Mind on juba pikka aega ahvatlenud mõte mäkiburgerist, aga jumala õnnistusel elan ma sellest urkast üsna kaugel ja seega ei mingit mäkkdoonaldsit mulle. Kui ma täna poes ringi jalutades juurdlesin, et mida ma siis süüa teha võiks, meenus mulle külmikus vedelev soolaseente pakk ja nõnda tuli mul idee burger ise valmis meisterdada.
Esiteks tuli mul valmis teha kotlett. Sinna segusse panin paki kodust hakkliha, soolaseeni, ühe muna, kanepiseemneid, soola, pipart, rohelist sibulat, küüslauku ja väheke riivsaia. Samal ajal panin hakkama ka seenekastme burgerile. Ma olen selline imelik, et mulle lihtsalt ei meki see paganama punane kaste. Ainuke, mis mullegi maitseb on see päiksekuivatatud tomatiga ketšup, aga enda kaua vaaritatud ja armastusega tehtud toidule KETŠUPIT peale valada tundub absurd. Seega tuli mul mõte seeneburgeri juurde teha ka sellega kokku sobiv seenekaste.
Seenekastet teeb kindlasti igaüks isemoodi ja minagi ei tee seda alati sama retsepti järgi. Kõik oleneb sellest, mis mul parasjagu olemas on. Täna oli pakk kohvikoort ja toorjuustu. Need viskasin pannile, sisse hakitud shampinjone ja natukene neidsamu soolseeni ka. Roheline sibul, küüslauk ja pipar – muud see kaste ei vajanudki.
Burgerite juures häirib mind ainult see hirmus saialaadung. Kus müüakse väiksemaid burgerisaiu? Mina isiklikult soovitan “kaane” panna peale näiteks instapildi tegemiseks (kui kedagi peale minu säärased hobid huvitavad:D) ja see lihtsalt alles jätta, sest mis sa seda saia ikka mugid, kui on mõnus seenekotlett, seenekaste, turutomat, juust, murulauk, lehtsalat, peipsi hapukurk ja lisandiks väike törts karameliseeritud sibulaid. Neid saab kindlasti ka ise teha, aga mul on selline armas purgike, mis säilib päris kaua ja annab burgerile kohe eriti mõnusa meki. Soetasin selle Lavex.ee lehelt (LINK). Purgil on kirjas, et sobib hästi ka juustude ja pasteedi kõrvale, seega ideaalne näiteks juustuvaagnaga serveerimisel. Ma olen aga rohkem burksi, kui juustuvaagnavend.
Vot, selline kõhutäis siis täna! Mis teie nädalavahetuse puhul head kokkasite?
57 kommentaari
50 retsepti on täiesti sobiv kogus ju alguseks. Sorteeri ära supid, salatid,lihatoidud, seenetoidud,
magusroad, küpsetised – vaata üle, kas mõni blokk on liiga lühike, sinna mõtle midagi juurde ja ongi
sisukord olemas 🙂
Minu lemmik kokaraamat on nami-nami esimene kokaraamat,http://www.varrak.ee/product/8377/
Alguses võib tunduda, et imelikud toidud, kuid kui süvened, siis iga retsept on järgitegemist väärt või
kasvõi ainult inspiratsiooniks loetav.
Igatsen sellise basic-kokaraamatu järele, kus on toidud a la hakklihakaste, saiavorm jne. + nipid! nt kas
panna liivataignasse külm, pehme või soe (sulanud) või.
Ise hakkasin hoopis retsepte koguma, kleepides need a4 papile ja köidan siis kiirköitjasse. Nii on mul
ainult enda lemmikud või inspiratsiooniretseptid ühes kohas koos ilma häiriva reklaami või liiga
keeruliste või mittesöödavate retseptideta. Ainult vaja kättevõtmist kõik lahtised retseptilipakad ära
kleepida ja kiirköitja riiulisse püstiasendisse panna 🙂
Ma olen ka üks neist, kes võiks su suurepärase burksi tellida aga vot seened ei maitse 😀
Enda õigustuseks muidugi ütlen, et olen hull seenekorjaja ja purgitaja aga lihtsalt ei söö 🙂
No mõni ju annabki ainult seeneretseptidest raamatu välja, sul on sellele lisaks ju ka palju muid retsepte. Sa saaks polgi
retseptipostitustest juba kokaraamatu kokku, ma arvan. Sinu omased mahlakad tekstid juurde, ägedaid pilte protsessist ja saaks
tõesti ülilaheda kokaraamatu. Pealegi on sinu lugejaskonnas palju inimesi, kes ei ela suurlinnades, kus söögikohti ohtralt, vaid
peavad ise päevast päeva süüa vaaritama- seega turgu kokaraamatule oleks!
