Jäime ühe kaasrasedaga arutama, et huvitav, kui suurt osa mängivad lapse saamisel geenid. Kas te olete kuulnud seda, et naise sünnitus pidi olema umbes samasugune, nagu ta emal? No mina olen ja meie suguvõsa puhul võiks paika pidada küll. Kui mina kannatasin sünnitusel paar-kolm tundi, siis mu emal läks minu ja vennaga isegi vähem aega.
Samamoodi öeldakse, et kui ise olid väiksena rahulik beebi, et siis on sul ka. No nii mina kui Kardo olime titana üsna rahumeelsed ja leidsime vist mõlemad, et ööd on magamiseks ja nutta väga ei viitsinud. Just täpselt säärase beebi ka meie saime. Ma reaalselt mäletan vist ühe korda, kus Mari nuttis rohkem kui kümme minutit ja siis ma olin ka valmis ära surema või kiirabi kutsuma, sest ma olin surmkindel, et tal on mingi sisemine vigastus, sest MIS LAPS NUTAKS NII KAUA ILMA PÕHJUSETA?! Tegelikult eks ta teinekord ikka korraks tihkus, aga sellist nuttu ja röökimist me kuulda ei saanud. Noh, välja arvatud praegu, mil Mari teavitab meid igast ebameeldivast elukorrast mõnusa ja läbilõikava kriiskega. Aga öösel ärkamised? Lõputud nutuhood? Sellest ma küll miskit ei tea.
Igatahes mõtlesin, et kuna mu lugejate hulgas on palju beebiemmesid, siis kas te küsiksite oma ema käest järele ja siis saaks statistika koostada, et kas see vastab tõele. Ehk siis, kas teil oli sama raske/kerge sünnitus nagu teie emal. Ja kas teie laps on samasugune, nagu teie beebina?
Ja kui ma juba siin titeemasid painan, siis kui keegi mäletab, siis kas teil olid beebi südamelöögid alla või üle 150ne? Meil beebigrupis käib praegu arutelu ja paistab, et enamasti peab paika see, et kui löögid on üle 150ne, siis on oodata tüdrukut? Rääkige oma kogemusest kah 🙂
69 kommentaari
Apppiii see loos on täpselt meile. Meiemeie meie soovime. Väga kohe. Peale poja sündi vajab tütar ( 31,jaan saab 8) mega palju minu tähelepanu. Ja kuna ta meil meeletu preili olemuselt siis oleks see täpselt meile. Nii et me soovime väga väga väga kohe loosis osaleda.
Minu 7,kuune piiga on nagu raamatu tita.
Sünnist saadik. 2. Esimest kuud söi ja magas.
Nüüd juba mängib omaette ja nutab pm ainult
siis kui kõht tühi v tõesti väga igav. Mitte
ühtegi unetut ööd pole olnud. Ja ema rääkis, et
ma olin väiksena samasugune. Ta vahel ikka
ütleb, et kui kõik lapsed oleks sellised nagu
mina väiksena oleks lapsi palju rohkem. Ma
võisin mitu tundi üks mängita nii, et ei teinud
piiksugi. 🙂
Südamelöögid on kõrgemad siis, kui
laps parajasti mõõtmise hetkel
liigutab. Madalamad siis, kui ta
magab. Sooga pole siin mingit
pistmist – mõtle ise, kuidas saaks
kellegi sugu südant kiiremini põksuma
panna 😀 Minul nii poiss kui tüdruk,
poisi südamelöögid OSCARis olid 175,
tüdrukul 165. Poissi sünnitasin 5h,
tüdrukut 3h – mõlema puhul hakkas
sünnitus lootevete tulekuga ja oli
väga kiire-kerge. Emal on kolm last
ja sünnitused olnud 10-20h ehk
tüüpilised keskmised. Samas mul on
õde, kes sünnitas oma last 36h!
Lõpuks ikka sünnitas ise, aga väga
raske ja komplikatsioonidega oli.
Seega ebaloogiline see geenide
seostamine ka, vähemalt meie näite
põhjal.
Ema sünnitas kõik kolm last nii 7 tunniga. Mina
sünnitasin esimest last 45 tundi ja tehti erakorraline
keiser. Teist last sünnitasin 31 tundi. Mõlemal olid
südamelöögid üle 150ne ja mõlemad on tüdrukud.
Meil olid ikka väga erinevad. Mina esimese lapse ootel
lootsin väga, et mul läheb sama kergelt kui mu emal.
Tal kolm sünnitust ja kõik tulid nagu mööda minnes
välja, mingit valu ega kaua kannatamist. Mõne
minutiga olid lapsed käes. Minul aga nii lihtsalt ei
läinud☺ esimesega läks kokku 24h ja teisega 20h. Ja
see ka põhjus miks meil kolmandat ei tule☺☺
Mu emal oli 4 sünnitust. Kõik olid kerged, st läksid
kiiresti. Minuga ja viimasega olid väiksed nn
komplikatsioonid. Mina olin tuharseisus ja sündisin
paigast ära puusaga. Ja viimasel oli nabanöör poolteist
korda ümber kaela. Minu paigast nihkunud puus oli
arstide süü, kuna sünnitegevus hakkas peale ja olin juba
sünniteedes, kui ema sunniti käima ja taheti mind nn
säilitama hakata. Kuna nende arvautuste kohaselt
oleksin pidanud veel kuuaega ema kõhu sisemust
vahtima. Ametlikult kirjas olen enneaegsena, aga kuna
mu ema teab millal mu isast rasedaks jäi ja tüüp peale
seda leebet tõmbas, siis jah.. Minu enda 2 sünnitust on
olnud mõlemad rasked ja teisega kaotasin 2l
verd.ajaliselt kõige pikemad ei olnud aga muud
komplikatsioonid olid eluohtlikud. Rasedused ise aga
kerged.
