Alles paar nädalat tagasi ma rääkisin, et pole midagi nii hullu rase olla. Vähemalt niimoodi ma loen siitsamasest blogist. Kas ma valetasin? Kas ma olin maani täis, et sellist juttu ajasin? Mis alatu vale see oli?! Praegu on küll sellie tunne, et loodus teeb oma tööd ja kui ma iga õhtu mõtlen, et no enam vast hullemaks minna ei saa, siis järgmiseks päevaks on loomulikult muidugi hullem.
Okei, ma ei hakka isegi teesklema, et ei oleks neid, kellel ongi päriselt MEGA hull. Ala need, kellel on preeklampsia või mingi muu ohtlik tervisehäda rasedusega kaasnenud. Mul ei ole. Ma olen lihtsalt harilik rase, kelle emakas lõppeb punkt kahe tissi vahel. Reaalselt nagu. Ma arvasin, et need lapsed raseduse lõpus alla vajuvad, aga Lempsi kompass on vist rikki läinud, sest tema üritab miskipärast aina kõrgemale ronida.
Muidu ei oleks mul sooja ega külma, kus ta ennast parasjagu mugavamalt tunneb, aga kui ma nii üleni last täis olen, ei saa ma enam pmst üldse muus asendis olla, kui jumala tikksirgelt istuda või lamada või seista. Igasugune väikseimgi kummardus või küürus olemine kulmineerub oksega kurgus või sellise tundega, et ma pressin selle beebi enda sees katki. Seega vähe sellest, et ma kõnnin tikksirgelt, lisandus sellele ka see, et ma kõndides meenutan puust jalgadega parti. Sellele imelisele enesetundele ei aidanud kaasa ka see, et kui Gerda eile külla tuli, siis ta hakkas mind vaadates naerma ja ütles, et ma näen välja nagu muumitroll…
Seega jah, ma olen ametlikult selles puntkis, kus ma mõtlen, et olgu see sünnitamine nii valus ja jube kui tahes, kui õudne see võrreldes mu igapäevaga ikka olla saab? Niiet ma olen valmis. Tulgu see Lemps kui tahab, mina jalgu ristis ei hoia (ega saakski). Mu keha lihtsalt ei mahuta rohkem last.
Uskumatu on aga see, et mõelda vaid, see ongi loetud nädalate küsimus, millal ma uue beebi saan. Alles ma ju jäin rasedaks ja nüüd siis tuleb ta juba varsti välja. Oh jeerum! Huvitav, et see aeg ikka üsna usinalt lendab. Varsti olengi vanamutt valmis.
Aga kuidagi selline rahu tunne on peal. Enne kogu aeg tõmblesin ja taidlesin kõike teha, nüüd on selline tunne, et küllap kõik ka selleta laabub. Ma ei karda enam sünnitama minna, ma ei põe enam, et “issand, äkki kodu on segamini” sest ma ju näen, et ei ole ja isegi kui natsa oleks, mis siis ikka saaks. Ma sain Marile sünnakingi välja valitud (okei, Kardo valis), bronnisin talle sünnaks koha ära, tellisin väikse koogi ja nüüd tuleb lihtsalt oodata. Isegi Lempsi nimi on nüüd 100% paigas, sest ma tellisin talle nimelise mõmmi 😀
Esiteks ootan ma uut nädalat, et oma magamistoa pildid kätte saada, järgmisel nädalal peaks nüüd päriselt ka vanker kah tulema. Neil olid seoses selle uue mudeli üle maailma müügile paiskamisega väiksed kulleriprobleemid, kuna ma olen Eestist siiani ainuke, kes selle saab. Ainult seda ma ei tea, et kas ma siis peale seda ootan Mari või Lempsi sünnat. Mul on ikka veel tunne, et lemps tuleb varem, aga kui palju varem, seda teab vaid taevaisa.
Mida te ootate?
52 kommentaari
Ma ei teagi, kas ei ole tähele pannud või mis aga millise käru sa siis nüüd saad?
Lotovõitu 🙂
Ootan, et mu mees vanglas vabaneks 🙁
Suur hingevalu.
