Uncategorized @et

hommikuse hüsteerilise postituse järg

24. Mai 2016

Tulles nüüd tagasi tavapärasema ja mitte närvitseva Malluka juurde, siis ma rahunesin kenasti maha ja ei ole enam üldse ärritunud. Ma tõesõna ei saa aru, mis häda mul on vihastada mingite asjade peale, mille eesmärk ongi mind vihastada, aga emotsioonidele kätt ette ei pane.

Ja tegelikult ma saan mõistusega aru küll, et see pahatahtlike inimeste protsent on võrreldes toredate ja vahvate lugejatega nii väikene, aga ma sellegipoolest jään oma otsuse juurde, sest siin olukorras on veel teinegi tahk. See ilmnes siis, kui ma rääkisin sellest arengurühma värgist. Nimelt on igaühel oma arvamus! Ja ma ausalt mõistan seda, sest me kõik oleme erinevad inimesed, erinevate kogemustega, erinevate tutvustega, erinevate taustadega. Täitsa loogiline on see, et ka erinevad eksperdid võivad rääkida erinevat juttu.

Seega ma saan aru, et te tahate mind aidata, aga tegelikult teete hoopis mul otsustamise raskemaks ja panete juba tehtud otsustes kahtlema. See ei ole süüdistus, vaid see on lihtsalt fakt. Iga inimese kohta, kes ütles, et muidugi pane laps arendusrühma, leidus teine, kes ütles, et ära seda viga küll tee, laps ei harju iial ära, eluks ajaks jääb “eri”rühmadesse ja klassidesse ja takkatipuks saab veel käitumishäired endale lisakoormaks.

Või siis veel elulisem näide. Üks logopeed ütleb, et saada iga oma sammu sõnadega. Kogu aeg lobise. Paneme soki jaga, lähme joome vett, lähme õue kiikuma, teeme kutsule pai jne. Samas teisele on öeldud, et kui sa ise kogu aeg ette lobised, siis sa ei annagi lapsele võimalust midagi öelda ja nõnda ta vait jääbki. Võta nüüd näpust, mis siin õigem siis on?

Pean tagasi tulema selle kõige harilikuma lauseni, et iga inimene on erinev. Iga areng on erinev. Iga laps allub erinevatele teraapiatele, harjutustele, ravile ja sellist ühest “tee seda” ei ole olemas. Paraku on selline olukord lapsevanemale niigi keeruline ja kuigi on hea lugeda teiste kogemusest ja arengust, siis kuulda igapäevaselt “tee seda teist ja kolmandat” on üsna raske, sest a) sa oled neid kõiki juba teinud b) need on kõik omavahel täielikus vastuolus soovitused, millest mõlemat sa nagunii täita ei saa.

Lihtsalt hunnik segadust.

Ja nagu te mäletate, siis ma ei olnud talvel veel kõige kepsakamas vaimses seisundis ja kuna ma ei soovi enam sinna lõksu tagasi sattuda, siis ma olin sunnitud vastu võtma selle otsuse, et oma laste arengust ma siin enam juttu ei tee. Ärge saage selles suhtes valesti aru, et ma nüüd enam kunagi üldse lastest ei räägiks. Esiteks rasedusest ja beebist ja nende omavahelistest toimetustest kindlasti hoian ka teid kursis, aga siinkohal mõtlen ma just seda räägib-ei räägi, käib potil-ei käi potil, keerab-ei keera, istub-ei istu juttu ma siia enam ei kirjuta.

Neile, kes ütlesid, et nemad ootasid Mari postitusi just seepärast, et ka nende peres samasugune probleem lapsega on, siis selle jaoks tegin ma ühe lugeja soovitusel Facebooki kinnise grupi, kus kõik emad saavad liituda ja oma lapse teemal kaasa rääkida. Seal siis räägime erinevatest teraapiatest, harjutustest, logopeedidest ja üldse jagame kogemusi. Eelkõige on oodatud kõnehäirega lapsed, kuid kindlasti ei aja ära ka neid, kelle lapsed ei ole lihtsalt eakohaselt arenenud. Liituda saab SIIN! Ps! Üks lahke ema juba suutis mulle juba ülehomseks enda tühistatud logopeedi aja “pärandada” nii et mina juba armastan seda gruppi :D!

