Mari ajal ma ei teadnud, et selline asi nagu sünnitusplaan üldse olemaski on. Keegi ei pakkunud mulle mõtet seda koostada ka, seega sinnapaika see jäigi. Nüüd aga mõtlesin suurest igavusest selle valmis teha. Kuigi vanajumal pidada naerma, kui pööbel plaane teeb, siis mida on veel ühel voodirežiimil oleval rasedikul teha?
SÜNNITUSPLAAN
KESKKOND:
- Soovin, et sünnituse ajal on tuba hämar.
- Soovin, et palati põrandas oleks auk, kuhu ma saaks kerra heita ja rahus üksi ära surra, juhuks kui liiga valus hakkab.
- Andke kaussi, panen ketti.
SÜNNITUS:
- Enne protseduuri tegemist soovin, et küsitaks minu või kui mina ei ole võimeline/ei taha vastata, siis Kardo arvamust. Kui Kardo arvamus on tobe, siis tehke, mida paremaks peate.
- Soovin võimalikult vähe meditsiinilisi protseduure.
- Kui keegi viitsib, siis võiks mulle pakkuda erinevad poose sünnitamiseks, mul endal raudselt ei tule meelde.
- Ei soovi lootevete avamist.
- Ei soovi sünnituse ajal lahklihalõiget, juhuks kui ma juba röögin, et lõigeke ta ometi välja. Siis võite teha. Aga kui ma niisama rahulikult vedelen, siis palun mitte seda ootamatult teha.
- Kui vähegi võimalik, siis eelistaks, et inimesed mind presside ajal kinni ei hoiaks. Tundub imelik palve, aga eelmine kord seda mingil põhjusel tehti. Väga ebamugav oli.
SÜNNITUSJÄRGNE PERIOOD:
- Soovin, et nabanöör lõpetab enne klambri panemist ning läbilõikamist pulseerimise.
- Soovin, et nabanööri lõikaks läbi Kardoffel, kui ta veel ära minestanud pole.
- Soovin, et laps pandaks peale sündi kohe minu kõhule ning tal lastakse seal olla rahulikult ning ka esimest korda rinda imeda.
- Ei soovi saada emaka kokku tõmbamist kiirendavat süsti.
- K-vitamiini süsti tegemise või mittetegemise otsustame peale sündi. Ei luba kohest vaktsineerimist.
- Enne iga meditsiinilist toimingut lapse või minuga soovin, et saadaks minu või Kardo luba ning öeldaks, mida ja milleks tehakse (see käib nii K-vitamiini süsti, vereanalüüsi, vaktsineerimise jmt kohta).
- Platsenta väljutamiseks ei luba vajutada kõhule ega asetada kõhule külmakotti. Olge inimesed!
- Soovin, et lapsele pannakse selga minu poolt kaasa toodud riided. Tahaks ju beebit esimese asjana ilusates riietes näha, ma ei julge neid raudselt pärast ise kohe vahetada ka, seega olge nii helded ja tehke mulle see teene.
- Kui on pakkuda, soovin peretuba koos WC ja dušširuumiga. Kui pole, lepin sellega, mis on.
JUHUL KUI VAJAN KEISRILÕIGET
- Kui, mul on vaja kiiret keisrilõikust, soovin, et Kardo võimalusel koguaeg operatsiooni juures viibiks.
- Kui ma peaksin vajama üldnarkoosi, soovin, et laps antakse pärast sündimist kohe Kardoffeli kätte. Kuigi ma ei tea, kuhu mujale teda ikka anda oleks, aga noh, vähemalt on see nüüd välja öeldud.
Kas teil oli sünnitusplaan? Kui paika see lõpuks pidas?
109 kommentaari
Jessas…selliseid asju tehakse mille sa nn keelasid? Mul esimene saab 14 a ja ma ei mäleta sünnitusest midagi peale selle,et see oli üks neetud valus elamus. Peaks su plaani copy-paste ma…hirm hakkas.
Ma tahtsin ka plaani teha, aga ämmaemand ei tahtnud plaanist midagi kuulda, kui visiidil käisin. Ämmaemandaks oli Annely Kärema (Kristi kindlasti soovitab, aga mulle üldse! ei meeldinud – kogemus täiesti erinev), pani KV aja ka valesti ja KV UHs öeldi, et sorry, midagi eriti ei näe, kuna nii hilja tulite, aga ju on korras. Normaalne! 😀
Aga üritasin siis sünnitusplaanist juttu teha ämmaemandale ja no ajas jutu hoopis teisele teemale. Tegin uuesti juttu, aga ikka eimidagi. Ja kuu hiljem lugesin Pere ja Kodu ajakirjast, kuidas ta ikka soovitab sünnitusplaani teha ja oma ämmaemandaga läbi arutada, võta siis näpust. 😀
Muidu läks suht plaanivabalt. Ainuke plaan oli ära sünnitada ja sellega sain hakkama. 😀
Absoluutselt asjalik sünnitusplaan on Sul. Ilmselt peidad selle veidi lõõpiva sõnastuse taha oma mõningast ebakindlust? Selleks ei ole põhjust.
Minul oli sünnitusplaan minu ainsal loomulikul sünnitusel, mis toimus pärast kahte eelnevat keisrit. Selles oli punkte, mis siinkirjutanud ämmaemandale kahtlased tunduksid. Aga mitte minu ämmaemandale, kes oli olukorraga kursis. Sünnitusplaani allkirjastasime ja sellest sai dokument sünnitusloos.
Sünnitusplaan täitus 99% ja see 1% ei ole tulemust silmas pidades oluline. Sest oluline on ka see, kuidas suudab ämmaemand oma tegevust sünnitajale põhjendada.
Sooviksin end sinu poolt toodud väidete ja faktide osas veidi harida, kas saad anda lingid/viited vastavatele teadusuuringutele?
Oli mõeldud vastuseks ML kommentaarile.
Esimesel sünnitust oli täidetud 90% nõudmistest.
Teisel 100%.
Mõlema sünnitusega jäin rahule ja vabalt sünnitaks veel.
Sul on super plaan! Tubli oled!
Olen ise igati vaktsiinide pooldaja, sünnitasin oma esimese lapse Soomes. Seal tehti vaid K-vitamiini süst, vaktsineerimine algas alles 3- kuuselt. B-hepatiiti seal esialgu kavas pole ning tuberkuloos tehakse vastavalt soovile. Minu arust igati mõistlik lähenemine seal, eriti arvestades et tuberkuloosi vaktsiin on vastikult valus süst.
Lisaks veel seda et beebit ei pestud esimese ööpäeva jooksul (suurem shitt pühiti muidugi ära), terve selle aja oli tal vaid mähe ja müts ning veetis aega minu põues.
Ämmakas oli super ja epiduraal tehti ka kohemaid kui seda soovisin. Üleüldse aeti asi kuidagi nii, et last shokeeriti võimalikult vähe ning ise tundsin end samuti väga mugavalt.