Ee. miks su mees vanglas on :/
Kullake, sa ei pea nii kartma, võta rahulikult, sünnitamine on loomulik protseduur ja sa saad hakkama, lihtsalt saad ja nii on, pole vaja muretseda, kõik läheb hästi ja õigesti
ma ei kardagi
Mina ootan kuna see arki sõidueksamite jama ära lõppeks ja,et saaks juba oma load kätte ☺
Lisaks ootan ma omale uut tehnikat-arvutit ja telefoni,kuna vana arvuti on füüsiliselt katki,ja telefon on ilgelt aeglane ?
Kui palju sul beebi kaalub? 🙂
Ma ootan ka seda juba, et saaks sünnitama minna 🙂 kui ma ainult jõuaks siis ma läheks hüpates sünnitama 🙂
Mu tädi oli küll ammu rase, aga ta rääkis ka, et raseduse lõpupoole sai ta vaid püsti ja pikali olla. Tüdruk sündis 62 cm ?. Äkki on sul ka Lemps pikk. Pane igaks juhuks haiglakotti suuremaid riideid ka. ?
No see on raudselt mõõtmisviga või mäletab valesti või miski muu segadus nõukaajast. Ma olen suhteliselt kindel, et ta polnud 62cm. Mul lapsed 55cm olnud ja on juba ohitud, et nii pikki on juba harva.
62 cm? :O Kuidas see võimalik on?
Sul on ju ” heal juhul ” kuu aega veel rasetsemist ees… hold your horses:) Kusjuures, ma panen siin oma kahenädalase kõrval ikka veel pardikõnnakut ja ropendan voodist tõustes, see ei kao koos sünnitusega:) Aga aeg vastsündinuga on üks elu imelisemaid- üks ilus ilus lõputu armumise aeg… nunnununnununnununnu noh:) Selle nimel juba tasub sünnitama minna. Väljas algas sügis, aga südames on rõkkav kevad… ja teise lapsega veel eriti, sest ükskord kõik läbi tehtud ja teadmistepagas olemas. Jõudu- jaksu sulle finišisse jõudmiseks!
Mina ootan ka juba beebi sündi. Neljapäeval ostsime vankri ära ja nüüd ma käin näppimas seda koguaeg. Ainuke probleem on et pole kedagi sinna sisse panna veel. 😀
millise ostsid 😀
Ma ootan, et minu kõhubeebi tuleks ise siia ilma. Ei mingit esilekutsumist ega juba varem haiglasse saatmist.
Ootan millal kook külmikus valmis saaks ja siis õhtus istumist parinatega 😀
Ma ootan, et mu poja lõpuks ometi terveks saaks ?
Mina ootan, et oma kõhuelaniku liigutusi tunda ?
Need rasedused on ikka nii erinevad, mul nädal 33 ja siiani null probleemi. Beebigrupis inimesed on terve aja halanud igasuguste asjade üle ja ma lihtsalt kehitan õlgu, väike punu on ees, midagi see ei sega, ühtegi valu ei ole, tunnen kõhus siblimist aga see ei häiri kuidagi olemist, magan kogu öö nagu nott igas asendis. No üleüldse, elan siiani lihtsalt täiesti tavalist elu ja ei saa aru, mida kõik halavad sel raseduse teemal 😀
Sinu olukorra kohta lugedes, olen täitsa veendunud, et sa lähed juba septembris sünnitama. Aga pead ei julge küll anda, sest kui valesti arvan, siis pärast nõutakse veel kihlveo kaotuse kahjutasud sisse. 😉
Edu a vastupidavust sulle ootamisel!
Ootan et saaks juba teise korterisse kolitud ja koju asju osta ja selle rõveda paberimajandusega ühele poole 😀 Aga seda ka et millal sul tähtaeg oligi? 😀
15.10 😀
Ma arvan, et loodus on meelega teinud raseduse lõpu nii vastikuks ja ebameeldivaks, et siis naine sooviks juba sünnitada ja hirm kaoks ka. Mul oli kogu raseduse väga hea olla, aga lõpp…no hullumaja. Oi ma olin rõõmus, kui tirts otsustas 38. nädalal tulla. ?
Mis Marile kingite? Mis Lempsu nimeks saab? ?
