Eile pani Kardo herned maha ja tänaseks oli Lotte pooled üles kaevanud. Kuigi korraks tekkis plaan Lotte ise mättasse lüüa, pani Kardo mättasse selle asemel siiski uued herned. 88 taime. Läheks need nüüd kasvama ka, siis saaks korralikult hernest süüa!
Täna käisin ma hommikul ühel kohtumisel, kus selgus, et lähiajal on oodata mu sulest uut raamatut. Kas oskate arvata, mis teemal? Ma usun, et üllatute 🙂
Kohtumiselt tormasin ma kohe Marile lasteaeda järele, sest meil oli täna lõõõõõ-õõõõ-õõõõõpuks tema plaani komisjon. See on ikka päris hull, kuidas asjad venivad. Kui mõelda, et asja hakkasime ajama jaanuaris, siis täna saime siis sinna kohtumisele, kus määrati, et mis teraapiaid ja kui palju Mari saab ja vajab. Kirjutati välja 10x loovteraapiat ja 4x logopeedi ja eripedagoogi. Kui te nüüd arvate, et me kohe naksti saime sinna ajad ka, siis selle suhtes te eksite, sest homsest hakkab juuli aegade täitmine pihta. Ehk siis juulis saame alustada nende plaaniga.
Eriti feil on see, et muidu rõõmsameelne Mari hakkab ALATI arsti juures röökima. Ma ei tea miks, sest ta ei ole ju kunagi isegi süsti saanud, et teaks karta midagi, aga kohe kui sinna astusime, pööras ta otsa ringi ja tahtis minema minna. Võttis head 15 minutit, et ta seal kabinetis rahuneks ja mõnda spetsialisti palvet täidaks.
Ka see spetsialist leidis, et Mari on tegelikult veel väga väike, tundus natukene närviline, kuid kui maha rahunes, siis kuulas sõna, noppis kirjaklambreid anumasse ja joonistas kenasti paberile. Meile soovitati ka sellist asja, et sügisel laps kaheks nädalaks nende keskusesse nn “lasteaeda” tuua. Et seal on 5 last, kes siis iga päev seal kaks nädalat kohal käivad. Noh, nagu päris lasteaed, et magavad seal ja söövad jne ja õhtul tood kenasti koju, nagu ikka. Et siis saavad eksperdid lastega paremini tutvuda ja lapsed saavad iga päev tunde logopeedide ja terapeutide abi. Eks see tundub loogiline ka – lapse tundmaõppime võtab aega. See näitab ka neile, et mis on laste oskused, eelistused ja tugevad ja nõrgad küljed. Et mida siis arendada ja mis meetoditel.
Aga jah, see on alles sügisemuusika. Praegu tuleb aina oodata ja oodata ja oodata ja oodata – selline see süsteem on. Kodusteks harjutusteks anti igasugused pallimängud ja peenmotoorika arendamine. Plastiliinid, rosinate kokku noppimine anumasse, liivaga mängimine, vahadega mängimine (mis vahad?), näpuvärvid, käsnade pigistamine, vannis vahuga mängimine ja hästi väikeste kriitidega värvimine (vajab kindlamat haaret), makaronidest kaelakeede tegemine ja üldse igasugused näppimisasjad. Suurematele lastele mõjub hästi ka paberist kujundite välja lõikamine, aga selle jaoks on Mari veel väikene.
Mul on plaanis teha üks postitus erinevatest asjadest, mis me Mariga peenmotoorika arendamiseks tegema ka hakkame, olen natukene netist toredat materjali otsinud ja juba homme on esimene tegevus Mariga plaanis.
Ühesõnaga, kui arstil käidud, otsustasime ema ja Mariga Marienthali Ampsu sööma minna, kus ma sain maailma kõige rõvedamat seenepannkooki ja Mari üritas ainult naerdes minema joosta ja hakklihakastet endale juustesse hõõruda, seega ei olnud ma üldse kurb, kui ema pakkus, et viib Mari hoopis enda juurde.