Ei teinud ma kummagi lapsega (2) ühtki plaani aga kõik, mis Sa kirja pannud nii ka läks… Va auk põrandas ? keegi pole mind kinni hoidnud ega külmaga traumeerinud ka mitte ? kuna viimane kord olin sünnitusmajas 40min ja laps käes, siis järgmine kord on ainult üks plaan ja see on sünnituse ajaks haiglasse jõudmine ???
Minu esimene laps sündis 3kuud tagasi TÜK-s. Ütlesin kohe ämmaka visiidil, et sünnitusplaani teha ei taha, et ei mõtle üle ja loodan valuvaigistiteta pääseda. Juhul kui hakkan midagi nõudma, siis loodan, et lühidalt tutvustavad kohapeal võimalusi. Erinevatest asendites ei teadnud midagi ja läksin nö “pea ees tundmatusse vette.”
Esimesed valud hommikul 6 ajal, 11 haiglasse ktg alla ja viidi sealt 12 sünnitustuppa (vanniga, kuid vaja ei läinud). Kella 13-st tõsisemad valud, mees oli juures koguaeg aga ega väga ma rääkida ei tahtnud, veed avanesid millalgi pauguga ja tulid tõelised valud. Ämmakas, arst ja hooldaja tulid minu juurde, täisavatus. Alguses käskisid presse üle hingata, lahkliha venis.. Esimesed pressid voodis, ei õnnestunud ja kupatati järile (ma ei teadnud, mis see on ja ei tahtnud minna aga sunniti, et seal gravitatsioon teeb oma töö). Seal oli nii hea, mees istus seljataga ja hoidis mind kaisus kui pressisin ja ma pigistasin ta käsi lillaks. Meie esimene beebi sündis ilma lahkliha õmblusteta kell 14.15 (ehk 8h pärast esimest aimatavat valu). Mina lasin teha k-vitamiini ja alates 3. elupäevast ka kõik riiklikud vaktsiinid. Mul endal tugev tervis ja pole allergiaid ja mehel sama, senimaani ei ole beebil ka olnud nähtavaid kõrvalmõjusid. Haige pole olnud ja süstikohad pole punetanud, seega ise lasen talle teha. Eks see ole lapsevanema tunnetus. Muus osas nagu enamvähem asi kattus, külma keegi ei pannud mulle ja ei süstitud, emakas tõmbus kokku ruttu…kolmandal päeval haiglas enam imetades oluliselt valus ei olnud. Beebi pandi kohe mulle rinnale, lõunasöögi sõime veel sünnitoas ja siis suundusime palatisse. Mina oma jalal ja beebi issi süles. Samamoodi käis beebi kõik arstivisiidid issi süles ehk selle haigla käruga ta sõitnud ei ole ja meie silma alt kordagi mujale pole saanud. Ema süles nad esimesed päevad ei luba transportida, kuna ei tea kunagi, ega emal kehva ja nõrkus ei tule peale. Seega arvestades, et ma isegi midagi ei oodanud ega kartnud, siis usun, et läks superhästi ja sünnitus ei hirmutanud ära, vast tulevikus tuleb ikka veel perelisa:)
Ps: ma ainult ühest su mängust osa võtnud, Brittoni kinkekaardi loos oli, proovisin mitmeid kordi otsida, kes võitis aga ei leidnud. Ilmselt see loos on ära olnud ja mu õnn seekord ei naeratanud?:)
Väga hullud soovid ikka… Eelistad, et laps sureks sünnitusteedesse aga lahkliha lõiget teha ei luba? Oled valmis sünnitama mitu ööpäeva aga lootevett avada ei luba? Oled valmis verest tühjaks jooksma aga süsti, mis emakat tagasi tõmbab, teha ei luba? Oled nõus, et sind pannakse üldnarkoosi ja platsenta eemaldatakse manuaalselt, aga kõhule suruda ei luba? Lapsele k-vitamiini süsti ei luba teha ja oled valmis leppima tagajärgedega, mis võivad tekkida? Vaktsineerimata jätmine tänapäeva pagulaste tulva all on niivõrd riskantne otsus, et seda ma isegi ei kommenteeri. Aga no õnneks on pooled siin punktidest niikuinii sellised (sind või lalpse elu ohustavat) et vajadusel teevad arstid niikuinii otsuse sinu soovidest olenemata. Ja erakorralisele keisrile meest ei lubata.
jah! sa oled kõigest õigesti aru saanud 😀 ma hoian praegu siin pöidlaid pihus, et laps sünnitusteedesse sureks, vist loed mu mõtteid.
?
Minu mees oli mu erakorralise keisri juures, sest nõudsime nii. Lihtne.
Issand kui l.o.l.l.a.k.a.s kommentaar või oli see nali millest mina küll aru ei saanud. pigem tajusin tigedust.
Tule taevas appi!!!
Minul oli s8nnitusplaan ja 2mmaemand luges selle l2bi ning austas mu soove.Ja ma sain k6ik nii teha nagu soovisin.Minu 2mmaemandatele meeldis et mul oli plaan koostatud,nad teadsid t2nu sellele paremini mu soove ja mida mulle pakkuda pole vaja.K2isin s8nnituseks ettevalmistusel koolitustel ja nendest oli mulle v2ga palu kasu.
.Mul oli korralik pikk plaan ja see oligi pigem tehtud 2mmaemandale.
Minu esimene beebi
-soovisin sünnitada vannis
-soovisin epiduraali,kui võimalik
-ei soovinud esilekutsumist
-tahtsin erinevaid poose proovida ja võimalikult kaua ringi käia.
-tahtsin erapalatit oma WC/vannitoaga
Läks natuke teisiti
-kui tuhud hakkasid,siis viimane koht kuhu ma minna tahtsin,oli vann
-kui avatust mõõdeti olin juba 8cm,nii et liiga hilja epiduraaliks (peale mõõtmist sain alles naerugaasi!)
-sünnitus kutsuti esile. Kuna see oli mu esimene beebi,siis ei arvatud,et kõik nii kiiresti juhtub,nii et mees saadeti koju,minu valusid nagu ei usutud ja kontrollimisega venitati (Inglismaal ei istu sa terve aeg masina all,vaid seal terve osakonna peale paar tükki,et jagada). Laps sündis 2h peale esilekutsumise alistamist.
-kuna jõudsin sünnitustuppa,kui mul käisid juba pressid,siis poosidest ei tulnud midagi välja. Ainuke asi,millele ma mõtlesin oli naerugaas.
– erapalati sain,kuna ämmakas tundsid ennast natukene halvasti,et kõik nii läks nagu läks. Kuna beebil oli nabanöör kahekordselt ümber kaela ja see mõjutas vereproove,siis istusime “igaks juhuks” intensiivis kaks ööd,kuni beebi antibiootikume sai.
Teise beebiga otsustasin sünnituskeskusesse minna,mis siis erineb selle poolest,et eraldi suur “palat”, kus sul on oma vann,pall,suur voodi ja muu atribuutika,mida iganes sa kasutada sooviksid. Lapse isa saab seal ööseks jääda ja kasutatakse ainult naerugaasi valuvaigistina.
