KARDO KODU Uncategorized @et

kaks lollakat (loving it)

8. juuli 2016

No ma ütlen, et enne kui ma selle live chattide võlu avastasin, siis ei osanud ma seda sugugi sõnadesse kirja panna, mismoodi me siin oma elu elame. Eks ma mingeid seiku ikka kirjutasin, aga selline suvaline tavaline argipäev pakub mulle konstantselt nalja ja no mismoodi ma seda seletan, et see Kardo kogu aeg nii tobe on või et ma jooksen mööda maja ja laulan “party rock is in the house toniiiiiiiight“?  Nüüd siis need, kes mõnda laivi vaadanud on, said ka ehk natukene rohkem piiluda meie igapäevaellu.

Otseloomulikult arvasid kohe pooled, et me peame olema täis, või millegi aine laksu all, sest kord olid mul hullusilmad ja siis Kardol hullusilmad ja siis ajasime me korraga sellist juttu, et no ei saaks ju kained inimesed selle peale tulla. Ma siiski vannun käsi südamel, et me olime kained. Või no Kardo eile enda sõnul ühe õlle jõi, aga ma ei tea, millal täpselt. Õhtuks oli ta vast ikka kaine :D Ta lihtsalt ongi selline…

Ma olen jõudnud järeldusele, et ma olengi saanud endale selle elu, millest ma kunagi unistasin ja paraku mängivadki seal rolli just sellised “tillukesed” mutrid nagu igilollakas Kardo, kes alati on lõbusas tujus ja viskab nalja. Eile ka mitu korda küsiti chati ajal, et kas Kardo mõnikord vihane või kuri ka on. Ma ütlen, et jah, paar korda on olnud, aga mitte minu peale. Tavaliselt kas Lotte või kunagi omal ajal Milvi peale, sest need kaks on need, kellele meeldib aias auke kaevata. Ja kui siin ilmas Kardot üldse midagi närvi ajab, siis on need augud tema murul. Aga no mitte otseselt hüsteeriasse, et ta nüüd närvitseks siin kodus ringi. Ta pigem läheb kurvaks ja sajatab omaette pobisedes. Ma tegelikult ei tea, võib-olla on ta minu peale ka kuri olnud, aga igatahes öelnud või välja näidanud ta seda pole. Ju siis ma olen lihtsalt nii hea naine :D

Mulle ÜLDSE ei meeldi vihased inimesed. Ma ei saa aru, kuidas osadele inimestele üldse on saanud jääda mulje, et mina kuidagi vihane inimene oleksin. Ma võin jah poolnaljaga midagi toriseda või poriseda, aga et ma läheks vihaseks või karjuksin täiest kõrist või midagi sellist…never. Ja ma ei tahaks sellist negatiivsust enda koju ka oma kaaslase näol. Ma olen elus liiga palju näinud pealt kaklemisi, füüsilist vägivalda ja tülisid, mis kõik hakkasid karjumisega, mistõttu ma olen sellistele teguritele ausaltöeldes isegi natukene allergiline. Näiteks kui keegi minu selja taga kiiresti ja vihaste sammudega kõnnib, tulevad mul kohe üle selja hirmujudinad ja ma reaalselt hakkan kartma. Kuigi ma ei ole enam väike laps ja ma ei arvagi, et keegi mulle mu enda kodus haiget teeks või miskit, aga no mis ma teha saan, kui ihu niimoodi naljakalt reageerib.

Mis mulle meeldib, on see, et minu kodus saab nalja ja pulli ja müramist ja kõike toredaid asju. Ma ei tea, kui me nüüd siin Dr. Phili mängiksime, siis ehk olen ma ka selle pärast nii väheste reeglite taga ajaja, et ma ei taha kellegagi kurjustada ega kellegi rõõmu rikkuda. Et kui Mari tahab plasteliiniga seinu mökerdada, siis nooooo…okei. Kui ta tahab just vaibal oma liivaga mängida, nooo anna tuld. Küll ma pärast ära koristan. Selles suhtes, et kui ma enne jaole saan, siis ma üritan ikka plastiliinitamised laua taha suunata ja liivaga mängimiseks tuua tuppa selle suure aluspaberi, et terve ilm seda täis ei oleks, aga teinekord saab see suslik juba ise kraami kuskilt kätte ja no kui sein juba ON plastiliinine ja vaip juba ON liivane ja kui Mari on juba suutnud endale kohupiimakreemiga juuksemaski teha, siis no tehku lõpuni. On vaid lühikene aeg elus, mil me selliseid asju teha saame, nii et mis ma ikka ärritun või pahandan või mölisen.

