, ainult koos mehega. Aga kõik oli korras, lihtsalt mingi eripära :D laps oli ka terve.

  • Reply Kelly 4. aprill 2016 at 17:39

    Tegelikult on paanikahoog ja
    ärevushäire 2 erinevat asja:
    paanikahooajal on see nagu sa editis
    ütlesid: “Kui ma ütlen, et mul on
    suremise tunne, siis ma ei mõtle
    seda, et “appi jooksen paanikas ringi
    ja suren”. Ehk siis jah, oled
    paanikas siis jooksed ringi ning oled
    muidu segi.

    Ärevushooajal ei lähe inimene
    paanikasse vaid hakkab endamisi
    mõtlema ja just samu asju läbi elama
    nagu sinu selles tsitaatis: “Mõnikord
    lisandub sellele südamepuperdus, käte
    värin ja see, et isegi lugeda ei saa
    korralikult, sest tähed ekraanil
    virvendavad.” Analüüsid sh on korras.
    Ja “Aga kõrvades viliseb ja natukene
    on aeg-ajalt hirm, et ma ära suren,
    sest selline äkiline nõrkus on
    natukene jube küll. Lisaks ajab see
    mind isegi natukene hingeldama.”

    Palun ära pea ärevushoogu milleski
    selliseks, kus sa jooksed mööda seinu
    üles, katkud juukseid välja, karjud
    appi jms, see on juba paanikahoo
    “kõrgem tase”. Ärevushoog on
    aeglaselt kulgev ja süvenev, mis
    tekib pikemaajalisesest murelikusest
    (“Kas mu rasedus kulgeb hästi? Kas
    Tema süda ikka lööb?”). Kõvasti aitab
    vastavate hormoode vabastamisele
    kaasa “Kiirabihaigla” maratonid ning
    mõte, et sa saad alles reedel arstile
    ning senikaua on sul midagi viga. Üks
    sümptom tekitab järgmise ning seda
    ärevushoog endast kujutabki. Ei
    mingit paanikat. Lihtsalt ridamisi
    esinema hakkavaid sümptomeid nagu
    minestustunne, nõrkus, käte värin,
    külm higi jms. Ja eks sa tunnista, et
    sa oma praeguse raseduse pärast mitte
    üldse ärevust ei tunne ning kõik need
    aparaadid ja visiidid on mitte sinu
    südamerahuks vaid “ah teate, peab
    käima, ma ise ei tunne küll mingit
    ärevust sp” :)

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 17:57

      No ma ei tea, ei tunneta ise küll mingit otsest ärevust. Peale lootedoppleri soetamist on küll süda rahul – tean ju et süda lööb :)

    • Reply Kaja 5. aprill 2016 at 09:50

      Kelly, sinu postitusele tahaks kahe käega alla kirjutada. Mul on diagnoositud psühhiaatri poolt ärevushäire ja võtan selle
      raviks igapäevaselt ravimit. Ka praegu, raseduse ajal.
      Hakkasin juba eile, peale Malluka postitust, kommentaari kirjutama, aga siis tuli edit, et “pole mul mingit ärevushäiret ja
      paanikahoogu” ja loobusin.
      Mallukas, teame ju küll, et sinu arvamust millestki on päris raske ümber kujundada, kui sa oled endale asjadest juba mingi
      ettekujutuse loonud. No näiteks see “appi jooksen paanikas ringi ja suren”. See on ikka nii vale arusaam sellest, mis toimub
      ärevushoo või paanikahoo ajal :) Tõsi on ainult see osa, et inimesel reaalselt tekibki surmahirm. Ärevushoo ajal oled sa
      tegelikult nii nõrk, et ei jaksagi ringi joosta. Hea, kui püsti jaksad seista. Mingist jooksmisest ei ole siin juttugi.

      Sa ju läksid Sensusesse nõustamisele ka? Käid sa seal endiselt? Kui käid, siis räägi sellest oma psühholoogiga/psühhiaatriga ja
      ma millegipärast usun, et ta kinnitab ärevushäiret.

      • Reply Mallukas 5. aprill 2016 at 09:52

        Oeh, ma ei tea, kas ma pean veel kirjutama, aga ma siis kirjutan – mul ON OLNUD ärevushäire ja paanikahoog. Ma TEAN, mis tunne see on. Need EI OLE sama asi. Kui ma veel ühe korra seda kirjutama pean, siis ma hakkan vist appi karjuma. Ei kinnita ükski ekspert mu ärevushäiret, sest mul ei ole ärevushäiret. Rasedusaegne minestus ja nõrkus ja peapööritus on väga levinud asjad. Sa võid nüüd muidugi öelda, et neil kõigil on ärevushäired, aga ma siiski julgen kahelda.