Sain endale äärmiselt toreda ämmaka (tundus selline hypno birthi ämmakas olevat) ja kõik läks loomulikult ja kiirelt (2h). Ühtegi rebendit polnud ja tundsin ennast ülihästi kohe peale beebi sündi. Ainuke asi,mis ei meeldinud oli,et abikaasa pandi mu jalga hoidma,kui pressid tulid. See on niigi piinlik,kui keegi seal all asjatab ja see ajas mind lihtsalt nii närvi,et keegi kinni hoidis. Õnneks suutsin ma talle ilusti öelda,et kammoon lõpeta. Kuni pressideni istusin ja kõõlusin voodi ääre peal ja siis selili,nagu vana mutt. No tõesti ei tahtnud kuidagi muud moodi olla..
Kiiret sünnitust sulle ja loodan,et läheb enam vähem nagu soovid 🙂
Tubli oled Mariann, et omad selgroogu ja asjadest adekvaatset seisukohta. Meie ei lubanud oma lapsele k-vitamiini süsti teha, kuna viisin ennast eelnevalt selle teemaga põhjalikult kurssi ja osad allikad väidavad lausa, et see süst tõstab 80% leukeemiasse haigestumise riski lapseeas – meil on tänapäeval VÄGA palju leukeemiahaigeid lapsi!! Lisaks faktid, et õigeaegselt, normaalse sünnikaaluga ja normaalselt sündinud laps ei vaja seda. Ja justnimelt kui lastakse nabanööril ära pulseerida, siis see iseenesest juba vähendab igasuguste verejooksude teket. Ning muidugi rinnaga toitmine – ternespiim on väga k-vitamiinirikas. Mina näiteks võtsin ise umbes kuu aega enne sünnitust k-vitamiini lisandeid, et seda oleks ternespiimas piisavalt. Ja vaktsiinid on omaette teema veel. Imikuid ei tohi üldse vaktsineerida ning kui seda tehakse, siis kasutegur on NULL. Esiteks teatud vanuseni (oli see nüüd 6. või 8. elukuuni) ei võta imiku organism vaktsiini üldse vastugi, see tähendab, et antikehad ei hakka nii väljaarenemata organismis tekkima..küll aga laastavad vaktsiinid seda pisikest tormiliselt arenevat aju ning immuunsüsteemi, tuues endaga sageli kaasa kõikvõimalikud jubedad tagajärjed – vähk, autism, hüperaktiivsus, astma, epilepsia, suhkruhaigus, autoimmuunhaigused, hällisurm ja kõik leebemad tagajärjed – kõne- ja kõndimishäired, madal intelligentsus, keskendumishäired, auklik ja mittetöötav immuunsüsteem jne jne..neid tagajärgi võib lõputult üles loetleda. Siis veel see fakt, et rinnapiimas olevad antikehad hävitavad vaktsiini, teevad selle nn kahjutuks..mis omakorda tähendab seda, et seni kuni laps saab rinnapiima on vaktsineerimine täiesti kasutu nii kui nii. Piisavalt kaua rinnaga toitmine aga tagab immuunsüsteemi normaalse arengu ja kaitse haiguste vastu. Soovitan kõigil soojalt selle teemaga ise tutvust teha ja mitte uskuda pimesi arstide vaktsiine ülistavat laulu. Arstid pole sageli muud kui ühe haige süsteemi pimedad käepikendused. Kuigi õnneks on tänapäeval juba üle maailma väga palju neid arste ja teadlasi, kes inimesi selle jubeduse eest hoiatavad. Lapsel, keda on toidetud tervislikult ning kelle immuunsüsteemil on lastud ilma solkimata areneda, on tegelikult haigestumise tõenäosus palju väiksem, kui sellel lapsel, kelle tervist on tapetud juba imikueast alates.
Sooviksin end sinu poolt toodud väidete ja faktide osas veidi harida, kas saad anda lingid/viited vastavatele teadusuuringutele?
To ML: Mina sooviksin samuti viiteid teadusuuringutele (mitte sopalehtede lihtsakoelistele kõmuartiklitele). Ikka väga räiged väited oled siia kirja pannud- natuke vastutustundetu sinust, kui allikaid juurde ei lisa!
Sama siin, kohe HUVIGA loeks iga väljatoodud väite kohta üht asjalikku artiklit.
Mina sooviksin ka lugeda antud tõenduspõhiseid teadusuuringuid palun.
Tere, see tuleb küll hilinemisega, aga siin raamatus on iga pmst lause peale viide vastavale uuringule. Tegemist on mikrobioloogilise üliteadusliku hard core raamatuga vaktsineerimisest. Soovitan kõigile emadele! Mul esimene laps sai kõik vaktsiinid kui 3 a., pärast selle lugemist teist last pole vaktsineerinud. On üksikuid vaktsiine, mida ma talle teeksin, kuid Eestis on kasutusel kompleksvaktsiinid (mille kasutegur ka riikliku vaktsineerimise alusdokumendi enda kohaselt on kahtlane!) ning üksikult neid (miks komplekssetena) kahjuks ei tehta.
Link raamatule, Vaktsineerimine – varjatud tõde.
http://www.apollo.ee/vaktsineerimine-varjatud-tode.html
Ja immuniseerimiskava alusdokumendile:
http://www.kliinikum.ee/infektsioonikontrolliteenistus/doc/oppematerjalid/Alusdokument.pdf
Sõbranna oli juba sünnitamas, lapsel pool pead väljas kui öeldi, et nüüd teeme keisri. Säh sulle sünnitusplaani.
Sorri aga sellist asja meditsiiniliselt ei saa teha.
Kui laps sünnitusteedes ja pressid peal siis tulebki ta ise sealt alt välja.
ma olen üldse mõelnud kunagi kodusünnitusele ja vanni sünnitada. ning abiline juures ja sünnitus oleks loomulik ja laps oleks silmsides ruttu lähedal, hingeline ja vaimne maailm oleks tasakaalus :P:)
kunagi oldi suurelt kodusünnitustele vastu, kuigi see on loomulik ja kena ..samas eks ole palju komplikatsioonide ohtu ka eesti naistel et ja..
kuid aega on selle asjaga.. kõik omal ajal
Minu ainuke tahe oli sünnitada äikese saatel (vaatasin tol päeval äikesevihma mis mind terve raseduse lõpu lummas),aga äikese saatel sain ainult haiglasse sõita ? Veed tulid mul kodus nagu ma seda koguaeg olin arvanud. Sünnitasin 37dal nädalal ja tsips pealegi lapse kaaluga 2244 ja 46cm (kuidagi väike oli-paberile läks kirja mingi loote kasvu kinni jäämine vms) ja mulle öeldi,et reaalselt on ta nädalatelt 33 sünnitähtajaga ? Ahjaa istusime 5päeva intensiivis,kuna kaal kukkus kolinal ja laps ei osanud süüa ka+suhkrutase oli madal ha pluss 2päeva tavapalatis lapsega ümberkäimise õppimist saja protsendiliselt+sööma õpetamine nibukaitsmetega(seda osa mul mõtetes valmis mõeldud ei olnud)..Ma arvasin et sünnitan ära ja max 3päeva hoitakse haiglas ja siis saadetakse minema ja ongi kõik ?