Minu emal oli neli sünnitust (kõik tüdrukud). Neist 2 olid keerulised, esimene ja teine, esimene seetõttu, et noh, see oli esimene
ja pikk, teine seetõttu, et beebil oli nabanöör valesti ja kuna tol ajal ju ultraheli ja keisrit ei tehtud, siis tuli tal see laps, noh, mina
välja punnitada. Ülejäänud kaks olid lihtsad ja jube kiired. Kusjurues veed tulid tal kõigiga kenasti ära, kas siis kodus või haiglas.
3 last olid ülirahulikud ja noh, siis olin mina, kes vahetas öö ja päeva ära, keda valdasid hüsteeriahood kuni 7nda eluaastani.
Mu abikasa oli peres ainuke laps ja samuti ülirahulik.
Minule endal on 2 last. Esimene (poiss) sünnitus oli pikk ja keeruline (olen ka ise pisike). Veed tehti lahti, sest sünnitegevs ei
edenenud. Beebi ise oli nagu beebi ikka, nuttis ja naeris vastavalt vajadusele. Ka teda vaevasid hüsteeriahood, seda
vahelduva eduga siiani (nüüd on ta 4). Teine beebi (tütar) sündis aasta tagasi. Temale tehti erakorraline keiser, sest laps oli
tuharaseisus, mida avastati alles laual sünnituse ajal (khm tänapäeva meditsiin my ass). Vaidlesin veel arstidele vastu, et mida
te ajate, et ma sünnitama hakkan, mul pole ju veel valuski ja veed pole ära tulnud. Noh, neid lihtsalt polnudki, üldse…. Beebi
aidati välja ja nii rõõmust ja rahulikku plikatirtsu pole mina veel näinud. Ta on kohe üks õnnelik beebi. Jah ta jonnib ja tujutseb
ja solvub vahel. aga on rahulik.
Kokkuvõtvalt arvan, et geenid mängivad olulist rolli küll lapse iseloomu osas (aga ka siis ei tea ju kunagi, mida geeniloterii sulle
keeruatab ja kellelt midagi võetakse, täitsa võimalik, et välja löövad vanatädi Maali komme öösiti teepidusid korraldada või
isapoolse vanaema armastus sukakudumise vastu), kuid mitte sünnituse juures. Sünnituse kulu määrab ikka naine ise, võrdlus
ongi minu enda teine sünnitus ja minu sünd. Nii ema kui ka mina rahmeldasime ulmeliselt palju nende raseduste aeg. Arvates,
et see ehk vananaiste jutt on, et rase ei tohi käsi kõrgele tõsta ja raskusi tõsta jne…. Ei ole vananaiste jutt, täitsa tõsi on….
Ma ei usus eriti seda värki nii nagu emal nii ka tütrel
Või nagu ise nii ka su laps.
Seda usun küll, et kui rahulik sa raseduse aeg olid näed
seda oma lapse pealt . See on küll paika pidanud.
Emal mõlemad rasedused lihtsad ja kaalu juurde ei
tulnud üle 10kg ja sünnitused ka lihtsad.
Õega mõlemad võtsime kõvasti üle 15kg juurde
esimeste rasedustega ja mõlemal oli ka raske sünnitus.
Minul läks asi keisrini välja.
Õel tein sünnitus läks libedamalt aga nt kaalu kogu ikka
palju juurde.
Minul teine rasedus kandis üle ja läks ka keisrile.
Olime olnud õega mõlemad mega rahulikud ja
korralikud unekotikesed ?
Õe esimene oli ikka üleval öösel. Teist ma ei mäleta.
Minul esimese tütrega oli nii ja naa. Pigem oli öösel
norm magaja aga alati kui öösel süüa tahtis pidi ka
pampersi ära vahetama.
Teine neiu mul magas ja läbi une ludistas ja magas edasi.
Kuid siiski ärkasid öösel. Õnneks ma pole pidanud
kogema neid jubedaid gaasi valusid ja koolikuid. Ptui,
ptui, ptui. Sõnusin raudpolt ära, nüüd kolmandaga saan
kõike kindlasti tunda ? Ptui, ptui, ptui.
Südamelöökidega läks täpppi!!
Emal mul mõlemad lapsed tulnud keisrilõikega,
esimene kuna emakas ei avanenud piisvalt ja teine ehk
mina lihtsalt selle tõttu et tol ajal tehtigi teisele,
kolmandale jne lapsele keiser kui esimene oli keisriga
tulnud. Mina aga sünnitasin ise – haiglasse jõudes oli
avatus 4 cm ja poolteist tundi hiljem oli laps käes.