Nüüd me siis istume siin Kardoga ja oleme kahekesti vait nagu sukad. Keegi ei taha, et me näitaks 200x, et mis hääl teeb lehm, lammas, kana ja hobune. Keegi ei loobi legosid laiali. Keegi ei jookse Lottega ringi. Haudvaikus. Ja mida meie teeme? Vaatame multikaid 😀
Korraks helistas ema, et mulle ühte meili meelde tuletada, taamalt kostusid Mari naerukriisked.
Küll on hea vahepeal lihtsalt olla. Lihtsalt vedeleda.
Mul oli plaan vaba tuba koristada, sest varsti-varsti tuleb mu sõbrake Aussist meile, aga no kohe mitte ei viitsi. Sai täna niigi joostud ja tehtud. Mingi hetk tänase päeva jooksul suutsin ma järgmise nädala kaaneloo ka valmis teha. Nagu seal saiareklaamis öeldakse, et ma ise ka ei tea millal, see läks kuidagi möödaminnes.
Imelik on see ka, et mul on juba 17+4 rasedust! Püha jumal noh! Palusin kohe Kardol üks pilt ka teha, enne otsisin kolm aastat seda täpilist kleiti, millega ma 15 ja 16 nädalal pilti tegin.
Titejuttudest veel põgusalt, siis vaatasin Kätu sünnitusvideot (SIIT) ja hakkasin nutma. Ei, mitte helgusest, vaid sellest hirmsast röökimisest ja mul tuli reaalselt kabuhirm peale. Kui esmasünnitajatel on see õnn minna sünnitama teadmisega, et noh, olla valus jah, siis mina juba TEAN kui valus see on ja no sedasi röökimist kuulata…Uuuh… KARDAN! Lihtsalt õõõõõudne.
Aga ma nüüd ronin Kardole kaissu ja tiksume täna niisama kahekesti.
55 kommentaari
Armas Mallu, tohib ma küsin, kui ruttu sa peale ” halba
juhtumit” uuesti rõõmusõnumeid said? 🙂 mul juhtus
peetumine aprilli alguses ja mais sain teada,
igasugused omapoolsed kommentaarid oodatud, arsti
ju on nagu nad on (oota kuus kuud jne :))
Peetumine oli novembris ja jaanuaris jäin uuesti. Minu arst ütles, et mida rutem uuesti jääda, seda väiksem tõenäosus on, et see uuesti juhtub. Aga see kehtib varajase katkemise korral (alla 9 ndala vist). Tunnen kaasa ja loodan, et varsti saad rõõmusõnumi!
Kuule, mul on vaha. (s.t. esiteks ma tean, mis vaha see on – phmt nagu plastiliin, aint ta ei kleepu, teiseks ma ostsin selle endale, kui
esimest korda Haapsalu Neuroloogilisest Keskusest ema juurde sain ning veel eriti ülevaadet ei omanud, et mida ma hakkan
tegema, mida mitte, ning ma pole oma vahapurki isegi mitte avanud. )
Kirjuta mulle aadressil murumuna ät gmail punkt com, anna oma aadress, ma saadan sulle – või lähimasse smartposti automaati,
siis on vist vaja teada, kuhu just, ja telefoninumbrit.
Tänapäeval on need meetodid, mida teile soovitati, suht tavapärased, mille abil arendada lapse
peenmotoorikat jne. Ei pea olema erivajadusega vms. Tuleks lihtsalt varakult alustada, mitte oodata, et
laps hakkaks ise midagi tegema. Mõni vajabki natuke rohkem tähelepanu ja suunamist.
Aga kogu see rehasüsteem on Eestis ikka kehv, igal pool pikad järjekorrad. Vahel vajab inimene kohe
neid tegevusi, mis plaanis kirjas, aga võta näpust, peab aasta otsa niisama passima.