Asee et ma soovisin keset sünnitust asjad kokku panna ja,et keegi pea sisse tagasi lükkaks,et koju tagasi minna ja rahus omas mullis olla ?
Sünnitusplaanist kui sellisest olin ma ainult kuulnud ja kui nii mõelda,siis läks ikka enamvähem nagu ma salaja lootnud olin ?
Minulgi oli sünnitusplaan ja ausalt- kõik läks plaani kohaselt! Laps sündis vanni, sekkumisteta. Laps sai selga pärast enda toodud riided(ja mähkme) ja kõik protseduurid tehti meie kohalolekul ja ilma luba küsimata ei tehtud midagi =)
Platsenta jaoks pole kummalgi korral keegi õnneks kõhule hüpanud või külmakotti pannud… on lastud rahulikult “tulla” 😀
Sa oled tõesti väga tore naine aga selle koha pealt lisaks mina ka, et vaksiin pigem aitab, mitte ei tapa. Haigus ei hüüa tulles. Teie räägite siin küll armsatest beebidest, mina räägin aga seda kuidas mu vanaema ja ema sõbranna said puugilt naksti hammustada ja oligi juba pekkis. Ema sôbranna jäi imekombel ellu, õppis uuesti kõndima, rääkima nagu väike laps. Minu vanaemaga kahjuks nii hästi ei lãinud. Tema kaotas kõndimisvõime, siis rääkimisvõime ja lõpuks.. läks inglite sekka, ta oli ainult 50 aastane, tervelt pool elu oleks veel olnud ees, ning see kõik oleks olnud olemata, kui oleks tehtud vaksiin. Täpseltsamamoodi on ju lastel meeletult palju erinevaid haiguseid. Parem karta, kui kahetseda terve oma järgnev elu, et jätsid midagi nii olulist tegemata, kui haigus peaks kimbutama ükskõik millist meie endi pereliiget. See jutt on kõikidele aga Mallu ära ainult kurjaks saa 😀 ma lihtsalt 🙂
Kallis Elysabeth, ma ei ole jätnud last vaktsineerimata, sest kuulsin kuskit, et ah osad ei vaktsineeri. Meil pole mõtet lihtsalt taielda 🙂 Igasuguseid erandeid on siin ilmas, igasuguseid haigestumisi nii vaktsiiinidega kui vaktsiinideta. Eks see ole iga vanema enda valik, kas ta võtab haigusesse nakatumise riski või komplikatsioonide riski. Mulle tundub esimene väiksem võimalus. Ära sina ka kurjaks saa, aga ma ka… lihtsalt 😀
Mina vakstineerin oma lapsi küll, aga hiljem, kui riiklik kava ette näeb.
Näiteks B-hepatiidi vastu – no mida, kas mu 2-aastane seksib või mängib tundmatute süstaldega või mida?! Et see päästab 12-aastasena kordussüstist?!
Kuidagi tundub 12-aastase organism tugevam, kui 1-kuusel.
Ja läkaköha vastu ma ei näe üldse mõtet vaktsineerida, mu lapsed on saanud mitte kolmikvaktsiini vaid kaksikvaktsiini teetanuse ja difteeria vastu.
Miks läkaköha vastu pole mõtet vaktsineerida? Mu tuttav, täiskasvanud inimene, põdes eelmisel talvel läkaköha ja see oli ikka nii ränk, et…. Ma küll ei kujuta ette, kuidas väike laps sellega toime peaks tulema.
B hepatiit muidu levib ka sülje ja pisaratega, mitte vaid seksides ja vere kaudu. Harige ennast.
Ma lisaksin, et mul on nii hea meel lugeda kedagi kirjutamas, et ta lihtsalt tegi otsuse mitte vaktsineerida (või oleks see ka olnud, et justnimelt vaktsineerida), aga ei lasku sel teemal vaidlustesse.
See on samas kompotis tervisliku toitumisega – kes leiab, et kartul ja kaste ja korra päevas soe toit on tervislik ning kes leiab, et taimsed toidud on need kõige õigemad.
Kõike tehakse siiski omaenda südamerahuks. Ja tõepoolest lapsed ei puutu nende haigustega lapseeas kokku (kui just väga ekstreemsetes tingimustes ei elata). Ja mingilt maalt on ju lastel endal õigus otsustada mida nad söövad ja süstivad ja millisesse jumalasse usuvad ja millise poliitiku poolt hääletavad. Seni aga kuniks lapsed on veel kõige jaoks liialt väikesed ongi kõik vanemate otsustada ning see ongi normaalne ja loogiline.
Selle koha pealt kõik pöidlad püsti, et sa ei lase end ühiskonna poolt liialt survestada ja kasvatad oma lapsi justnimelt nagu oma lapsi.
Ah pagan, mina tegelikult saan kurjaks, sest see on nii frustreeriv, kuidas inimesed ei mõista, et haigusesse nakatumise risk on väike ainult sellepärast, et teised ümberringi ON vaktsineeritud. Ja mida rohkem on neid, kes jätavad vaktsineerimata, seda rohkem on võimalust tagasi tulla haigustel, mis muidu oleksid sama hästi kui kadunud, ja haigestumisohtu satuvad ka need, keda ei SAA vaktsineerida.
Vaktsiinivastasus on klassikaline “liiga hea eluga” kaasnev nähe. Ma tahaks näha, kuidas näiteks 1958 aastal oleks keegi lastehalvatuse vaktsiini komplikatsioone haigusest endast riskantsemaks pidanud.
Nagu öeldud, ma ei viitsi sellel teemal siin taielda, kui on tahtmist oma vaateid peale pressida, palun pöördu kuskile foorumisse või delfisse.
Mainin ainult, et ka mina ei tunne erilist soovi “taielda”. Võtsin siin sõna esimest korda ja ilmselt samal põhjusel miks mõni teinegi – ka mulle meeldib su blogi ja sa ise tundud inimesena üldiselt üsna mõistlik, nii et seda enam masendas mind see, et ka sina võtad võrdsetena arvamusi ja teadusuuringuid ning hindad enda google-tarkust kõrgemaks teemat pikki aastaid põhjalikult õppinud inimestest. Teadusuuringul ja “teadusuuringul” on vahe, aga kahjuks nõuab nende eristamise võime üpris palju tahet ja tööd.
Küsi enda perearstilt – vaktsineerimine ei ole garantii, et oled haiguse vastu kaitstud.
Aga meie ühiskonnas on suurem osa inimesi (eriti just täiskasvanud) täiesti vaktsineerimata, sest nimelt on vaktsiinide eluiga umbes 5 aastat, mõnel üksikul juhul maksimaalselt 10 aastat. Ehk siis neid peaks “toimimiseks” värskendama.
Kui paljud sinu arust käivad neid värskendamas?
Sa võid oma last ükskõik kui palju lasta vaktsineerida, selleks ajaks kui ta 50 on, pole sellest muud jälge kui formaldehüüdkahjustused ja metallid mis on ladestunud ajus.