Mina olin lapsena ja beebina väga rahulik laps ja
õnneks poja ka rahulik. Misasjad need magamata ööd
on? 😀 Ehk siis see osa peab paika
Südamelöögid raseduse ajal järgmised:
16 ndl 153-160
20 ndl 140-145
24 ndl 135-141
28+6 138-146
33+6 157-164
38 ndl 125-131 ja edasi rasedaraamatusse pandud
lihtsalt KTG, ma ei oska selle pealt midagi välja lugeda
😀
Tundub, et mul olid nad küll üsna kaootilised ja ei sealt
aru saa kas poiss või tüdruk
Ei olnud mingit seost.
Emal läksid kõik väga hästi, õel samuti. Minul oli esile kutsutud ja 20+ tundi valusid ning lõpuks kuidagi vaakumiga saadi
hakkama, päris keisriks ei läinud. Samas rasedus oli vastupidi – kõik oksendasid ja oigasid, minul polnud hommikuiiveldust,
üldse mingit iiveldust, ainuke vaevus oli abstsess, mis tekkis 8ndal kuul ja tuli haiglas lahti lõigata ja seljavalu 9ndal kuul.
Ema kõigutas peale minu sünnitamist voodil istudes
jalgu, vahtis aknast välja ja ootas, et mind tema juurde
toodaks (oh õnnis Nõukogude aeg). Ise pääsesin ka
sünnitades üsna kergelt, paari õmblusega. Lapse sain
kätte miski 6h, kuratlikult valus oli küll ja üle
sünnitusmaja kisa tegin kah 😀
Kõhus olid tal südamelöögid 160+ ja täitsa poiss on 🙂
Aa ja üsna rahulik laps on mul 🙂 eks ta aeg ajalt teeb ikka
kisa ka, aga muidu on küll inglikene.
Gaasid sai “tänu” Minisun D-vitamiinile ja need kadusid
kohe, kui vitamiini andmise lõpetasin.
Minu peres see paika ei ole pidanud. Ema sünnitas mind 19
tundi ja sai 28 õmblust. Olin olnud üsna püsimatu ja hull laps.
Samas ise läksin kella neljaks haiglasse öösel ja tuhuvalus olid
nagu kerged gaasivalud, magasin need kõik maha ja kell 10
hommikul ärkasin üles, tundsin, et nüüd on aeg käes ja 10 min
ning 2 pressi hiljem oli tütar sündinud. Laps on super rahulik,
magas kuuselt juba 12 h ööund ja hetkel 2 aastasena on ta
samuti rahulik, hea unega ning oleks tegu nagu väikese
täiskasvanuga. Täielik vastand mulle 🙂
Löögid olid 140 juures. Plika.
Ja plikad mul
3430/53
3175/51
2650/49
Ma olin 4.2 kg old ja mees 4.6 kg syndides. Niiet nohhhh,
ma sain ikka väga okeid pambud ?
Ema sünnitas minu 6 tunniga,olin väga rahulik
laps.Olen oma emale ainus laps. Minu tütar
(esimene) sündis 19 tunniga. Tütar oli üsna
rahutu,nuttis palju, magas pahasti. (Olin ise
närviline ja põdesin SJD d) Kui ennast korda
sain,rahunes ka laps ja kõik läks paremuse
poole. Südamelöögid tüdrukul kippusid olema
küll sinna 150kanti. Teine laps (poeg,kaalus
sündides peaaegu 4,5kg) sündis 6 tunniga.
Väga rahulik laps (ise olen ka ilmselt veidi
rahulikum).Magas hästi,nuttis beebina vähe.
Ja tõepoolest,enamasti olid ta südamelöögid
alla 150 . Mine tea,kus siin mis paika peab või
ei pea. Ilusat ootusaega.
Rasedused olid minul suhteliselt
kerged,tavalised vaevused. Minu emal aga oli
pidevalt minuga ära kukkumise
ohud,veritsused jne. Enne mind peetusid tal
kaksikud.
Mul oli poiss ja olid ka südamelöögid sinna 160+ kant.
Aga sünnitusest nii palju, et emal ja õel olid kerged sünnitused(mõlemad) aga mina vaevlesin üle 40 tunni vamõlem oma
esimest sünnitades. Hetkel mitu aastat veel kindlasti ei taha sünnitada ?
No meie sünnitused emaga väga erinevad. Ta ei
suutnud ka minu raseduse ajal mind eesootava osas
kuidagi lohutada, sest tema esimene sünnitus oli
kohutav olnud. Mul seevastu polnud hullu midagi,
isegi ühtegi valjemat häält ei tahtnud teha ja haiglasse
jõudmisest läks napilt 3h ja beebs oligi käes.
Absoluutselt ühtegi halba mälestust ei jäänud kogu
protsessist. Aga magamise osas.. No meie beebil üsna
halb ööuni, samas olevat olnud ka mul ja mu vennal
ning ka mu abikaasal. Et ses osas nagu peaks see
teooria paika.
Ema sünnitas 6 tütart, mina kuues ja viimane (5,5kg)
temal oli olnud vist lihtne, pole kuulnud küll midagi et
raskeoleks olnd.. Minul 2 poega ja mõlemad keisriga,
sest vaagen väike ja 4,5kg lapsed tahtnud mitte
kuidagi läbi mahtuda. Esimese poisiga polnd hulle
vaevusi raseduse ajal, ainult et kõht oli tihti toonuses.
