Peab paika see, et iga rasedus on erinev, sest Mari ajast ma küll sellist asja ei mäleta, et pea niimoodi ringi käiks. Asi on piisavalt hull, et ma kohe kindlasti mäletaksin seda tunnet, et ma viskan kohe pildi tasku. See asi oli küll, et kui järsku püsti tõusin, hakkas pea vähe pööritama, aga praegu on lausa nii, et mul istudes tahab ka aeg-ajalt pilti tasku visata.
Mõnikord lisandub sellele südamepuperdus, käte värin ja see, et isegi lugeda ei saa korralikult, sest tähed ekraanil virvendavad. Ma esiti ei saanud aru, et kas see on madala või kõrge vererõhu süü, aga arstil selgus, ei olnud nagu kumbki. Vähmalt mitte sellel hetkel. Aga kõrvades viliseb ja natukene on aeg-ajalt hirm, et ma ära suren, sest selline äkiline nõrkus on natukene jube küll. Lisaks ajab see mind isegi natukene hingeldama.
Mul on terve elu päris kõrge pulss olnud, ei tea, kas see peapööritus võib sellest ka olla? Mul reedel arstiaeg, eks küsin tema käest ka, aga no täna on hooti ikka eriti räbal olla olnud. Ma olen proovinud kohvi joomist ja värsket õhku ja magusa söömist ja kõike, aga kui see nn nõrkusehoog peale tuleb, siis tundub, et miski ei aita.
Ükspäev jalutasime Kardoga poodi ja mul tekkis lambist selline tunne, et ma viskan asfaldile siruli või kukun kohe kokku. Vedelesin siis paar mintsa lääpas vankri peal ja siis hakkas natukene parem. Täna oli täpselt sama tunne, aga selle erinevusega, et ma kattusin üle keha külma higiga ja hakkas isegi natukene iiveldama.
Ma nüüd ei ole kindel, kumb sümptom ebamugavam on, kas konstantne iiveldamine nagu Mari ajal, või ootamatud “appi ma minestan või suren” hood.
Viimased nädala olen kasutanud ka spirulina tablette (siit), sest kuulsin, et need pidid edukalt aitama väsimuse ja miljoni asja vastu, aga veel pole olukord kuigi paranenud. Või noh, nagu ma enne ütlesin, et üks päev on kõik ideaalses korras ja teine päev olen siruli maas ja ei suuda silmamunagi liigutada.
Asja ei tee paremaks minu igapäevased “Kiirabihaigla” maratonid, sest nõnda saab mu elav kujutlusvõime iga päev uut materjali mõtlemaks erinevate haiguste peale, mis mul “raudselt on”.
EDIT: Kuna ma ei viitsi järjest mitmele kommile sama asja vastata, siis ei, tegu ei ole paanika- ega ärevushäirega. Mul on paanikahäiret enne olnud ja see on siiski midagi muud. Kui ma ütlen, et mul on suremise tunne, siis ma ei mõtle seda, et “appi jooksen paanikas ringi ja suren” vaid “panen silmad kinni ja jään igaveseks magama” tüüpi fiilingut (mis kõlab üsna morbiidselt). Ühesõnaga, minestustunne ikka, mitte hüsteeriline paanikahoog on see, mida ma kirjeldada püüan.
73 kommentaari
Ka mul on kogemusi paanika ja ärevushäirega.
Tean väga hästi, kuidas see peale tuleb ning mis tunne on. Raseduse ajal olen seda suht minimaalselt tundnud, sest olen rohkem kodusem ja rahulikum olnud.
Olen 30 nädalat rase ning kogesin ka esimest korda seda, mida kirjeldasid (tegelikult varasemalt olen raseduse ajal seda kerges vormis veel kogenud, kuid mitte midagi sellist nagu seekord).
Olin autoroolis, ning järsku sai õhk otsa (täiesti rahulikus meeleolus, ei olnud midagi ärevaks tegevat) ning järgmine hetk tundsin juba, kuidas kohe pilt taskusse läheb. Võtsin kohe tee äärde, aknad alla, ja püüdsin õhku saada. Kutsusin kiirabi. Selle aja peale oli mul muidugi juba okei olla. Kõik näitajad (ka vererõhk) olid korras. Digiloosse kirjutati ikka midagi seoses ärevusega jne.