Ma muuseas hommikul olin isegi mega dramaatiline ja mõtlesin siin, kuidas ma mitte kunagi enam blogisse isegi oma uue lapse nimegi ei kirjuta ja muud sellist. Praegu rahunesin maha, sest noh, kõik on tegelikult ju üsna korras. Kui ma lihtsalt teen ära nii lihtsa asja, nagu laste arengu teemad parooli alla panen. Pole ju suur vaev ja lahendan enda jaoks sellega probleemi, mis mind häirib.

Ühesõnaga, kus ma jõuda tahtsin, on see, et ärge muretsege, kõik on ikkagi korras ja ma ei ole tegelikult mingi närvihaige, kes siin kodus praegu nutab ja küüsi närib, sest “keegi kuskil ütles”. Ma joon hoopis kohvi ja ajan järgmise nädala kaaneloo asju. Mari läks minu emaga Kohilasse vanavanaemale külla ja mina andsin endale pühaliku lubaduse koristada ja istutada. Ma sain oma tellitud lõuendid ka kätte, aga mul on kiiks, et ma ei saa neid enne seina panna, kui kõik kaunisti korras on :)

Muuseas, kui ma hommikul oma hüsteerilist sissekannet tegin, siis ma mõtlesin korraks, et “hommik on õhtust targem”, aga siis jõudsin järeldusele, et kuna ONGI hommik, siis on see järelikult piisavalt tark aeg :D

2014-10-16-17.11.44

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

50 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply kerlin 26. Mai 2016 at 00:58

    Mina arvan, et iga vanem tunneb just oma last kõige
    paremini.Kui tegutseda nii nagu päriselt õigeks
    peetakse( mitte nii nagu arvatakse, et peaks tegema)
    siis ongi kõik õigesti.
    Mina olen oma laste pealt avastanud, et kui iseennast
    korralikult kuulata ja nö. südamehäält jälgida teen ma
    nende jaoks parimaid otsuseid.Lihtsalt vahel on raske
    aru saada mis on see päris õige tunne. Hirmu,
    süütunde ja teiste arvamuste alt on seda vahest raske
    eristada. ( keeruline väljendus aga loodan, et mõte on
    arusaadav)

  • Reply Kristi 25. Mai 2016 at 20:36

    Eestlase lemmik-rahvustoit on Teine Eestlane.
    Lugedes välismaiseid artikleid ja blogisid, on inimesed
    enamasti positiivselt kaasa elavad (sest no mis sa hing
    muidu seda blogi loed!) ja toredad üksteisega. No ja
    siis on eestlased. Päris tobe.
    Tegelt tahtsin öelda, et laps ei peagi raamatu järgi
    arenema. Mu lapsed juba suured ja olen näinud
    mitmeid lapsi titest saati koos üles kasvamas. Oli
    emasid, kes uhkustasid, et laps teeb kõike ja väga vara,
    oli neid, kes võtsid väga tšillilt. Laste kasvades kõik
    ühtlustus ja ühest tuttavate pundist sai
    vaevataTreffnerisse sisse see poiss, kes 4-aastaseselt
    ei rääkinud ja ikka juhtus, et püksi ka tuli.
    Mu oma eakaaslane, IT- ja majanduse geenius (ja väga
    kift inimene, rikas kah :D ) ei rääkinud veel 6aastaselt.
    Igasugu spetsialistid, kes lapsega tegelema juhtuvad,
    on suur boonus!

  • Reply kk 25. Mai 2016 at 18:08

    Sa oled lihtsalt üks superwoman, ära lase teistel end heidutada. Ma usun, et enda ja pere heaolu nimel inimesed mõistavad, miks
    on paroooliga kaitstud postitused vajalikud. Sa oled super naine ja hea ema!

  • Reply Kätlin 25. Mai 2016 at 14:31

    Seni kui on meie meditsiinisüsteemis on kasvõi üks logopeed, kes on arvamusel, et lapsevanem võiks/peaks hakkama muretsema
    alles siis kui laps 6.eluaastaks korralikult ei räägi, on selliseid blogisid nagu Sinu oma Mallukas, väga vaja!

    Samas mõistan, et enda pere heaolu on tähtsam!