Teise poisiga aga asi raskem, esimestel kuudel olin
paar korda tilgutite all, sest kõht koguaeg toonuses ja
siis nädalake haiglas ka istutud, suur ärakukkumis oht
oli. Voodireziimil olin pm. 5.kuust lõpuni välja. ? väga
raske oli. Mõlema rasedusega lisandus oma kaalule
23kg. Aga poisid kui ponksid, maailma ilusaimad?
Aga südamelöökide kohta öeldi vaid, et kõik on hästi
ja kui hästi, siis ma ei ole küsind ka rohkemat. Et nohh..
Ema ja tütre sünnitused ikka erinevad ☺
Päikest!
Meie pere puhul ei pea paika. Ema sünnitas mind 3-4 tundi, mina sünnitasin enda last 23 tundi kokku. Mina olin mega rahutu laps
(nii mu ema väidab), minu laps oli enamvähem ok….selle mõttes, et tal oli periood, mil ta kisas kui hull (2 näd-3 kuud ja kindlal
kellaajal) aga siis teadis arst rääkida, et “gaasid” 🙂 muidu oli beebina suht rahulik, et öösiti ikka sai magada ja nii 🙂
Koolikud ikka, kui kindel kellaaeg on. Meil oli sama. Kestis 4.kuuni.
Poega oodates olid südamelöögid 160-ne kanti aga
tirtsu oodates 140-ne kanti.Mul emaga erinevad
sünnitused.Mind sünnitas ligi ööpäev aga minu
mõlemad sünnitused 5h ning mõlemad on täpselt
tähtajaliselt tulnud 🙂 Tüdrukut sünnitama minnes
tundsin hommikul imelikult ja läksin haiglasse kus
taheti tagasi saata aga ütlesin et esimene sünnitus läks
suht kiiresti ja tänu sellele võeti õnneks
haiglasse(õnneks).1.poiss kaalus 3230g ja 2.tüdruk
3600g
Sünnitamise poolest läks meil emaga tõesti sarnaselt sest nii mina kui ka minu laps jäid sünnituse ajal
kinni ja oli vaja kõrvalist abi, et kõik õnnelikult läheks. Kuid samas on meie probleemiks vist see, et meil
sündisid ka suured lapsed. Aga kuna mu vanaema sünnitas isegi kuue kilose lapse siis võibolla võiks
öelda, et mingis mõttes see on ka pärilik. Aga näiteks rinnapiima osas, mu emal polnud ei minu ega mu
õega eriti piima aga mina olin selline lehmake, et jube kohe. Lapse iseloom on teine teema minu ema oli
beebina rahulik ja nii mina kui mu õde olime beebidena rahulikud aga mul endal on küll väike põrguline.
😀 Ta on juba pooleteiseaastane ja ma olen temaga ikka veel tundide kaupa öösiti üleval. Ja ma lugesin
enne su postitust ja muigasin selle juttu peale, et kuidas on võimalik, et laps ilma põhjusetta 10 minutit
nutab. Sest mina tean, et laps võib ka kaks tundi ilma näilise põhjusetta nutta.
Minu ema sünnitus kestis veidi üle 2h, minu
laps sündis 1.45-ga. Ja kui arstid olid alguses
üllatunud, et kuidas mul avanemine nii kiiresti
toimub, siis peale lauset, et mu emal läks ka
väga kiirelt öeldi, et siis on arusaadav.
Südamelöökide sagedus pidas ka paika, et on
tütar 🙂 Aga lapse iseloom on täielikult minu ja
mehe vastand…Meie olime mõlemad sööme-
magame lapsed. Tütrega nägime me esimesel
aastal ränka vaeva…nuttis palju, nõudis
pidevalt lähedust, protestis. Ei söönud, ei
maganud aga samas nüüd kahesena on ta väga
tubli tüdruk…et mine sa tea, äkki lõi pailapse
geen lihtsalt hiljem välja 🙂
Sünnitused olid sarnased. Ja praegu on nii, et esimene tütar on mehe koopia ja teine minu koopia. E siis lapsed on nagu öö ja päev
😀
Milleks salastatud beebigrupid kui sina pasundad seal
raagitava oma blogisse? Sõltumata teemast 😉
Arvad, et see on jube paljastav kellelegi, et oleme arutanud lapse südamelöögi ja soo seost? Sul vist väga igav 😀
Ma saan aaru, et oleks nimedega pannud vöi
screenshotid aga halloo.
Kadee oled v?
Absoluutselt mitte, mille peale ma kade
peaks olema?
Minu emal kestis esimene sünnitus, tema jutu järgi ligi
24 tundi. Minu sünnitus kestis 4 tundi. Meil siis ei pea
see paika, et emal ja tütrel sünnitused sarnased.
Südamelöögid on mõlemaga olnud vastupidised, ehk siis
löökide järgi oleks esimene pidanud olema tüdruk ja
teine poiss, aga tuli teistpidi 😀
Mina sündisin keisriga, aga mul mõlemad lapsed
loomulikul teel.
