LAPSED MARI JOHANNA PILDID SÖÖK Uncategorized @et

“hui” ja miljon teemat

26. juuni 2016

Mu blogist saab varsti ehe “päevaraamat”, aga no mis sa hädaga ära teed, kui millegi erilise üle spekuleerida pole ja tahan vot niisama lobiseda. Homme tuleb jälle töölainele tagasi kebida, kuigi tõele au andes tegin tänagi tööd, aga sellegipoolest oli selline mõnus päev. Või no, siiani on.

Igatahes oli tänase päeva ainukene missioon kebida Nõmme turule, sest härral oli vaja nelja pika kurgi taime. Minul oleks idee poolest vaja olnud meie magamistuppa prügikasti ja mustapesukorvi, aga kuna ma ei lootnudki neid turu pealt leida, siis läksin niisama moe pärast kaasa.

Sinna otsustasime kebida bussiga, sest kui siin ilmas on midagi, mis Marile rohkem meeldiks kui asju laiali loopida, siis on selleks bussiga sõitmine. Seega lapse rõõmuks sõitsime need paar peatust ja olimegi kohal.

Mari bussi oodates isale pahaseid pilke heites, kes oma ILASE näpuga teda puhastama kukkus. Iuu!

Mari bussi oodates isale pahaseid pilke heites, kes oma ILASE näpuga teda puhastama kukkus. Iuu!

Eriti feil oli see, et me ei taibanud sularaha välja võtta ja seega jõudsime me vaevu osta paprikataimi, koti kurke ja kimbu lilli, kui meil sularaha otsakorral oli. Ja loomulikult olid kõik need letid, kust ma midagi osta soovisin, just sellised, kus sai tasuda vaid kaardiga. Seega jäid ostmata hirmkallid kukeseened ja herneid. No lihtsalt ei viitsinud automaadi juurde minna.

Tegime väikse jäätisepausi, kui Mari avastas purskkaevu ja eeldas, et sinna on igati normaalne sisse ronida. Hakkaski ennast rahumeeli paljaks kiskuma keset turgu. Mina, hea emana, tegin ikka enne ühe pildi ka, enne kui väikest daami takistama hakkasin. Sellele järgnes muidugi üks suurem solvumine ja minema jooksmine, mis omakorda kulmineerus kukkumisega ja põlvele haiget saamisega. See oli selge vihje, et on aeg hakata kodu poole liikuma.

13499882_10154293687359911_762273487_o

13556064_10154293687314911_1563056746_o

Aga vot. Lahkudes jäi meile silma alla lett, kus müüdi pika kurgi taimi. Kardo palus kohe neli tükki sisse pakkida, mõtlemata, et ühe taime hind oli 1.50€, aga meil oli vaid 4€ sulas. Kardo nahhaalsus tuli talle kasuks, sest kui müüjatädi kuulis, et suure suuga tellinud härral raha piisavalt polegi, halastas ta meile ja andis meile soovitud taimed kogu raha eest, mis me taskutest ja kottidest välja kraapida suutsime. Vähe üle 4€ ja neli kurgitaime oli olemas. Win!

Koduteel põikasime korraks läbi Stiilisahvrist, kust Mari haaras endale ühe lastetelefoni. Teate küll, selline juhtmega ja puha. Ma imestasin, et ta üldse teab, et selline asi telefon on, aga selle ta igatahes kõrva äärde pani ja lobisema hakkas. 1€ eest polnud kahju talle seda siis koju ka tuua.

Aa muuseas, poes Kardo võttis ta korraks sülle, et ma saaks natsa ringi vaadata, mille peale Mari mulle kohe lehvitas ja “geagaega!” hüüatas. Esiteks ei taha ta mitte kunagi lehvitada, kui ma palun, et Mari, tee nüüd tadaa kellelegi ja veel vähem kasutame me kodus tihti sõna “headaega” aga noh, ju siis ta leidis, et meie teed võiksid nüüd hargneda :D

Kui me kõndisime mööda Sõõrikukohvikust, pidime me loomulikult ostma tagasihoidlikud poolteist kilo pontšikuid ja hakkasime siis lõpuks koju sättima, kui hakkas vihma sadama. Iroonilisel kombel oli Kardo kodust väljudes vihmavarju kaasa võtnud, kui ma talle ütlesin, et see on “kõige mõttetum asi, mida kaasa vedada” ja et nagunii ei hakka sadama.

Alguse tibutamine oli poolel koduteel juba full on paduvihm, aga kuna soe oli, siis tegelikult hullu polnud ja olukord oli pigem naljakas. Mari sai kenasti oma vankris vihmavarjus olla ja meie kõmpisime ligunedes kodu poole, endal käed pontšikuid, plastiktelefone ja kurgitaimi täis.

