kes see Mallukas veel on?!

Viimasel ajal on kollasel meedial tekkinud komme siit blogist muudkui mingisuguseid uudisnuppe vormida. Sellega muidugi kaasnevad ka sellised võrratud asjad, nagu anonüümsed netikommentaatorid. Neid on muidugi igal pool (siin blogis ka), aga kui kuskil meedias ilmub minust artikkel, luban ma endale alati, et mina neid kommentaare ei vaata. No aga kuidas ma siis ei vaata, kui leht näitab, et seal on lausa 40 kommentaari. Mis seal kirjas on? Terve mõistus ütleb küll, et mis sa seda neljakümmet kommentaari sõimu ikka loed, aga see on nagu selle keele vastu külma posti panemist. Kõik ütlevad, et ära pane, aga sa ikka paned, sest tahaks näha, mis siis saab. Iroonilisel kombel ei ole ma kunagi oma keelt vastu jäist posti pannud, aga kui juba artikkel ees lahti on, siis vajutan küll teinekord kommentaariumi peale ja no mis seal vastu vaatab, on üldjuhul sama.

• “KES SEE MALLUKAS VEEL ON?! MIKS TEMAST SEE ARTIKKEL TEHTUD ON?”
  Nojah, kuigi ma ise tean, kes ma olen, siis küsimuse teine pool on ka minu meeles mõlkumas, et miks. Aga kommentaarist endast ma ei saa hästi aru, sest kui mina tavaliselt ei tea, kes keegi on, siis ma googeldan selle inimese nime, või kui mind ÜLDSE ei huvita, kes ta on, siis ma lihtsalt ei avagi seda “uudist” ja kõik.
• “STAARblogija? Miks ta ennast STAARBLOGIJAKS kutsub?”
  Mina muuseas ei ole kunagi kuskil käinud ja rääkinud, et mu nimi oleks staarblogija, sest mu nimi on passi järgi ikka Mariann. Mul ei ole õrna aimugi, kust see staarblogija tiitel tuleb, aga natukene naljakas on see, et inimesed arvavad, et ma ise nii kangesti tahan, et mind nii kutsutakse. Päriselt, ei ole huvi olla staarblogija, olen hea meelega niisama Mallukas edasi.
• “Blogil hakkavad vist klikid väheks jääma, miks muidu see mõttetu artikkel siin on?”
  Ma ütlen käsi südamel, et kui ma saaks neid kuidagi takistada enda blogi põhjal artiklite tegemise, siis ma teeksin seda kohemaid. Mul ei ole mingisugust “klikipuudust”, et mul oleks vaja mingeid vihaseid troppe siia blogisse uitama. Mulle piisab sellest, kui siin käivad need, kes alati käinud on ja muud mulle tarvis pole. Kahjuks ütleb mingisugune seadus, et avalikku infot võib kasutada ja kuna see blogi on avalik, siis võib meedia selle infoga teha, mida soovib. Mul ei ole siinkohal midagi vastu öelda võimalik. Eriti naljakas on see, et mulle tundub mõndadest kommentaaridest, et nad justkui arvavad, et ma ise selle sinna avaldamiseks saatnud olen, et kuule, elu sündmus on toimunud! Ma värvisin juukseid/raseerisin jalgu/tegin endast pilti/paitasin kassi, PLIIS tee lugu!
• “Mina küll selle Malluka blogi ei loe, see on nii mõttetu! Näiteks täna ta kirjutas oma mõttetust rasedusest ja mõttetust veinijoomisest ja eile kirjutas ta mõttetust juuksevärvimisest ja üleeile oli ta veel eriti mõttetu, sest ta esimene postitus rääkis mingisugusest Powerlifting Barbiest ja kirjutas veel mingisuguse restoraniarvustuse sinna otsa!”.
  Mhm, ilmselgelt “ei loe”. Ma olen enne ka mõelnud, et miks nad siia siis lugema tulevad, kui nii vastik on hingele mu tegemistest osa saada. Mingisugune mulle tundmatu massohismi vorm vist….Äkki mul on see sama vorm, kui ma need kommentaarid avasin :D?