mina ja teised blogid #1

Ei ole saladus, et ma loen tohutul hulgal blogisid. Esiteks neid, mis mul blogrollis on, siis neid, mis Facebookis ette kargavad, aeg-ajalt ka bloglovinist ja blog.tr.ee’st. Tundub, nagu ma muud ei teeks, kui loen blogisid, aga tegelikult loen ma esiteks jube kiiresti, teiseks ei ole ma kunagi suuremat asi kommenteerija olnud. Seega loen ruttu läbi ja tegelen muude asjadega edasi. Mõndasid postitusi ei viitsi lugedagi, loen üle rea ära ja vsjo.

Üldse liigituvad blogid minu jaoks erinevatesse kategooriatesse. Need, kelle blogi ma loen, sest ma tean neid. Need, kelle blogi ma loen, sest nad kirjutavad jube hästi. Need, kelle blogi annab mulle mingil määral mingit vajalikku infot ja siis need, kelle blogi ma loen, sest nad tunduvad mulle huvitavad persoonid. On ka neid blogisid, mis ei liigitu ühtegi eelnimetatud gruppi, aga nad lihtsalt postitavad nii tihti, et tekib kuidagi harjumus lugeda. Neid blogisid, mis mind närvi ajavad, ma ei loegi. Ei oskaks isegi ühtegi hoobilt nimetada. Aga no lähme siis nimekirja kallale, alustades sellest, kes üldse selle blogilahkamisega algust tegi:

Marimell (link) –  Ma üritan siin praegu välja mõelda, et kas ma loeks ta blogi, kui ma teda ei tea. Vist ikka loeks, sest ta kirjutab teinekord huvitavatel teemadel ja mis minu jaoks oluline, piisavalt tihti. Kui inimene harva kirjutab, siis ma unustan ta blogi ära ja ma ei mäleta enam üldse eelmiseid postitusi, mistõttu ei ela ka enam nn kaasa. Kuna ma tean teda päriselt kah, siis ta tõesti on oma blogis tema ise. Mitte, et see halb oleks, aga aeg on mulle õpetanud, et natukene tasub ennast siiski tagasi hoida ja iga kord ei pea seda “oma õigust” taga ajama, mida Leen teinekord tegema kipub. Muidugi ma ei saa seda ette heita, sest ma ise olen sarnaseid asju ka teinud ja raudselt teen veel, aga tema puhul mulle ka tundub mõnikord, et ta mõtleb kodus, et vot see on hea intrigeeriv teema, ma kirjutan sellest. Mitte otseselt selle pärast, et need klikid miljoneid sisse tooks, aga minu meelest Leenule natukene meeldib taielda ja vaielda. Jällegi, ise avastan ka ennast tihti taidlemast ja vaidlemast, seega ei ole mingi etteheide vaid lihtsalt tähelepanek.

Mõnikord kui ma Leenu blogi loen, siis mulle tundub, et ta kuidagi möliseb minuga või ründab mind. Mitte isikuliselt MIND, aga nagu lugejat. Et kirjutatud on juba selle tooni ja mõttega, et mul nagunii suva, mis te ütlete ja üldse käige kõik persse, mul on jumala poogen. Samas mõnikord on ta selline ka päris elus, seega ei ole see nii väga uus mulle 😀 Täpselt selline inimene ja blogi, et kas meeldib või ei meeldi üldse.

Manjana (link) – Ma ei suuda meenutada, et kuidas ma üldse ta blogini kunagi sattusin. Ma teadsin, et ta on mingi “Daki sõbranna”? On? Vist on? Ühesõnaga mulle meeldib teinekord lugeda täiskasvanud naise tarku mõtteid ja vaatenurka elule. Me oleme isiksuselt hästi erinevad, aga ta on mulle alati tundunud sellise naisena, kellega oleks eriti mõnus veini juua ja elu üle arutada. Ehk asjadest, millest ma võib-olla teiste sõpradega nii väga arutama hakanud poleks. Üldse on tema blogi minu meelest mõnus lugemine. Ta on kuidagi hoopis teistsugune, kui teised blogijad.