Vahetult enne koju jõudmist jäi Mari magama, aga kuna Kardo leidis, et vankris on ikka ebamugav magada, otsustas tema Mari üles viia, et ma saaks vähe tööd teha. Noh, ühe artikli tegingi valmis, aga Mari enam magama ei jäänud. Ju siis sai oma 10 minutiga une täis, igatahes tulid nad tunnikene hiljem lööduna koos alla ja Mari väljendas soovi hoopis oma “aiabasseini” minna. See muidugi tegelikult pole bassein, vaid harilik kaanega liivakast, aga me oleme sinna sooja vett pannud, et ta saaks hea ilmaga terrassil sulistada. Vannis kipub ta jubedalt pritsima ja vett valama ja laamendama, seega on seda mõistlikum terrassil teha.

Nojah, vihma küll sadas ja müristas kurjakuulutavalt, aga et toredam oleks, siis panime selle ikka sooja vett täis ja vett et pullim oleks, lisasin vahtu ka. Nõnda see röövik seal istus vihma käes ja sulistas omaette. Mina hakkasin samal ajal süüa tegema ja Kardo vaatas, et vesi ikka soe püsiks ja tassis vahepeal truult sooja vett peale.

DSC_3544

Mul oli tänaseks plaanis proovida ära see kuivaineletist pärit sojahakkmass, et sellega Aili kombel bologneset teha (link). Ega ma täpselt retsepti ei jälginud, panin suht huupi ja vaatasin samal ajal Masterchef Australiat. Poole söögitegemise pealt suutsin värskete hapukurkide saamiseks homseks purki toppida ka hunniku kurke ja marinaadi jätta porgandid, et neist homme midagi hot dogi laadset teha. Jällegi, Aili järgi.

DSC_3559

DSC_3557

Panime Kartsiga künatäied kohvid ka sisse, sest selline vihmane ilm teeb oleku jube uniseks. Mitte, et kohv mind üldiselt üldse väga virgutaks, aga no kui Kardo nad juba valmis tegi, siis kes olen mina, et seda mitte juua. Lõpuks sai söök kah valmis.

DSC_3561

Söök on aus ja hea, ainult, et ma veendusin taaskord selles, et selline “liha asendamine” ei ole minu jaoks. Mu bolognese oleks täpselt sama hästi maitsenud ja siis, kui ma selle sojapläga ära oleks jätnud ja lihtsalt seente ja sibulate ja küüslaugu ja kõva juustuga teinud oleks. Eks edaspidi tean ja ei hakka vaeva nägema. Parem söön tavalist sööki, mis ei ürita midagi imiteerida.

DSC_3563

Selle uduse pildi panin siia vaid seetõttu, et uhkustada oma vakstuga (lause, mida ma poleks iial arvanud, et ma ütleksin). Mari suudab süües vahepeal hirmsasti läbustada ja mu kriidivärviga kaetud lauale ei meeldinud see üldse. Seega ostsin Prismast sinise vakstu ja olen eluga rahul.

Ps! Kuna Kardo oli haige ja pühad olid, siis on Kardo terve nädala kodus olnud (v.a esmaspäev) ja eriti suur oli mu üllatus, kui ta mainis, et tal tuleb ülejärgmisel nädalal puhkus. Jeee! Ma unustasin selle jumala ära, kuigi Kardo iga aasta võtab “sünnapuhkust”. Ma ei jõua ta sünnat ära oodata, sest mul on talle nii lahe kink!

Ja juulikuus hakkavad ka Mari esimesed teraapiad. Järgmisest esmaspäevast perenõustamine ja loovteraapia ja siis logopeed ja sada asja. Just vaatan siin seda kalendrit ja mõtlen, et krt mul oleks vaja mingit märkmikku, mis hakkaks juulikuust. On selliseid? Oskaks keegi mulle sellise tellimuse peale teha? Jube keeruline on neid kõiki meeles pidada ja tööasju oleks ka hea kuskile kirja panna. Ja blogiasju… Ühesõnaga, kes tahab ja oskab sellist tellimustööd teha, siis kirjutage!

Aga natukene naljakas (ja muidugi tore ka) on see, et kui Adelis sai need ajad nii ammu kirja pandud, siis viimasel konsultatsioonil pidin ma kogu aeg nentima, et ei seda ta ei oska ja seda ka ei oska ja seda ka pole teinud. Ja nüüd ütleb ta juba peaaegu kümmet sõna (mitte igapäevaselt) ja teeb igasugseid asju, mida näiteks kuu aega tagasi kunagi ei teinud. Mõelda vaid, ja kogu see teraapia trall pole isegi mitte alanud. Lihtsalt… ise hakkas!