Mu emal oli olnud raske sünnitus ja mul oli ka. Mina
olin maailma rahulikum laps ja magasin nagu
tupsumumm oma uned- minu laps on mind aasta otsa
üleval hoidnud öösiti :S. Siit ütleks siis 50/50
Mul ka emaga üpris sarnased
sünnitused olnud. Emal oli esimene
24h ja teine 1h. Minul esimene 38h,
teine 7h ja nüüd mõne kuu pärast
kolmas tulemas – ei tea kas ikka
haiglasse jõuan 😛 Veed pole mul
kummagagi ära tulnud, seega arvestan
esimestest korralikest valudest aega.
Teine sünnitus oli ikka niiiiiii
palju valusam – kiirem ja
intensiivsem. Esimene laps vist
nuttis esimest korda kui oli üle
poole aasta vana ja kõht oli kinni.
Teine samuti ei nuta. Ei tea ma
gaasivaludest ega hammaste tuleku
valust midagi õnneks. Öösel pole ka
kunagi pidanud lapsega üleval olema.
Väga rahulikud, aga samas energilised
ja rõõmsameelsed lapsed, nagu ma
isegi väiksena olin. Südamelöökidest
ma ei hakka siia kirjutama, kuna ma
ise neid müüte ja igasugust
mambojambot ei usu. Mul vahet pole
kas poiss või tüdruk, ühtemoodi
peldik näen välja nagunii. Akne
möllab meeletult (mitte 4 punni
korraga vaid 400 ikka), kõht on
kõigiga üüüüratult suur ja ühe kujuga
olnud, oksendanud olen kõigiga
lugematuid kordi, venitusarme on ka
mul terve suguvõsa eest (teistel ei
ole, geenid my ass) jne.
Miks mu tekst nagu luuletus välja
näeb? 😀
Meie puhul ei pidanud paika, emal 1.laps 5 h valude algusest,
2.laps 3 h valude algusest- seevastu minul läks esimese (ja
ilmselt ka viimase) 36 h kuni lõpuks viidi keisrile…
Endal kolm last ning esimene sünnitus kõige lihtsam.
Minu puhul ei olnud nii, et teine ja kolmas laps
kiiremini ja lihtsamini. Vastupidi!!! Minu emaga hoopis
teistmoodi sünnitused. Südamelöögid olid nii poistel
kui piigal kuskil 140 löögi kandis.
Nii mina kui ka mees olime väiksena rahulikud
lapsed olnud.Seda on ka nüüd meie kahene
poeg.Ööd on ikka 12h magamist ja nuttu
kohtab me majas harva.Emal on kolm last,ei
ole minu teada ta ühtegi üle 6h välja ajanud 😀
Minu sünnitusvalud kestsid 14h ja siis tehti
ikka keisrilõige.Neid põrgupiinu ei taha enam
väga vabatahtlikult enam tunda,sest
valuvaigistit mulle isegi ei pakutud ja nn
naerugaas ajas mind ainult
närvilisemaks.Südamelöögid olid 146 mingi
aeg,see mul isegi üles kirjutatud.?
Sünnitustega peab paika, emal olid kiired ja kerged, minul ja õel samuti.
Beebide suhtes ei pea paika. Ema sõnul ei tea tema magamata öödest, gaasi-ja hambavaludest midagi, mina tean nendest liigagi
palju. Õde teab ka kindlasti emast rohkem, ei ole temalgi rahulikud ja vaiksed beebid/väikelapsed.
Minul sünnnitus oli 16h ja mõõdukalt valus.
Kui mu ema mind sünnitas tuli tall kell 11 kakahäda
kuna punnitades midagi välja ei tulnud läks haiglasse
igaksjuhuks ja pool kaks olin ma tal juba süles.
Aga mul emal kõik lapsed aina suuremaks läinud mina
olin 3500, järgmine oli 4200 , järgmine 4600 ja
viimane võeti keisriga varem välja oli 4300 ilmselt
oleks lõpuni kandes üle viie olnud .
Südamelöögid olid mu esimesel poisil 145.
Praegu 155 ja ka peaks poiss tulema.
ahjaa, südamelöögid mõlemal 140-142 ja poisid tulidki
sünnitused:
minu emal kõik sünnitused kiirelt tehtud. minul esimene väga pikk ja vaevaline, teine kiire ja korralik.
samas emal oli peale sünnitusi üsna korralik verejooks. mina pidin peale esimest sünnitust verest tühjaks voolama. napilt
pääsesin emaka eemaldamisest. teine läks juba paremini – ennetavad abinõud aitasid seda vältida. aga tõdeti, et see on tihti
nii, et ema moodi.
emal lapsed suht normaalses kaalus (esimene enneaegsena 2600 gr, teine 3400 gr ja viimane 3600 gr). minul esimene 3400
gr, teine 4300 gr.
lapsed olid emal kõik rahulikud. minul ka.
südamelöögid on mul mõlema rasedusega jäänud alla 150, või napilt üle selle. mõlemad poisid.
Minul on olnud kaks sünnitust ja kohe ootab ees kolmas. Esimene kestis 16 tundi ja oli algusest peale ilgelt valus. Teine jõudis
kesta umbes viis tundi, valus ei jõudnud veel hakatagi, aga tehti keiser. Ema ütleb, et temal olid üsna erinevad sünnitused. Mina
sündisin umbes 8 tunniga, vend ja õde sündisid kauem. Ema ütleb, et me olime kõik sündides üsna pisikesed, minul ja mu õel on
aga olnud suhteliselt suured lapsed.