Ma ise olen sellest ideest nii vaimustuses 😀
See oli sulle vastuseks mõeldud, läks nihu
Mulle on alati tundunud, et kokaraamatuid teevad ikka need inimesed, kes on eluaeg megaprod kokkajad olnud. Ma ise hakkasin üldse süüa tegema mingi 4a tagasi, enne ei osanud munagi praadida 😀
Nojaa, aga see ongi viga. Sest minusugused inimesed, kes pole profid kokkajad, tahaksid parema meelega näha, kuidas
samasugused inimesed nende retseptide järgi kokkavad nagu päris inimesed päris köögis päris peredele. Näiteks, mulle on
tundunud alati, et parti mina ise küll teha ei julge, ka retsepti järgi mitte, seda ma võin ainult pegasuses süüa. Aga kuna sina
seda teed, siis ma julgesin ka tegema hakata. Ja jube hea tuleb! See ongi nišš!
Ja sulle ilmselgelt meeldib süüa teha ja sul on hea sulg- kokaraamatud on niii igavad muidu. Ma olen kindel, et sinu oma oleks
huvitav!
No krt sind võtku, panedki mulle sellise mõtte pähe äkki 😀
Jeeeeeee. Siis üks koopia koos autogrammiga on minu, eks!
Kirjutasin notesitesse üles kõik toidud, mida ma teha oskan ja mis pähe tulid. Tuli 50, aga seda on vast vähe kokaraamatuks :D?
Ma tegelikult ei saa üldse aru, kuidas su kirjastaja ei ole sellist nišši ära tabanud veel ja seda ideed välja käinud.
kelleks sa mind pead, et sa arvad, et mul kirjastaja oleks 😀
Ei ole ju vähe- mina küll nii palju ei oska! Kui iga toidu juurde mõnusat juttu ja pilti panna. Ja pealegi ega sa seda
homme välja andma ei pea. Kui oled lapsehoolduspuhkusel ja muid töid tegema ei pea siis võid vaikselt nokitseda
ju. Aastas on õnneks 325 korda kolm võimalust süüa teha 😀
Vähemalt Barbara Cartlandiks pean, eksole 😀 See kes su eelmise raamatu kirjastas, seda ma tegelikult mõtlesin.
Noo, eks näis. Ega ma kaua lapsehoolduspuhkusel muidugi ei ole ka (nõutud 70 päeva, kui kõik plaanide kohaselt läheb), aga eks näis. Ma uurin seda värki 😀
Eelmise raamatu kirjastas kirjastus jah, aga enam ma seda viga ei teeks, sest sellisel juhul saan ma sellest tulust jube vähe omale, enamik saab kirjastus. Igatahes, kui see teoks saab, siis tõepoolest saad sina esimese eksemplari omale 😀
Ps! Kas ma väga eksin, või sinu sulest on siin blogis päris kurje kommentaare minu suunas tulnud? Mul kuidagi on nagu selline seos selle Lonni nimega ja ise ka üllatusin ühel hetkel, kui vaatasin, et eriti sõbralikuks ja positiivseks oled sa minu suhtes läinud :D? Vb ma eksin ka ja tegu oli mingi muu lonniga, ega seda tea!