Ärge nüüd valesti aru saage, et ma siin päevast-päeva suure naeratusega ringi käin ja muudkui rõõmsalt teiste jama koristan. Esiteks ma ISE tekitan ka vahepeal väga rõõmsalt segadust, mida mitte keegi ei käsi mul ära koristada. Te ei kujuta ette, kuidas ma seda hindan. Kui ma veel kunagi kodus elasin, siis kogu aeg oli mingi koristamise jutt. Mul ema on nimelt ilgem korrafriik, aga minuni kahjuks need geenid ei jõudnud, jäin neist sootuks ilma. Seega võite ette kujutada, kui närvi ajas mu ema see, et mu tuba kogu aeg nagu sealaut oli ja kui närvi ajas omakorda mind see, et miks ma ei tohi elada sealaudas, kui see kellelegi teisele liiga ei tee. Las ma siis istun “kõriauguni sitas” nagu mu ema öelda tavatses. Tegelikult ei olnud seal muidugi midagi nii must, aga mu ema standardid on natukene teised ka, kui tavainimesel.

Seega on lihtsalt imeline vaadata oma liivast vaipa, ohata ja mõelda, et kurat, kui raske seda koristama saab olla, aga samal ajal mitte lillegi liigutada ja lihtsalt olla. Küll ma koristan. Siis kui tahan. Mitte siis, kui keegi mind käskima hakkaks. Ja kes see mind siis omas kodus ikka käsutab? Mari või Kardo või? Heh, keda kõige rohkem häirib, peab ise ära koristama, Kardo juba seda reeglit teab :D

Minust ei saa iial vist inimest, kelle kohta inimesed kasutaksid sõnu “vaoshoitud” ja “täiskasvanulik”. Aga see polegi mulle oluline, ma ei tahagi olla mingisugune “korralik vanainimene”. Ma tahan, et mu päevad oleks täis nalja, kõdistamisi, nilbeid nalju, tobedaid laulukesi, häid sõpru, maitsvaid sööke, enam-vähem olukorras tube, palju värvimist, puslede kokku panemist, lompides hüppamist ja vannivahust habemete tegemist. Armastust!

Kõik muu siin ilmas on teisejärguline. Töö – teisejärguline. Seda võib armastada, aga minust ei saa kunagi see inimene, kes eelistaks oma tööd perele ja elule. Ma teen seda, sest ma oskan seda teha ja see sobib mu eluviisiga ja ma saan selle eest palka, aga ma ei koorma ennast sellega. Raha – teisejärguline. Ma oskan kulutada kohutavates kogustes, aga mul ei ole probleemi ära anda ka viimane eur kellelegi, kes seda vajab, või elada kaks nädalat ilma ühegi kopikata. Pole hullu!

Ma ei vaja mitte midagi muud, kui ainult õnne ja rõõmu oma ellu. Kõik muu on nii mõttetu. Kõik mured on tegelikult mõttetud, nendega tuleb kas tegeleda, või need unustada. Kõik tülid on mõttetud – lase lahti, või ära hakka isegi mitte pihta. Ja kui see teeb mind natsakene pooletoobiseks ja labaseks ja mida kõike veel inimesed mu kohta öelnud on…So be it. Aga mina olen õnnelik ja elu täis. Suht konkreetselt lausa ELAB keegi mu sees :D

Mul tuleb ka mõnikord paha tuju, aga siis ma ronin Kardole kaissu ja tihun natukene ja siis teeb Kardo mingi lolli nalja ja siis ma naeran ja siis ongi kõik. Paha tuju läbi ja pull elu hakaku jälle pihta.

That’s how we roll, bitches!

normaalneju

Me Kardoga restoranis kultuuri nautimas

Ma soovin teile ka ellu kõike seda nalja ja armastust, see on päriselt üks lõõgastav viis, kuidas elada. Keda huvitavad need tüütud pisiasjad, mis lasta ennast sellel heidutada? Keda huvitab? Elu on ikka üks suur naljategemine, mitte võistlus, et kes kõige viisakam ja täiskasvanulikum on!