Ma töötasin kohas kus mul oli kokkupuude inimesega, kellel tekkis alaareng vaktsiini tõttu. Tehti aastaselt vaktsiin ja oligi kõik. Lapse vaimne areng lihtsalt seiskus. Nii, et ei ole need vaktsiinid midagi nii ‘ohutud’
Tohoh, kas vastsündinutele tehakse juba puukentsefaliidi vaktsiini või 😀
Natuke mõtlemist ei teeks ehk paha või mis?
See kuis su vanaemaga oleks tegelikult siis läinud, ei saa sa teada. Tahad vaid loota parimat ja end hulluks ajada selle mõttega.
Vaktsiini tõttu on mu laps invaliid !!! Varjati ja vassiti ja lõpuks, kui oma naiivsusest aru hakkasin saama ja ohjad oma kätte haarata, siis nad “kaotasid ära” lapse sünni ja haigusloo. Pikemalt EI soovi seletada. Ise sain haiglast vereülekandega kingituseks kaasa C -hepatiidi , nii et noored naised ärge häbenege olla iseteadlikud, julged, usaldage oma sisetunnet. Meditsiinis töötavad samuti tavalised inimesed kõigi oma iseloomu heade ja veadega ja samuti on neid, kes milleski ei kahtle, ehkki on näha, et mõni teaduslik uuring lonkab kahte jalga. Kes tahab võib pime ja usaldav olla aga õhuta neid, kes alles kõhklevad ja aimavad, et peavad ise tõe leidma, pole kallutada kena. Maailm ei ole must-valge, samuti pole seda ka meditsiin oma ravimite, vitamiinide, kaitsesüstide ja uuringutega. Arsid seda sulle kabinetis ei räägi aga omakeskis , seltskonnas on osadel vägagi kaine mõtlemine- talupoja loogika töötab.
Ei maksa nüüd ka kohe teise äärmusse kalduda , eks.
Lihtsalt teadmiseks, et miks tehakse K vitamiini süst:
http://eestiarst.ee/vastsundinute-hiline-hemorraagiline-tobi-ehk-hiline-k-vitamiini-de%EF%AC%81-tsiidist-pohjustatud-verejooks-kirjanduse-ulevaade-ja-haigusjuhu-kirjeldus/
Jah ma olen kursis, rahunege maha nüüd 😀
K-vitamiini süsti asemel saab valida ka suukaudsed tilgad..
See kogus mis süstis on, on umbes 10 000 korda suurem, kui see mida “vaja oleks”.
Kus kohast saaks suukaudseid K-vitamiini tilkasid? Minu perearst (ka väga mõistlik ja vaktsiine beebieas mittepooldav) ütles, et neid Eesti apteekides beebide jaoks ei müüda.
Mina kujutasin ka ette, et sünnitan vanni.
Läks aga nii et teisel päeval haiglas sain KTG külge ja sama pandi ka beebile pähe peale veede avamist. Teise päeva õhtuks sain epiduraali ja sünnitusprotsessi kiirendava tilga. Seejärel selgus et mu emakakael ei ole endiselt avanenud ja mu maailm kukkus kurnatusest ja pettumusest kokku. Kolmanda päeva esimestel minutitel sain erakorralissd keisrisse. Minu kohtumine lapsega on väga väga ähmane. Ühegi paberi täitmist ei mäleta.
Kusjuures, erakorralise keisri sagedaim põhjus on just nimelt need kiirendavad preparaadid. Arstid võiksid nagu õppida juba sellest..
Tahtsin kindlasti öelda, et ma mäletan nagu ma oleks mitmest allikast lugenud, et K vitamiini süstil pidi k6rvalm6juna vähki tekitav toime olema. Sellest oluliselt kahjutumad pidid olema k vitamiini tilgad. Igal juhul meie otsustasime tilkade kasuks. Aga lugege ja uurige, aega veel ju on veidi 🙂
ah ja kusagilt Epp Petrone blogist lugesin millagi, et nii nagu naine sünnitusel huuli hoiab, nii on ka emakakael, asja m6te oli vist see, et huuli ei tohi kinni pigistada vaid pigem O moodi hoida.
Plaaniline keiser. Hommikul kell 7kohale. 8.51 käes,küll mitte minu ega isa vaid hoopis kuskil laua peal,kaaluti,mõõdeti ja viidi intensiivi. Lapse sain alles kell 16. Lihtne viis sünnitada aga teis last sooviksin ikka loomulikul teel.
Heh.. meil täpselt samad kellaajad, kuid oli loomulik sünnitus. Valud algasid 6.39 hommikul vete tulekuga, kell 7 jõudsime haiglasse, natuke istusin ktg all, siis üles sünnitustuppa ja kell 8.51 pisike käes.
Minul oli ka oma “nägemus” sünnitusest ja seetõttu ma arvasin, et ma tahaksin ka kindlasti erinevates poosides olla ja üldse sünnitada loomulikult, ilma seljasüsti, naerugaasi vms. AGA reaalsus oli see, et seda kõike ma sain ja poosidest ei suutnud ma tolleks hetkeks enam midagi mõelda. Ainukene soov oli, et saaks see juba kõik kiiresti läbi!
Praegu ei oskaks ma ka midagi väga tahta teistmoodi. Minu ämmaemand oli tore ja tubli ja kõik arstid, kes käisid sõbralikud. See oli ka minu enda sisemine soov, et JUMALA eest ei satuks mulle mingit närvihaiget ämmakat, kes minu peale karjuks ja käituks minuga niiviisi nagu ma sünnitamine oleks minu jaoks igapäevane. See oleks vist ka minu ainukene sünnitusplaani üks osa: mõistvad ja toredad arstid/ämmakad, kes ei tõstaks minu peale häält.
Istun jubeda toidumürgitusega hetkel looteasendis kodu potil, loen sinu sünnitusplaani mõtet ja arvan, et teen endale sarnase asja järgmiseks korraks, kui olen valude, kuumahoogude, nõrkuse ja lõputu pasa järel vetsu aheldatud.
Soovin, et palati põrandas oleks auk, kuhu ma saaks kerra heita ja rahus üksi ära surra, juhuks kui liiga valus hakkab.
Ja see punkt oleks hetkel oma poindiga esimene…….
Mul kestis teise tütre sünd ca 50 min, seega erilist ajaviitmist ei pruugi toimuda;) Hea, kui sünnitumajja/ vanni jõuab…
ma tean et see suht veider soovitus aga mina soovitaks sul põlvas sünnitada kuna seal head arstid ja arvestatakse iga su sooviga. Platsenta väljutati mul normaalselt vajutades(kui soovid võid ka sünnitada) , keegi küünarnukiga ei viruta 😀 ning alati käiakse ja uuritakse kuidas läheb jne 🙂 ise sünnitasin aprillis ja soovitan soojalt tean et see teisel pool eestit aga jah, teadmiseks sulle 🙂
Oli plaan, et veed tulevad kodus. Siis vaikselt valutan ja õigel hetkel haiglasse. Sünnitan ilma med sekkumiseta ja vees.