Läksin samal päeval valveämmaka ja ka enda ämmaka juurde, kuid seal ei tuvastatud midagi. Kõik korras.
Võtan rauda lisaks, selles ei tohiks asi olla.
Huvitav on see ikkagi.. et ehk lihtsalt selline rasedusaegne shutdown korraks. Mida arstid ei oska veel põhjendada lihtsalt.
Mis see tähendab ju veres on 0,500U/L ml veres kuigi ma tunnen hommikust iiveldust päeva vältel . Vahest õrnasi liigukudusi . Kas peangi harva olema alakõhus valutirgeid või väiksed krampe . Töö juures tunnen palaviku ja sellel ajal ka väike nõrkus kehas .
Kui Hcg on veres 0,500U/L ml mis see tähendab kuigi ma vahest tunnen nagu liigutaks ja hommikused iivelduse peale ärkamist .
Lisan juurde tunnen tööjuures et on palavik ja veidi. Nõrkust sellel ajal
Hmmm… imelik. Minu elukaaslasel oli mitu juhust täpselt samade sümptomitega (iiveldus, nõrkus, külm higi) peale treeningut kui
polnud jõudnud kiirelt peale süüa midagi. Täitsa hirmutav, ei jõudnud enam seista, muidu oleks kokku kukkunud, lamas lihtsalt
põrandale pikali, t-särk külmast higist läbimärk ja oli samamoodi nagu sina “väsimusse suremas”…
Mina kippusin ka rasedana ära minestama. Näiteks käisin rasedate joogas ja siis sellise harjutuse ajal, kui pidi selili lamama.
See on iseenesest loogiline, sest laps surus ilmselt kuskile veresoonele.
Üsna tihti aga tahtis minestus tulla poes kassa järjekorras seistes. Üks kord oli nii, et tundsin, et enam ei suuda olla ja vaatasin
eemalt, kuidas teisel pool kassasid on nii mõnus pink, kuhu tahaks kohe pikali visata. Napilt sain kauba eest makstud, kuigi pilt
oli juba hägune ja siis kiirel sammul sellele ihaldatud pingile pikutama. Kuna mul oli seelik seljas, siis ei saanud jalgu üles tõsta,
aga mujal kasutasin küll seda varianti, et kui kõrvad kohisema hakkasid, siis kohe pikali ja jalad üles. Veri voolas pähe tagasi ja
sai edasi minna. Täpset põhjust ma teada ei saanudki, võimalik, et rauapuudus.
Mul käis ka pea ringi ja mónel korral viskasin pildi tasku..
See jâtkus seni kuni hakkasin Super Omega3 vitamiine
sööma. Siiani mingit jama pole, ei väsimust, ei paistetusi
ega midagi muud ja kaksikuid oodates on täitunud juba
33ndl 🙂 Küsi arstilt ehk soovitab Sullegi 🙂
Kui ma rase olin, siis oli mul ka pidevalt tunne et panen
pildi tasku. Kui lugesin midagi või pidin tööl numbreid
kokku panema, siis hakkas pea kohe õudsalt ringi
käima ja pidin maha istuma. Ega ka siis kohe asi
paremaks ei läinud, aitas see kui külma veega rätiku
panin otsa ette või kuklale. Halb hakkas teinekord ka
“lihtsalt niisama”. Mõned korrad sõitsime mehega
autoga ringi ja oli koguaeg jumala hea olla ja sekundiga
tundsin et nüüd on kõik, korral paningi pildi tasku ja
mehe sõnul hakkasin lausa tõmblema, kutsus kiirabi ja
kui see u 10 min hiljem kohale jõudis oli mul kõik ok.
