Ma tahtsin seda retsepti oma kokaraamatusse hoida, aga siis ma sain aru, et selleks ajaks kui raamat ilmub, siis suure tõenäosusega ei ole võililledest enam suurt miskit järel. Seega tundub ainult aus see ikkagi siia panna ja loota, et ehk keegi ikka lõpuks tahab mu retseptiraamatut kah 😀
Lillemesi rabarberiga
Kord aastas on aiad ja õued võililli täis, millega muidu üldiselt maad ega mütsi teha pole. Kuna mulle isiklikult meeldib katsetada, siis mõtlesin siiski ära proovida võilillemee teo. Arvasin, et ega temast suuremat asja nagunii ei tule, aga lõpuks, kui see valmis sai, sõin ma seda täpselt nii kaua, kuni süda pahaks läks. Mõnusalt magus, kuid samas natukene hapukas. Ideaalne tee sisse, kastmetesse, marinaadidesse ja muidugi ilusa purgikese sees ka üks igati lahe kingitus.
Mida vaja on?
Nii palju võililleõisikuid, kui korjata viitsid.
Pool kilo suhkrut
Pool liitrit vett
Üks jäme rabarberivars
Kuidas teha?
Mine õue ja nopi võililletutsikuid. Proovi võimalikult vähe rohelist noppida, eelista vaid kollast osa. Roheline on mõrkjas, mis teeb meele teise meki. Hea oleks vähemalt väike kausike täis saada, kui rohkem ei viitsi. Ahjaa, kindlasti tee noppimist päiksepaistelisel päeval!
Loputa võilillepudi kraani all ja jäta 24ks tunniks poole liitri vee sisse likku. Kata kaanega ja unusta kapiservale.
Järgmisel päeval vala vedelik läbi sõela, pigista võililled piisatumaks. Vedelikule potis lisa umbes pool liitrit suhkurt ja üks juppideks tehtud rabarber. Võid kasutada ka sidrunit, aga minu meelest sobib rabarber sellega ideaalselt!
Aja segu korra keema ja siis lase madalal temperatuuril vaiksel podiseda. Minu oma võttis aega umbes 3-4 tundi, kuni oli tumepruun, veniv ja magus. Maitseb i-me-li-ne! Ole valmis selleks, et kõik kohad võivad pärast kleepuda, aga see maitse on seda väärt!
On keegi teha proovinud? Proovige igatahes kindlasti!
20 kommentaari
Kas neid kollase d õisikuid mitte keetma ei peaks, et
ainult leotamisest ei aita ju eriti?
Aaaa jajjaa, muidugi ma eile lasin nad keema ka korra 😀
Meena see küll ei kõla, suhkrusiirup pigem aga kindlasti väga maitsev!
Omg, sa viimaks mõistsid et sa tõesti teedki hästi süüa
ja annad kokaraamatu välja?? AWESOME! Can’t wait.
Bronni mulle kohe ära üks siis 🙂
Kle proovin teha jah 😀
Maitse asi, kuid minu jaoks maailma rõvedaim asi,
mida suhkrust teha saab. Väike olin, siis aitasin ka
seda emal teha. Õnneks ema sai aastate jooksul aru, et
see pole mesi, vaid mingi lägane suhkrulöga. Tervisele
ka pole hea 🙁
Ma arvan, et sa maitsesid seda mõru versiooni, minu oma on igatahes jube hea.
Suhkur ta ju ongi, ega ma mesilane pole, et ise mett genereerin, aga kui palju sa seda ikka tarvitad – nt tee sees või kastmetes vms.
Ei olnud mõru. Rõve oli 😀 Ju lihtsalt ei sobi
mulle see asi. Mul kodus ainus magusaine ongi
mesilindude mesi. Ei poolda ega kasuta suhkruid
üldse. 🙂
No siis ma ei tea, mida sa sõid 😀
Mesi on kah suhkur
heh ja mina sain üldse sellest raamatuteemast nii aru, et selleks ajaks kui kunagi su kokaraamat ilmuma peaks (s.o mingi saja aasta
pärast, sest see on lihtsalt nagu unistus vms 😀 ) siis ei kasvagi enam võililli sest kõik on saastunud jne 😀 aga no kui kommentaare
lugesin siis sain aru et sinu järgmine raamat ongi kokaraamat 😀 lahe!
Mina tegin eelmine aasta esmakordselt ja väga meeldis. Kuna tegemist on siiski tohutu suhkrukogusega, siis proovin sel aastal
stevia lehtedega magustada, eks näis, mis sellest välja tuleb.
No samas ta ongi ju mõeldud nn suhkru asemele kasutamiseks. Ega sa seda purgitäit ikka nahka ei pane 🙂
Pagan see tundub lihtsalt veega keedetud
suhkur ju, milles maitseks kerge
võililleekstrakt 😀
No suhkrusiirupit kasutataksegi väga paljudes roogades. Keedad kauem, siis on paksem siirup ja meenutab mett. Maitseks on ikka rabarber, võilillemaitset ma ei tundnud 🙂
Olen teinud seda:-) Ja on jah mõnus magus-
mõrkjas. Aga ma ei lisanud rabarberit. 🙂
Kuna mulle mõru ei meeldi, siis ma rohelisi tutte sisse ei pannud, need teevadki mõruks asja.
Hahaa! Me nüüd kõik teame, mis
raamatut oodata on 😛
Või olin ma ainus, kellele jäi
eelnevatest postitustest mulje, et
raamat peaks meile üllatus olema?
Ei ma ei kavatsenud seda varjata, ma ütlesin, et te olete vb üllatunud, kui teada saate 😀 Keegi aga pakkuma ei hakanudki 😀
Mulle jäi sama mulje 😛