Tjah, eks siis tulebki ise otsida muid lahendusi ja proovida koduski midagi teha 🙂
Vaatasin video ka ära. Tegelikult, väga kerge sünnitus tundub. Või äkki mina olen selline julge inimene, kes huviga vaatab selliseid
videosid 😀
Vaatasin videot ja nutsin ka. Sest 3 päeva tagasi tõin
ilmale oma teise lapse ja sünnitada õnnestus esimest
korda. Ei salga,et tegelikult ilus sündmus see pole. Ilus
hakkab sellest hetkest, kui laps rinnal on. Enne seda on
ikka must ja kole ja valus küll. Samas nii imeline on ka!
🙂
Kui blogi lahti teed siis too pildi
peal, mis enne postituse avamist ees
on (Mari ratta taustal), paistab kõht
nii suur. Pidin lausa pettuma kui
postituse lahti tegin ja seda pilti
batuudi taustal nägin 😀
Ma olin siin omast arust parema näoga. Aga se kõhu suurus oleneb ikka nurgast ja pildist ka jah muidugi. Sellest ka, kui nõgusaks ma oma selja lasen minna.
Esimese lapsega ulgusin kui hunt 🙂
hommikul teised sünnitanud küsisid,et
kas sina olidki see hunt,kes öösel ulgus??
??..Jube häbi oli mul..vastata,et jah
mina see olin.. 😀 ja kui ausalt ütlen,siis ei
teadnud ma esimesel korral sünnitusest
suurt midagi, olin noor ja
kogenematu(nagu me kõik).Töötasin
alguses suht vastu arsti sõnadele,sest
sain šoki sünnitusest ja arstide
käitumisest.Olin küll vaadanud videosid
ja lugenud sünnituse kohta aga poleks
iialgi arvanud,et see on nagu nii hull.Ja
naised jäävad vabatahtlikult rasedaks ?
??..Esimene sünnitus oli mul täiesti
ilma valuvaigistiteta ja vb see tegigi selle
nagu nii hulluks.Pealegi kestis sünnitus
üle 13h ja lõpus olin omadega täiesti
läbi,et oleksin lausa pildi kotti
visanud.Laps jäi veel kuhugi kinni ja jõudu
mul ka enam polnud.Lapse näidud
hakkasid ka halvenema ja lõpuks tulid
kuskilt teisest toast kaks tädi ja vajutasid
mulle kõhu peale??see oli kuidagi nii
ootamatu.. ja laps tuli nagu viuhti kõhust
välja.Aga millegi pärast tundsin end nii
halvasti,et ei saanud hakkama 🙁 nagu
mind oleks reedetud või ärakasutatud ?
Õnneks oli nii minu kui lapsega kõik ok
aga see sünnituskogemus oli nagu väga
hull ?? Ei tahtnud nagu kunagi enam
rohkem sünnitada…
Aastad möödusid, valud läksid meelest ja
tuli uuesti beebiisu tagasi.Aga siis peetus
mu rasedus ja arstid avastasid mul
polütsüstilised munasarjad?? ja
ütlesid,et kui tahan veel kunagi lapsi
saada pean ravikuuri läbi tegema või
lausa kuntslikviljastamise peale
mõtlema.Imestasid,et kuidas mul üldse
laps on..? see kõik oli nii raske aeg meile
ja siis lõime käega,et ah üks laps meil juba
on,et siis nunnutame ja kasvatame teda..
Aga oh sa imet..jäin uuesti rasedaks 🙂
Ja see rasedus ja sünnitus olid nagu täitsa
erinevad.