Vererõhk normis, palavikku ja turseid polnud, arstide
sõnul lihtsalt mõnel niimoodi rasedus kulgebki ja
lapsele see liiga ei tee. Lohutan sind sellega et mul
lõppes see 6nda raseduskuu kanti 😀
Olen 25ndat nädalat rase ja raseduse alguses olid
samalaadsed olukorrad. Mitu korda juhtus poes, et
järsku hakkas ülimalt halb, jõud kadus, palav oli olla
aga samas külm higi, kõrvus hakkas kohisema ja lisaks
veel nägemine hägustuma. Ja tunne oli, et kohe kaob
pilt täielikult eest. Rääkisin sellest ka oma
ämmaemandaga ja ta ütles, et see normaalne. Kui
enesetunne halvaks hakkab minema, siis tuleb kas
kükitada või istuda, et vältida kokku kukkumisel
vigastusi. Pean tunnistama, et ma väga üksinda kodust
väljas ringi liikuda ei julgenud aga nüüd õnneks parem
🙂
Kui ma rase olin, siis oli mul raseduse algusjärgus täpselt sama teema. Mäletan, et pidin bussiga Pelgulinna arstijuurde sõitma ja
no lihtsalt bussipeatuses hakkas pea ringi käima ja silme eest kiskus mustaks. Istusin pingile ja seal ma siis olin niikaua kuni üle
läks. Aga päris hirmus tunne on see ausaltöelda. Õnneks mul ämm töötas haiglas ja nihverdas mulle pisikese rohupudeliga
nuuskpiiritust. Sellest ajast oli nuuskpiiritus mul koguaeg taskus ja päästis mind nii mõnelgi korral.
Isegi rasedana hambaarstitoolis hakkas pilt eest minema. Õnneks oli asjalik arst, kes aknad lahti tegi ja koheselt nuuskpiirituse
lagedale tõi ja käskis kõvasti nuusutada. Vastik oli, aga pilt tuli ette tagasi.
Mäletan kui läksin Szolnoki grillkana putkast kana ostma ja mõtlesin, et tagasi ei jõuagi- jälle kiskus pilti eest. Siis oli hea, istusin
kuskile aknalaua äärele nagu viimane kohalik parm ja kukkusin nuuskpiiritust nuusutama 😀 Aga muidugi sellel hetkel oli täitsa
savi, mis maailm arvab, sest hirmutunne on jube…
Täiesti tavalised ärevushäire sümptomid 🙂 Ma juba pea 10 aastat elanud ärevushäiretega, ei olegi koguaeg ärev vaid tuleb ikka
hooti. Isegi kui ise omastarust oled rahulik siis alateadvuses on ikka mingi asi mis seda esile toob. Südamepuperdused, külm
higi, pearinglus, jõnks käib kõhust läbi, värelev pilt, kõrvades vilin ja isegi nõrkus on kõik selle sümptomid (mul kõik esinenud
aegajalt). Olen ise aastaid maadlenud arstidega, et midagi mul ikka peab viga olema ju kui nii palju kaebusi. Selle peale vastas
arst, et kui inimene juba üle viie sümptomiga tuleb kaebama, siis on tõenäoliselt tegu ärevushäirega 😀
Ja kusjuures algas see kõik sellest, et avastasingi sellesamuse vilina kõrvades 🙂 Käisin kõik arstid läbi suure hirmuga, sest äkki
tinnitus kallal. Kuni ükskord jäin oma vilinat niikaua kuulama, et tekitasin endale sellega paanikahoo ja kutsusin kiirabi 😀
Hiljem siis tuli ka see diagnoos, sest EMO-s ikka vaadatakse kõik tervisenäitajad läbi.
Mul oli ka teise rasedusega sarnased anomaaliad. Aga
kadusid kuskil 16 nd nädala kandis ära. Ma ei tea vb oli
seotud veresuhkru probleemiga aga peale dieetravi
hakkas ikka parem st kadusid kõik probleemid. Ühel
korral paningi pildi tasku veel nii, et esimene laps oli
süles, õnneks mees oli lähedal ja reageeris kiirelt ning
pm püüdis nii mind kui last.
Mul oli samasugused surenkoheära hood, kui poissi
ootasin.
Mulle meenub, et mu vanaemal olid sellised
hood, tal aitas külma vee joomine sellel hetkel
ja istumine.
Mul ka rasedana alati sama asi, silme ees virvendab, kõrvus viliseb, õhupuudus, tunne, et kohe suren maha – ja tõesti, ei mingit
ärevust, lihtsalt nõrkushoog. Kipun kahtlustama, et vererõhk on kodus vedeledes või ka muul ajal vahepeal hooti liiga madal.
Arsti juures on väike ärevus sees, siis on reeglina normaalne või ainult pisut madalamapoolsem.
Teisel trimestril hakkab see “pildi tasku paneku tunne” taanduma, on vaid üksikud korrad olnud. Arvatavasti läheb ka sul
lähiajal paremaks.
