Meil on peres angelman sündroomiga pisipoiss. On
nuttu ja naeru, kuid mina leian, et kõigile meile on
antud täpselt selline koorem kanda, millega me
hakkama saame! 🙂 Ole tugev ja usun et teie
kokkuhoidev pere tuleb sellega väga hästi toime 🙂
Kulla Mallukas, praegu valdavad sind ainult hetke
emotsioonid kuna ei saanud arsti juurest 100%-list
vastust Mari rääkima/ mitte rääkima hakkamisest. Ja
ilmselgelt seda kuuldes lahistaks nii mõnigi ema nutta,
sest me tahame oma lapsele ju parimat. Aga ükski
arst/logopeed/ kirurgi jpt ei saa oma ametivande
kohaselt, anda kellelegi 100%-st vastust terveks
saamise vms kohta. Jah, tõesti sul on nüüd rohkem
ülesandeid, et laps paremini rääkima hakkaks, kuid ära
lase pead norgu! Mari on praegu kolmene, ja räägib
mingeid sõnu, teeb häälitsusi- järelikult on ju
toimunud mingi areng! Ja see areng toimub veel, kõige
olulisem on ise sellesse uskuda.
Edu ja sa pead endasse kõige rohkem ise süvendama ja
uskuma,et sa suudad, sul on palju toetajaid ja me kõik
usume sinusse! Paari aasta pärast, kui sul on kaks
väikest imearmast päiksetera, siis on Mari just see kes
räägib su surnuks ja vot siis on see aeg, kus sa hoiad
oma pead kinni ja mõtled et ohh oleks ta ometi juba
vait 🙂
Päikest Sulle ja Marile!
Ps! Alles paar päeva tagasi oli see aeg kus rõvedad
kommentaarid mari ja sinu kohta olid alatud ja ajasid
sind vihale, närvi, kurvaks jne… Siis olid ka su hetke
emotsioonid et sa ei kirjuta kunagi enam marist, sa ei
kirjuta oma tulevasest beebist, kõik ja aitab! Kui veidi
aega läks edasi, sa rahunesid maha, ja mis tulemus on…
IDEAALNE! Praegu saavad sinu tulevase beebi ja mari
kohta lugeda vaid need kes tegelikult ka huvitatud on,
ja elavad Marile kaasa et kõik ainult edeneks ja need
võikad netikommentaatorid ei pääse ligi ning ei saa ka
suud lahti teha…. ühesõnaga on win-win olukord.
See on ehtne näide, et sa saad ka võimatuga hakkama
😀
Kulla Mallukas, praegu valdavad sind ainult hetke
emotsioonid kuna ei saanud arsti juurest 100%- list
vastust kas su laps hakkab/ ei hakka rääkima, ja eks iga
ema lahistaks nutta sellist lauset kuuldes, kuna kõik
mekuid need kõik ongi esimesed emotsioonid pärast
seda. Loomulikult lähevad ju asjad paremaks. Kui Mari
on 3-aastane ja ta juba mingeid sõnu räägib ja täiesti
vait ta ju ei ole. Siis see tähendab ju ainult seda, et
mingi areng on ju toimunud… Eks
Vaata ma arvan, et sa oled ka ise oma elus kogenud, et ka arstid pole eksimatud ja yhe arsti arvamus vôib teise omale risti vastu
käia. Nii et ära nüüd vôta seda lôpliku tôena, ja üleüldiselt – nyyd saab ju minna ainult paremaks! Mian isiklikult ei usu, et laps,
kes juba palju sônu viimasel ajal öelnud on, räâkima ei hakka. Ma pole kyll arst aga… Teine asi, mis mind on väg amôtlema
pannud viimasl ajal (mul lapsel oli ka kône hilistumine, nii et olen teemaga tegelenud rohkem, kui meeldiks) Su arengurühma-
postituse all vôttis sôna väga palju spetsialiste, kes ise tegelevad selliste kôneprobleemidega lastega, ja nende kommentaarid
andsid ysna hea pildi sellest, kuidas ja mis ajal ja viisil nende probleemidega Eestis tegeldakse. Mina ei oska öelda, kas Eestis on
lapsi (vôi täiskasvanuid), kes ei räâgi vôi räägivad väga halvasti. Mina justkui ei ole selliseid oma elus kohanud, praeguste laste
koha pealt Eestis ei saa väga sôna vôtta, sest ei ela juba aastaid Eestis. Minu elukohariigis hakatakse vaatama, kas lapsega kôik
korras, kui 3-ndaks sünnipäevaks ei räâgi. Ja ka siin pole ma täheldanud lapsi (vôi täiskasvanuid), kes ei räâgi vôi räägivad väga
halvasti… Saad aru, mida ma tahan öelda? Et kui uskuda neid spetsialiste, kes Eestis on, siis peaks minu meelest olema väga
suurte kôneprobleemidega inimesi ikka tunduvalt rohkem ringi liikumas, kelle puhul pole tegeletud enne 3 aastat jne? Ilma
neid absoluutselt maha tegemata ja pretendeerimata ise spetsialisti nimetusele, aga krt ma olen segaduses. Midagi siin justkui
ei klapi?