  • Reply S 25. Mai 2016 at 00:29

    Mulle olid samuti Mari arengu postitused
    väga huvitavad ja harivad, kuigi endal lapsi
    pole. Vähesed inimesed julgevad sellistest
    teemadest üldse avalikult rääkida, mille tõttu
    ei oska inimesed selliseid asju nähes kuidagi
    reageerida ning kui endal lõpuks probleem
    tekib siis süüdistataksegi ennast, kuna on
    tunne, et teistel ju selliseid raskusi ei esine.
    Tean vanemaid, kes ei öelnud oma lapsele
    (koolilaps) miks ta logopeedi juures käib või
    üldse, et see tädi on logopeed ja millega ta
    tegeleb. Kui isegi lapsele, kelle arengut mingis
    valdkonnas järgi aidatakse ei julgeta öelda…
    Nii jääbki mulje ideaalsetest perekondadest,
    kus kasvavad igas valdkonnas üliandekas ja
    korralikud lapsed. Tegelikkus on aga teine
    ning millegi mitteoskamist ei peaks kindlasti
    häbenema, aga alavääristama, mida need
    ajudeta inimesed teevad. Selliste arust oleks
    muidugi ilus kui peidaksime kõik homod,
    puudega või teistsuguse nahavärviga
    inimesed kuhugi kappi ära, kuna neil oleks
    sellist ühiskonda parem vaadata. Sa oled väga
    tubli ja julge ema ning oma suhtumisega
    motivatsiooniks paljudele sama probleemi ees
    seisvatele inimestele kui ka teistele, näidates,
    et sellised teemad pole tabu. Samas mõistan
    su otsust postid parooli alla panna, kuna kaua
    ikka üks inimene alusetut sita loopimist
    kannatama peab.

  • Reply Tiina 24. Mai 2016 at 19:12

    Puudega laps on väga hell teema, olenematta
    selle raskusastmest mina olen sellega igaljuhul
    leppinud, et mul on puudega laps. Aga mind
    üldse ei huvita, mida teised arvavad, et kuidas
    sellist last kasvatada. Vanasti hoiti kõiki
    selliseid kuskil lukutaga ja välismaailmaga
    kokkupiudet polnud. Vahel on kõige targem
    rääkida kellegagi, kes pole sinu tuttav ega
    sugulane, täiesti võõras inimene. Kas sul pole
    psühholoogi määratud, kui lapsele sai puue
    määratud?
    Aga kui sul on vähegi võimalust, siis soovitan
    soojalt minna Marikesega
    ratsutamisteraapiasse. kindlasti inimese
    juurde, kes on seda õppinud, mitte niisama
    ratsutama. Meie oleme sellest väga palju abi
    saanud.

    • Reply Mallukas 24. Mai 2016 at 19:30

      Ma just googeldasin seda, aga Tallinnas vist seda pole?

      • Reply K. 24. Mai 2016 at 19:35

        Hipoteraapia on täitsa Tallinnas olemas.
        Ratsaliidu kodulehel on rohkem infot

  • Reply Mannakas 24. Mai 2016 at 16:53

    Mina olin ka see kes luges just käekäiku.
    Mul endal on küll juba varsti põhikooli lõpetav laps
    aga on ka ATH diagnoosiga.
    Olen ka pea terve tema elu kuulanud targutamist, tee
    nii tee naa.
    Olen nüüd võtnud nõuks, et kuulan kõik nõuanded ära
    aga tegutsen ikkagi nii nagu mina paremaks pean, sest
    kes tunneb ikka kõige paremini oma last, kui mitte
    tema oma ema.
    Kuna ma ka töötan koolis kus sellise diagnoosiga
    lapsed käivad, siis ütlen et neid eri koole/ lasteaedasid
    ja rühmasid ei ole vaja karta, ka sealt tulevad väga
    andekad ja tublid lapsed.

    • Reply H 24. Mai 2016 at 17:24

      Kusjuures ära ei tohiks unustada ka
      perekondasid! Iga vanem tunneb oma last aga
      tunneb ka oma perekonda. See mis toimib
      ühes perekonnas ei pruugi toimida teises.

      Ka iseenda ja teiste laste eest tuleb ilma
      süümepiinadeta hoolt kanda.

  • Reply Lonni 24. Mai 2016 at 16:20

    Õige otsus, nii sinu enda kui ka Mari seisukohast!