Kui sul mõnel tuttaval on vererõhu aparaat olemas, laena mõneks päevaks, vaata, mis numbreid kodus olles näitab, mul on
kunagi rasedana kodus olnud isegi 40/80.
Mul on 3 last ja neljas rasedus käsil, seega võin täie kindlusega väita, et see ei ole rasedana midagi erakorralist ja ohtlik on vaid
siis, kui tõepoolest valel ajal ja vales kohas pildi tasku paned.
Mul oli sama jama, aga minul avastati lõpuks, et mandlid on oma elu ära elanud. Nüüd olen nagu teine inimene.
Ärevushäired/paanikahood ei väljendu sellega, et sa mööda tuba kisades ringi jooksed o_O. Endal näide : käed hakkavad
higistama ja hakkavad nö ära surema, pea hakkab ringi käima, õhku jääb väheseks ( see kõik 5 sekundi jooksul ), siis kaob kõik
sama kiirelt ja asendub meeletu ( ! ) iiveldushooga, niiet olen isegi näpud kurku lükanud, et sellega kiiremini ühele poole saada
aga tulemuseta. Iiveldus võib kesta mitu tundi või kaduda iga sekund. Minul on neid ärevushooge tekkinud erinevates
situatsioonides: üksi kodus mõnuledes, kuskil väljas süües, shopates, viimastel kordadel isegi olen öösel ärganud selle kõige
toimuva peale ja siis on tervel päeval kriips peal. Isegi kui iiveldused jms ära kaovad on keha sellest kõigest nii šokis ja väsinud,
et muud ülejäänud päevaga teha ei tahagi, kui et magada ja sellest tulenevalt on isegi tööpäevi vahele jäänud. Sellised hood
külastavad mind keskmiselt iga paari kuu tagant aga on ka aasta vaikust olnud ja siis iga kuu.
Varajane rasedus, St esimene trimester, mul oli eile nii
koristasin ja akki hakkas nii kohutaval t paha, kaed
varisesid, jalad olid norgad ja kohutav hakkas olla, aga
see on hormoonidest, ka kiirendatud hingeldamine.
Ka raua puudus tekitab samu sumptomeid ja
kohutavat vasimus, aga rauda pead arstil laskma valja
kirjutada oige annuse, sest liiga suur annus rauda
varajases raseduses pole soovitatav.
Kui vereproovid on korras ja vererohk norm, siis
toesti vist ainus suudlane hormoonid.
See koguaeg iiveldamine peaks varsti paremaks
minema, mul 15 nadalat ja toesti saan paremini suua ja
juukseid jalle pesta, ilma et sisikonda valja ei oksenda.
Aga hommikul vara ajab ikka korra oksendama, eriti
kui ruttu voodist valja tulla ja kohe ei soo.
Minu sõbrannal oli kolmanda rasedusega nii. Pidevalt pidi nuuskpiiritust kaasas kandma ja see ka polnud alati abiks, vahepeal
lendaski kokku. Üksi kuskil käia ei julgenud, ainult koos mehega. Aga kõik oli korras, lihtsalt mingi eripära 😀 laps oli ka terve.
Tegelikult on paanikahoog ja
ärevushäire 2 erinevat asja:
paanikahooajal on see nagu sa editis
ütlesid: “Kui ma ütlen, et mul on
suremise tunne, siis ma ei mõtle
seda, et “appi jooksen paanikas ringi
ja suren”. Ehk siis jah, oled
paanikas siis jooksed ringi ning oled
muidu segi.
Ärevushooajal ei lähe inimene
paanikasse vaid hakkab endamisi
mõtlema ja just samu asju läbi elama
nagu sinu selles tsitaatis: “Mõnikord
lisandub sellele südamepuperdus, käte
värin ja see, et isegi lugeda ei saa
korralikult, sest tähed ekraanil
virvendavad.” Analüüsid sh on korras.
Ja “Aga kõrvades viliseb ja natukene
on aeg-ajalt hirm, et ma ära suren,
sest selline äkiline nõrkus on
natukene jube küll. Lisaks ajab see
mind isegi natukene hingeldama.”