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

50 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Grete 10. juuli 2016 at 22:32

    Meil oli kaa kodus lapsepõlves pidev koristamisejutt ja
    seapesajutt ja laiskusejutt. Ja mina vist hoopis
    seetõttu olen just selliseks puhtusefriigiks kujunenud.
    Et nagu end sellest külgesaadud märgist pidevalt
    puhtaks pesta ja tõestada end ja maidea. Peaks kuhugi
    külmkapi peale kirjutama, et kord pole oluline, elu on
    põhiline või midagi. Tänks inspireeriva põusti eest! :)

  • Reply Alice 8. juuli 2016 at 19:26

    Aitäh. See on see must-have postitus kõigile. Reaalselt.
    Aitähh!

  • Reply Mona 8. juuli 2016 at 17:02

    Ma ei oska muud kohe kostagi kui ainult et YOU
    ROCK!!!

  • Reply ritsik 8. juuli 2016 at 14:41

    Ma küll kaks nädalat ilma ühegi kopikata elada ei oska, räägi, kuidas see käib. No kolm päeva keedaks
    makarone – kartuleid, aga siis on külmkapp tühi ja nädala pärast sügavkülm ka. Ja edasi?

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 16:10

      Mul mees ka ju :D Pealegi ma olen selline toidu hoarder, et minu kappide sisuga elaks VABALT kaks nädalat ära, kui mitte kauemgi!

  • Reply Chill 8. juuli 2016 at 14:16

    Aitäh Mallu, selliseid asju lihtsalt peab keegi meelde
    tuletama :)

  • Reply Sophia 8. juuli 2016 at 13:49

    Miks Sa koguaeg Kardot “maha teed”? See ei ole eriti funny, kuidas Sa teda idioodiks jm tembeldad.
    Emasculation U know.

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 14:20

      Ma olen ise ka “igilollakas” ;) Solvatuna saaks ennast tunda vast ainult Kardo ja kui tema seda ei tee, siis sul on hoopistükkis veelgi vähem põhjuseid selle üle muretseda :D

      • Reply Sophia 8. juuli 2016 at 14:25

        Lihtsalt – ta ON nii tubli ja lojaalne Sinu blogi jm asjus. Ehk Sa võiksid tema suhtes veidigi
        lugupidavam olla.

        • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 16:11

          Kuule tsilli nüüd :D

          • Helena 8. juuli 2016 at 18:10

            WTF inimesed ikka leiavad pikast õnnest pahvatavast tekstist midagi mille kallal ilkuda :D :D :D täitsa naljakas.
            mina sinu asemel ei vastaks isegi sellistele. tahavad vastust- kirjuta normaalselt. aga sina ela sama vägevalt edasi
            ja ära kunagiiiiiii seda suhtumist unusta! mehega on sul ka ära ütlemata vedanud, selliseid positiivseid inimesi on v
            ä g a vähe. you go giiiirllll! *sassy black woman voice*

    • Reply kersti tekko 8. juuli 2016 at 14:25

      vaga lahe kirjutis,ja live chat ka lahe,kuna sobid chattima,sest jutt jookseb,ja on huvitav ka ,pole igav vaadata,tore,yhesonaga.

  • Reply Katrin 8. juuli 2016 at 12:18

    ma puhkuselt tagasi, no ja sihukene
    kass on peal! Tore, et keegi
    meenutab, et kõik need mured ja asjad
    on kõigest….pisiasjad! :D

    muide, ma elasin ka lapsena sealaudas
    – vahel ei näinud isegi vaipkatet
    selle sitahunniku alt :D kui
    külalised ootamatult külla ronisid,
    pandi minu toauks lihtsalt kinni :D
    Õnneks kasvasin sellest välja, aga
    nüüd käivad hooti need
    perfektsionisti koristamishood. Ja
    kui mul hoog peal, siis lihtsalt
    meenutan sinu sõnu ja ma ütlen ausalt
    – elada on palju lõbusam ;)