        Sensuses ei ole ma muidugi kordagi käinud, ei ole plaanis ka külastada.

        Ma ei tea, miks pooled mu lugejad nii ärevad on, et kohe mulle mingeid ärevushäireid küge tembeldada tahavad :D

        • Reply Ellen 8. aprill 2016 at 10:49

          Usun, et siit nagunii advekaatset
          vastust ei saa.
          Käid arsti juures, mõõdab vererõhku
          vb võtab ka üldvere ning lase ka siis
          rauataset kontrollida.
          Usun, et seal saad oma vastuse ja kui
          tõepoolest mingit anomaaliat
          füüsiliselt ei leita, siis tuleb
          lihtsalt oma mõtetega tööd teha ja
          ongi kogu muusika :D

          Muus osas ilusat raseduse aega :D

  • Reply K. 4. aprill 2016 at 17:32

    No ma ei tea, klassikalised raseda sümptomid need küll ei tundu :P Pearinglust võiba ikka esineda järsult tõustes jne aga käte
    värisemine, südame puperdamine, nägemishäired ei tohiks küll väga raseda sümptomid olla… Arst ei ole ja diagnoosi ei pane aga
    lase kindlasti uurida, milles asi … Sõber google paneks diagnoosiks ärevushäire, depressioon, kilpnääre, aneemia, verevarustus,
    vererõhk…
    Proovi puhata palju :) Loodan, et varsti läheb kergemaks ;)

    • Reply H 4. aprill 2016 at 20:55

      No tänu sellele dr googlele neid ärevikke nii palju ongi. Minul sama asi läbi elatud ja ka ämmakas ütles mulle et see on täiesti ok ja
      läheb mööda- läkski. Enne minestamist tekibki üldjuhul õhupuudus, pilt hakkab virvendama ja käed värisema. Ajju ei jõua lihtsalt
      piisavalt hapnikku. Kui see tunne peale tuleb siis tuleb lihtsalt kiiresti istuda või pikali heita, siis läheb üle. Ma olen elu jooksul
      mitmeid kordi minestanud ja iga kord enne kokku kukkumist on samad sümptomid olnud. Ja ma ei ole ärevik ega aneemik. Ei ole
      vaja üle mõelda ja inimest hirmutada.

  • Reply Kadi 4. aprill 2016 at 17:30

    Poja tuleb ;)

  • Reply Ma 4. aprill 2016 at 17:24

    Madala veresuhkruga on samuti kätevärin, külm higi ja
    kokkukukkumise tunne

  • Reply Skorpaneiu 4. aprill 2016 at 17:19

    Täiesti teemaväline küsimus, aga
    kuidas toimis Warpaint`i
    hambavalgendus? Kas see toode on oma
    37 eurot väärt? :)

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 17:55

      Ma teen varsti sellest postituse ka :)

  • Reply C 4. aprill 2016 at 17:12

    Mul on täpselt sama teema juba pikemat aega, võiks öelda, et kuid
    juba. Iiveldab, pea käib ringi, pilt kaob eest ära, nõrkuse tunne, käed
    värisevad ja süda puperdab jne jne. Olgu mainitud et olen 14 ja
    rasedust vms mul küll küljes pole ?? Arsti juures olen ka käinud,
    tema midagi kuskilt ei leia ja ütles, et lihtsalt raua puudus, sõin 1 kuu
    tablette ära, rohkem ei viitsi lihtsalt, maitsevad ka kohutavalt, tegelt
    pidin 3 kuud sööma aga no ei viitsi, pealtnäha need niikuinii ei aita. Noh
    ja nii ma siin suren päevast päeva, on häid päevi, halbu päevi, elu nagu
    Ameerika mägedel ?