Ma vist olen kurje kommentaare kirjutan küll, jah. Aga ma üks hetk sain aru, et ainult õnnetud ja kibestunud
inimesed kirjutavad anonüümselt inimestele kurje kommentaare. Nii et ma enam seda ei tee. Nii et ma palun
vabandust. Isegi kui ma millegagi ei nõustu, siis seda kirjutada inimesele, kes vabatahtlikult teistele oma vigu
eksponeerib, on minu meelest ülim nõmedus. Imelik, et ma varem sellest aru ei saanud. Ja positiivseks oled sina
ise hoopis läinud, nii et tore on lugeda ja kui on tore lugeda, siis tasub seda öelda. Sest inimestele tuleb ikka head
öelda, mitte halba.
See kõlas nagu skisofreeniku pihtimus, appi 😀 Tegelikult on asi selles, et ma olen sinu blogi ju mõnda aega
lugenud, aga miskipärast kommenteerisin ainult siis, kui midagi ei meeldinud, kui midagi meeldis, jätsin ütlemata.
Kuna mul on aga väike tütar, keda ma tahaks päriselt ka heaks inimeseks kasvatada ja ma vist tegin seda muudes
eluvaldkondades ka, siis ma põhimõtteliselt teen nüüd teistpidi. Pluss, selles on ikkagi ka suur osa , et sinu blogi on
väga tore lugeda (peale mõningast mõõna) ja on tunda, et sa oled ise rahul ja õnnelik. Ja ma hoian sulle pöialt, et
see nii jääks.
Haha selle skisofreeniku pihtimuse peale. Eks me kõik ole aeg ajalt parajad skisod, ma ise ka vahepeal tunnen ennast eheda näitena ühest harilikust harju skisofreenikust 😀 Aga siis on ju ainult hästi, kui me mõlemad oleme positiivsemaks muutunud. Või no ma ei tea, kas ma olen positiivsem, või lihtsalt hoian ennast rohkem tagasi. Kui ma loen vanu postitusi, siis ma vahepeal vaatan küll, et jeesus, mul pole ikka ÜLDSE filtrit olnud omal ajal 😀 (sattusin kahe postituse peale, kus ühes olin rääkinud sellest, kuidas kardo mind hommikul äratas, lubades mulle muidu näkku jobistada ja teises mainisin ära, et Kardo ostis mulle salli ja mütsi, tingimusel, et saab 4x blowjobi:D).
Lisaks sellele, et ma nüüd enam nii kirjutada ei julge, siis ma olen aru saanud, et mul on iiga haige huumorimeel, et seda avalikult kirja panna ja jätan selle pigem oma sõbrannade seltsis rääkimiseks, sest muidu tekibki olukord, kus m*nn Mallukas kõiki mõnitab ja sõimab, kuigi ma ise mõtlen seda hoopis mitte sõimavalt 😀
Muuseas, ma korraks arvasin, et sa oled üks PÄRIS skiso, keda ma nats tean, aga kuna tal tütart pole, siis vist mitte 😀 Sinu puhul oli nii (vaatasin nüüd kommidest järgi), et olid mitteniipositiivne, aga ühel hetkel lambist olid sõbralik ja jäidki sõbralikuks. Tema tegi aga nii, et ükspäev kirjutas, et mul ilus soeng ja teine päev, et ma olen paks vaimuhaige :D:D
Hahahahaaa, see päris skiso ilmselt tahab tähelepanu lihtsalt, vaene hing. Mina lihtsalt püüan jah parem
inimene olla, sest mulle tegelikult anonüümsed õelusekotid ikka üldse ei meeldi. Pmst võib olla asi ka selles, et
ma saan nüüd oluliselt rohkem und öösiti kuivarem ja magamata ma olengi üsna torssis inimene 😀
Aga seda jobistamisjuttu mu mäletan, teist mitte. Selle peale mul küll midagi halba öelda ei ole. Kuna mul on ka
abikaasaga normaalsed suhted ja korras huumor, siis minu jaoks oli see normaalne igapäevane jutt. Aga eks sa
oled ennast päris palju haavatavatesse olukordadesse pannud kindlasti, jah. Üks asi on seda sõbrannale
rääkida, teine sajale tuhandele lugejale ( rets number ikka, huhh). Ses mõttes on see lähenemine õige küll ja
mulle tundub, et see oligi sul ehk mingi murdepunkt. Tänu mõningale filtrile ei saa nii palju negatiivset
tagasisidet ja see omakorda annab indu ka kirjutada…
Tjah, on palju asju, millest oleks lihtsam kirjutamata jätta, kui kirjutada. Aga mingitel hetkedel on mul tõesti selline tunne, et ma VAJAN seda välja kirjutamist, sest mulle on seda palju lihtsam teha, kui kellelegi näost-näkku öelda, et kuule ma olen omadega tupikus, mul on halb, ma ei tea mida teha. Ma olen kõigi jaoks ju see “pullivend Mallu” ja eks ma ise näen enamasti ka ennast sellisena. Seega sellist diipi panna on mulle mitte omane. Siis ma saan minna oma blogisse ja olla see blogiMallu, kellel on igasuguseid muid emotsioone ka peale pulli tegemise ja saan ennast välja elada, tühjaks “rääkida” ja selle ajal ise ka mõtestada täpsemalt enda tundeid läbi.