Henry blogi (link) – Henry on selline ladna vend. Ma isegi pikka aega ei saanud aru, et tal üldse mingi oma blogi ka on, sest mulle sattusid alati silma alla just tema Delfi postitused, aga lõpuks viisin otsad kokku, et tal on miskit oma pesa ikka ka. Kõik ütlevad, et neid häirib see “loe edasi” koht, aga mul ei saaks sellest rohkem suva olla. Asi mul siis see üks klõps teha. Ühesõnaga – Henry on päriselus samasugune. Hästi vabameelne, naljakas, sõbralik ja vastutulelik, sama mulje jätab ta enda blogis ka. Ma ei hakka isegi välja tooma seda osa, et ta ei viitsi kunagi olla osake “intriigist”, sest kammoon, ta on ju mees! Mehed ei viitsigi! Ja ma ei imesta, et ta naistele peale läheb. Millisel naisel ei hakkaks püksid natukene alla kukkuma, kui ta näeb meest, kes armastab oma lapsi ja tegeleb nendega 110%? Võib-olla lastetutele see osa mehest ei ole oluline, aga lapsevanemana ütlen ma, et seda on nii lahe näha! Mitte, et mul oleks püksid ära kukkunud ja üritaks siin salamahti Henryt võrgutada, aga no kuna nii palju on igasuguseid jutte meestest, kes lähevad ära, ei aita naist, “kardavad” nutvaid beebisid jne, siis sellist tõelist isast on kohe lust vaadata ja lugeda. Jätka samas vaimus, Henry!

Eveliis (link) – Eveliisiga oleme me ka samamoodi ikka sõbranjed mujalt kui blogimaailmast. Nimelt on meie Idad ja Marid 2013 aasta oktoobribeebid ja tema on üks paarist emast, kellega ma siiani suhtlema jäänud olen, mille üle on mul hea meel. Inimesena meeldib mulle Eveliis hirmsasti. Eriti lemmik on mul teda natukene tema mugavustsoonist välja torkida ja rääkida talle igasugu “labasusi” mille peale tema muudkui uih ja aih kiljatab ja siis vaikselt kaasa rääkima hakkab, ise siivsalt pobisedes, et inimesed ei tohiks teineteisega sellist infot jagada. Isegi mitte sõbrannad! Aga no see on tema kui inimene, pealegi mulle tundub, et mida aeg edasi, seda vähem see daamike ohib ja ähib, vaid on selline eriti ladna inimene. Blogi juurde minnes – mulle meeldib. Välja arvatud “mida teha Lillerhammeris/oslos” postitused, sest noh, kui ma sinna ka kunagi läheks, siis arvatavasti temaga koos ja sellisel juhul näidaku ta mulle ise, mida näidata tahab. Muidu kirjutab ta hästi, läheb lugejate provokatsiooniga mõnusalt kaasa ja lahmab ka igasuguste lollustega kaasa minna, mille ma igati heaks kiidan, sest muidu olin mina see ainuke blogimaailma loll 😀 Nüüd saame koos lollakad olla, oma 2013 aasta oktoobribeebidega.

Aili (link) – Aili blogiga on mul sellised lood, et tema blogi loen ma ka juba jupp aega. Ma pean tunnistama, et vahepeal on see minu maitsele natukene üksluiselt kirjutatud, aga see on ainult selle pärast, et Aili nii hirmsasti pablab selle üle, mida teised arvavad ja mõtlevad! Minu meelest täitsa tarbetu, sest Aili oskab hästi kirjutada, tal on väga huvitav maailmavaade, tore mees, armas laps ja väga palju erinevaid oskusi, mis on kadestamisväärne. Ometi loen ma pahatihti kas siis ridade vahelt või otse välja ebakindlust ja liigset enesekriitikat. Mul on seda paha lugeda, sest kuigi ma teda ise ei tea, siis ta on jätnud mulle väga toreda naise mulje, kes laseb iseendal ennast natukene bringida down. Iga kord, kui ma jälle loen seda, et “ah, keda ikka huvitab see minu jutt”, siis ma tunnen ennast natukene nagu solvatuna, sest halloo, mind huvitab! Muidu ma ju ei loeks! Miks kohtled mind (ja oma teisi lugejaid) kui väärtusetut sitta :D?! Me käime, me loeme, meid huvitab, meile meeldib! Armasta ennast natukene rohkem, it feels good!