    • Reply Hehh 4. aprill 2016 at 17:22

      Mul sinu vanuselt oli sama asi, minestasin ikka ära ka.
      Käisin uuringutel ja arst ütles et kasvuperiood. Okeii.
      Nüüd olen kohe 20 saamas ja endiselt vahest tunne et
      viskan pildi tasku,siiamaani olen kohe istuma saanud
      kui see tunne tekib(süda hakkab pekslema,käed
      lähevad higiseks,kuumahood jne)

    • Reply tulevane ämmakas 4. aprill 2016 at 18:58

      Rauatablettide mõju ilmnebki kõige varem alles kuu
      pärast, et keha midagigi tunneks oleks tõepoest vaja
      vähemalt kolm kuud neid võtta. Väsimus ja kõik muud
      ongi rauapuuduse tunnused, võta ikka oma lisandeid
      edasi! :)

  • Reply Karina 4. aprill 2016 at 17:06

    Mul oli kogu raseduse väitel madal
    vererõhk , ehk kui hommikul esimese
    asjana jätsin söömata, siis oli
    peavalu jne, nagu selgus hiljem siis
    ka veresuhkur on alla normi kohe .
    Hommikuti soovitas mul ämmaemand juua
    kohvi( jooki, kuna kohvi ajas südame
    paha just raseduse ajal) et oleks
    parem, see aitas :)

  • Reply H 4. aprill 2016 at 17:05

    Tegemist ilmselt ikkagi madala
    vererõhuga, sellele viitab ka
    tavaolekus natuke kiirem pulss. Kui
    rõhk liiga madalale langeb, siis
    võibki tekkida iiveldus, pearinglus,
    kattuda külma higiga ning tihtipeale
    võib ka nö pilt tasku minna. Järsul
    püsti tõusmisel tekkiv pearinglus on
    samamoodi madalama vererõhuga seotud :)

  • Reply N. 4. aprill 2016 at 17:05

    Mul on samad sümptomid tasakaalukeskuse häire tõttu.
    Ma ei tea muidugi kas seda rasedus mõjutab, aga tasub
    seda arstile mainida, äkki on sama asjaga tegu. Selleks
    on tabletid olemas, mis rõhu sisekõrvas taastavad ja
    tasakaal normaliseerub :)

  • Reply Mari 4. aprill 2016 at 16:57

    Ärevushäire ei käi alati paanikaga käsikäes. Ärevushäire minul on täpselt selline syda puperdab käed hakkavad higistama, pea
    käib ringi, minestamise tunne, mõne aja pärast läheb mööda. Teinekord, kui tunned end nii proovi palderjani tabletti, halba see
    sulle ei tee, teeb rahulikuks. Mina ka paanikasse ei lähe, aga samas on alati tunne, et mis nyyd!

    • Reply Mari 4. aprill 2016 at 17:02

      Sry et jälle pakun sama asja:)

  • Reply M. 4. aprill 2016 at 16:43

    Ma ei hakanud neid kommentaare lugema, aga äkki on asi rauavaegusaneemias? Minul on need sümptomid olnud 8 aastat. Olen
    korduvalt täiesti kokku kukkunud, pidevad pearinglused, silme ees läheb mustaks, süda läheb nii pahaks, näost muutun täiesti
    surnuks, meeletu nõrkus ja uni koguaeg. Selguski, et mul on rauavaegusaneemia. Vahel läheb paremaks, vahel mitte…nii kui
    ravimite söömise lõpetan on jälle jama. Kusjuures ma söön meeletult rauasisaldusega toite, ei aita seegi. Aegajalt kontrollis käies
    selgub, et hemoglobiin on korras (kui verd võetud näpu otsast) ja kui arst laseb veenist võtta, et täpsemaid andmeid saada, siis
    selgub, et isegi kui hemoglobiini näit on normis, siis ferritiin ja muud näitajad on täiesti madalad, ehk minu rauadepood on täiesti
    tühjad. Otsitakse juba 8 aastat sellele põhjust, miks mu organism rauda ei omasta, aga siiani tulutult. Käinud olen selle murega
    günekoloogi kui ka hematoloogi juures ning ka sealt ei ole põhjust selgunud.

  • Reply K 4. aprill 2016 at 16:26

    Need spirulina tabletid äkki tekitavadki kõrvaltoimena neid sümptomeid? Paljud looduslikud ained ei ole kõigile ühtemoodi head
    ja mõnele on hoopis vastunäidustatud.

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 16:27

      Pearinglus on juba enne nende tablettide kasutamist.