Ma ärkasin täna hommikul ja mõtlesin,
et kavatsen sulle täna kindlasti
rääkida, mida unes nägin. Käisin koos
sinu ja Mariga sulgpalli mängimas.
Mari lobises nagu vana mees ja ma
ütlesin sulle, et lõpuks on see aeg
tulnud ja kõik läks hästi. Loodan, et
mu unenägu läheb täide! Sulgapllo
tingimata mängima ei pea 😛 Nuta nii
palju, kui torust tuleb ja kui nutt
möödas, tegutse edasi. Sa oled tubli!
Mul on nii hea meel, et keegi sulle oma aja ära kinkis. Olgugi, et osad väited arsti poolt võisid nats jahmatada jne. aga teisalt, tõi
see natukenegi selgust ja südamerahu ka. just see osa, et ta ikkagi tahab imiteerida ja et oled mingid asjad juba õnneks eos õigesti
teinud ja et pole hiljaks jäänud. mu arust nii palju kui sa rääkinud, siis enamus arstid on a la suht mingi rusikaga tagunud ühte sama
asja(negatiivset), keegi pole otseselt julgustanud või mingeid positiivsete ilmingute aspekte välja toonud,.
tõesti hea meel, et ei pidanud augustini ootama 🙂
Oeh, ei teagi kohe, mida öelda, mis võiks Sind natukesekenegi kuidagi lohutada… Ainus mõte mis mul peas keerleb, on see, et
mina ka ei usu, et Mari üldse rääkima ei hakka, sest ta on ju ikka mõningasi sõnu üritanud öelda ja küll te üheskoos need sõnad ja
rääkimise kenasti selgeks saate. Teist varianti lihtsalt pole! 🙂 Pea püsti, selg sirgu ja küll heade inimeste toega saate kõik
toimima. 😉
See on esimene emotsioon! Homme on tõesti kergem
ja sa (te) saate kindlasti hakkama! Mari on nii targa ja
tragi olemisega, et ma ei usu iial, et ta kõnetuks jääb.
Ma olen selle logopeediga selles mõttes hästi ühel nõul, et Sa oled nii nii tubli – otsisid ja leidsid abi õigel ajal ja pingutad ise nii
väga, et oma last toetada. Suhtlusraamatu koostamine on küll väga tore mõte, kindlasti on Maril sellest palju kasu!
Sa saad hakkama, Te Kardoga saate hakkama!
Kamoon Mallukene, pole olemas asja, millega
Sa hakkama ei saaks!!! Aega võtab aga
kindlasti saab kõik hästi olema 🙂 Pea püsti!!
Mina olen optimist ja ütlen, et raudselt hakkab Mari üks hetk rääkima.
Aga jah, sellistel puhkudel on ikka raske. See on täiesti normaalne. Tuleb lihtsalt oodata, läheb üle ja tuleb parem päev 🙂 Ja sa
vähemalt tead nüüd, mida teha.
Ilmselt tuleb veel teisigi päevi, kus ahastus on suur. Ja siis tulevad taas
päevad, kus näed kuidas Mari mühinal areneb. Kõige koledam kindlasti
ongi see teadmatus, et mis saab ja mis tegelikult nüüd siis pahasti on.
Ma usun, et rühid kenasti edasi, ja teed oma maasikmammu jaoks kõik mis
sinu võimuses ja enamgi veel.
Oled tubli ja läbikukkunud ühel ajal, see on sulle endale kõige raskem.
Mari aga on rõõmus kolmene, kes lihtsalt õpib maailma tundma.
Te saate kõigega hakkama.
15 kommentaari
Meil on peres angelman sündroomiga pisipoiss. On
nuttu ja naeru, kuid mina leian, et kõigile meile on
antud täpselt selline koorem kanda, millega me
hakkama saame! 🙂 Ole tugev ja usun et teie
kokkuhoidev pere tuleb sellega väga hästi toime 🙂
kindlasti saad sa hakkama, sa oled
alati hakkama saanud! Tean, see
teadmatuse tunne ajab vahel lihtsalt
hulluks. Aga üks päev korraga, tasa
ja targu….