  • Reply Sandra 24. Mai 2016 at 15:40

    Jõudu ja jaksu! Tegelikult on nii inimlik ja nii kurb korraga, et sellised asjad endast välja viivad, aga muudmoodi vist ei olekski
    võimalik. Nii pohhuist ei saaks ükski inimene öelda, et ah, mul savi, mis minu või lapse kohta räägitakse. Anonüümne ja võõras, aga
    haiget teeb ikkagi. Kahju, kui paljud postitused lugemata jäävad, ma alati niiiiiiiiiii suure huviga loen jusy beebi ja Mari arengu
    teemalisi lugusid, mis siis et endal lapsi ei ole veel. Samas ma saan Sinust aru, ennast ja oma lähedasi peab hoidma. Lihtsalt kurb
    on. :(

  • Reply Käu 24. Mai 2016 at 14:37

    See otsus, et Mari asjad rohkem privaatsena hoiad, on
    väga mõistlik. Võibolla Mari ei tahagi täiskasvanud
    naisena kunagi, et tema elu internetis kõigile
    lugemiseks on. Muidugi on võimalus, et talle jällegi
    meeldib, aga mine sa tea. See otsus, kui palju me
    internetis endi kohta avaldame, tuleb igalühel ise teha
    ja paraku ei mõtle sellele tihti võsukeste vanemad :)

  • Reply Ebapärlikarp 24. Mai 2016 at 14:09

    Sul on elu nagu reality saade, aga mitte läbi teleka, vaid läbi blogi. Viimasel ajal just olen mõelnud sellele, et tegelt täitsa õudne :D

    • Reply Mallukas 24. Mai 2016 at 14:10

      Oleks siis reality, ma laivis olen palju normaalsem (aga suurema lotiga) :D

      • Reply Ebapärlikarp 24. Mai 2016 at 14:16

        Siis pead sa mainekoolitusele minema – kuidas endast paremat kuvandit anda :D

        • Reply Aaloe Veera 24. Mai 2016 at 14:44

          Ah milleks seda kuvandit kogu aeg pingutada las inimene on nagu on. Sellepärast tal nii palju
          lugejaid ongi ju.

          • Ebapärlikarp 24. Mai 2016 at 14:51

            Ma ei teinudki nalja ju :D

  • Reply maise 24. Mai 2016 at 13:23

    mina ootan ka alati postitusi Marimummust! endal lapsi
    veel ei ole, aga ma südamest loodan, et ma olen ka nii
    lahe ema kui sina ja mul on ka nii tore ja armas tütar
    nagu sul :)
    pea vastu ja kõikidele heiteritele ka minu poolt F**K
    YOU!

  • Reply Margit 24. Mai 2016 at 12:52

    Kas sinna gruppi võetakse ka neid,
    kellel on juba esimeses klassis käiv
    laps, aga nn kõnepuudega ja kes oli
    ka pikalt oma eakaaslastest arengust
    maas?

    • Reply Mallukas 24. Mai 2016 at 13:00

      Jaa, seal on vanemate laste vanemad ka :)

  • Reply Tjah 24. Mai 2016 at 12:51

    Kas sa teraapias käid ikka veel? Vaadates, kuidas su
    emotsioonid üles-alla käivad ja sõna annad ning sõna
    võtad, siis vb kuluks ära, kui kellegagi räägiksid
    sellest? Aitaks sul mõtteid ehk koondada veidi?

    • Reply Mallukas 24. Mai 2016 at 12:52

      Ei ole ausalt öeldes jupp aega käinud, aga ma ei tea, sul emotsioonid ei vaheldu või? :D

      • Reply SM 24. Mai 2016 at 13:04

        Rasedana ja rinnaga toites käivad
        emotsioonid veel rohkem üles ja alla
        kui muidu. Seega täiesti normaalne nähe.

    • Reply G 24. Mai 2016 at 12:58

      Ööö halloo! Mis kohaga sellised kommentaatorid küll
      mõtlevad.