      • Reply Kerti 4. aprill 2016 at 16:42

        Ärevushäire. Kannatan seda koguaeg :-(

        • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 16:43

          Ütlen sajandat korda, et see ei ole ärevushäire :D

      • Reply Irma 4. aprill 2016 at 18:50

        Tōesti vōib olla spiruliinast. Ise ka tarbin neid aga
        üks tark aparaat selgutas välja, et ma ei tohi mitte
        vōtta kaks korraga vaid mulle piisab ühest. Topsiku
        peal on kirjas 2tbl korraga. Muidu hea kraam,
        toimib tōesti aga kogus sobib inimestele erinevalt.

        • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 18:56

          Nagu öeldud, siis spiruliina kasutamine mu enesetunnet mõjutanud pole – kõik sümptomid on juba jupp aega olnud.

  • Reply Riina 4. aprill 2016 at 16:21

    Mul oli ka raseduse ajal nii. Väga ebamugav
    nähtus!! Oled kontoris laua taga ja järsku
    selline tunne, et nüüd on kõik ja kohe pilt
    taskus. Ei mäleta väga, mis aitas… magus vist…
    hoidsin kogu aeg pähkleid ja kuivatatud
    puuvilju ligi.
    Jõudu, Mallu!!

  • Reply Chrissu 4. aprill 2016 at 16:15

    Selline asi võib täitsa kõrgest vererõhust olla,et muidu
    korras aga mingi hetk flipib ära..mina sain kõige
    nõrgemad rohud vererõhuga,et kui teadsin,et ees
    ootab kodust väljaminek siis hommikul võtsin tableti
    ära

  • Reply Piret 4. aprill 2016 at 16:14

    Mul tädil olid sellised sümptomid siis kui tal oli
    tasakaalukeskuse häire. Spets tablakatega sai korda.

  • Reply anu 4. aprill 2016 at 15:52

    ma kasutasin homöopaatilist ferrum
    phosi ja coca-colat :P vereõhk läks
    lampi vahel alla, tavaliselt siis kui
    kusagil teises linna otsas vihma
    sadas või äikest lõi, mis siis et
    lähimas ümbruses päike paistis ja
    tundus, et kõik on ilus.

  • Reply Mann 4. aprill 2016 at 15:50

    Ei ole paanikahäire..:) Võib olla seotud nt kilpnäärmega ka.. Kahtlustan aga siiski, et see rasedusega seotud. Nt rauapuudus või
    midagi muud. Mul on ka selliseid hoogusid..:)

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 15:51

      Paanikat ma küll ei tunne ja klipnäärme suhtes tehti mulle juba kõik analüüsid ka teist korda – sellega ka kõik ok. Vereproov ei tuvastanud ka rauapuudust.

      • Reply Mann 4. aprill 2016 at 17:51

        Siis ma arvan, et see normaalne..ebamugav aga normaalne. Tunnen ise ka igasuguseid veidrusi ja üritan harjuda..

  • Reply Triinu 4. aprill 2016 at 15:43

    Mul oli samamoodi. Silme eest läks pidevalt suvalises kohas mustaks(nt kassa järjekorras või siis teed ületades).
    Üleni külma higine…see oli jõhkralt rõve.
    Aga mind ei aidanud miski….mingi poole raseduse pealt läks üle

    Kanna endaga vett kaasas, see mind aitas.

  • Reply Merkel 4. aprill 2016 at 15:42

    Minul tekivad sellised asjad (ka ilma raseduseta) raua
    puudusest. Kirjelduses tundsin kohe ennast ära.
    Proovi, halba see ei tee!

  • Reply H 4. aprill 2016 at 15:41

    Mina küll ei usu et tegu paanikahäirega on. Ma olin raseduse ajal 4 esimest kuud samasugune- pidi pidevalt joogipudel kotis ja
    pink/tool silmapiiril olema. Ka tekkis enne hoogu külm higi ja silme eest virvendas. Ise arvasin et asi vererõhus. See läks õnneks
    üle lõpuks. Aga ma üldse suur minestaja. Paanikahäiret olen teistel inimestel näinud, ise ei ole kogenud. Aga see on ikka natukene
    midagi muud.

  • Reply Mari 4. aprill 2016 at 15:40

    Minul diagnoositi sarnaste sümptomite järgi ärevushäire, ehk tegemist võib olla paanikahooga. Proovi algatuseks see test ära
    täita: https://www.kliinik.ee/testid/arevuse_test

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 15:51

      Mul on olnud paanikahoog korra elus ja see on ikka sootuks miskit muud.

  • Reply Merilin 4. aprill 2016 at 15:36

    Minul viitasid samad sümptomid
    rauapuudusele. Ämmakas kirjutas
    Retafer tabletid välja ja mure kadus.
    See üsna levinud rasedatel. Kas
    vereanalüüsid korras olnud?