Sünnitus läks küll pea 2n tähtajast üle aga
kui tuhud tulid siis nad muutusid nagu
suht ruttu regulaarseks(tõmbasin endale
äppi).Haiglasse sõit(30min) oli küll piin
aga arstide suhtumine oli supper!? sain
valuvaigisteid ja sünnitus kestis vähem
kui 3h.Karjumist polnud.Kõik oli nii
imeline,et võiksin kohe uuesti sünnitama
minna 🙂 Ämmakas oli kogu selle aja koos
meiega ja minusse suhtuti nii nagu
oleksin üks väga tähtis tegelane 🙂 kõik oli
no täiega hea.Teine sünnitus toimus
soomes, sünnituse erinevus on nagu väga
suur.Igaljuhul mina jäin siin väga väga
rahule!Mis sest,et nt keelt ei osanud ja,et
ma eestlane olen.Minusse suhtuti nagu
nii hästi,et ei oska lihtsalt ära kiita 🙂
Vaatasin ka seda kätlini videot ja nutsin ning
tuletasin enda sünnitust meelde mis oli kuu
aega tagasi ja valud olid küll meeletud aga
niimoodi ma küll ei karjunud, pigem ma ei
osanud üldse karjuda 😀 aga noh iga inimene
isemoodi 🙂 aga pärast sünnitust rõõmupisarad
🙂
Kusjuures ka mina ei röökinud, mees ka imestas, et nii
tubli. Mul ei tulnud pähegi selline asi, et kisama peaks.
Eks ähkides puhkides sai ka asjaga ühele poole ? aga
kuskil kôrval sünnitustoas naine röökis vot nii nagu
saetaks tal käsisaega jäsemeid küljest …nii et selle
Kätlini pisike kisa oli täitsa ilus ja armas ☺
Ainus kisaja vara hommikul oli ka mul
lapseke kui sündis 🙂 kui ma olin enda
sünnitusega lõpusirgel siis läks äe abiline
teist sünnitajat vaatama kuna tollel käisid
pressid …see nali oli ka mul kui pressid
käisid ss äe käis vahepeal kõrvalruumis
magamas 😀
Ma ka vaatasin seda videot ja no niii okse isu ajas peale. Nii kahju oli temast ja siis ma veel otsisin
youtubest veel sünnitusvideoid ja vaatasin ja nutsin ja tundsin kaasa neile emadele, endale ka muidugi.
Mõelda vaid et kolm kuud tagasi pidin ise kaksikud sünnitama, nii jäle lihtsalt see sünnitus ja miks peab
inimene üldse nii piinlema – katki rebenema ja kannatama, sama hea kui lased vabatahtlikult end tunde
järjest nugadega sonkida. Nagu sellest midagi kasu ka oleks et lapsed nii raskelt tulevad, ikka leidub
mingeid jobusi kes jätavad oma lapsi maha, neist ei hooli jne.
Siiamaani tuleb okserefleks peale kui mõtlen kui jube on sünnitus, ühtegi last ma enam nõus sünnitama
pole 😀 terve lõunaune nägin õudukaid sünnitusest. Mõni veel väidab et sünnitus on ilus sündmus, ega
ikka ei ole küll, lapse saamine on ilus sündmus aga mitte lõhki rebenemine ja lehma kombel karjumine,
aga noh, mis sa teed kui valu nii suur. Muidugi on erandeid aga see et nad tulevad kekutama et ärge
ajage, nii lihtne oli, see on lollus.
Mina võin öelda , et minu kaks sünnitust olid küll
ilusad ja kiired , mitte valusad nii et ma oleks pidanud
karjuma nagu lehm ning katki rebenema . Mitte midagi
sellist ei olnud . Esimene sünnitus kestis valudega
kokku 2 h 45 minutit , kirja läks äkksünnitusena , teine
sünnitus kestis koos valudega 1 h 10 minutit , ka
äkksünnitus , ei taha teada , kuidas see kolmas sügisel
tuleb ning kas üldse haiglassegi jõuan (kolisin 12 km
kaugemale , kui enne elasin) . Esimese ja teise
sünnituse vahe oli 2 aastat 4 kuud ning nüüd on vahe 4
aastat 6 kuud.