Kui ema jutu järgi olin ma titena režiimil söön-situn-magan, siis ka minu esimene laps oli täpselt selline. Teine (see keisriga
sündinu) oli ka muidu rahulik, aga tahtis palju süles olla või vähemalt pidi keegi tal alati silmapiiril olema. Kui tualetti läksin ja ta
üksi tuppa jätsin, oli kisa lahti. Loodetavasti tuleb kolmas jälle esimese lapse moodi.
Mul kaks esimest plikad ja kui UH uskuda, on kolmas ka tüdruk. Esimesel kahel südametöö alati 150-160 kandis, kolmandal pigem
140-150.
Mina ka 2x sünnitanud.
Esimene sünnitus oli pikk, üle 24h, kodus tulid veed ja siis hakkas pihta.
Teise sünnitusega tulid ka kodus veed ära.
Sünnitus ise 7h pikk, kergem ja kiirem, aga palju valusam 😀
Ema sünnitas esimest last kokku 36h!!! 😀 Esimestest valudest siis .. lõpuks tehti veed lahti ja sai lapse kätte.
Esimene laps on püsimatu, suhteliselt rahutu ja ei püsi kuskil paigal. Beebina jorises rohkem, kui mõned teised lapsed, samas
midagi väga hullu ka polnud.
Teine laps on see eest väga rahulik laps.
Sünnist saati maganud terve öö ja magamata öödest ei tea ma seetõttu midagi 😀 ( seekord )
Südamelöögid on beebiraamatutes kirjas ..
Poisi ajal olid südamelöögid stabiilselt 143-147
Nüüd, kui tüdrukut ootasin, olid südamelöögid regulaarselt 153 löögi kandis 🙂
jah, emal 3 sünnitust. Esimene väga pikk ja raske, teine tunnike ja valmis, kolmas vist kõige hullem. Kõigil kolmel tütrel lapsed.
Esimesed kõigil pikad-rasked (minul lõppes keisriga, ainukesena meie suguvõsast). Teised lapsed on kahel meist, minul taas keiser
(plaaniline, seega mind vist arvestada ei saa), kuid õel tunnike ja valmis, just nagu emal oli! Kolmandaid lapsi ei planeeri keegi 😀
Mina olin olnud ideaalne beebi kuni aastaseni. Minu kaks last on ka olnud ülihead lapsed. Jonnimised tulidki ka siis kui juba
suuremaks said. Vot ma ei tea kuidas mu õdede puhul oli, kas nad olid head või ei (kipun arvama, et ei, miks muidu ma eriti eredalt
meelde jäin oma headusega, hahahha). Igatahes, ühe õe lapsed on kõike muud kui rahulikud sünnist saati ja teisel õel, noh, selline
vahepealne.
Ma olen 2 korda sünnitanud ja mu 2 sünnitust olid väga erinevad. Ja see tavapärane “teisega läheb palju kergemini” ei pidanud
minu puhul absoluutselt paika – teine sünnitus venis veel pikemaks kui esimene ja raskem/valusam oli ka.
Ema on 3 korda sünnitanud ja meie sünnitused on suht-koht erinevad.
Nii et meie näite puhul küll öelda ei saa, et geenid mingit rolli mängiks.
Laste puhul on meil nii, et esimene oli pisut rahulikum kui teine. Ma olin suht rahulik beebi ja mees ka.
Nii et ka siinkohal ei saa öelda, et geenid rolli mängiks.
Ma pigem usun sellesse, et raseduse kulg mõjutab beebit. Teise raseduse ajal olin ma palju närvilisem.
Samas ma ei tea, kas see ka 100% paika peab, sest meie 2. laps on lihtsalt väga teistsuguse iseloomuga. Ongi lihtsalt selline
käre ja jonnakas mutt sünnist saati ja see vist pigem tema iseloom.
Mu lapsel olid südamelöögid üle 150 ja oligi tüdruk 🙂
Minul oli kohutav kohutaaaaaaaaaaav sünnitus ja mu emal oli ka, aga jällegi mu õel oli väga kerge sünnitus, nii et ma selle peale ei
panustaks 😀
Usun et väikese lapse puhul hästi oluline graafik…kui see on paigas ja seda järgitakse on ka laps rahulikum 🙂
Mina olin väiksena ikka paras rahmeldis (mõtlen siis umbes 2 aastasena), aga minu laps on väga rahulik ja vaikne. Imikuna ta nuttis
õhtuti, kui olid gaasivalud.
Minu ema sünnitas esimese lapse 4 tunniga(2.laps 2h,
3.laps 45min ja 4.laps 6h47min), arvestatud siis koos
esimeste tuhudega. Mina see-eest sünnitasin oma
tirtsu terve ööpäeva, veed tulid ära kell 18:00 ja
sünnitasin 18:07 järgmine päev 😀 algusest peale olid
kõvad valud.. niiet mina leian, et see ei pea
absoluutselt paika, et emaga on sarnased sünnitused.