Sellega meenus mulle hea nali eilsest magamapanekust. Nimelt vedeles Mari minu kõrval voodis ja niheles vaikselt voodist välja. Kui ma siis ütlesin, et Mari, marss pea padja peale! Siis ta vaatas mulle silmaauku ja ütles midagi, mis kõlas nagu “kalli”. “Oiiii, Mariii, kas sa tahad kalli?” heldisin mina ja unustasin, et magama panemisel ei tohi suuremat lobisemist olla. “Tule siis emme juurde!”.

“Hui*,” ütles ta ja jooksis minema.

* See võis tegelikult täiesti vabalt “ei” ka olla (suure tõenäosusega oligi, sest meil pole kombeks väga tihti “hui” öelda :D), aga ma täiesti ebavanemlikult naersin selle siira “hui” ja põgenemiskatse peale. Millal mulle see aasta ema auhind ükskord postkasti tuleb?!

Ps2! Mind kutsuti Raadio2’te intekat andma.

Ps3! Mari jäi mulle just seda kirjutades peale magama. Huvitav, kas inimene võib pool seitse ööunne jääda, või ärkab ta nüüd paari tunni pärast üles?

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

24 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Pirks 30. juuni 2016 at 22:32

    Keegi rääkis kõrvetistest. Nende vastu pidi vist
    teelusikatäis (võin kogusega puusse panna :))
    köömneid aitama. Ma kardan, et neid peab närima ka.
    Õnneks endal pole kunagi kõrvetisi olnud, sest ma
    vihkan köömneid.

  • Reply Pille 27. juuni 2016 at 19:41

    Kuna siin kohvipilt ja kuskil oli kõrvetistest juttu siis
    mainin ära, et mul tulevad kõige hullemad kõrvetised
    kohvist. Muidu armastan kohvi, aga raseduse ajal
    kohvi ei saa vabsjee juua, kohe kui joon siis õhtul
    magama minnes suren. Kui kohvi ei joo siis enamasti
    pole ka kõrvetisi ;)

  • Reply Kati 27. juuni 2016 at 17:54

    Zoombook, sa ka kunagi kirjutasid sellest firmast.
    On küll aasta algusest, aga ma tellisin just täna endale,
    nüüd ootab, et kätte saaks :) vahetan enda minikribu
    2016 märkmiku välja, pool aastat veel ees ja ei suuda
    seda kirpu enam kasutada.

  • Reply Kaidi 27. juuni 2016 at 14:41

    No ei tunnegi teist sellist noort meesterahvast,
    Kes tahaks turult osta paar just nimelt pikakurgitaime ja
    Taipaks sealjuures veel kaasa võtta vihmavarju ??? ? !

  • Reply Vei 26. juuni 2016 at 21:24

    Mari on niiiii armas väike preili :))

  • Reply G 26. juuni 2016 at 19:51

    Selle postituse kirjutamise ajal mõtlesid sa vist küll millelegi muule. Päris mitu kohta olid näpukatega rikastatud :D
    Aga sul on ikkagi väga vägev laps!

    • Reply Mallukas 26. juuni 2016 at 20:10

      Sorri :D

  • Reply Kats 26. juuni 2016 at 19:24

    ” Ja loomulikult olid kõik need
    letid, kust ma midagi osta soovisin,
    just sellised, kus sai tasuda vaid
    kaardiga. ” :D :D

    • Reply Mallukas 26. juuni 2016 at 19:24

      Mu aju vist ei tööta :D:D

  • Reply Miumiu 26. juuni 2016 at 19:20

    Moleskinel on märkmikud 18 kuud juulist kuni järgmise aasta detsembrini. Müüakse Rahva Raamatus. Neid on mitmes variandus,
    mulle meeldib selline, kus vasakpoolesl leheküljel on päevad esmaspäevast pühapäevani ja parempoolsel on jooneline vaba teksti
    väli. Ainuke miinus on hind, see on üsna kallis asi, aga kasutan juba mitmendat aastat, mulle meeldib.

  • Reply Aga 26. juuni 2016 at 19:17

    Mulle meeldib Bullet Journali süsteem
    kalendermärkmiku asemel. Seda saab täpselt endale
    sobivaks kujundada.