Ütleks , et kaks korralikku kakahäda 😀
No on tõesti neid kellel veab aga neid inimesi on väga vähe, arst mulle rääkis sünnitusel et nn suure
kondiga inimestel/väga laiade puusadega naistel on sünnitused lihtsamad, mina olen igatahes
suhteliselt pisike naisterahvas ja minu arvates on sünnitus maailma peaaegu kõige hullem asi (
sellest hullem saab olla ainult see kui su lapsega midagi juhtub või ta sureb). Tõesti, sa oled see
erand sest need valud mida ma 22.5 h taluma pidin olid üle mõistuse, ma ei usu et see et keegi sind
elusast peast noaga lõigub isegi nii valus saaks olla, lihtsalt nii valus et hingata ka ei suuda. Samas
see hetk kui laps sealt välja hakkab tulema ja katki rebenemine ja lahkliha lõige ei olnud isegi
“valus” sõna väärt, veidi ebameeldiv tunne aga mitte midagi sinna lähedalegi et seda valusaks saaks
nimetada, teise sünnitusega veendusin uuesti et need valud mis intervallidena käivad on kõige
jubedamad siin maailmas, jällegi laste sündimise hetk ei olnud valus vaid kergendus tunne, peale
esimest kaksikut valud tagasi ei tulnudki ( kuigi oleks pidanud tulema et teine ka sündida saaks) ja
ma lihtsalt pressisin teise lapse ka välja, ilma valudeta oli see kõik täiesti lihtne.
Armas k6huke.
Teine synnitus laheb yldiselt hoopis kiiremini/kergemalt.
OT, aga kes sulle selle Marlilyn Monroe meigi tegi?
Mu õde on laste loovterapeut, kui kontakti vaja on ?
Issand jumal Mallukas, ma teen
sarnast tööd nagu sina. Kirjutan
artikleid ja muid sarnaseid asju. Aga
Sul käib kõik kuidagi möödaminnes
alati. Ma teen siin ühte lugu mitu
päeva! Kuidas sa nii kiirelt ja
tõhusalt alati hakkama saad, ah? Ja
pärast viskad möödaminnes veel
blogisse ka paar ülipikka postitust.
Ja siis kirjutad raamatu ka eksole.
KUIDAS SA ASJADEGA NII KIIRESTI
HAKKAMA SAAD? Ja kas sul ei ole
probleeme, et jääd FB-sse molutama,
kuigi tead, et samal ajal oleks pool
tööd juba tehtud?
Ma olengi lihtsalt kiire inimene, molutama jään ka muidugi. Nt tänase looga ma molutasin, sest inteka tegin juba esmaspäeval. Oleks võind ju sama õhtu valmis visata.
Oma esimese raamatu panin ma kokku 5 päevaga, ma ei tea, mis artiklit ma mitu päeva teeks 😀
Täitsa tahaks näha sinu töötamist
kõrvalt! Oleks huvitav. 😀 Mõte
jookseb siis nii kiirelt ja sõrmed
veel nobedamalt? Ok, tegelikult on
mul nõnda, et kui mind pannakse fakti
ette, et kirjuta täna ja ruttu valmis
see ning see, siis saab enamasti
kiiresti tehtud. Aga kui tähtaeg on
nt nädala pärast, siis ma molutan.
Kirjutan jupikese valmis ja mõtlen,
et homme jätkan jne… Ja sina veel
siin pidasid ennast mingi aeg
laisaks. Hah, hea nali.
Mesilasvaha!
Olin vahepeal waldorflasteaiast tööl, ja neil oli seal seda. Punast ja sinist ja mingit värvi veel. Ainult et sellega on see point, et see
peaks kõigepealt pihkudes veidi soojenema, siis on vormitav. “Külmana” on hirmus tüütu midagi sellest teha.
Edu teile!
Aga miks see parem on kui play doh näiteks?
Mesilasvaha tuleb vist enne niisama ka kuidagi üles soojendada. Siis pakub see lisaks mudimisrõõmule ka mõnusat
soojatunnet ja lõhnab hästi. See tähendab ju rohkem avastamisrõõmu. Seepärast on mesilasvaha parem kui play doh…
Jah aga paljudel lastel on meeproduktide
vastu allergia, üsna ohtlik mänguasi.
Ära muretse selle pärast,, nagu ma aru saan, keegi niikuinii ei tea, kust seda saab
On play dohist parem, sest laps peab
sõrmedega rohkem vaeva nägema-
arendab paremini peenmotoorikat (on
teada, et peenmotoorika on seotud kõne
arenguga). Sellepärast tasub eelistada
tavalist plastiliini play dohi asemel ja
värvilisi pliiatseid vildikate asemel.