Palun ära pea ärevushoogu milleski
selliseks, kus sa jooksed mööda seinu
üles, katkud juukseid välja, karjud
appi jms, see on juba paanikahoo
“kõrgem tase”. Ärevushoog on
aeglaselt kulgev ja süvenev, mis
tekib pikemaajalisesest murelikusest
(“Kas mu rasedus kulgeb hästi? Kas
Tema süda ikka lööb?”). Kõvasti aitab
vastavate hormoode vabastamisele
kaasa “Kiirabihaigla” maratonid ning
mõte, et sa saad alles reedel arstile
ning senikaua on sul midagi viga. Üks
sümptom tekitab järgmise ning seda
ärevushoog endast kujutabki. Ei
mingit paanikat. Lihtsalt ridamisi
esinema hakkavaid sümptomeid nagu
minestustunne, nõrkus, käte värin,
külm higi jms. Ja eks sa tunnista, et
sa oma praeguse raseduse pärast mitte
üldse ärevust ei tunne ning kõik need
aparaadid ja visiidid on mitte sinu
südamerahuks vaid “ah teate, peab
käima, ma ise ei tunne küll mingit
ärevust sp” 🙂
No ma ei tea, ei tunneta ise küll mingit otsest ärevust. Peale lootedoppleri soetamist on küll süda rahul – tean ju et süda lööb 🙂
Kelly, sinu postitusele tahaks kahe käega alla kirjutada. Mul on diagnoositud psühhiaatri poolt ärevushäire ja võtan selle
raviks igapäevaselt ravimit. Ka praegu, raseduse ajal.
Hakkasin juba eile, peale Malluka postitust, kommentaari kirjutama, aga siis tuli edit, et “pole mul mingit ärevushäiret ja
paanikahoogu” ja loobusin.
Mallukas, teame ju küll, et sinu arvamust millestki on päris raske ümber kujundada, kui sa oled endale asjadest juba mingi
ettekujutuse loonud. No näiteks see “appi jooksen paanikas ringi ja suren”. See on ikka nii vale arusaam sellest, mis toimub
ärevushoo või paanikahoo ajal 🙂 Tõsi on ainult see osa, et inimesel reaalselt tekibki surmahirm. Ärevushoo ajal oled sa
tegelikult nii nõrk, et ei jaksagi ringi joosta. Hea, kui püsti jaksad seista. Mingist jooksmisest ei ole siin juttugi.
Sa ju läksid Sensusesse nõustamisele ka? Käid sa seal endiselt? Kui käid, siis räägi sellest oma psühholoogiga/psühhiaatriga ja
ma millegipärast usun, et ta kinnitab ärevushäiret.
Oeh, ma ei tea, kas ma pean veel kirjutama, aga ma siis kirjutan – mul ON OLNUD ärevushäire ja paanikahoog. Ma TEAN, mis tunne see on. Need EI OLE sama asi. Kui ma veel ühe korra seda kirjutama pean, siis ma hakkan vist appi karjuma. Ei kinnita ükski ekspert mu ärevushäiret, sest mul ei ole ärevushäiret. Rasedusaegne minestus ja nõrkus ja peapööritus on väga levinud asjad. Sa võid nüüd muidugi öelda, et neil kõigil on ärevushäired, aga ma siiski julgen kahelda.
Sensuses ei ole ma muidugi kordagi käinud, ei ole plaanis ka külastada.
Ma ei tea, miks pooled mu lugejad nii ärevad on, et kohe mulle mingeid ärevushäireid küge tembeldada tahavad 😀
Usun, et siit nagunii advekaatset
vastust ei saa.
Käid arsti juures, mõõdab vererõhku
vb võtab ka üldvere ning lase ka siis
rauataset kontrollida.
Usun, et seal saad oma vastuse ja kui
tõepoolest mingit anomaaliat
füüsiliselt ei leita, siis tuleb
lihtsalt oma mõtetega tööd teha ja
ongi kogu muusika 😀
Muus osas ilusat raseduse aega 😀
No ma ei tea, klassikalised raseda sümptomid need küll ei tundu 😛 Pearinglust võiba ikka esineda järsult tõustes jne aga käte
värisemine, südame puperdamine, nägemishäired ei tohiks küll väga raseda sümptomid olla… Arst ei ole ja diagnoosi ei pane aga
lase kindlasti uurida, milles asi … Sõber google paneks diagnoosiks ärevushäire, depressioon, kilpnääre, aneemia, verevarustus,
vererõhk…
Proovi puhata palju 🙂 Loodan, et varsti läheb kergemaks 😉
No tänu sellele dr googlele neid ärevikke nii palju ongi. Minul sama asi läbi elatud ja ka ämmakas ütles mulle et see on täiesti ok ja
läheb mööda- läkski. Enne minestamist tekibki üldjuhul õhupuudus, pilt hakkab virvendama ja käed värisema. Ajju ei jõua lihtsalt
piisavalt hapnikku. Kui see tunne peale tuleb siis tuleb lihtsalt kiiresti istuda või pikali heita, siis läheb üle. Ma olen elu jooksul
mitmeid kordi minestanud ja iga kord enne kokku kukkumist on samad sümptomid olnud. Ja ma ei ole ärevik ega aneemik. Ei ole
vaja üle mõelda ja inimest hirmutada.