Positiivne külg on ka see, et sellise lugejate arvu juures olen ma sellistel madalpunktide ajal saanud inimestelt jube palju tuge, abi ja nõu. Ja see on aidanud päriselt. Ja positiivne on ka see, kui keegi kirjutab ja tänab mind, et ma sellest kirjutasin. Et ta on ka nii tundnud. Et ta on seda häbenenud, aga ta on hea näha, et keegi ka seda mõtleb ja tunneb.
Negatiivne on kõik see jama, mis vahepeal kaasneb. Loogiline osa minust ütleb, et ma ei saagi kõigile meeldida. Piisab vaid ühest valesti öeldud lausest või mingist eelaimdusest, kuulujutust vms, kui tekib see, et ah, Mallukas mulle ei meeldi. Ausalt, see kohati häirib mind, sest ma tegelt olen jumala normaalne inimene ja nii imelik on endast lugeda, kui mingisugusest madalalaubalisest, pahatahtlikust ja õelast idioodist, kes ainult inimesi mõnitab ja maha teeb 😀
Kui igapäevaselt olen ma omast arust üsna paksu nahaga, siis need murdumispunktid, nende ajal on jube raske pinnal püsida. Sest oma nõrkust näidates annan ma ju enndele “heiteritele” maiuspalu kätte. Nii hea on ju parastada, et näete, ehhheee, Mallukas vanasti ütles, et ta ei viitsi lapsele näpuga näidata asjade peale, nüüd tal laps paberitega vaimse puudega! Ehhheee, paras talle! Selliseid asju on nii vastik lugeda, sest ma ju nagunii süüdistan ennast kogu aeg, et äkki ma oleks pidanud midagi nii või naa tegema ja see, et kui ma “koorin ennast paljaks” ja ütlen et jah, ma olen teinud vigu, siis ma võin arvestada, et nende üle parastatakse veel sada aastat.
Muidugi lisaks need “faktid” mis tõesed ei ole, aga ometi levivad kui kulutuli. “Mallukas tegi raseduse ajal narksi! Ise nägin! Mallukas tegi sünnitusmaja ees suitsu, ise nägin! Mallukas, kuidas kommenteerid seda, et raseduse ajal pidudel mälus olid? MIKS SA EI VASTA?” Ja kui ma vastan, siis “miks sa tunned vajadust vabandada, kellele sa mida tõestada tahad?”. Kui ma ei vasta, siis tuleb: “Noh, ei julge vastata?”.
BHÄHÄHÄÄHÄHHRJEJFJR, see ajab mind praegugi natsa kettasse ja ma vist olen oma jutuga ammu vist teemast juba mööda läinud 😀
Jaa, ma natuke saan sellest aru küll, selle vahega, et ma ei ole kunagi blogi pidanud nii paljudele inimestele. Aga
seda ma mõistan, et on vaja mingid asjad lahti kirjutada ka enda jaoks. Ja seda on lihtsam teha kui rääkida otse
kellelegi. See on väga arusaadav. Ja no emana ma tean ka neid dilemmasid ja jube vastik on kui keegi su
vajakajäämistele emana osutab, ma ei kujuta ette, mis tunne on, kui seda teeb kamp anonüümseid inimesi, kes
peavad vajalikuks sellest veel perekooli teemasid produtseerida. Ma tegelt ei ole mitte kunagi perekoolis
midagi lugenud, nii et ma ei tea, kas seal on selliseid teemasid, aga ma eeldan, et on.