Ja kust seda saab?
Parem juba sellepärast, et on ju täiesti looduslik. Lisaks lõhnab hästi ja ei kuiva ära, nagu mõned teised plastiliinid.
Selles lasteaias kasutati Stockmar Modeling Beeswax-i, ma ei ole kindel, kust seda eestis osta, kindlasti saab tellida ja
võibolla mõnes ökomas poes on..
Lasteaias oli selline tore süsteem, et igale lapsele anti üks pall kätte ja kasvataja rääkis mingi lühikese loo (u 5min). Nii sai
vaha soojaks ja muutus pehmemaks. Kui muinasjutt lõppes, hakkasid kõik voolima – ka kõige pisemad, kahe-kolmeaastased.
Päikest!
Balti jaama lähedal on üks mesinduspood.
Google abiga peaks selle leidma. Saad osta nö
kunstkärge. Tegu 100% mesilasvahaga (üldiselt)
aga kunstkärje nime kannab seetõttu, et
kärjestik kunstlikult pressi abil tehtud. Hoiad
natuke soojemas kohas, päikese käes olemisest
täitsa piisab. Muutub üpris kergelt vormitavaks.
Neti teel saad ka tellida. Paradiisimesila.ee on
Eesti suurim mesinduspood, saadavad ka
postiga. 🙂 Ja juhul kui seda enam ei kasuta siis
tee sellest küünal või anna mesinikule. Tegemist
nii väärt kraamiga, et ära viskamine on puhas
patt.
Ma lugesin mitu korda, et miks see spetsialist su sõna kuulas ja kirjaklambreid nokkis. No ei ole mulle ajusid antud 😀 Ootan väga
seda postitust peenmotoorika arendamisest. PS! Vägevad saiad 😀
Kuidas sa alati kaanelugusid teed? Või sa lihtsalt ainult mainid neid, mistõttu jääb mulje nagu sa teeks ainult kaanelugusid, mitte
tavalisi artikleid? Ma olen juba kaua mõistatanud 😀
Haha, ma teen ikka tavalisi lugusid ka. Homme teen kaks meie elukat, reedel teen ka ühe 😀
Oli vaja mul, siis lugeda ?
Selline pill làks lahti, nagu oleks ise kohal olnud ?
Need, kes ei julge videot vaadata,
siis ei ole seal videos midagi hullu,
et ei ole vaja karta ja neid
karjumise hääli on seal videos pigem
summutatud ning pole seal teab mis
röökimist. 🙂 Ilus video oli.
Ja sina, Mallukas, näed väga kena välja.
Ma olin nii šokis, aga eks ma olen pussy kah 😀 Muidu aitäh sulle 🙂
Jh teist korda sünnitama minnes on juba teada
mis ees ootab..ma kardsin ka jubedalt..oligi nii
jube ka aga õnneks läks asi kiirelt..noh kui neli
tundi on kiire ? igatahes seekord ma olin
mõnuga duši all ja tegin neid nö hingamisi tuhude
ajal ning kusjuures aitas..ma isegi ei karjunud aga
nutsin küll, sest kurat küll mida üks naine peab
üle elama, et uus ilmakodanik valgust näeks ?
Heh tead mõnus vaadata Su kõhupilte, peaks sulle fb postkasti saatma enda pildid. Mul nädalaid 18 +5 ja no ausalt, ega ei ütleks
küll. Anna märku kui huvitab. 🙂
Mul on enamus äkki ikka pekk ka 😀
Kõhu kuju järgi siiski mitte. 😀 Okei, ma kostitan Sind piltidega fb 😀 Kui ei julge, ära vaata 😀 😀
Oeh,kui äge punu.
Minagi oanin lastega täna herned maha 😀
Kuskil 50 panime meie 😀
Ja pagan võtaks, kui mu suur kaevamine ja higistamine
selleks vilja ei kanna 😀 Olgu parem megahead
herned! 😀
Ma nüüd siin kaalun, et kas vaatan seda videot või ei..