Poja tuleb 😉
Madala veresuhkruga on samuti kätevärin, külm higi ja
kokkukukkumise tunne
Täiesti teemaväline küsimus, aga
kuidas toimis Warpaint`i
hambavalgendus? Kas see toode on oma
37 eurot väärt? 🙂
Ma teen varsti sellest postituse ka 🙂
Mul on täpselt sama teema juba pikemat aega, võiks öelda, et kuid
juba. Iiveldab, pea käib ringi, pilt kaob eest ära, nõrkuse tunne, käed
värisevad ja süda puperdab jne jne. Olgu mainitud et olen 14 ja
rasedust vms mul küll küljes pole ?? Arsti juures olen ka käinud,
tema midagi kuskilt ei leia ja ütles, et lihtsalt raua puudus, sõin 1 kuu
tablette ära, rohkem ei viitsi lihtsalt, maitsevad ka kohutavalt, tegelt
pidin 3 kuud sööma aga no ei viitsi, pealtnäha need niikuinii ei aita. Noh
ja nii ma siin suren päevast päeva, on häid päevi, halbu päevi, elu nagu
Ameerika mägedel ?
Mul sinu vanuselt oli sama asi, minestasin ikka ära ka.
Käisin uuringutel ja arst ütles et kasvuperiood. Okeii.
Nüüd olen kohe 20 saamas ja endiselt vahest tunne et
viskan pildi tasku,siiamaani olen kohe istuma saanud
kui see tunne tekib(süda hakkab pekslema,käed
lähevad higiseks,kuumahood jne)
Rauatablettide mõju ilmnebki kõige varem alles kuu
pärast, et keha midagigi tunneks oleks tõepoest vaja
vähemalt kolm kuud neid võtta. Väsimus ja kõik muud
ongi rauapuuduse tunnused, võta ikka oma lisandeid
edasi! 🙂
Mul oli kogu raseduse väitel madal
vererõhk , ehk kui hommikul esimese
asjana jätsin söömata, siis oli
peavalu jne, nagu selgus hiljem siis
ka veresuhkur on alla normi kohe .
Hommikuti soovitas mul ämmaemand juua
kohvi( jooki, kuna kohvi ajas südame
paha just raseduse ajal) et oleks
parem, see aitas 🙂
Tegemist ilmselt ikkagi madala
vererõhuga, sellele viitab ka
tavaolekus natuke kiirem pulss. Kui
rõhk liiga madalale langeb, siis
võibki tekkida iiveldus, pearinglus,
kattuda külma higiga ning tihtipeale
võib ka nö pilt tasku minna. Järsul
püsti tõusmisel tekkiv pearinglus on
samamoodi madalama vererõhuga seotud 🙂
Mul on samad sümptomid tasakaalukeskuse häire tõttu.
Ma ei tea muidugi kas seda rasedus mõjutab, aga tasub
seda arstile mainida, äkki on sama asjaga tegu. Selleks
on tabletid olemas, mis rõhu sisekõrvas taastavad ja
tasakaal normaliseerub 🙂
Ärevushäire ei käi alati paanikaga käsikäes. Ärevushäire minul on täpselt selline syda puperdab käed hakkavad higistama, pea
käib ringi, minestamise tunne, mõne aja pärast läheb mööda. Teinekord, kui tunned end nii proovi palderjani tabletti, halba see
sulle ei tee, teeb rahulikuks. Mina ka paanikasse ei lähe, aga samas on alati tunne, et mis nyyd!