Kulla Mallukas, praegu valdavad sind ainult hetke
emotsioonid kuna ei saanud arsti juurest 100%-list
vastust Mari rääkima/ mitte rääkima hakkamisest. Ja
ilmselgelt seda kuuldes lahistaks nii mõnigi ema nutta,
sest me tahame oma lapsele ju parimat. Aga ükski
arst/logopeed/ kirurgi jpt ei saa oma ametivande
kohaselt, anda kellelegi 100%-st vastust terveks
saamise vms kohta. Jah, tõesti sul on nüüd rohkem
ülesandeid, et laps paremini rääkima hakkaks, kuid ära
lase pead norgu! Mari on praegu kolmene, ja räägib
mingeid sõnu, teeb häälitsusi- järelikult on ju
toimunud mingi areng! Ja see areng toimub veel, kõige
olulisem on ise sellesse uskuda.
Edu ja sa pead endasse kõige rohkem ise süvendama ja
uskuma,et sa suudad, sul on palju toetajaid ja me kõik
usume sinusse! Paari aasta pärast, kui sul on kaks
väikest imearmast päiksetera, siis on Mari just see kes
räägib su surnuks ja vot siis on see aeg, kus sa hoiad
oma pead kinni ja mõtled et ohh oleks ta ometi juba
vait 🙂
Päikest Sulle ja Marile!
Ps! Alles paar päeva tagasi oli see aeg kus rõvedad
kommentaarid mari ja sinu kohta olid alatud ja ajasid
sind vihale, närvi, kurvaks jne… Siis olid ka su hetke
emotsioonid et sa ei kirjuta kunagi enam marist, sa ei
kirjuta oma tulevasest beebist, kõik ja aitab! Kui veidi
aega läks edasi, sa rahunesid maha, ja mis tulemus on…
IDEAALNE! Praegu saavad sinu tulevase beebi ja mari
kohta lugeda vaid need kes tegelikult ka huvitatud on,
ja elavad Marile kaasa et kõik ainult edeneks ja need
võikad netikommentaatorid ei pääse ligi ning ei saa ka
suud lahti teha…. ühesõnaga on win-win olukord.
See on ehtne näide, et sa saad ka võimatuga hakkama
😀
Kulla Mallukas, praegu valdavad sind ainult hetke
emotsioonid kuna ei saanud arsti juurest 100%- list
vastust kas su laps hakkab/ ei hakka rääkima, ja eks iga
ema lahistaks nutta sellist lauset kuuldes, kuna kõik
mekuid need kõik ongi esimesed emotsioonid pärast
seda. Loomulikult lähevad ju asjad paremaks. Kui Mari
on 3-aastane ja ta juba mingeid sõnu räägib ja täiesti
vait ta ju ei ole. Siis see tähendab ju ainult seda, et
mingi areng on ju toimunud… Eks
Vaata ma arvan, et sa oled ka ise oma elus kogenud, et ka arstid pole eksimatud ja yhe arsti arvamus vôib teise omale risti vastu
käia. Nii et ära nüüd vôta seda lôpliku tôena, ja üleüldiselt – nyyd saab ju minna ainult paremaks! Mian isiklikult ei usu, et laps,
kes juba palju sônu viimasel ajal öelnud on, räâkima ei hakka. Ma pole kyll arst aga… Teine asi, mis mind on väg amôtlema
pannud viimasl ajal (mul lapsel oli ka kône hilistumine, nii et olen teemaga tegelenud rohkem, kui meeldiks) Su arengurühma-
postituse all vôttis sôna väga palju spetsialiste, kes ise tegelevad selliste kôneprobleemidega lastega, ja nende kommentaarid
andsid ysna hea pildi sellest, kuidas ja mis ajal ja viisil nende probleemidega Eestis tegeldakse. Mina ei oska öelda, kas Eestis on
lapsi (vôi täiskasvanuid), kes ei räâgi vôi räägivad väga halvasti. Mina justkui ei ole selliseid oma elus kohanud, praeguste laste
koha pealt Eestis ei saa väga sôna vôtta, sest ei ela juba aastaid Eestis. Minu elukohariigis hakatakse vaatama, kas lapsega kôik
korras, kui 3-ndaks sünnipäevaks ei räâgi. Ja ka siin pole ma täheldanud lapsi (vôi täiskasvanuid), kes ei räâgi vôi räägivad väga
halvasti… Saad aru, mida ma tahan öelda? Et kui uskuda neid spetsialiste, kes Eestis on, siis peaks minu meelest olema väga
suurte kôneprobleemidega inimesi ikka tunduvalt rohkem ringi liikumas, kelle puhul pole tegeletud enne 3 aastat jne? Ilma
neid absoluutselt maha tegemata ja pretendeerimata ise spetsialisti nimetusele, aga krt ma olen segaduses. Midagi siin justkui
ei klapi?