  • Reply Tiina 8. juuli 2016 at 11:31

    Aitäh. Hea, et keegi mõistuse vahest
    lahti loputab…mul on sinult palju
    õppida… Mina olen see õudne ema,
    keda segab kui toad sassis ja kui
    laps mäkerdab ja määrib….sellest
    tuleb tihtipeale riid majja. Samas
    saan ju aru, et laps on laps ja mis
    see määrdunud vaip või diivan ikka
    hullu teeb. Muretsen ja närvitsen ka
    pisemategi asjade pärast, mees saab
    tihti peale riielda, et ei tõstnud
    taldrikut kraanikaussi vaid pani
    selle kraanikausi kõrvale. Samas mis
    seal vahet on eksju. Aga mina sain
    juba midagi halvasti öeldud. Ei tee
    see tuju paremaks ei minul, ega ka
    temal…. Mul on veel tükkmaad minna,
    et oma korraarmastaja kiiksust lahti
    saada aga väga püüan…..sest laps
    võiks kasvada ikka sellises
    õhkkonnas, mis arendab loovust, mitte
    ei piira.

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 14:14

      Miks õudne ema? Inimesed on lihtsalt erinevad ja kindlasti ma ei arva, et laps oma loovuse arendamiseks PEAB ilmtingimata vaibale liiva ajama, kui see teistele pereliikmetele väga vastukarva on. Lihtsalt mulle isiklikult ei ole ja seetõttu ei kuluta ma selle üle pabistamisele ka oma närve. Laps ei pea saama sigadusi teha, et olla õnnelik :D Aga mõnikord harva ikka võib :D

  • Reply Marii M 8. juuli 2016 at 11:31

    Nii kaunilt kirjutatud :) ! Tekib kohe positiivne tunne sellist ilusat asja lugedes. Ma mõtlen, et ma ei korista ka nüüd kassikarvu ära
    :D ! Las nad olla siis siin maas, tegelen parem TOREDATE asjadega ja NAUDIN puhkust. Kuigi ma ei suudaks vist nii palju asjadest,
    korrast jms lahti lasta nagu Sina, siis natukene ikka ja seegi on juba võit.

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 11:32

      No kui muidu nautida ei suuda, siis tee kiirelt KÕIK vajalik ära ja siis saadki jalad seinale visata :D!

  • Reply Reelika 8. juuli 2016 at 11:23

    Mina ja minu elukaaslane kh ,siis igapäev mingi
    laksu all :D Meiegi ei suuda kuss olla ja lolli
    möla tuleb tihti . Mõni arvab,et pehmod
    olema,aga savi ei huvita teiste arvamus.Teie
    olge ikka sama lahedad edasi !

  • Reply Liina 8. juuli 2016 at 11:17

    Tere, Mallu!
    Vaatasin eile Su live chatti (tagantjärgi) ja häbenesin… Kuna ei ole Su tegemiste ja blogi pidev lugeja, siis olin enamasti lugenud
    neid postitusi, mis kusagil meedias olid kajastamist leidnud (koos kaasnevate kommentaaride ja muu sodiga) või siis kohanud
    kusagil mujal blogides viiteid Sinu väljaütlemistele ja selle tulemina oli minul Sinust kujunenud pilt, kui mingist ülbest ja
    endast eriheal arvamusel olevast tibinast, kes pidevalt, valjuhäälselt ja pretensioonikal toonil kõike ja kõiki kritiseerib a l´a :
    “MINA- tükk tühja maad-suur s.tahunnik -hunniku taga kõik ülejäänud…” . Eile siis häbenesin omaette ja mõtlesin, et kuivõrd
    valesti ma olen Sind ette kujutanud. Kuivõrd valesti on võimalik kirjutatut mõista. Kuivõrd palju mängib ikkagi rolli miimika ja
    hääletoon, kõnelemisviis. Mõtlesin, et kui ma oleksin mõndasid Su väljaütlemisi oma endiselt eelarvamuslikult positsioonilt
    lugenud kirjalikul kujul Su blogist, oleksin mõelnud, et on mõrd… Samas ei tekkinud Sind vaadates/kuulates kordagi sellist
    mõtet. Hoopis mõtlesin, et kui lahe inimene Sa oled ja kuivõrd harmooniline paar te koos abikaasaga olete. Väga armas. Ja ma
    ei saanud üldse aru, mismõttes pidevalt küsiti, et kas te olete purjus, pilves vms. Või mis teema selle silmade pilgutamisega oli.
    Puhas totrus. Minu meelest olete te ikka väga lahedad. Ma siiralt loodan, et suudate sellisteks ka jääda. Ka siis kui lapsed
    suured ja juuksed hallid. Sellised mõnusad, natuke “kiiksuga” vanavanemad. :D Palju päikest ja armastust teie perele.
    PS! No midagi põriseb teil seal kodus. :D :D :D (Luuredroon?)