Sry et jälle pakun sama asja:)
Ma ei hakanud neid kommentaare lugema, aga äkki on asi rauavaegusaneemias? Minul on need sümptomid olnud 8 aastat. Olen
korduvalt täiesti kokku kukkunud, pidevad pearinglused, silme ees läheb mustaks, süda läheb nii pahaks, näost muutun täiesti
surnuks, meeletu nõrkus ja uni koguaeg. Selguski, et mul on rauavaegusaneemia. Vahel läheb paremaks, vahel mitte…nii kui
ravimite söömise lõpetan on jälle jama. Kusjuures ma söön meeletult rauasisaldusega toite, ei aita seegi. Aegajalt kontrollis käies
selgub, et hemoglobiin on korras (kui verd võetud näpu otsast) ja kui arst laseb veenist võtta, et täpsemaid andmeid saada, siis
selgub, et isegi kui hemoglobiini näit on normis, siis ferritiin ja muud näitajad on täiesti madalad, ehk minu rauadepood on täiesti
tühjad. Otsitakse juba 8 aastat sellele põhjust, miks mu organism rauda ei omasta, aga siiani tulutult. Käinud olen selle murega
günekoloogi kui ka hematoloogi juures ning ka sealt ei ole põhjust selgunud.
Need spirulina tabletid äkki tekitavadki kõrvaltoimena neid sümptomeid? Paljud looduslikud ained ei ole kõigile ühtemoodi head
ja mõnele on hoopis vastunäidustatud.
Pearinglus on juba enne nende tablettide kasutamist.
Ärevushäire. Kannatan seda koguaeg 🙁
Ütlen sajandat korda, et see ei ole ärevushäire 😀
Tōesti vōib olla spiruliinast. Ise ka tarbin neid aga
üks tark aparaat selgutas välja, et ma ei tohi mitte
vōtta kaks korraga vaid mulle piisab ühest. Topsiku
peal on kirjas 2tbl korraga. Muidu hea kraam,
toimib tōesti aga kogus sobib inimestele erinevalt.
Nagu öeldud, siis spiruliina kasutamine mu enesetunnet mõjutanud pole – kõik sümptomid on juba jupp aega olnud.
Mul oli ka raseduse ajal nii. Väga ebamugav
nähtus!! Oled kontoris laua taga ja järsku
selline tunne, et nüüd on kõik ja kohe pilt
taskus. Ei mäleta väga, mis aitas… magus vist…
hoidsin kogu aeg pähkleid ja kuivatatud
puuvilju ligi.
Jõudu, Mallu!!
Selline asi võib täitsa kõrgest vererõhust olla,et muidu
korras aga mingi hetk flipib ära..mina sain kõige
nõrgemad rohud vererõhuga,et kui teadsin,et ees
ootab kodust väljaminek siis hommikul võtsin tableti
ära
Mul tädil olid sellised sümptomid siis kui tal oli
tasakaalukeskuse häire. Spets tablakatega sai korda.
ma kasutasin homöopaatilist ferrum
phosi ja coca-colat 😛 vereõhk läks
lampi vahel alla, tavaliselt siis kui
kusagil teises linna otsas vihma
sadas või äikest lõi, mis siis et
lähimas ümbruses päike paistis ja
tundus, et kõik on ilus.
Ei ole paanikahäire..:) Võib olla seotud nt kilpnäärmega ka.. Kahtlustan aga siiski, et see rasedusega seotud. Nt rauapuudus või
midagi muud. Mul on ka selliseid hoogusid..:)
Paanikat ma küll ei tunne ja klipnäärme suhtes tehti mulle juba kõik analüüsid ka teist korda – sellega ka kõik ok. Vereproov ei tuvastanud ka rauapuudust.
Siis ma arvan, et see normaalne..ebamugav aga normaalne. Tunnen ise ka igasuguseid veidrusi ja üritan harjuda..
Mul oli samamoodi. Silme eest läks pidevalt suvalises kohas mustaks(nt kassa järjekorras või siis teed ületades).
Üleni külma higine…see oli jõhkralt rõve.
Aga mind ei aidanud miski….mingi poole raseduse pealt läks üle
Kanna endaga vett kaasas, see mind aitas.
Minul tekivad sellised asjad (ka ilma raseduseta) raua
puudusest. Kirjelduses tundsin kohe ennast ära.
Proovi, halba see ei tee!