Reaalsus. Veed tulid kodus, valusid ei tulnud. Kui nii juba 4 tundi täis sai, paluti end ikka kohale veeretada. Sünnitustoas esimesed 3 tundi valudeta, siis esilekutsuv tilk külge. Kohe hullumeelne valu 2 min vahedega. Varsti epiduraal, vanni poole ei vaadanud ka mitte. Laps käes, siis platsenta ei sündinud (oleks see vaid kõhule pressimisest või süstist tulnud!). Lõpuks minul eluohtlik seisund verejooksu tõttu, narkoos ja platsenta eemaldamine.
Plaanipäraselt läks ainult see, et veed tulid kodus…
Teisega sama plaan, kui ei välistanud epiduraali. Veed tehti lahti haiglas, kui päevade kaupa valutamise tulemusena laps ei sündinud. Ülejäänu oli täitsa plaanipärane 🙂
Ühedõnaga – jumal tõesti naerab, kui inimene plaane teeb!
Ahjaaa… Minu teine kogemus lootekoti katkitegemisel… Ma oleks vist muidu mahakärvanud, kui nad seda teinud pole…
Aga mu arvamus plaanist on ikka selline, et ainuke ok plaani osa on: palati põrandal oleks auk ??? sest muu läheb nii nagu minema peab!
Edu ja küll teine Mari kiiremini ja kergemini siia ilma sûnnib ?
Minul ei olnud sünnitusplaani…mõtlesin, et lähen kohale ja vaatan, mis saab 🙂 Esimese lapse sünnitasin 8a tagasi erahaiglas vette ja jäin kogu sünnitusega väga rahule. Teise lapse sünnitasin 9 kuud tagasi riiklikus haiglas ja lootsin, et saan sama positiivse kogemuse osaliseks. Teise lapse puhul teadsin, et tahan võimaluse korral jälle vette sünnitada (ma lihtsalt ei kujuta sünnitust teist moodi ettegi :))…ja ōnneks nii ka läks. Väike vastasseis tekkis seal ämmakaga kui teatasin, et tahan vette sünnitada. Ämmakas vist lootis, et sünnitan seal laua peal..sest nii oleks tal endal hea jälgida, aga ma ei andnud alla ja teatasin, et ma ikkagi ronin sinna vanni ja sünnitan seal 🙂 Ma ei tea, kas sünnitusplaanist oleks kasu olnud…ämmaemandad ikka üldiselt ütlevad enne kui midagi tegema hakkavad…nii et saab kohapeal otsustada kas, mida ja kuidas tahad. Üldiselt jäin ka riiklikus haiglas sünnitamisega rahule, aga eks ta ikka liinitöö seal ole.
Esimese sünnituse jaoks tegin vaid oma peas plaani – kui on valus küsin epiduraali aga seni proovin vannis/dushi all hakkama saada. Epiduraali sain lõpuks aga vot mõjuma ei hakanud. Pärast 24h valutamist oli küll täisavatus kui presse pold. Viidi erakorralisse keisrisse, mida arst arvas et teeb selle sama epiduraaliga mis mulle ei mõjunud. Õnneks oli anestesioloog mõistlik ning sain suure palumise peale üldnarkoosi. Teise sünnitusega vältisin igasugu plaanide tegemist, läheb nagu läheb. Läks 9,5h ja poja oli kõhu peal.
Esimesega ma ei teadnud midagi.
Teisega olin kuulnud aga mu ainuke loogiline plaan oli õigel ajal sünnitama jõuda! Muu tundus nii absurdne, sest ma ei tead kui paljud naised suudavad rämedate valudega oma plaani jälgida? ?
Mu ainus lootus oli et tōõpäevadel sûnnitus algaks peale töòd, et mu mees saaks tööl ära käia ? Nii läkski
Läksin närvi, sest kirjutasin pika loo aga kustus ära kogemata…
Ja nüüd enam uuesti ei viitsi!
Ainuke soovitus :” Hinga ja lõdvestu”
Ja las su sünnitoetajad jälgivad sünnitusplaani!
Lihtsalt lugemist, kuidas k-vitamiini tegemata jätmine võib kätte maksta. Ei ole juht kuskilt kaugelt vaid siit samast Eestist 🙂
http://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/viewFile/10280/5467
Minul oli sünnitusplaan täitsa olemas, ämmakad lugesid seda ja olid sellega kursis. Kindlasti teen selle ka järgmine kord.
Minu jaoks oli kõige tähtsam osa see, et ma ei soovi epiduraali ning beebi peab kohe pärast sündi saama minu rinnale ja nabanööri lõikamisele, kaalumisele jms toimetamisele peab eelnema esimene imetamine. Ämmakad võtsid soovid kenasti arvesse.
Milleks see hea on, et enne kõike laps imetatud saaks? Ma pole sünnitanud, ei tea selliseid asju.
On selline ökošmöko arvamus, et esimesed 40 minutit on lapse arengule elulise tähtsusega 😀 eks ju tahaks use ka, et kui satud nii uude olukorda nagu beebile on niiskest emaüsast külma õhu kätte jõudmine, saaks uue olukorraga harjuda turvaliselt ema rüpes (kelle häält ja lõhna juba tunned). Ja teiseks pole see kaalumine ja arstitoimingud normaalse sünnituse ja tervuse juures oleva lapse puhul ju nii olulised miskit.
Esimesega oli kindel soov vette sünnitada. Kui vann vett täis sai, poleks ma sinna raha eest ka läinud. Sündis kuival maal.
Teine läks nii kiirelt, et vann jõuti vaid poolenisti täis lasta. Aga istuli sünnitades teine siiski vannis sündis. Kolmandaga jõudsin haiglas olla 15 minutit. Mis plaanist siin rääkida. Sai Pirita teel 100ga sõidetud ja viimase hetke plaan oli vaid see, et autos ei sünniks. See plaan töötas. Kokkuvõttes pole kiiretel sünnitajatel plaaniga suurt miskit teha:)
Ei taha meelt kurvaks teha, aga erakorralise keisrilõike juurde meest/tugiisikut/doulat ei lasta.
“Emakat kokku tõmbav” süst e. oksütotsiini süst tehakse kõikidele sünnitanutele sellepärast, et ennetada sünnitusjärgset verejooksu.
Mul küll lasti. Mees oli ilusti juures, kuigi…juurde sai ta tulla siis kui alakeha oli tuimestatud, mitte päris kohe. No aga põhilise osa ajast oli ta ilusti koos minuga.
Sul oli ilmselt ka plaanipärane keiser?
Kas sul oli ette teada, et keiser?
Ei, mul oli erakorraline keiser.
