LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED MARI JOHANNA

Kaitstud: logopeedi juures – kuidas arendada lapse kõne nullist

26. mai 2016

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

15 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Katz 9. juuni 2016 at 14:45

    Meil on peres angelman sündroomiga pisipoiss. On
    nuttu ja naeru, kuid mina leian, et kõigile meile on
    antud täpselt selline koorem kanda, millega me
    hakkama saame! :-) Ole tugev ja usun et teie
    kokkuhoidev pere tuleb sellega väga hästi toime :-)

  • Reply Katrin 31. mai 2016 at 15:37

    kindlasti saad sa hakkama, sa oled
    alati hakkama saanud! Tean, see
    teadmatuse tunne ajab vahel lihtsalt
    hulluks. Aga üks päev korraga, tasa
    ja targu….

  • Reply :) 27. mai 2016 at 15:41

    Kulla Mallukas, praegu valdavad sind ainult hetke
    emotsioonid kuna ei saanud arsti juurest 100%-list
    vastust Mari rääkima/ mitte rääkima hakkamisest. Ja
    ilmselgelt seda kuuldes lahistaks nii mõnigi ema nutta,
    sest me tahame oma lapsele ju parimat. Aga ükski
    arst/logopeed/ kirurgi jpt ei saa oma ametivande
    kohaselt, anda kellelegi 100%-st vastust terveks
    saamise vms kohta. Jah, tõesti sul on nüüd rohkem
    ülesandeid, et laps paremini rääkima hakkaks, kuid ära
    lase pead norgu! Mari on praegu kolmene, ja räägib
    mingeid sõnu, teeb häälitsusi- järelikult on ju
    toimunud mingi areng! Ja see areng toimub veel, kõige
    olulisem on ise sellesse uskuda.
    Edu ja sa pead endasse kõige rohkem ise süvendama ja
    uskuma,et sa suudad, sul on palju toetajaid ja me kõik
    usume sinusse! Paari aasta pärast, kui sul on kaks
    väikest imearmast päiksetera, siis on Mari just see kes
    räägib su surnuks ja vot siis on see aeg, kus sa hoiad
    oma pead kinni ja mõtled et ohh oleks ta ometi juba
    vait :)
    Päikest Sulle ja Marile!

    Ps! Alles paar päeva tagasi oli see aeg kus rõvedad
    kommentaarid mari ja sinu kohta olid alatud ja ajasid
    sind vihale, närvi, kurvaks jne… Siis olid ka su hetke
    emotsioonid et sa ei kirjuta kunagi enam marist, sa ei
    kirjuta oma tulevasest beebist, kõik ja aitab! Kui veidi
    aega läks edasi, sa rahunesid maha, ja mis tulemus on…
    IDEAALNE! Praegu saavad sinu tulevase beebi ja mari
    kohta lugeda vaid need kes tegelikult ka huvitatud on,
    ja elavad Marile kaasa et kõik ainult edeneks ja need
    võikad netikommentaatorid ei pääse ligi ning ei saa ka
    suud lahti teha…. ühesõnaga on win-win olukord.

    See on ehtne näide, et sa saad ka võimatuga hakkama
    :D

  • Reply Terje 27. mai 2016 at 15:17

    Kulla Mallukas, praegu valdavad sind ainult hetke
    emotsioonid kuna ei saanud arsti juurest 100%- list
    vastust kas su laps hakkab/ ei hakka rääkima, ja eks iga
    ema lahistaks nutta sellist lauset kuuldes, kuna kõik
    mekuid need kõik ongi esimesed emotsioonid pärast
    seda. Loomulikult lähevad ju asjad paremaks. Kui Mari
    on 3-aastane ja ta juba mingeid sõnu räägib ja täiesti
    vait ta ju ei ole. Siis see tähendab ju ainult seda, et
    mingi areng on ju toimunud… Eks

  • Reply TT 27. mai 2016 at 09:09

    Vaata ma arvan, et sa oled ka ise oma elus kogenud, et ka arstid pole eksimatud ja yhe arsti arvamus vôib teise omale risti vastu
    käia. Nii et ära nüüd vôta seda lôpliku tôena, ja üleüldiselt – nyyd saab ju minna ainult paremaks! Mian isiklikult ei usu, et laps,
    kes juba palju sônu viimasel ajal öelnud on, räâkima ei hakka. Ma pole kyll arst aga… Teine asi, mis mind on väg amôtlema
    pannud viimasl ajal (mul lapsel oli ka kône hilistumine, nii et olen teemaga tegelenud rohkem, kui meeldiks) Su arengurühma-
    postituse all vôttis sôna väga palju spetsialiste, kes ise tegelevad selliste kôneprobleemidega lastega, ja nende kommentaarid
    andsid ysna hea pildi sellest, kuidas ja mis ajal ja viisil nende probleemidega Eestis tegeldakse. Mina ei oska öelda, kas Eestis on
    lapsi (vôi täiskasvanuid), kes ei räâgi vôi räägivad väga halvasti. Mina justkui ei ole selliseid oma elus kohanud, praeguste laste
    koha pealt Eestis ei saa väga sôna vôtta, sest ei ela juba aastaid Eestis. Minu elukohariigis hakatakse vaatama, kas lapsega kôik
    korras, kui 3-ndaks sünnipäevaks ei räâgi. Ja ka siin pole ma täheldanud lapsi (vôi täiskasvanuid), kes ei räâgi vôi räägivad väga
    halvasti… Saad aru, mida ma tahan öelda? Et kui uskuda neid spetsialiste, kes Eestis on, siis peaks minu meelest olema väga
    suurte kôneprobleemidega inimesi ikka tunduvalt rohkem ringi liikumas, kelle puhul pole tegeletud enne 3 aastat jne? Ilma
    neid absoluutselt maha tegemata ja pretendeerimata ise spetsialisti nimetusele, aga krt ma olen segaduses. Midagi siin justkui
    ei klapi?