  • Reply Lilli 24. Mai 2016 at 12:14

    Mitte, et ma halba emotsiooni pooldaksin, sul võis päris halb olla neid perekooli amööbide kommentaare lugeda, aga mulle
    meeldisid mõlemad postitused, sest need on nii ehedad! Ma ei tea, kes on Perekooli foorumis ja mis otsaga nad mõtlevad, kari
    ainurakseid. Inimesed võivad hakata vinguma, et minu üldistus on sama hull, kui nende halvad kommentaarid, aga no, ei ole
    teistest foorumitest päris nii segaseid kohanud. Minule näiteks öeldi, et mida sa pasundad oma rasedusest, sünnib sul laps
    surnuna ja millest siis kirjutan (kirjutan ka väikest blogi, n-ö enda päevikut), või siis, et sa oled nii koleda ja kurja pigikulmudega
    näoga, kui laps nutab, vaata peeglisse ja sellised üllitised nende sulest. Minust võib rääkida igasugust jama, aga lapsest …
    Hetkeks lendas katus ära ja mõtlesin, et küll Mallukal peab tugev närv olema. Ennast pean tugevaks inimeseks, aga võttis
    korraks ikka tuurid üles. Siis rahunesin maha ja mõtlesin, et fine, mitte kunagi midagi sinna ei postita ega sealt midagi ei loe.
    Igatahes, sinu postitused olid järjekordne kinnitus, miks seda blogi ikka aegajalt loen, sest kirjutad ehedalt ja otsekoheselt,
    mitte, et teistele meeldida nii väga, vaid räägidki elust, nii nagu sa seda näed ja nagu see sul on.
    Mari on sul nii äge tüdruk, et tema ei pea tõesti teiste hammaste vahel olema, las teeb omi asju omas tempos ja kritiseerijad –
    lihtsalt f*ck them.

    • Reply Rs 25. Mai 2016 at 08:25

      Loen nii perekooli kui ka Malluka blogi – ajaviiteks. Mõlemad head
      ajaviitjad. Aga Marikese kallal ei ole käod oma hambaid teritanud,
      rohkem ikka Mallukese “kasvatusmeetodite” üle.

      • Reply Mallukas 25. Mai 2016 at 09:07

        ja mis need Mallukese “kasvatusmeetodid” suvaliste inimeste hambaterituseks mõeldud on või?

        • Reply Rs 25. Mai 2016 at 12:40

          No Perekoolist ei tea ma midagi aga … ehk siis sinupoolt
          kasvatusmeetodite puudumine.
          Ja ära haugu minuga, tea nats rohkem elust kui sina ja vanusega
          kogemusi ja muidu paska saanud. Ei tahaks targutada.
          Ja sa väga meenutad mind noorpõlves:-P
          Muuseas ma olin ka õika elanik ja ei välista, et minu lapsed (yks ama
          vana ja teine vanem) tunnevad sind. Aga vahet ei ole.
          Ja see paroodia värk oli lahe:-), ehk mõtleksid rohkem rohkem
          visuaalse väljendi peale.
          Mari on armas ja äge pliks ja loodan, et arstid eksivad. Mul noorem
          poiss hakkas alles 3.selt rääkima ja pole tal häda midagi, juba täismees.
          Olge tublid!

          • Rs 25. Mai 2016 at 12:42

            *väljundi

          • Mallukas 25. Mai 2016 at 14:31

            Haugu sinuga? Issand, kuidas ma jälestan seda väljendit, see on minu meelest mingi võimumäng, üritad teist koera tasandile tõsta. Kui oled oma vanusega kõva eit, siis käitu palun vastavalt, ma ei viitsi siin kraagelda mingi võõraga.

          • Rs 25. Mai 2016 at 16:53

            OkB-)

  • Reply :) 24. Mai 2016 at 12:11

    See “hommik on õhtust targem” ei ole niisama sõnakõlks vaid see on ka teaduslikult tõestatud :) . Nimelt pidavat une ajal aju infot
    vahemälust püsimällu “ümberlaadima” ning mõtteid “korrastama”. Lisaks ka see, et emotsionaalne inimene ei mõtle ratsionaalselt
    ehk teisisõnu emotsioonidest ülekeev inimene on lihtsalt rumal. Tuleb maha rahuneda ja siis alles tegutseda.