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 11:31

      Hehe, no vot lopsu, kuidas võib kirjapilt muuta mingi jutu pointi! Tore igatahes, et sain selle mõrra arvamuse ümber lükatud ja normaalsema kuvandiga asendada :D! Jee!

      Muuseas, mul kodus ei põrise tegelikult midagi, aga kui ma ise videot järgi kuulan, siis kuulsin kah. Jube imelik! Kes mind jälitab? Ja miks ma nii vähe pilgutan? :D

  • Reply A 8. juuli 2016 at 11:16

    Peale selle lugemist hakkasid sa mulle veel rohkem meeldima-inimesena.Suudaks ma ka olla nii vaba oma muredest ja lihtsalt
    elada.Ka minu ema on puhtusefriik.Nüüd oma kodus koristan siis kui tuju tuleb..ja üleüldse kui elatakse siis ikka tekib
    segadus.Pidevalt kuskil steriilses keskkonnas ka veider elada.Vahel lego klots jääb jala alla..noo sõuu what??
    Väga lahedad olete ja ma tegelt ei arvanud, et nii noored (ise 27a).
    Edu Teie perele:)

  • Reply K@tlin 8. juuli 2016 at 10:41

    Toredad olete! Elu peabki muretu olema.
    Arvan, et miks paljud Sind labaseks peavad, on
    väljendid “tu*pes mu*n”, “käi vi*tu”, “täitsa perses” jne.
    (Päris ebameeldiv neid sõnu kirjutadagi).
    Aga kindlasti on kontingent, kes sellisest kõnepruugist
    vaimustuvad!

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 10:48

      Ma isegi ei suuda konteksti meenutada, kus ma neid kasutasin, aga no kirjasõnas ma neid kindlasti ei kasuta (seetõttu tegin su kommentaari ka vähe viisakamaks), vesteldes vb libiseb midagi välja, aga näed, labaseks on mind ammuilma peetud. Nagu öeldud, see ei heiduta mind, mulle piisab sellest, kui ma laste ees oma kõnepruuki taltsutan ja noh, töökõnede ajal ka ei ütle, et “vabandage, mul on hetkel jube sitt rääkida, nusberdan siin parasjagu oma blendriga, ehk helistad hiljem tagasi” vms :D Muul ajal räägin nii, nagu räägin. Elu!

      • Reply K@tlin 8. juuli 2016 at 11:32

        Jäi kõrva just live chat’ide ajal. Kommentaaridest
        oli näha, et Sind jälgivad nii lapsed, kui ka emad
        koos väikelastega. Ka minu kolmene üritas elueest
        Sinuga vestlust arendada, muudkui hõikas: “Tädi,
        tere tädi!” ?

        • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 13:37

          Ups, ma teinekord üritan ennast rohkem taltsutada :D Ei mõelnud, et vaatajate hulgas väikelapsi on :D

          • Vaike 8. juuli 2016 at 16:04

            Mitte, et mulle endale ropendamine meeldiks, aga see, mida väikelapsed arvutis vaatavad, on ikka nende
            vanemate kontrollida. Keelame porno ka ära, sest äkki näeb keegi, kellele ei meeldi? :D

          • Mallukas 8. juuli 2016 at 16:09

            Noh jah, aga ega vanemad ka ei osanud äkki aimata, et ma midagi sellist ütlen :D

  • Reply Kadri 8. juuli 2016 at 10:38

    Su eilse live vestlusega seoses… Lugesin artiklit ja mõtlesin sinu peale. http://www.7blaze.com/lahedased-ennekoike/
    Facebook Live kõnedele tulevad uuendused, kujutasin kohe ette kuidas te Triinu Liisiga ühiskõne teete või Kardoga maske
    proovite ja lollitate :D