Mu ema sünnitas minu kiirelt ja õe samamoodi 😀 Meie suguvõsas naistel pole mitte kellegil veed ise ära tulnud vaid on haiglas
lootekott katki tehtud. See on meie peres kuidagi teada värk, et kui rase siis ah veed ngnii ära ei tule 😀 Ja minu esimene laps tuli
ka kiirelt. Ja teist lähen kohe kohe sünnitama. See reede on tähtaeg 😀 Eks näis kuidas see kulgeb 😀 Kindel on aint see, et
lootekott tehakse haiglas katki ja veed mul ise ära ei tule 😀
Minul ka ei tulnud ise veed ära 😀
Minu puhul ei pea need müüdid paika.
Minu sünnitus kestis ametlikult 17 tundi, esimesest valust alates 30 tundi.
Minu ema sünnitus kestis 8 tundi. Teise lapse puhul 3 tundi.
Minu beebi südamelöögid olid alati 160-170 vahel, mul on 4kuune poiss.
Selles osas on küll paikapidavus, et mina olin kuulduste järgi üsna rahulik beebi, minu oma on ka ideaal-laps. Aga usun, et tegu
ei ole mitte nö geenidega. Pigem on nii, et kui vanemad on rahulikud ja ei stressa, on reeglina beebi ka rahulik ja ei stressa. 🙂
Selle rahulik olemise ja stressamise kohta võin oma näite põhjal öelda, et ega kui vanem on rahulik, siis on laps ka. Aga kui laps
hakkab lihtsalt keset ööd kisama ja sa ei suuda teda millegagi lohutada, siis tekib ka vanemal stress.
Meil lihtsalt 1. laps oli palju rahulikum tüüp ja nuttis vähem. 2. laps oli esimesed 4 kuud selline musterlaps, et anna olla – magas
kella 23-6. Kui 4-kuuseks sai, siis hakkas mingi öine triangel pihta ja kestis vahelduva eduga kuni 6-aastaseks saamiseni.
Ma arvan, et paljud rahulike laste vanemad ei teagi, mida see tähendab, kui laps ei ole selline musterbeebi.
Mul on sõbranna, kellel on 10 last ja ta ütleb, et ikka kõik 10 on erinevad. Ta ise on selline hästi rahulik tüüp, aga beebisid on tal
olnud igasuguseid 😉
Nii minu enam kui emapoolsel vanaemal
olid kiired ja kerged sünnitused.
Minul läks ka kiirelt kuigi suur laps
veidi raskendas protsessi. Seega see
peab meie peres ka paika.
Mina olla olnud kohutav beebi ning
röökinud ööde ja päevade kaupa. Minu
enda lapsel olid väga valusad gaasid
pikalt ning ööd kippusid meil ka
mitte magamiseks olema. Aga
probiootikumi andmine lahendas
probleemid ning hakkasime kõik pea öö
läbi magama. Ehk siis ka see peab
meie peres paika tegelikult.
Emal läks sünnitusega 5 ja pool tundi, mul läks 4 tundi (mina loen sünnituse alguseks aega, mil veed ära tulid ja lõpuks aega, mil
beebi rinnale pandi).
Minu lapse südamelöögid olid 150-155 vahel ja tuli tütarlaps.
Mina beebina olin üpriski rahulik, aga ärkasin hommikuti hiljemalt kl 4 ja ööunne läksin kl 18 ajal (vaene ema!). Minu beebi ärkas
hommikuti hiljemalt kl 7 ja ööunne läks kl 21 (sobis mu enda režiimiga suurepäraselt) ja nutmisest-gaasi/hambavaludest ei tea ma
midagi.
Mina olin väiksena vääääääga memmekas ja ema külge klammerduv kuni 7nda eluaastani. Minu laps ei ole selliseid tundemärke
kolme aasta jooksul veel välja näidanud. Ta on vägagi iseseisev.
Lisaks veel, et ema võttis rasedusega 25kg alla (no tal oli ka mida võtta alla), mina võtsin 3kg juurde. Kokkuvõttes olime emaga
umbes samas kaalus kui sünnitama läksime ja sünnitusmajas ikka küsiti, et olete te üldse kindel, et rase olete. Kõhtu pole ju,
lihtsalt veidi paks 😀
Aga millal tuhud algasid?
Veed ei tulegi mõnel sünnitajal ära, nii et selle järgi mu meelest ei saa seda sünnituse pikkust arvutada.
Mul endal tulid 2. lapsega veed alles kuskil 30 minutit enne presside algust, aga tuhud olid juba üle 20 tunni. Ma ikkagi ütleks, et
mu sünnitus kestis üle 20 tunni, mitte 30 minutit 😛
Ma ei tea 😀 Üks hetk tulid kodus veed
ära ja siis läksin haiglasse. Ootasin neid
meeeeeletuid valusid, millest kõik
räägivad, aga siis tekkisid pressid ja peale
kolme pressimist oli laps rinnal. Nii et mul
pole õrna aimugi, mis on tuhud ja valud.
Kõht veidi tuikas mõned tunnid enne vete
puhkemist (korrektne väljend?), nagu
päevad oleksid, aga mul on mitterasedana
see päevade valu hullem kui sünnitus. Nii
et kui tuhudest aega võtta, siis mul
sünnitegevust ei olnudki? 😀 Mu esimene
küsimus peale beebi kättesaamist
ämmakale oli, et kas see ei pidanud mitte
valus olema. Ta vaid naeris ja ütles, et ma
olin üks kentsakas rase: kõhuta ja valuta
😀
Mina ja mu mees olime beebidena väga rahulikud ning samuti on
siiani olnud ka meie 6 kuune poja. Sünnitus kestis mul ka enam-
vähem sama kaua kui emal ja kergelt läks ka(3h valusid).