Aga tead, sa oled 25, eks- mina olen sinust vanem, 31. Ja ma ausalt ütlen, et see tuleb ajaga, see arusaamine, et
tegelikult on täiesti savi, mida inimesed sinust arvavad, kuni sa ise oled rahul, su pere on terve ja sa oled
õnnelik. See hakkabki vaikselt pihta 20ndate teises pooles ja näe, 31-eluaastaks jõuab isegi sinna, et ei taha ka
kellelegi teisele enam midagi sarkastilist öelda, sest polegi vaja. Ongi normaalne, et kõik inimesed elavad nii,
nagu nad oskavad ja õigeks peavad ja püüavad selle juures õnnelikud olla. Samas vist on inimesi, kes kunagi
selleni ei jõua- aga need inimesed siis ei lähe lihtsalt enam korda. Mis aga Marisse puutub, siis ei ole asi
kindlasti näpuga mittenäitamises vms. Kõik arvavad muidugi palju asju ja keegi täpselt ei tea, aga minu
kogemus on, et meie kasvatusstiili määrab hästi palju ikkagi see, kuidas meie vanemad meisse on suhtunud.
Mina olen kasvanud üsna palju ilma emata, kes on lihtsalt tegelenud muude asjadega. Ja ma näen, kuidas see
tegelikult minu suhtumist oma tütresse mõjutab. Ma üks hetk pidin lihtsalt pidurit tõmbama, sest ma ei taha,
et ta kasvaks nii, nagu mina kasvasin ja meie suhe saaks olema selline, nagu minul minu emaga. Nii palju, kui ma
olen ridade vahelt aru saanud, on sinul ka emaga oma taak. Ja see kindlasti mõjutab ka kõike, mida Mariga
seoses tunned ja teed. Ja see ongi mingis mõttes paratamatu ja on ka tegelikult okei. Sest sina ja isegi mina 😀
kukkusime ju kokkuvõttes üsna normaalsed inimesed vist välja ja meie tütardel on veel paremad eeldused.
Oh, kuule, kas su üks viimastest blogikannetest oli su pulmast? Ma siin vaatasin kõiki Lonni komme ja esimene oli kohe päris blogiviitega ja puha.
Aga jah, täitsa võimalik, et isegi mina tead arenen siin aastatega ja muutun normaalsemaks. Muuseas, ma olen 26 juba ju! Samas ma olen jah täitsa teadlikult SUNDINUD ennast olema teistsugune, sest ma olen endale hakanud liiga palju oma ema meenutama. Ega pole midagi teha, perekond loomulikult mõjutab meid ja meie isiksust, enda asi on seda mõista ja proovida muuta, ega midagi muud sinna teha ei ole.
Nope- see vist on mõni muu kuri Lonni 😀 Ma sel ajal kui abiellusin, enam ammu blogi ei pidanud, nii et ei tohiks
sellest ka ühtegi kannet kuskil olla.
Ma nüüd vaatasin selle teise “kurja lonni” blogi ja ta tõesti kirjutab seal hoopis pojast 😀
Aga 26 on jube hea vanus. Selles vanuses mina saingi täiskasvanuks. See seletab ju väga hästi, miks sinu blogi nii
mõnus jälle lugeda on ja kust see filter tuli jnejne. Äge!