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 10:41

      Nii lahe! Huvitav, millal see tööle hakkab :D

  • Reply Mia 8. juuli 2016 at 10:30

    Nii armas postitus :) Vaatasin eile ka kõik su livechatid ära, osad tagantjärele :D Te olete Kardoga ikka nii vägevad :D
    Mulle ka ei meeldi vihased inimesed, ma kasvasin kodus kus üks kasuisadest oli täiesti närvihaige ja ema on mul terve elu olnud
    VÄGA närviline, sinnani välja, et valel hetkel öeldud “tere” peale sain vihavalangu kaela. Eks ma nüüdseks juba olen leppinud, et
    no mis teha, inimene on selline nagu ta on. Ise olin ka nooremana samamoodi närviline ja iga asi ajas vihaseks, nüüdseks on õnneks
    see viha kadunud, endal kohe parem elada niimoodi :D

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 10:35

      Uuh jah, ma tean, mis tunne on kasvada närviliste inimestega ja seeõttu olengi andnud endale pühaliku vande mitte kunagi selline olla. Seetõttu ongi naljakas, kuidas mind tituleetitakse siin Eesti esihüsteerikuks ja mida kõike veel :D Ma olen siiski vana rahu ise :D

  • Reply R 8. juuli 2016 at 10:25

    Minus tekitasid ka su live’d nii hea tunde. Nii tore on
    näha inimesi siirastena, igapäevaolekus, mitte kuidagi
    ettevalmistuna, tegemas oma igapäevatoimetusi. Mul
    oli mega äratundmisrõõm ka muidugi, sest ma arvasin,
    et me oleme mehega ainsad debiilikud, kes räägivad
    vahepeal nagu väiksed lapsed, nagu teilgi see “almas
    taevaisa” :D :D meist ei saa ka kunagi inimesi, kelle
    kohta saaks öelda täiskasvanu, sest meile meie
    “labased” naljad meeldivadki ja elu oleks nii igav, kui
    peaks aind tõsine olema kogu aeg, eriti veel oma kodus.

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 10:35

      No just, jätkake sellist elu, mulle meeldivad sellised inimesed :D!

  • Reply Eve 8. juuli 2016 at 10:25

    Tunnen sinus ära tükike ennast! :D

    aga jaa.. ka eile vaatasin neid live chatte ja ausõna..
    sellised semud on küll mu elust puudu :D

  • Reply Heleri 8. juuli 2016 at 10:22

    Parim postitus üldse !! Tegi mo tuju nii heaks ?
    Ja koristamise kohapealt olen 100% sinuga nöus ?

  • Reply A. 8. juuli 2016 at 10:16

    Hahaa, ma mõtlen et asi on siis õige kui oled kellegagi kellega saad olla sina ise, et ei pea end tagasi
    hoidma vaid käitud ja oled selline nagu sa oled. Aga ei, lahedad olete!

  • Reply Ellu 8. juuli 2016 at 10:09

    Ma kujutan ette, et kui ma peaks sinuga lähedaseks saama, siis me oleksime kokku ikka hullumeelsed sõbrantsid.
    Meil on kodus täpselt sama olukord, lollid ja labased naljad.
    Peaks vist sinu juurest läbi astuma, kui õe juurde külla tulen.

    Kusjuures tead mis ma sulle ütles.
    Alguses ma ei sallinud sind ja ma ei tea isegi miks.
    Mingi kommentaari põhjal hakkasin mõtlema, et issand kui haige inimene.
    Aga kuna su kirjatükkide ja laivide põhjal näen nii palju sarnast, siis ma olen ise ka haige inimene.

    Tervitused samasuguselt!

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 10:12

      Kuna ma ei saa ennast iial nn võõra pilguga vaadata, siis ma ei teagi, mis ma endast arvaksin, kui võõrast inimesest :D Äkki ka seda, et ma haige inimene :D:D

  • Reply Mar 8. juuli 2016 at 10:02

    Nii hea lugeda. Nii perfektne paar tundute oma
    täiusliku eluga :) Mina kahjuks ei suuda olla nii
    rahulik ja mitte tülitseda. Alati kui mingi pisiasi
    mind häirib siis teen sellest draama. Ma tean
    ise et see ei ole normaalne ja see on suhte surm
    aga ma nagu ei suuda tagasi hoida ennast. Palju
    palju nalja ja armastust teile, armsad inimesed !
    :)