    Igal juhul jõudu jaksu ning ära tee kurjadest keeltest välja. Las koerad hauguvad, karavan liigub ikka edasi ;)

  • Reply D. 24. Mai 2016 at 12:07

    Hei :)
    Blogimisega käib paratamatult kaasas ka nö kuulsus,
    kõik tahavad kõike teada ja kursis olla teiste eludega :)
    Mina ei suudaks vist sedasi, küll aga on hea mõte laps/
    lapsed välja jätta, eriti mis puutub arengutesse jne..krt
    pole kellegi asi nähvata teistele!
    Tegelikult karma on olemas ja see kurjus, mis inimeste
    sees on, tuleb varem või hiljem tagasi neile endile!!
    Sa oled siiski ema ja naine, hoia oma pisike/ sed sellest
    kurjast maailmast eemal :) ära jaga detailselt kõike!!!
    Sa oled tegelikult hea inimene ju, ega muidu sul nii
    palju fänne poleks..kõik elavad su tegemistele kaasa!!

    Ilusat päeva sulle Mallu :)
    Minu päev on täna nii kohutavalt alanud, et poleks
    pidanud hommikul toast väljuma, motivatsioon kadus
    ära juba hommikul, kui pidin piinlema 50 min
    ummikus, terve päev pekkis :)
    Lähen koju parem, tööd ka ei viitsi teha!

  • Reply M 24. Mai 2016 at 12:07

    Täitsa pees ikka, ma suren ära kui
    paljud postid hakkavad parooli all
    olema ja lugemise/kaasaelamise rõõm
    ära võetass. Piprapoiss keelepeale
    neile kalkunitele!

    • Reply Inksu 24. Mai 2016 at 12:50

      Sama siin!!! Mõnuga loen. Kurb, kui Sinu Mari
      jutudnüüd lugemata jäävad:(

  • Reply Katrin 24. Mai 2016 at 12:00

    Ka mina tean mismoodi need kurjad keeled võivad
    endast välja viia. Mul nimelt ATH sündroomiga laps ja
    pidevalt kuulen kommentaare kui kasvatamutu poeg
    mul on ja kui laisk ema ma olen. Jõudu ja jaksu ning tea
    et oled super ema ;)

    • Reply Tri.n. 24. Mai 2016 at 12:39

      Minul sama teema Katrin. Inimesed arvavad, et ATH
      on lihtsalt minu vabandus sellele, et ma oma last ei
      oska ega viitsi kasvatada… kui nad vaid teaks, mida see
      kõik tegelikult igapäevaelus tähendab ja kui palju
      vaeva ja muret näen mina emana? (poiss 10a)

      • Reply S. 24. Mai 2016 at 15:09

        Katrin ja Tri.n.
        Sama siin. Mul.samuti poeg 10a. Ja oh Mamma
        Mia!!! mida kõike me oleme teinud ja läbi elanud.
        Õnneks nyyd saime “õiged ravimid” (kas õigeid
        yldse on olemas) aga nyyd hakkab veidi
        paremuse poole minema.
        Jaksu teile-ei ole kerge.

    • Reply Karmen 25. Mai 2016 at 06:39

      Minulgi ATH laps 7a. Olen ka palju nutud kuna kuulen
      kuidas kõike valesti teen ja kui halvasti kasvatatud
      laps

  • Reply E. 24. Mai 2016 at 11:54

    Väga tubli, et maha rahunesid! Aega on veel mõelda, et mida ja kuidas ja täpselt aga kaalu siiski ka seda
    varianti, et uuele inimesele anda võimalus, mida Mari kunagi ei saanud. Ehk siis – kas on ilmtingimata
    vaja tema nime ja pilti ja kõike sellist toppida internetti üles.

    Iga inimene on tõepoolest erinev ja ma ei ole mingi imelik hall hiir ja pigem mulle meeldib tähelepanu ja
    naudin väga selle keskpunktis olemist. Seda aga omadel tingimustel ja pigem päris maailmas, netti
    proovin enda kohta ikka võimalikult vähe infot panna ning seegi ligipääsu piirangutega. Ma ei suudaks
    ette ka kujutada kui nõme see võiks olla kui keegi mult selle võimaluse oleks ära võtnud ning minust
    oleks lademetes infot üleval, koos mu näo ja pildi ja muu vägagi isikliku infoga.