  • Reply Ma 27. mai 2016 at 06:46

    Ma ärkasin täna hommikul ja mõtlesin,
    et kavatsen sulle täna kindlasti
    rääkida, mida unes nägin. Käisin koos
    sinu ja Mariga sulgpalli mängimas.
    Mari lobises nagu vana mees ja ma
    ütlesin sulle, et lõpuks on see aeg
    tulnud ja kõik läks hästi. Loodan, et
    mu unenägu läheb täide! Sulgapllo
    tingimata mängima ei pea :P Nuta nii
    palju, kui torust tuleb ja kui nutt
    möödas, tegutse edasi. Sa oled tubli!

  • Reply Krislyn 27. mai 2016 at 00:32

    Mul on nii hea meel, et keegi sulle oma aja ära kinkis. Olgugi, et osad väited arsti poolt võisid nats jahmatada jne. aga teisalt, tõi
    see natukenegi selgust ja südamerahu ka. just see osa, et ta ikkagi tahab imiteerida ja et oled mingid asjad juba õnneks eos õigesti
    teinud ja et pole hiljaks jäänud. mu arust nii palju kui sa rääkinud, siis enamus arstid on a la suht mingi rusikaga tagunud ühte sama
    asja(negatiivset), keegi pole otseselt julgustanud või mingeid positiivsete ilmingute aspekte välja toonud,.
    tõesti hea meel, et ei pidanud augustini ootama :)

  • Reply Kai pimeduses kobamas 26. mai 2016 at 23:12

    Oeh, ei teagi kohe, mida öelda, mis võiks Sind natukesekenegi kuidagi lohutada… Ainus mõte mis mul peas keerleb, on see, et
    mina ka ei usu, et Mari üldse rääkima ei hakka, sest ta on ju ikka mõningasi sõnu üritanud öelda ja küll te üheskoos need sõnad ja
    rääkimise kenasti selgeks saate. Teist varianti lihtsalt pole! :) Pea püsti, selg sirgu ja küll heade inimeste toega saate kõik
    toimima. ;)

  • Reply meow 26. mai 2016 at 22:44

    See on esimene emotsioon! Homme on tõesti kergem
    ja sa (te) saate kindlasti hakkama! Mari on nii targa ja
    tragi olemisega, et ma ei usu iial, et ta kõnetuks jääb.

  • Reply krista 26. mai 2016 at 22:44

    Ma olen selle logopeediga selles mõttes hästi ühel nõul, et Sa oled nii nii tubli – otsisid ja leidsid abi õigel ajal ja pingutad ise nii
    väga, et oma last toetada. Suhtlusraamatu koostamine on küll väga tore mõte, kindlasti on Maril sellest palju kasu!

  • Reply Jansu 26. mai 2016 at 22:40

    Te saate hakkama. Muud varianti ei ole. Halbu päevi
    tuleb ette, nutad patja ja rühid jälle sihikindlalt edasi.
    Järjekindlus viib lõpuks sihile.

  • Reply Kelly 26. mai 2016 at 21:42

    Sa saad hakkama, Te Kardoga saate hakkama!
    Kamoon Mallukene, pole olemas asja, millega
    Sa hakkama ei saaks!!! Aega võtab aga
    kindlasti saab kõik hästi olema :) Pea püsti!!

  • Reply Tikker 26. mai 2016 at 21:41

    Mina olen optimist ja ütlen, et raudselt hakkab Mari üks hetk rääkima.

    Aga jah, sellistel puhkudel on ikka raske. See on täiesti normaalne. Tuleb lihtsalt oodata, läheb üle ja tuleb parem päev :) Ja sa
    vähemalt tead nüüd, mida teha.

  • Reply Kaire 26. mai 2016 at 21:05

    Ilmselt tuleb veel teisigi päevi, kus ahastus on suur. Ja siis tulevad taas
    päevad, kus näed kuidas Mari mühinal areneb. Kõige koledam kindlasti
    ongi see teadmatus, et mis saab ja mis tegelikult nüüd siis pahasti on.
    Ma usun, et rühid kenasti edasi, ja teed oma maasikmammu jaoks kõik mis
    sinu võimuses ja enamgi veel.
    Oled tubli ja läbikukkunud ühel ajal, see on sulle endale kõige raskem.
    Mari aga on rõõmus kolmene, kes lihtsalt õpib maailma tundma.
    Te saate kõigega hakkama.

  • Reply Käta 26. mai 2016 at 20:50

    Sa saad hakkama!

    Kurb aga tösi kuid muud ei jää üle kui hakkama saada.
    Kahjuks vöi önneks ei ole sa allaandja tüüp. Nuta oma
    peatäis ära ning peapüsti ja edasi !:)