Mulle küll mingit süsti peale sünnitust ei tehtud 😀
Mulle ka mitte
Sünnitusplaani võib kirjutada iga perekond, et anda aimu oma erisoovidest ja mõtetest seoses pisipere lisaga. Teatud protseduurid on vajalikud ja samas kohustuslikud tulenevalt ämmaemandate tegevusjuhendist ja rakendatakse vastavalt sünnituskulust. Palun võta aega ja loe lisaks:
*ämmaemand.org.ee Juhendid
*Miks tehakse peale sündi emale oxydocini süst (emakakokkutõmbe soodustamiseks)
*Miks vajutatakse emakapõhjale
ja millal kasutatakse kûlmakotti platsentaarperioodis.
Ma toon näite: Kui peaks tekkima verejooks siis keegi ei mõtle Stop ta kirjutas oma sünnitusplaanis, et ta ei soovi sústi ega kûlma. Meil on kohustus peatada verejooks ja päästa elu. Seega pole mõtet selliseid asju sinna panna.
Erakorralisekeisri korral ei saa isa operatsioonisaalis viibida. Peale lapse sündi saab laps võimalus olla op laual ema rinna peal või viiakse peale emale näitamist koheselt isa juurde sûnnitustuppa, kus ise saab osaleda lapse kaalumisel ja riietamisel ja ema juurde intensiivi viiakse laps siis, kui op on läbi.
Itkhl on head näited sünnitusplaanist. Kûsi oma ämmaemanda käest.
Ilusat ootusaega ja veel ilusamat sünnitust.
Peaaegu kõik need, mida sa ei soovi, juhtusid mul.. 😀
Poose ei soovitatud, pidin terve aja pikali olema, veed avas ämmaemand, presside ajal hoiti kinni ja lahklihalõige.
Edu igatahes sulle 🙂
Mul oli peas plaan. Valuvagistiteta ja ise. Lõppes, et röökides nõudsin epiduraali, aga jäädi õnneks nii, et läks nagu soovisin selles osas, aga läks keisriks.
Teine laps plaaninile keiser, aga poja otsustas päev varem, et võiks ikka natuke elevust tekitada.
Sinu punkti kohta, et kui keisriks, et mees kõrval. Siis see pole enamasti võimalik, sest erakorrlise keisriga on kiire, et pole aega meest ette valmistada. Ja laps läheb siis mehele, palutakse juba ette,et pluus ära ja siis nahk-naha kontakt sealt 🙂 Keisri puhul teine kord oli mul palve mida täideti, et last mitte enne näidata kui ma päris ärkvel olen. Sest esimene kord mäletan ähamselt midagi, sest pool magasin kui üles aeti ja last üritati näidati, teinekord juba siis kui ma päris ärkasin ja esimene kohtumine lapsega selgemalt ikka meeles.
Toredalt kirjutatud plaan igatahes 😀 . Mina soovitaks vanni proovida, valud läksid palju talutavamaks :).
Esimesega polnud mingit plaani. Jube valus oli. Pärast olid tagumikust hemorroidid väljas, värdjas lõikas salaja-pärast oli tunne nagu pissiks siili… häda nr 2 tegemisest ma ei tahtnud kuuldagi… hoidsin nädal ja peale kinni… siis enam ei andnud hoida… istuda oli “äge”….
Teisega oli plaan kohe algusest olemas: keiser ja kõik. Seljasüstiga. Super!! Väga rahul olen!!! Arm on olematu, peale keisrit sain üllataval kombel vetsus käia ilma piinata… ei suuda siiani uskuda, et polnudki valus pissida ega kakada. Hemorroide ka kusagilt välja ei punnitanud…. keiser oli minu puhul ainuõige otsus. Väga rahul!!
Nad küll püüdsid iga hinna eest minu plaani põrmustada, aga võitlus tasus ära!
kuidas keisrit plaanida saab :O seda ei ole ju pantud valikuliseks vaid, kui loomulikult pole võimalikult? :O
Minul oli ka plaanitud keiser sest laps oli tuharseisus.
Mul oli plaan aga plaanis polnud seda, et sünnituse pikim osa on paberite täitmine ? Seega veidi üle tunni aja kestnud sünnituse juures ei jôudnud ma mitte millegile môelda, kôigevähem oma sünnitusplaanile…Leidsin selle alles kojujôudes haiglakotist.
mul oli epiduraali paberi täitmine vabsee võimatu 😀 Kas seda paberit ei saa varem käia haiglast küsimas koju kaasa? need küsimused ajasid mind nii kettasse kohapeal valudes olles 😀 mul oli siis 6cm avatust, kui täitma pidime
Tere tore. Mul 34 nädal ja kohe algab 35s ja arst ei taha midagi veel sünnitusplaanist rääkida. Veider, sest ma ootan kaksikuid….
Eelmise lapsega tegin plaani ja kuni pressideni pidas suht paika, kuid siis tuli erakorraline keiser ?
Mul oli suusõnaline plaan esimese lapsega:
Ilma suurema hoiatamiseta lödistan oma veed kodus turvalises keskkonnas (soovitatavalt õues) kuskile maha. Lähme haiglasse, täidame ära paberid, pannakse mind raamile (ma ei kujuta ette miks ma arvasin et keegi mind raamil sõidutama hakkab) leban seal mugavalt, tuleb üks atsihh ja oopppaaaa!! Beebi käes 😀
Päris nii ei läinud. Esimese lapsega läksin, saatekiri näpus, esilekutsumisele, kuna preili ei suvatsenud oma mugavast pesast loobuda. Kell 10 sain esile kutsuva tampooni, süda läks peagi pahaks, aga oli talutav olla. Kell 14 peale vaatuse katsumist läks asi käima, sain sünnitusblokki ja peagi ka valud platsis. Kui juba väga valus oli, otsustati veed avada, minu meelest super mõte! Kell võis sellel ajal umbes 16 paiku olla. Edasi olid peagi pressid platsis, algselt pidin neid üle hingama, lõpuks tuli luba pressida. Kell 16.48 beebi kõhul 😀 Kokkuvõtlikult siis esimesest suurest valust beebi kättesaamiseni 2,5h, pole paha esimese sünnituse kohta!
Teisel korral plaani polnud, aga esilekutsumist nõudsin seekord ise, kuna ei olnud vaimustuses et mu oletatav 4800g poiss üle 5 kg kasvaks. Oma arsti nõusse ei saanud, teise arstiga läks paremini, sain kell 10 taaskord migni rohu, seekord mingi killuke tabletti sinna alla poole 🙂 Kell 15.30 polnud suurt miskit mu 6cm juures, otsustati veed lahti teha, kohe suured valud platsis ja tund aega hiljem hüüdis arst kõrval pressi kallis, pressi! laps on ohus! Võtsin siis voodi servadest kinni, ilma mingi pressitundeta hakkasin aga pressima ja arst aitas mu pisikese 4980g beebi kõhu pealt välja suruda 🙂
Plaan oli mõlemal korral ilma valuvaigistiteta võimalusel, see ka õnnestus 🙂
Miks platsentat välja vajutada ei luba? Esimesel korral nö sünnitasin ise platsenta, polnud hullu miskit, teisel korral vajutas arst lupsti käega selle ise välja, ei mingit valu ega vaeva 🙂 Pärast verehüübe välja vajutamine oli no niiii valus, et mitu korda kiskusin ämmaka käe kõhu pealt ära.
