pulmaastapäevast

Eelmisel laupäeval oli meil Kardoga pulmaastapäev. Alguses mõtlesime, et lähme kuskile välja sööma, aga kui päev juba käes oli, siis oli nii ilus ilm ja selline mõnus kodune olek, ei ei olnudki tahtmist kuskile minna. Sellest rääkisime ka enne, et midagi kinkida me ka ei oska ja… Oligi selline päev, kus ma sain Kardolt hommikul lilli ja pärast tulid külla Kristi ja Risko. Mehed panid poole ööni kasvuhoonet kokku ja meie passisime niisama.

Kui külalised läinud olid, siis ma äkki solvusin. Mis mõttes Kardo meie PULMA AASTAPÄEVAL kella kümneni kavuhoonet kokku paneb, ah? Kus on mu üllatused? AH? Mina ei tea, mis mulle sisse läks, sest tegelikult olin mina see, kes juba nädalaid vingub, et tahaks seda kasvuhoonet juba ükskord kokku saada. Aga vot läksin nii pahaseks, kuigi ma ju ise olin öelnud, et ma ei taha kinki ja ma ei taha kuskile minna, aga too hetk tegi kuidagi nii pahaseks. Vaene Kardo siis ei torkinud mind ja nõnda me vaikides siin istusime ja vahtisime telekat. Head pulmaastapäeva!

Nädala alguses mõtlesin ma, et kammoon. Ega me ju TEGELIKULT neljandal ei abiellunud (ma isegi ei mäleta, mis kuupäeval me need päris allkirjad andsime) ja selle teooria järgi võime me oma aastapäeva pidada just siis, kui hing ihaldab. Ja miks peaksin mina mingit üllatust nõudma ja eeldama, kui samahästi võin mina olla see, kes Kardufflile üllatuse teeb.

Esimene samm – vaja mõelda talle kingitus. See oli lihtne, saatsin sõbranna Kardole udujuttu ajama, et tema tahab oma mehele kinkida ja mida Kardo soovitaks, või mida ta ise tahaks kingiks. Selgus, et Kardo käekell ei ole veelkindel ja ta hea meelega tahaks uut kvaliteetset kella. Ei no kerge värk!

Ega ma mingi kellaekspert pole, mu ainuke mõte oli, et ju siis peab see olema veekindel. Ka Kardo eelmise kella oli mina talle kinkinud, aga see oli mingi odavam, 40€ kell kuskilt kaubanduskeskuse kellaputkast, nagu nad seal on. Seekord tellisin Kardole kella kellamaailm.ee leheküljelt. Kahjuks seal ei olnud infot väljas, et millised on veekindlad, aga nad vastasid meilidele üsna kiiresti ja üheskoos nende tiimi abiga sain ma välja valitud selle kella (link). Ma läksin turvalise valiku teed ja valituks sai taaskord hõbedane kell. Tellimust tehes valisin, et kell tuleks koju kulleriga ja jäin ootama.

Eile tuligi ämm tuppa, et mulle olla mingi pakk. Rebisin selle siis kenasti Kardo silme all lahti, aga kohe kui ma taipasin, et see on kell, sain ma selle õigel ajal ikka ära peidetud ja Kardo ei näinudki õnneks mu paki sisu. Saatsin siis Kardo aeda tööd rügama ja Mariga mängima, sest kui kell kohal, võis ju üllatuse ära teha. Ega ma seda ette plaanida ei osanud, sest ma ei teadnud enne, et kaua see pakk saabub. Tuli väga ruttu!

Ettevalmistusena tellisin Foodhunt’ist Mac BBQst meile õhtusöögi. See on minu poolt väga üllas tegu, sest seal on kõik toidud BBQ kastmega üle valatud ja ma päris ausalt üldse ei salli BBQ kastet. Erinevalt Kardost, kelle lemmikasjad siin ilmas on erinevad ribid ja justnimelt BBQ kaste. Valisin sealt mingi suure kombo erinevate lihadega, kanatiibu, friikaid ja salatit. Ise hakkasin koristama, panin küünlad põlema, valasin klaasidesse (alkovaba) veini ja katsin laua. Enda lõin ka kenasti üles – tegin näo pähe ja musi punaseks.

Kui Mari tuppa tuli, siis söötsin tema kõhu täis, siis viisin ta vanaema juurde ööbima, et meie saaksime Kardoga kenasti oma õhtusööki ja kvaliteetaega kahekesti nautida. Ma olin nii põnevil – nii lahe on selliseid üllatusi teha ja sebida.

Selleks ajaks, kui Kardo tuppa tuli, oligi kõik just kenasti valmis saanud ja ta oli niiiiii üllatunud. Muudkui ohkis ja mugistas naerda, et ta ei osanud seda teps mitte oodatagi. Esimese asjana lasin tal ta kingituse lahti teha – ka see meeldis talle  väga-väga!

Kardo näitab, et vana kell on uue kõrval nagu tema väike ja mitte nii veekindel beebi.

Uus uhke kell, mis tuleb kenasti parajaks teha ja siis saab seda ka kandma hakata 🙂

No ja siis ei olnud muud, kui hakkasime sööma ja ma panin põlema ka meie “pulmaküünla”. Päris pulmaküünla tegid Mari ja Lotte koostööna katki, aga noh, ega elu sellest seisma jää – otsustasime, et meie uueks pulmaküünlaks saab suur küünal, mille Risko ja Kristi mulle sünnaks kinkisid. On teine parajalt suur, saab iga aasta väheke põletada.

Kui söögid söödud, vaatasime koos veel mingit komöödiafilmi, kus mingi pereisa ja peovend kehad vahetavad (ikka kultuuriinimesed oleme 😀 ). Kell 12 vaatasime hirmuga, et appikene, kell on juba NII palju ja kebisime ruttu magama ära. Ja kuna me iga jumala päev nii vara ärkame, siis täna saime kargu alla alles kell 10.15. Arvestades, et kell 11 hakkas juba Mari lasteaiapidu, siis läks meil kohe jube kiireks, aga jõudsime igale poole õigeaegselt.

Ühesõnaga, meil oli jumala suva päeval tore pulmaastapäeva pidamine. Kohe mõnus on sellise väärt mehega abielus olla, sest ma olen kindel, et kui on olemas selline asi, nagu täiuslik match, siis seda me oleme. Jumal tänatud, et meie teed kunagi niimoodi kohtusid, sest just Kardo on mulle kinkinud maailma ilusaima kingituse – ideaalse pere ja ideaalse elu! Ja lisaks kannatab ta ära kõik mu suvalised solvumised, mistõttu leidsin ma, et aeg-ajalt tuleb ikka aina OOTAMISE asemel ohjad enda kätte võtta ja ise ära teha. Kui nii väärt mees on, siis ju võib 🙂

Millal teie oma mehi viimati üllatasite ja kuidas :)?