Krt, et nii vanaks peab saama, et normaalne inimene olla – võiks kohe olla ju 😀
Jeerum, päriselt ongi mõni kuri Lonni veel või 😀 See on nagu mingi sajapealine lohe ju, üks Lonni hakkab
normaalseks ja 5 uut kurjat tekib juurde 😀 Minu närvid küll vastu nii ei peaks:D
Haha, eiii, see kes oma blogi pani, see oli üliiiii ammu ja rohkem ta vist midagi kirjutanud ei ole ka 😀
Samas mul on endal aimdus, et see päris skiso käib siin kommimas küll A’ tähega nime alt. Ta muuseas kunagi ise ütles mulle ka, et meelega käibki kõiki sõimamas, et see aitab närve rahustada. Mul muuseas on ka paar sellist blogijat, keda ma loen, aga nad on mulle jube vastukarva ja ma mõnikord taban ennast päriselt mõttelt, et “tahaks talle kirjutada, et tra sul on nii KOLE mees!” või “holy shit sa näed nii räme välja täna!”. Aga no siis ma mõtlen, et ma olen siiski normaalne inimene ja ma peaks oma “imelised” mõtted ikka endale hoidma, sest mis see inimene teha saab, et tal kole mees või nägu on 😀 ja äkki TEMA meelest tal ei ole kumbki koledad ja nahui see siis minu asi talle meelega halba tuju tekitada on. Aga näed, selline kihvatus käib korra vahepeal küll seest läbi – skiso noh!
Eino käib jah,I know, ega ma muidu ei räägi, et kui mu laps paremini öösel magama hakkas, on hoopis kergem
normaalne inimene olla. Ja noh, mees on ka rohkem kodus, et ju siis on frustra ka väiksem 😀 Aga eks ikka peab
end tagasi hoidma. Ja teinekord no ei saagi, ikka pidin ütlema midagi nendele, kes su lapsele kürsalea mihandra
jasminova nimeks soovitasid 😀 Oleks väikse une teinud või törtsu keppi, poleks vbla vaja olnudki öelda 😀
Haha, mul oli hea meel, et sa ütlesid, sest siis ma ei pidanud ise ütlema ja sain pihku naerda 😀
Aga mul muud vabandust pole, sest laps on kogu aeg maganud ja mees ka kogu aeg kodus, aga mõnikord tuleb ikka ussi tunne peale. Äkki tõesti asi kepis, aga no mis sa ära teed, kui ÜLDSE EI VIITSI 😀
A kusjuures, seda oli aimata, et sa ennast pidid tagasi hoidma. Ma lausa imetlesin su enesekontrolli 😀
No mina ka ju üritan normaalne inimene olla ja kuidas ma saan öelda, et Charmen Cryszella Elizabethyynia on nii haige nimi, et ma pigem pussitaks ennast neerudesse, kui ühele vaesele lapsele sellise nime paneks, kui samal ajal kaks tükki kirjutavad, et issand jaa see nii ilus nimi – mu lapsel on ka sama nimi!!! 😀
No tead, tegelt, siin ei aita päriselt ka ei uni, kepp ega miski muu. Need olid ikka nii haiged nimed. Kui Mallukas
muud moodi Eesti rahva ajalikku ei lähe, siis sellega küll, et sa äkki oma viisaka kriitikaga äkki hakkasid vaikselt
muutma seda maapiirkondade kultuuri oma lastele kõik Vaprad ja Rohkeat nimed üksteise otsa panna.
Äkki ja äkki, kirjutada enam ei oska. Peab magama ära minema, muidu veel viskan sulle homme mõne kurja
kommentaari nagu esiskisofreenikule kohane 😀
Haha, ma vist ei oska seda viisakat kriitikat nii hästi. Ja muuseas, mul ämm kui kuulis seda nime, mis ma panna tahan, ütles: “nii välismaine!”, kuigi minu meeelest ei ole üldse. Tegelt raudselt panengi salaja mingi eloize gerberiita!
See oleks muidugi päris naljakas, kui sa homme tuleks ja mind värdjaks sõimaks, sest minu pärast magama ei saanud. Aga ma lähen ise ka, mis me siin ikka ilmarahva silme all poole ööni lobiseme 😀
Ma pean jah homseks blogibloki vist peale panema, sest jube väss on juba ja mees on ka ära täna-homme 😀
Igal juhul oli tore vestelda, head ööd 🙂
head öökest!