Südamelöökide kohta oskan ma seda öelda, et olid terve rasedus
u 150 ja poiss täitsa 🙂
Minul ei olnud ema omadega sarnane sünnitus.
Aga väidavad, et olin lapsena väga püsimatu (ei püsinud kärus sugugi) ja mu plika nüüd
samasugune. Magamisega on nii, et pigem ei ole sarnane. Plika arvab sünnist saati, et magamine
on nõrkadele.
Südamelöökide värk pigem pidas paika küll.
Minu ema sünnitas mõlemad oma lapsed keisriga, mina ise sünnitasin lapse loomulikul teel 9 tunniga, seega täitsa erinevalt
sünnitasime. Aga lapse südamelöögid olid koguaeg üle 150 ja ootasin tüdrukut, niiet see peab paika küll 😀
Mees oli beebina koguaeg nutnud, mina nutsin pigem siis, kui natuke suuremaks sain. Samas A mul ei nuta, ainult siis kui talle
keegi haiget teha julgeb (nt süsti) või kui ma rinna andmisega sekund hiljaks jään 😀
Minu emal olid kiired sünnitused, ta täpselt ei mäletanud, kui kiired. Minu esimene oli 8h, teine 2h, et siis
ka kiired. Lapsena nii mina kui mu õde olime väga rahulikud ja magasime öösel hästi. Samas minu
mõlemad on esimesed kuud (vanem 8, noorem 4) veetnud röökides ja vanem ei oska siiani magada,
nooremal hakkab vaikselt tulema. Mõlemad tüdrukud, südamelööke ei mäleta kahjuks vanemal, nooremal
oli küll üle 150.
Kõhus hakkas imelik tunne. Lãksin igaks juhuks
haiglasse kontrolli. 45min hiljem oli beebi käes 🙂
Emal oli 1 laps keiser. 2.lapsega oli väga suur oht, et
emakas lõhkeb. 3. lapsega oli mõned tunnid läinud.
Minu sünnitus oli risti vastupidi ema omadele. Ema
seebika reklaamipausi ajal käis “aevastas” mu välja.
Minul oli esilekutsumine reede hommikul kell 9 kui
hakkasid juba regulaarsed valud ka. Õhtul kell 22 oli
olemine juba VÄGA valus. Ämmaemand teatas
rõõmsalt et hommikuks on laps käes.
Arvasin terve elu et mina epiduraali ei taha ja tahan
vanni. Vanni ei saanudki sest lapse pea külge pandi
mingi andur ja öösel 2 ajal olin juba nii surma äärel et
igalepoole kirjutasin alla ja võtsin kõik asjad castu et
natukenegi parem hakkaks. Esimene epiduraal lasi
kaks tundi magada. Teine enam ei mõjunud. Laupäeva
hommikul kell 9 oli avatus 2,5cm. Seega 9 tunniga
POOL CM! Siis tahtsin küll et keegi kuuli pähe laseks.
Arstid ikka arvasid et ootame veel paar tundi. Lõpuks
kella 2 ajal saadi aru et minust asja ei saa ja lükati
keisrile.
See oli ka õudne, sest mulle see teine epiduraal ei
mõjunud ja seega ei mõjunud selle tuimestus ka. Niiet
päris valus oli kui lõhki lõigati ja arst käe sisse lükkas
😀 aga noh, ellu jäin, ja laps on ilus! 😀
Beebi süda oli 135-145
Tüdruk 😀
Südamelöökide kohta tean ainult nii palju öelda, et
esimesel lapsel jäid need 145-150 vahele-poiss
Teisel lapsel jäid 135-140 vahele-tüdruk.
Esimene laps oli beebina üpris rahulik, magas palju.
Teine ei tea magamisest midagi.
Mina olen enneaegne laps ja veetsin palju aega
haiglas, seega ei saanud alguses emaga eriti koos olla.
Hiljem kui koju saime olin väga klamberduv ja tahtsin
palju lähedust. Minu teine tahab ka palju süles olla nii
et jahm?
Noh ma pole endiselt vahepeal emaks saanud ega saa ka vist, aga kuna mu õel on viis last, siis saan
kinnitada, et peab vist ikka paika küll see sünnikestvusejutt, kuna meie ema sünnitas meid mõlemit üle 20
h ja mu õel ka eranditult kõik sünnitused üle 20 h. Mnjah ja viis last…see teeb üle 100 h valusid. Vägev õde
mul ikka 😀
Oh jeeerum! 😀
Kui ma esimest last läksin sünnitama öeldi,et mul
läheb kaua, mees mingu koju.See oli 2000 aastal.Mina
ütlesin,et ei lähe koju.Ema viis meid haiglasse kuna
elasin kodus sel hetkel.Mul tulid veed haiglas ära ja
selle peale öeldigi nüüd läheb kaua.Ema kuulis,et veed
tulid ära, on lapse varsti käes.Nii oligi 3 tunni pärast
tütar käes.Oleks arste kuulanud poleks meest kõrval
olnud.Ma olen nagu mu enda ema, kiirelt kätte.
http://www.nextlifeweb.blogspot.com