Berit (link) – Mina ei saa aru, miks Marileenu blogis (ja kommentaariumis) ta nii palju negatiivset kriitikat sai? Ma olen Beriti blogist nii palju head infot saanud, mida ma ise iialgi ei viitsiks koguda ja mõelda. Tore ju, kui keegi on sinu eest kogu mõtlemise vaeva ära teinud ja teistegagi jagada viitsib. Näiteks ostsin mina Marile (ja uuele beebile) tema soovitatud inhalaatori ja tõesti see on imeline, vaikne ja ülihea. Ise polnud ma sellisest enne midagi kuulnud, ega poleks taibanud osta. Ma ei saa aru, mida inimesed vinguvad tema kallal üldse? Et tüütu on või? Ma ei tea, võib-olla ma lihtsalt ei ole nendest gruppides, kus ta pahaaimamatuid inimesi ööd-päevad läbi oma blogilingiga pommitab, aga minu jaoks on ta blogi küll ehe näide kasulikust blogist, mida võiks lugeda iga lapseootel või väikse beebiga naine. Igavat ei ole seal midagi. Või noh, kui sa lähed sinna ootustega saada intrigeerivat infot ja mahlaseid seiku eraelust, siis neid jah ei ole, aga igati harivaid ja mõnusaid postitusi on jalaga segada.

Lilli (link) – Mulle Lilli blogi meeldib väga. Räägib ausalt ja avameelselt, ilma päris rõvedustesse langemata. Mind rõvedused ei häiri, aga osadele paistab see väga vastumeelne olevat, seega lihtsalt mainin, et kui kellelgi on isu titeblogi lugeda, siis see on üks vähestest, mis mulle meeldib. Ma lihtsalt mingi aeg ei viitsinud üldse rasedusblogisid lugeda, sest noh, ma ei olnud ju ise rasegi. Kui rasedaks jäin, siis lugesin natikene Lipsukese oma üle ja rohkem jälle ei viitsinud. Ma ju olen rase olnud, been there, done that. Aga Lilli blogi hakkas nagu meeldima. Kirjutada ta oskab ja üldse inimesena tundub ka selline mõnus. Ma ei ole teda küll päriselus näinud, aga nii palju kui suhelnud oleme, siis on ta mulle mokkamööda inimesena tundunud.

***

Appi, ma olen alles seitsme blogi kohta arvamuse ära kirjutanud, aga see võttis mul oodatust palju kauem ja nii ongi, et pean seda postitust mõni teinekord jätkama, sest Mari ärkas alles nüüd lõunaunest ja tahab hakata sööma ja issile kaarti meisterdama (hehe, alatu vale minu poolt, sest ma ei usu, et tal õrna aimugi on, et ta lihasel isal sünna on, aga kuna ma olen suur ja tugev, siis kaarti me tegema hakkame, võtku mind või vanapagan!).

Kommentaaridesse võite jätta oma arvamuse – kas meie vaated blogidele kattuvad? Eks arvamusi on muidugi erinevaid ja kindlasti mõjutab minu arvamust ka isiklik kogemus mõndade inimestega, seda ei saa salata. Aga no ikka võime ju arutada. Lisaks ootan kommentaariumisse linki blogidest, mille kohta võiksin veel arvamust avaldada. Uskuge mind, ma raudselt olen neid kunagi vähemalt lugenud. Ma olen ju blogihull!

Ja kuna mul paremat pilti pole, et seda juttu siin kokku võtta, siis leppige fotoga minust, minu parimast sõbrast ja Kadist.