  • Reply Kerli 26. juuni 2016 at 19:04

    Seoses magamajäämisega.. kui mul plikal algab ööuni t

  • Reply G. 26. juuni 2016 at 18:30

    Kaks korda aastas märkmikuid tehaksegi minu arust, detsembrist/jaanuarist ja täpselt juulist nagu sa tahad. Paar nädalat tagasi
    ostsin ühe, mis hakkab juulist (ehk homsest), sest samuti läks elu kuidagi kiireks. Eesti kohta ei tea, et kust neid osta saaks, aga
    netist saab kindlalt tellida neid midyear märkmikuid (Eestis on ikka väga jama valik võrreldes muu maailmaga :D). (ise tellisin
    sealt: http://www.paperchase.co.uk/stationery/diaries-organisers/diaries)

    • Reply Mallukas 26. juuni 2016 at 18:32

      tänks, aga ma tahaks veits sellist custom made värki :)

    • Reply Kätlin 27. juuni 2016 at 01:28

      Eeem..misasja…*ostsin ühe, mis hakkab juulist (ehk
      homsest* :D Juulini veel natukene aega on

  • Reply Kaire 26. juuni 2016 at 18:21

    Rahvaraamatus, Apollos peaksid uued
    kalendermärkmikud algama juunist vöi juulist. Ise
    kasutan buduaari oma, aga see algab ikka jaanuariga.
    Samas väga praktiline ja vaid 7€. Piisavalt ruumi asju
    märkida.

    • Reply Kaire 26. juuni 2016 at 18:22

      http://buduaar.ee/body2016

      • Reply Mallukas 26. juuni 2016 at 18:24

        Ostsin selle aasta alguses, või millalgi. ei täitnud :D

        • Reply Dagmar 27. juuni 2016 at 18:01

          Kui olemas, siis miks nüüd kasutama ei hakka :D

          • Mallukas 27. juuni 2016 at 22:10

            Mul mingi kiiks, et ei taha poolikut märkmikut kasutada :D

  • Reply Mia 26. juuni 2016 at 17:52

    Mis maitsega see sojavärk üldse on? Ma pole seda proovinud kunagi :D

    Mõtlesin, et panen paar Vungi retsepti, mis mul lemmikud on, äkki tahad mõnda neist proovida :)
    Läätse-kaalikasupp sidruniga http://www.taimetoit.ee/2015/01/laatse-kaalikasupp-sidruniga.html#more See on minu arust
    jumala hea :D Kuigi ma teen nii, et panen kaalikaid vähem ja kartulit panen ka kuigi seda retseptis ei ole. Paar korda olen
    pannud ka lihtsalt kartulit ja porgandit ja väga hea on tulnud. Samuti panen riivitud sidrunikoort ainult 1 spl, kuna esimene
    kord kui panin rohkem, siis läks minu jaoks natuke paljuks, aga eks maitsed on erinevad :D
    Riisinuudlid brokoli ja kikerhernestega http://www.taimetoit.ee/2016/01/riisinuudlid-brokoli-ja-kikerhernestega.html#more
    See on mul pmst kõige lemmikum tema retseptidest siiamaani :D No see on lihtsalt NIIIII hea :D
    Porgandikotletid http://www.taimetoit.ee/2014/04/krobedad-porgandikotletid.html Neid teen ka jumala tihti. Kotlettidest
    meeldivad täiega veel peedikotletid, kuigi pmst kõik kotletid, mis olen tema retseptide järgi teinud on tulnud täiega head :)
    Brokoli ja lillkapsa püreesupp http://www.taimetoit.ee/2015/03/koige-lihtsam-brokoli-ja-lillkapsa.html Välimus on sellel supil
    natsa omamoodi, kui ma emale seda esimest korda pakkusin, siis ta vaatas mind jumala wtf näoga :D Aga siis maitses ja kiitis
    ning hakkas ise ka tegema.
    Kookose-sidrunipasta kikerhernestega http://www.taimetoit.ee/2015/01/kookose-sidrunipasta-kikerhernestega.html See
    on mõnus kerge, aga kõhu saab väga hästi täis :)

    • Reply Mallukas 26. juuni 2016 at 17:54

      Aitäh sulle!

      See sojavärk on suht… maitsetu. Ma keetsin seda alguses puljongis, seega ta on valmis olekus pigem puljongimaitseline (või selle maitseline, mille meki ta sisse imeb) aga no minu jaoks ei anna midagi juurde lihtsalt. Sama hea oleks ilma olnd :D

      • Reply Mia 26. juuni 2016 at 19:42

        Siis ma pole millestki erilisest ilma jäänud :D

        • Reply T. 26. juuni 2016 at 21:31

          Eks see maitse asi ole, mulle kohutavalt meeldib :D