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 15:52

      Analüüsid olid korrras jah.

      • Reply Karmen 4. aprill 2016 at 17:38

        Mul oli sama teema, ainult, et ilma
        raseduseta. Tuli välja, et rauapuudus ja D
        vitamiini puudus. Hakkasin
        tervisepüramiidi R.A.U.D tablette võtma
        ja D vitamiini lisaks ja paari päevaga
        kadus see suremise ja pearingluse tunne
        ära.

        • Reply Karmen 4. aprill 2016 at 17:42

          Pluss veel see ka, et mul olid ka kõik
          proovid korras. Lihtsalt see raud ja
          D vitamiin olid normi alumises
          otsas ja kohe mõjutas nii tugevalt.

  • Reply M 4. aprill 2016 at 15:34

    Ma usun, et see on siiski seotud kuidagi rasedusega ja loodetavasti saad jälile mis põhjus on. AGA ma lihtsalt pean mainima, et
    äkki on tegu ärevusega? Mul endal on ärevuse ja paanikaga probleeme olnud ja su kirjeldus vastab 100% sellele, mida mina
    tundsin, kui lampi selgest taevast paanikahoog peale tuli. Ja ma tõesti tean, et see TÕESTI tundub nagu hakkaks kohe surema…..
    :D

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 16:00

      Aga ma ei tunne paanikat ega ärevust, ainult nõrkust :D

      • Reply Merilin 4. aprill 2016 at 16:13

        Kahjuks seda ei tunnegi,elasin selle paar kuud
        tagasi sõbranna näol üle,lihtsalt lambist tekkis
        õhupuudus,südamepuperdus ja kukkus
        kokku,kutsusime kiirabi ja ta seletas et sellised
        hood tulevadki lambist.Loodan et sul seda ei ole
        aga uuri arstilt selle kohta kindlasti! Ilusat ootust
        :)

  • Reply Vaeseke :( 4. aprill 2016 at 15:33

    Ärevushäirel ja paanikahäirel täpselt samad
    sümptomid. Isegi kui sul on kõik vaimselt
    korras, võivad need esineda. Eriti raseduse
    ajal, kus tegelikult ikka on oma varjatud
    mured ja hirmud.

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 16:00

      Nagu öeldud, mul on elus paanikahoogu olnud ja see on siiski midagi muud.

  • Reply Kik 4. aprill 2016 at 15:31

    Sa oma hirmu ja paanikaga teedki asja
    hullemaks..ärevushäire vms.

    • Reply Mallukas 4. aprill 2016 at 16:00

      Ma ju ei lähe paanikasse :D

  • Reply Merlin 4. aprill 2016 at 15:30

    Kõlab nagu paanikahäire sümptomid.

  • Reply K 4. aprill 2016 at 15:28

    Minul oli ka teise rasedusega nii, pidevalt tahtis pilt ära minna. Kõik analüüsid olid korras. Tahtsin lausa nuuskpiiritust osta, aga
    apteeker laitis selle mõtte maha, et rasedale pole see hea, ja sain mingi nohupulga mentooliga (nagu see kuldse tähega salv) ning
    nuusutasin siis seda, kui pilt kiskus ära. Samamoodi hakkas iiveldama, külmavärinad, külm higi ja süda tagus. Ja külm gaseeritud
    vesi aitas ka

  • Reply P.K. 4. aprill 2016 at 15:27

    Täpselt sama jama. Vahepeal on nii hea oll. Ja
    siis järsku on elu halvimad minutid. Vahel
    tundub diivanilt püsti tõusminegi nagu
    maratoni jooksmisega. Siiani on aidanud vaid
    korralikult kõhu täis söömine. Aga katsu sa
    süüa kui enesetunne nii halb on. Mul rasedust
    hetkel 14 ndl.

  • Reply Andra 4. aprill 2016 at 15:26

    Minul on halb ainult väljas jalutades,kodus seda pole õnneks olnud.Kõndides tekib raskustunne rindade vahele,pea hakkab ringi
    käima pilt eest ära kakkuma ükskord poes läksid ka kõrvad lukku. Käisin ka arstil,et südant kotrollida oli korras.

  • Reply Margit 4. aprill 2016 at 15:23

    Äkki peaksid kontrollima kui hästi su süda rütmis püsib?