Ma ärkasin täna hommikul ja mõtlesin,
et kavatsen sulle täna kindlasti
rääkida, mida unes nägin. Käisin koos
sinu ja Mariga sulgpalli mängimas.
Mari lobises nagu vana mees ja ma
ütlesin sulle, et lõpuks on see aeg
tulnud ja kõik läks hästi. Loodan, et
mu unenägu läheb täide! Sulgapllo
tingimata mängima ei pea 😛 Nuta nii
palju, kui torust tuleb ja kui nutt
möödas, tegutse edasi. Sa oled tubli!
Mul on nii hea meel, et keegi sulle oma aja ära kinkis. Olgugi, et osad väited arsti poolt võisid nats jahmatada jne. aga teisalt, tõi
see natukenegi selgust ja südamerahu ka. just see osa, et ta ikkagi tahab imiteerida ja et oled mingid asjad juba õnneks eos õigesti
teinud ja et pole hiljaks jäänud. mu arust nii palju kui sa rääkinud, siis enamus arstid on a la suht mingi rusikaga tagunud ühte sama
asja(negatiivset), keegi pole otseselt julgustanud või mingeid positiivsete ilmingute aspekte välja toonud,.
tõesti hea meel, et ei pidanud augustini ootama 🙂
Oeh, ei teagi kohe, mida öelda, mis võiks Sind natukesekenegi kuidagi lohutada… Ainus mõte mis mul peas keerleb, on see, et
mina ka ei usu, et Mari üldse rääkima ei hakka, sest ta on ju ikka mõningasi sõnu üritanud öelda ja küll te üheskoos need sõnad ja
rääkimise kenasti selgeks saate. Teist varianti lihtsalt pole! 🙂 Pea püsti, selg sirgu ja küll heade inimeste toega saate kõik
toimima. 😉
See on esimene emotsioon! Homme on tõesti kergem
ja sa (te) saate kindlasti hakkama! Mari on nii targa ja
tragi olemisega, et ma ei usu iial, et ta kõnetuks jääb.
Ma olen selle logopeediga selles mõttes hästi ühel nõul, et Sa oled nii nii tubli – otsisid ja leidsid abi õigel ajal ja pingutad ise nii
väga, et oma last toetada. Suhtlusraamatu koostamine on küll väga tore mõte, kindlasti on Maril sellest palju kasu!
Te saate hakkama. Muud varianti ei ole. Halbu päevi
tuleb ette, nutad patja ja rühid jälle sihikindlalt edasi.
Järjekindlus viib lõpuks sihile.
Sa saad hakkama, Te Kardoga saate hakkama!
Kamoon Mallukene, pole olemas asja, millega
Sa hakkama ei saaks!!! Aega võtab aga
kindlasti saab kõik hästi olema 🙂 Pea püsti!!
Mina olen optimist ja ütlen, et raudselt hakkab Mari üks hetk rääkima.
Aga jah, sellistel puhkudel on ikka raske. See on täiesti normaalne. Tuleb lihtsalt oodata, läheb üle ja tuleb parem päev 🙂 Ja sa
vähemalt tead nüüd, mida teha.
Ilmselt tuleb veel teisigi päevi, kus ahastus on suur. Ja siis tulevad taas
päevad, kus näed kuidas Mari mühinal areneb. Kõige koledam kindlasti
ongi see teadmatus, et mis saab ja mis tegelikult nüüd siis pahasti on.
Ma usun, et rühid kenasti edasi, ja teed oma maasikmammu jaoks kõik mis
sinu võimuses ja enamgi veel.
Oled tubli ja läbikukkunud ühel ajal, see on sulle endale kõige raskem.
Mari aga on rõõmus kolmene, kes lihtsalt õpib maailma tundma.
Te saate kõigega hakkama.
Sa saad hakkama!
Kurb aga tösi kuid muud ei jää üle kui hakkama saada.
Kahjuks vöi önneks ei ole sa allaandja tüüp. Nuta oma
peatäis ära ning peapüsti ja edasi !:)