😀
Kusjuures esimese lapse ajal mäletan, kuidas ma
karjusin.. Aga ema ütles, et ma karjuks kõvasti sest siis
pidavat valutum olema 😀 Tal on ju kuus last- ju siis
teadis,kuigi ei tundunud nii mulle 😀
Teise lapse ajal mõmisesin ja puhkisin naljakalt ja see
sünnitus oli tõesti poole lühema ajaga, kui esimene. 😀
Ei ole midagi Mallukas.. Mu arust oli teine sünnitus
just parem, sest siis sa juba tead, mis ees on ootamas
😀
Ma ei ela eestis ja võin öelda, et mujal maailmas
võtavad arstiajad veeeeeel kauem. Kuna mu pojal
diagnoositud ADHD plus veel sellega kaasnevaid
hädasid siis ootan arstiaega ja komissioni nagu
hingeõnnistust. Nii …. ja mida ma siiani saanud olen?
Hehh…. 2014a lõpus tegin kooli avalduse (kuna siin
ISE sellise asjaga nt psühhiaatri vm sarnase juurde
aega panna ei saa…. kool peab suunama), esimese
arstiaja sain 2015a novembris, kus pandi ka selle riigi
arsti poolt diagnoos( eesti arsti arvamust ei loetud) ja
SIIANI ootan järgmist aega…. miljon korda olen juba
uurinud ja küsinud…. alati vastuseks “ja ja asi on töös….
kohe kohe saate aja”. Ülemõistuse.
Mul on päevade valu kordades hullem kui oli
sünnitusvalu 😀 ma isegi ei teinud häält, hingasin veits
sügavamalt ainult. Päevade valu peale olen aga lausa
minestanud ja oksendanud. Aga et positiivsel noodil
lõpetada, siis megaarmas näed välja! Muah
Mul pole päevadevalu iial olnud, sünnitusevalu selleest oli.. räme:D
😀 Ohh, see annab mulle lootust. 😀
Mul on päevadevalu alati, ning
aeg-ajalt nii hull, et võtab
pildituks – olen taksoga töölt koju
läinud ja kägaras voodis
poolteadvusetult oiganud (no nagu
surijad filmides). Õnneks pole nii
hull iga kuu 😀
Aga ehk läheb siis sünnitus nagu
möödaminnes 😀
Jep, lootust on 😀 mul pole sünnitusest ühtegi
halba mälestust
Mul oli päevadevalu pmst samahull kui sünnitusvalu 😀 aga sünnituse ajal ma vähemalt ei ropsinud ega minestanud.
Ja peale sünnitust ei ole päevade valusid enam kunagi olnud 🙂 see on kõige parem 😀
Ma võin öelda, et tean mis raamat on aga kust herneid saab 😀 juba turust?
Herneid saab turult jah, jumlaa häid! Kilo maksab muidugi 9 euri, aga no niiiiii hea. Ma ikka räägin hernestest, mis me maha panime 😀
Ma tean jah aga üks hommik sa sõid ka neid ja nüüd ma tahaks ka 😀
Hahaha,ma juba ehmusin, et mina panin pange,
et meie lastega ka panime herneid 😀
Ma parem ei hakka seda sünnitusvideot vaatama.
Mul nädalaid pea 11 ja ma tunnen end jube paksuna. Ausalt pean jubedalt vaeva nägema, et varjata kõhtu..käin riides nagu
kaltsakas:D
Sest praegu lihtsalt tunduks, et ma olen end saiakestest paksuks söönud, mitte rase..:D
Kas see on see raamat, millest hiljuti meil juttu oli, et ma ka ostan selle kui peaks ilmuma? 🙂 või mingi uus idee?
Jaa, seesama, millest rääkisime 😀
Jessssss, Sa oled niiii tubli,et selle ära teed… jään suure huviga ootama ja siis olen raamatuga uksetaga autogrammi
küsimas 🙂 :*