Mina küll ei usu et tegu paanikahäirega on. Ma olin raseduse ajal 4 esimest kuud samasugune- pidi pidevalt joogipudel kotis ja
pink/tool silmapiiril olema. Ka tekkis enne hoogu külm higi ja silme eest virvendas. Ise arvasin et asi vererõhus. See läks õnneks
üle lõpuks. Aga ma üldse suur minestaja. Paanikahäiret olen teistel inimestel näinud, ise ei ole kogenud. Aga see on ikka natukene
midagi muud.
Minul diagnoositi sarnaste sümptomite järgi ärevushäire, ehk tegemist võib olla paanikahooga. Proovi algatuseks see test ära
täita: https://www.kliinik.ee/testid/arevuse_test
Mul on olnud paanikahoog korra elus ja see on ikka sootuks miskit muud.
Minul viitasid samad sümptomid
rauapuudusele. Ämmakas kirjutas
Retafer tabletid välja ja mure kadus.
See üsna levinud rasedatel. Kas
vereanalüüsid korras olnud?
Analüüsid olid korrras jah.
Mul oli sama teema, ainult, et ilma
raseduseta. Tuli välja, et rauapuudus ja D
vitamiini puudus. Hakkasin
tervisepüramiidi R.A.U.D tablette võtma
ja D vitamiini lisaks ja paari päevaga
kadus see suremise ja pearingluse tunne
ära.
Pluss veel see ka, et mul olid ka kõik
proovid korras. Lihtsalt see raud ja
D vitamiin olid normi alumises
otsas ja kohe mõjutas nii tugevalt.
Ma usun, et see on siiski seotud kuidagi rasedusega ja loodetavasti saad jälile mis põhjus on. AGA ma lihtsalt pean mainima, et
äkki on tegu ärevusega? Mul endal on ärevuse ja paanikaga probleeme olnud ja su kirjeldus vastab 100% sellele, mida mina
tundsin, kui lampi selgest taevast paanikahoog peale tuli. Ja ma tõesti tean, et see TÕESTI tundub nagu hakkaks kohe surema…..
😀
Aga ma ei tunne paanikat ega ärevust, ainult nõrkust 😀
Kahjuks seda ei tunnegi,elasin selle paar kuud
tagasi sõbranna näol üle,lihtsalt lambist tekkis
õhupuudus,südamepuperdus ja kukkus
kokku,kutsusime kiirabi ja ta seletas et sellised
hood tulevadki lambist.Loodan et sul seda ei ole
aga uuri arstilt selle kohta kindlasti! Ilusat ootust
🙂
Ärevushäirel ja paanikahäirel täpselt samad
sümptomid. Isegi kui sul on kõik vaimselt
korras, võivad need esineda. Eriti raseduse
ajal, kus tegelikult ikka on oma varjatud
mured ja hirmud.
Nagu öeldud, mul on elus paanikahoogu olnud ja see on siiski midagi muud.
Sa oma hirmu ja paanikaga teedki asja
hullemaks..ärevushäire vms.
Ma ju ei lähe paanikasse 😀
Kõlab nagu paanikahäire sümptomid.
Minul oli ka teise rasedusega nii, pidevalt tahtis pilt ära minna. Kõik analüüsid olid korras. Tahtsin lausa nuuskpiiritust osta, aga
apteeker laitis selle mõtte maha, et rasedale pole see hea, ja sain mingi nohupulga mentooliga (nagu see kuldse tähega salv) ning
nuusutasin siis seda, kui pilt kiskus ära. Samamoodi hakkas iiveldama, külmavärinad, külm higi ja süda tagus. Ja külm gaseeritud
vesi aitas ka
Täpselt sama jama. Vahepeal on nii hea oll. Ja
siis järsku on elu halvimad minutid. Vahel
tundub diivanilt püsti tõusminegi nagu
maratoni jooksmisega. Siiani on aidanud vaid
korralikult kõhu täis söömine. Aga katsu sa
süüa kui enesetunne nii halb on. Mul rasedust
hetkel 14 ndl.
Minul on halb ainult väljas jalutades,kodus seda pole õnneks olnud.Kõndides tekib raskustunne rindade vahele,pea hakkab ringi
käima pilt eest ära kakkuma ükskord poes läksid ka kõrvad lukku. Käisin ka arstil,et südant kotrollida oli korras.
Äkki peaksid kontrollima kui hästi su süda rütmis püsib?