Mul eelmine kord löödi küünarnukiga kõhtu, et platsenta välja tuleks, suht rõve oli 😀
Korra mõtlesin, et kirjutaks midagi valmis, aga see oli ja jäi ainult mõtteks. Ilma saab vabalt sünnitada ja kõik läheb ikka nii nagu olukord parasjagu ette näeb või juhtub olema.
Väga armas plaan on ju iseenesest ? Eriti lahkliha salajase mittelõikamise palve ?
Esimesel ega teisel korral mul plaani polnud. Esimene kord käisin õndsas teadmatuses 16 h piinlemas, karjumas, teine kord läksin kohale ja lihtsalt rokkisin mööda palatit, hingasin, tegin erinevaid poose, mis tundusid tol hetkel mugavad, mis varem ITK joogas õpitud. . Ja laps päris kiirelt käes, polnud hullu midagi.
Plaani pole tegelikult vaja, ole enesekindel, palu end kõigest vajalikust informeerida ja hoia Kardo ligi. Usun, et saad hakkama ?
Sünnitusplaani tegin ära ja rääkisime isegi ämmaemandaga selle läbi. Plaan oli minimaalsed valuvaigistid ja soovisin vette sünnitada.
Asi lõppes epiduraali ja keisrilõikusega.
Heh, mu rasedus sama kaugel kui sinul ning sünnitusplaanid meil väga sarnased. Ma pole küll üles kirjutanud seda veel nii konkreetselt. Aga kõikide punktidega sinu plaanis nõustun ning mul samad soovid pluss mõned lisa punktid 🙂 Lausa rõõm lugeda
Mis su lisapunktid on? Äkki ma unustasin midagi?
Kui minul poleks lootevett avatud oleks võinud väga halvasti minna sest veed olid rohelised ja laps risti ning ei saanud välja. Alles kui ämnakas avas looteveed ja nägi olukorda siis jooksis 8 erinevat tegelast erinevate masinatega sisse ja kõik sai korda tänu arsti õigetele otsustele teha lahkliha lõige(muidugi ka muud otsused) et risti olev laps elusana välja tuleks. Aga jah lugesin ka enne ökotädide raamatuid samasuguste soovitustega ja läksin sarnase nimekirjaga…kohapeal sain aru, et siin vist tasub pigem arste usaldada kui mingeid paljajalu lilli nuusutavaid tädisid. Enamus soove mus sul kirjas tehri nagunii mulle niimoodi…va see oksüdatsiooni süst, see tehti lambist ilma, et keegi küsiks või ütleks :S
Sry kirjavead. Aku oli 4%, ekraan pime ja ma liiga laisk, et laadijani kõndida :S
Jep, plaan oli kiirelt ja ruttu see asi ära teha, epiduraali ei plaaninud, tahtsin ise valudega minna (esilekutsumine oli big NO), tahtsin ise sünnitada, tahtsin VANNI..aga oh well, KÕIK läks TÄPSELT risti vastupidi 😀 😀
Ise süņnitad ka siis,kui veed lahti tehakse 😀
Mul tekkis küsimus selle kohta, et ei soovi lootevete avamist… kui need ise ei avane, siis mis saab?
No ega nad tulemata jää. Mariga tulid esimese pressi ajal.
Mõni laps sünnib lootekotis ja siis avatakse kott pärast sündi. Lootevett ei pea enne lapse sündi avama, aga kui sünnitus väga pikaks ja vaevaliseks venib, siis sageli lootevee avamine kiirendab protsessi ja aitab sel kenasti edasi kulgeda.
Ega ometi sa ei ole ka üks neist vaktsineerimise vastastest ? ?
Olen sellel teemal enne rääkinud ja enam vaield ei viitsi. Oma lapsi ei vaktsineeri, mida teised omadega teevad, on nende asi ja mind ei huvita.
Ka ei soovi K- vitamiini süsti vastsündinule?
Öeldud on, et siis vaatab, kui ära sünnib.
Mallu, sa meeldid mulle igatpidi, aga vat see vaktsineerimise värk -selles osas oleme eriarvamusel. Selles mõttes on mul isegi hea meel, et sa Marit ei vaktsineernud, sest et muidu ajaksid äkki tema aeglase kõnearengu selle süüks. Aga umbes nii lambist neid seoseid luuaksegi, aga tóestada pole suutnud keegi väga midagi. Vaktsineerimata inimesed elavad nagunii vaktsineeritute arvelt. Ma üldse tegelt ei mölise, aga lihtsalt nats avaldasin arvamust 😀
Arvamust võib avaldada, aga ma lihtsalt ei viitsi sellel teemal kembelda ega taielda. Minu eesmärk ei ole kedagi veenda mitte oma lapsi vaktsineerima, või vaktsineerima. Mina lihtsalt ise teen nii, nagu mulle õigem tundub ja nii teevad kindlasti ka kõik teised vanemad. Eks igaüks ju usub, et tema arvamus see õigem on 😀
K-vitamiin pole vaktsiin. Kas oled end põhjalikult kurssi viinud, et miks seda tehakse?
Jah
Ma olen sama meelt. Mulle Mallu samuti meeldib ja ma teatud tasandil võin isegi mõista mitte vaktsineerimist. Mõned vaktsiinid on ka idiootselt ajastatud, mõned täiesti ebavajalikud. Kuid ma tahaksin siiski rõhutada ühte asja, millesse ma 100% usun. Vaktsineerimata lapsed on terved vaid tänu sellele, et valdav osa lapsevanemaid lasevad oma lapsi siiski vaktsineerida. Täiskasvanule ei ole läkaköha eluohtlik, väikelapsele on. Ja noh see, et täiskasvanud oma vaktsiine ei uuenda, on suht süsteemi viga, paljud ei teagi, et seda tegema peaks. Tuulerõugete vastu vaktsineerimine on järjekordne moeröögatus, mida ma ei toeta. Ühesõnaga on vaktsiine, mis on vajalikud, et väike inimene saaks tervet lapsepõlve nautida ilma ohuta, et mingi õnnetu juhuse läbi haigestuks.
Ja ega ma vaidle, olen veendunud, et igal inimesel on õigus teha nii nagu ta paremaks peab, juhul kui team valik on teadlik ja toetub raudkindlatele faktidele.
tuulerõugete vaktsiini täiskasvanutele ma toetan igati – pärast seda, kui mu mees need 40-aastaselt läbi põdes 😀 ütleme nii, et ei sooviks ka kõige hullemale vaenlasele mitte 😀
Mul pole seda sünnitamisõnne veel olnud, aga palati põrandas auk, seda peaksid kindlasti juba praegu oma haiglas/ämmakale mainima, saaksid augu valmis teha ja võibolla ka ääri veidike kumeramaks, kes ikka pärast seda surnud ja kriibitud laipa siis kirstus vahtida tahab ???
Igatahes, soovin edu ✌✌
Pole veel emaks saanud ega saamas, aga inimlikud soovid tunduvad. Tahaksin samuti nii, kui kunagi peaks see nii kaugel olema?