    • Reply Mallukas 24. Mai 2016 at 12:04

      No siinkohal on inimesed erinevad. Tänapäeval on see netimaailm nii levinud, vaata kui palju on maailmas blogijaid jne. Ei pea isegi blogima, kõik info leiad ka FBist. Minul nt poleks midagi selle vastu, kui minust oleks mu nägu ja pildid jne netis üleval. St, mul oleks lausa hea mee, kui mu ema oleks viitsinud minust selliseid asju üles kirjutada :D

      • Reply E. 24. Mai 2016 at 12:25

        Eks tõesti, inimesed ongi erinevad. Ja sugugi mitte ei leia kogu infot FB-st. FB on mul küll olemas
        ja isegi paras ports pilte seal, saripostitaja just ei ole aga noh, midagi ikka. Sätted on muidugi kõik
        paigas, et ainult sõbrad näevad sisu. Varsti saame ka lapse ning oleme abikaasaga asja arutanud ja
        leidsime täiesti üksmeelselt, et ei näe ühtegi vajadust lapsest internetti pilte panna, sh ka FB ja
        Instagram, mis meil mõlemal olemas. Sõpradele-perele saab vahvamaid klõpse niisama saata.

        Mul oleks ka hea meel kui ema oleks nö päevikut pidanud või kui oleks internetiajastu olnud, siis
        miks mitte ka piltidega blogi, aga kindlasti kinnine. Aga jah, inimesed ongi erinevad, mõnel on elu
        eesmärk sattuda Õhtulehte või Elu24, teine ei oskaks midagi piinlikumat ette kujutada.

        • Reply Mallukas 24. Mai 2016 at 12:32

          Just :) Iga vanem teeb oma otsused ise ja oma teist last ma “peitma” siiski ei hakka. Küll aga ei pane ma pahaks, või pea imelikuks, kui sina seda teha soovid :(

        • Reply liiz 24. Mai 2016 at 15:10

          Tegelt on nii, et ükskõik kas sa laed pildi facebooki või saadad kellelgi kirja teel, siis kui
          kellelgi seda ikka väga vaja on leiab ta selle üles. Samamoodi kui omad nutiseadet on
          teada sinu asukoht ja e-maili postkastis ka piisavalt andmeid. Veel see koht nagu
          digilugu.ee, seal on kõikide inimeste terviseandmed üleval mu meelest ja ka osavam
          arvutinäppija võib üles leida…seega kui tahta virtuaalmaailmas üldse pääseda siis see
          läheb juba väga keeruliseks, sest juba titest saadik on laste andmed üleval Eesti.ee-s ja
          lasteaedade infosüsteemis ja ekoolis;)

          • E. 24. Mai 2016 at 17:58

            No see on juba äärmuslik. Ega ma ei
            mõtlegi, et keegi nüüd hirmsalt huvi
            tunneks ja infot nuhiks. Lihtsalt näen
            oma Fb-s, kuidas inimesed postitavad
            ikka igasuguseid pilte oma lastest või
            siis nt blogid, kus samamoodi pildid ja
            päris nimi ja noh nt antud blogis ka
            absoluutselt igasugust isiklikku infot,
            mis üldse leidub. Sellise info
            avaldamine on lihtsalt minu jaoks liig
            ja oma lapsele nii ei teeks. E-Kool ja
            Digilugu ei ole päris seesama :)

  • Reply Katrin 24. Mai 2016 at 11:52

    ma lähen ülinärvi, kui üks targutaja
    hakkab rääkima mida ja kuidas teha,
    sul neid “soovitajaid” üle 100 :D ma
    läheks vist hulluks :D
    igaljuhul mõistan sinu otsust! Tee
    täpselt nii nagu süda ja mõistust
    ütleb ning mis endale/perele/sinu
    lastele parem on. See ikkagi sinu elu
    puudutavad otsused ja teistel ei ole
    õigust (kui sa just ise ei küsi) neid
    maha teha ja sind juba vastu võetud
    otsustes kahtlema panna.

    Edu! :)

  • Reply Laura 24. Mai 2016 at 11:52

    Tubli tüdruk ☺ sina ise teadki kõige paremini mis
    sulle endale ,sinu lastele ja üldse sinu armsale perele
    tähtis on ! Ilusat päikselist päeva ja püüa unustada
    igasugused idikad kellel puudub oma elu !

  • Reply SS 24. Mai 2016 at 11:40

    Jõudu sulle ja kõike kõige paremat :) kahju on muidugi, kuid üks hetk tulebmõelda endale ja pere heaolule ja midagi pole parata :)

    • Reply Mallukas 24. Mai 2016 at 11:43

      Aitüma :)