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 10:04

      No mina ka “draamatsen”, aga siin on ikka vahe, kuidas sa seda teed kah. Ma toon sulle väikse näite – näiteks on kraanikauss nõusid täis ja mina EI VIITSI neid pesta, aga samas ma ei taha lihtsalt, et need seal oleks ka. Siis ma lähen Kardo juurde ja küsin megadramaatilselt, et MIKS ometi mina pean selle maja ori olema ja kas härra isand halastaks mulle ja peseks need nõud ära, enne kui ma ennast oksa tõmban või uue mehe leian :D

      Peseb. Aga draamat ei ole :D

  • Reply Merx 8. juuli 2016 at 10:01

    Minu suhtumine nii muutus Sinusse, peale live ja peale
    Tänast blogi. Oled supperäge inimene, lausa tahaks sind
    oma sõbrannaks !! Väga armas ja tore ja siiras inimene
    oled?

  • Reply ... 8. juuli 2016 at 09:55

    Mis su vaibast sai? Haiseb edasi?

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 10:02

      Ma olen sada korda juba sellest vaibast rääkinud :D füüsiliselt ei jõua enam :D

  • Reply katrin 8. juuli 2016 at 09:52

    Supper!!!

  • Reply anneli 8. juuli 2016 at 09:47

    selline elu on tore elu…elus peabki
    pulli olema..mulle meeldib ka selline
    elu aga meil seda pulli nii palju
    pole..elukaaslane on vähe tõsisem aga
    aeg ajalt teeme ka lollusi..vanasti
    sai küll rohkem tehtud kui nüüd..nüüd
    õhtuti saab lastega hullu panna :D

  • Reply A 8. juuli 2016 at 09:45

    Oeh kuidas ma sooviks, et ma pooltki nii muretu oleks. Olen olnud väiksest pealt hull pabistaja ja muretseja. Võtan alati
    teiste mured ka enda mureks ning see kõik on niii koormav. Olen kohutav kontrollfriik ja puhtusefriik jne…AGA lihtsalt ei
    oska teisiti…Mõnipäev mõtlen küll, et ahhh läheb nii nagu läheb..ma nüüd naudin ELU aga järgmine hetk muretsen juba kõik
    võimalike pisi asjade pärast :-D

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 09:46

      Ma kujutan ette, et jube koormav võib niiimoodi elada olla. Mina olen jube emotsionaalne ja võtan ka teiste muresid hinge, aga kui ikka minu nõu ei kuulata ja abi tegelikult ei soovita, siis ma eemaldan ennast situatsioonist.

  • Reply aka 8. juuli 2016 at 09:36

    Mulle nii meeldib mis sa kirjutasud töö kohta…

    Mul endal tuli vahepea täitsa paanikahoog peale-
    lapsed pika pãeva lasteaias, õhtul toon nad koju ja
    teen süüa ja…ja ongi neil juba uneaeg. Et no ei saa ju eli
    selline olla, et ainult töö ja rabelemine ja keegi teine
    kasvatab mu lapsi….
    Sul on nii vedanud oma tööga ?

    • Reply Mallukas 8. juuli 2016 at 09:39

      Tead kuidas ma sind lohutada oskaksin – ma lugesin ühest targast raamatust, et kui lapsevanem kasvõi POOL TUNDI täiesti segamatult lapsega tegeleb, siis tekitab see lapses tohutult palju positiivseid emotsioone. See aga tähendab seda, et telekad on kinni ja sa ei tee samal ajal süüa või ei korista vms, vaid teedki seda, mida tema tahaks ja lustid koos temaga. Seda enam, et see toimub õhtul, võid sa kindel olla, et laps läheb magama ja ta on õnnelik, sest sai emmega pulli teha. Mis siis, et pool tundi võib vähe tunduda, loeb ikka see, kuidas seda aega kasutada :)

      • Reply aka 8. juuli 2016 at 20:14

        Eks seda kvaliteetaega kipub väheseks jããma
        jah… õpin vãhem stressama ja rohkem
        pisiasjadest rõõmu tundma ? õnneks sinu blogi
        on suureks abiks, tuletab jãlle meelde et lase
        lapsel laps ka olla ?