Marikese mänguplats

Olgem ausad, valmis ta veel ei ole. Esiteks on muist majast veel värvimata, sest banaanikollane värv sai otsa. Ülakorrusele on veel vaip maha panemata ja katuseharja küljest on puudu kukk. Lisaks ootab soojemaid ilmasid (ja rohkem seda, et Mari nohu ja köha ära kaoks) Marikese basseini üles panek. Nojah, tegelikult see bassein on üks plastikust ja kaanega liivakast, aga eelmisel suvel tassisin ma ta paar korda ämbritega sooja vett täis ja nõnda sai Mari seal sees sulistada küll ja veel. See vedeleb hetkel aianurgas.

Maja ise maksis osta.ee saagina vaid 106€! Et see Tallinnasse tuua, pidin ma 50€ eest rentima kaubiku ja värvi peale kulus ka teine 50€. Ka pesaliigu leidsin Facebookist vaid 49€ eest. Muidu maksavad need kiigud mingi 60-70€, seega sattusin hea diili otsa. Seega kogu see kupatus läks maksma umbes 256€, mis pole säärase suure maja eest üldse palju.

Sees kasutatud vaip ja värvid olid mul enne olemas, samamoodi see tahvelseinake ja dekoratsiooniks kasutatud sildid. Ma lähiajal kavatsen sisemust veel tuunida, aga jällegist, olemasolevate vahenditega.

Liivakast oli mu kasuisal plaanis ise ehitada, aga sama päev leidis ta selle liivakasti 49€ eest Bauhausist. Kuna see nii odav oli, ostis ta selle ära, sest arvas, et ega see puit palju odavam ei tuleks. Liiv liivakasti sisse tellisime liiva isekallur.ee leheküljelt, kus pool tonni liiva maksis täpselt 4€ ja natukene jäi isegi liivakastist üle. Väga vähe, aga natsa jäi. Vähem poleks nagunii tellida saanud. Plaanime sealt muuseas tellida ka paar tonni mulda, et majaesine ilusamaks muuta. Seal on mingi kole poollagunenud alfalt, mis kunagi oli vist auto parkimiseks mõeldud, aga kuna keegi seda nagunii ei tee, siis võiks seal samahästi ju muru kasvada, eksole.

Maja kõrval on kõik hädavajalik kohe varnast võtta. Esiteks Stider jooksuratas, millega Mari ikka veel korralikult sõita ei oska, küll aga tuiab ta vahepeal seda ratast läbi häda jalge vahel hoides mööda aeda ringi. Maksis see umbes 119€. Lisaks veel sangaga kolmerattaline, millega KA Mari sõita ei oska, küll meeldib talle, kui keegi teda sellega ringi rallib. Mõni hommik olen ma teda sellega isegi lasteaeda viinud. Seda, kust see pärit on, või mis see maksis, ei mäleta ma kohe üldse.

Natsa on näha ka rohelist ja väikest krokodilli liumäge, mis Mari eelmisel aastal lõbustas, aga see aasta üsna “titekas” on. See on hea selleks puhuks, kui keegi titekam külla satub. Ära ei hakka ka andma, varsti läheb uuel mugulal nagunii seda tarvis. Selle hinda ma ka ei mäleta ja üldse on mul tunne, et äkki mu ema ostis selle? Täitsa võimalik…

Lausa naljakas mõelda, et kuu aega tagasi oli Mari “mängunurk” aias selline:

On see suvi ikka tore aeg! Ma oleks lapsena mai tea mida andnud, et sellist lahedat mängumaad omada, aga ju siis ma praegu täidangi lapse peal oma unistusi, mis iial ei täitunud 😀 Idee poolest tahaksin ma Marile veel igasugu lahedaid asju teha, aga ma vist pean natukene ootama, kuni ta suurem on, et me saaksime suvel talle oma maasikapeenra teha ja õue poe mängimiseks putka üles lüüa ja öösel aias telgis magada ja muud sellist pulli.

Ma tahaks lausa endale ka Mari mängumaad. Võiks öelda, et noh idee poolest saan ju mina ka seal pullida, aga tegelikult on mu kann liiga suur, et ma liumäest alla saaksin lasta ja pesakiik peaks ka natukene kõrgem olema, et seal rahumeeli kiikuda saaks. Kui ma aga suudan välja mõelda, et KUHU see panna, siis ma tahaks endale täiega aeda võrkkiike saada. Vot see oleks minu mängumaa! Vedeleks seal niimoodi, et paha hakkab!