No ja sina väidad, et pole oma retsepte- ideaalne oma retsept ju! Nii et pole midagi teha, tuleb see kokaraamat välja anda. Päriselt
ka. Kui ma vaatan Sandra Vungi kokaraa,matut, siis mitme retsepti puhul tekib mul tunne, et need on nii basic, et miks neid üldse
retsepti panna- ja sinu basic on muuseas palju kõvem kui Vungi oma. Nii et igal juhul tuleb kokaraamat teha- selline, kus liha saab
puhata, mitte ei pea rahunema 😀 Ja täitsa ok on, kui on mitmed üldtuntud retseptid. Kui ma ausa olen, siis ma tihti mõne kuulsa
koka retsepte ei julgegi katsetada, et äkki on liiga keerulised. Kui need aga oleks Malluka raamatus, kes on lihtsalt normaalne
inimene, siis ma julgeks ka nende järgi süüa teha 😀
Issand, no mõte on muidugi äge, aga ma tegelikult ei oska vist nii paljusid retsepte üldse teha 😀 teengi oma burks, pasta, pork belly, part, tikka masala, seened-seened-seened-seened 😀
MMMMMM! Ideaalne õhtusöök tänase pohmelliga, proovin järgi! 😉 Tänks retsepti eest.
et head burksi teha peab eelnevalt
mõlemad saia pehmed pooled kuumal
pannnil laskma veits krõbedaks ja
kuumaks, vohh siis maitseb hea ka see
müts seal peal
Mulle maitseb sai nii väga, et ma võiks saia süüa…sitaga kaetuna ka 😀 Saiad olid ahjus tehtud kuumaks tegelikult ja minu point mitte saiamütsi süüa ei olnud mitte see, et see hea ei maitse, vaid et pole ju mõtet SAIA sisse süüa:D
Lastele sai rõõmuks tehtud hernesuppi ja halvaakringel:)
Tegin täidetud baklazhaane eilsest alles jäänud kukeseenerisottoga ja juurde lihtsa rohelise salati.
Mina tegin täna borši ja maasikamuffineid
Väga nämm tundub:) Meil täna ise tehtud šašlõkk koos
riisisalait ja enda valmistatud kookos kringliga:)
Su kringlijutt meenutab mulle, et mul on viimastel päevadel räme keeksikas peal 😀
Ma tahan kaaaa burksi aga ilma seenteta,
aitäh ? millal järgi võin tulla või tood mulle
koju kätte? ?? okeiokei. ma ei aja rasedat
naist endale toitu koju kätte toimetama aga
krt, ma PEAN kuskilt burksi saama nüüd! ?
Miks peaks üks inimene tahtma ükskõik mida ILMA seenteta? Seened on ju imelised taeva õnnistused 😀
Noooo ei maitse mitte kohe 😀
võimatu, sa pole head seenekastet saanud 😀
Kõik hoiavad kahe käega peast kinni, kui ütlen, et seeni ei söö. Mitte keegi ei mõista mind 🙁 😀
Kui sai ära jätta siis on lihtsalt kotlett salati ja kastmega 😀
Alumise saia sõin ikka ära, aga pealmine läheb juba liiaks! 😀
Burks näeb hea välja aga meie hakkame ilusa
ilma puhul grillima.
Me oleme viimasel ajal nii palju grillinud, et enam ei jaksa ega viitsi 😀
Täna tegin köögivilja frittereid, neid saan muidugi mitu päeva süüa veel, sest ilmselgelt ei oska ma arvestada kogustega 😀
See burks näeb muidugi meeletult isuäratav välja.. uuuuhh
Mismoodi sa köögivilja frittereid teed? Ma polegi kunagi proovinud 🙂
Võtsin põhjaks selle retsepti : http://www.paljasporgand.ee/koogiviljafritterid/ , aga kuna ma poodi ei viitsinud minna, et
asju juurde osta, siis improviseerisin veidi. Fenkoli asemel panin magusat kartulit, kookosjahu ka polnud, nii et viskasin t
täistera kama sinna ja kõik maitses väga hästi mu meelest. Muidugi keegi teine pole neid proovinud ka, nii et mine tea, äkki e
ei kõlbagi tegelikult 😀
Aa ja maitseaineid panin ka nii nagu jumal juhatas ja mis ette jäi. Sõin sojakastme ja kevadise salatiga.