Mari saab puidust autoraja ja Lemps saab üheks nimepooleks Lende
Lende on väga äge valik!
Ootan meeletult, et need kaksikud juba välja vupsaks. Käimas 37 nädal ja kõht ei anna rohkem venima. Olen lihtsalt nii katki kui katki igalt poolt. Eile käisin Itk-s ja üks ämmakas vaatas mind suurte silmadega ja ütles: ” vau, teil 37 nädal ja kaksikrasedus? Vähesed jõuavad nii kaugele. ”
Mhmhh, ilmselgelt minu omad lähevad lõpuni välja, sest pole märki ka, et nad tahaks ilmale tulla. Ja mõlemad on juba 3 kilosed.
Oeh, ühega oli tunduvalt lihtsam, mis siis, et ta sündis pea 4 kilosena ja sündis 42+0.
Minu õde kandis ka kaksikutega peaaegu lõpuni välja. Sünnikaal oli ühel 3400 gr ja teisel 3600 gr 🙂
Ootan, et saaks läbi see hirmus õudus unenägu, mida olen pidanud juba mitu kuud nägema ja see hirmus valu kaoks seest.. Tahan jälle pisikest beebit oodata. Elu esimene rasedus läks täpselt nii, nagu poleks ealeski ette kujutanud. Mõtlen, et ehk oleks kõik isegi kergem olnud, kui rasedus oleks ise peetunud, mitte, et oleks ise pidanud selle pisikese südame seiskama..
Loen sinu beebiootuse postitusi alati suure huviga ja tahan ka kunagi haiglakotti kokku pakkida, et pisikese mummukese koju tuua! 🙂
Palju jõudu sulle, naine!
Ma ootan, et elukaaslane kuuldaval oleks ja et ta lõpuks pärast 3,5 kuud merelolekut koju pääseks :(((
Kust nimelise mõmmi saab tellida? Kunagi kuskil nägin aga enam ei meenu..
Kõige lihtsam oleks google otsingusse panna “nimeline mõmmi mallukas”.
Mõmmipesast saab muidu neid
Mina tellisin sugulasele just Haldjaperest. Neljapäeval tellisin, reede hommikul maksin ja laupäeva hommikul oli postiautomaadis kohal!
Mõmmi pluusile lasin tikkida poisi nime, mõmmi jalataldadel on sünni kuupäev, kellaaeg, sünnikaal ja pikkus.
Väikevennal on sama mõmmi. Poiss on sellese nii kiindunud, et veab teda igale poole kaasa. Tänu sellele on mõmmi paar korda masinas käinud ja peab pea kolmandat aastat rõõmsalt vastu!
Ma ootan esikusse uut tapeeti, sest kapp juba täna tulu ja tahaks valmis saada.
Siis ootan seda, et saaks teist last kolmandat korda tegema hakata sest kolm on ju kohtuseadus ja enam pole väga variante mis juhtuda saaks(peetumime ja emakaväline juba olid see aasta)
Ja siis ootan veel seda, et köha lõpeks.
Ma loodan, et saad oma pisikese mõngli 🙂
Ärkasin hommikul, et kas äkki täna 🙂 aga ohh ei. Nädalaid siis 40+4 . Kaua ta end seal peidab. Täna sain jalaga ribidesse ja teen aga pannkooke edasi. ??
Mina ootan ka ,et see poiss juba välja tuleks. Lihtsalt pole võimalik enam rohkem rase olla 😀
Ma ei saa enam aru kuhu see laps mahutab ennast
Su rasedus on tõesti kiiresti läinud .:)nagu oleks ise rase uuesti???ja nüüd on nii suur tahtmine juba lempsukest näha:)
Et ma terveks saaks, mul on niiiii paha olla, istun koolis ja õhtul 12 h too vahetus 🙁
Lende tuleb siis??
Ühe nimena jah 🙂
Mis teine nimi on? 😀
Midagi sobivat 😀
Haa, vaata Mallu kui sa kirjutasid loo sellest, kui väga sa ei taha sünnitada, sest see on nii õudne, siis ma pugistasin pihku naerda ja targutasin endamisi, et oota veel veits küll siis tahad.
Ja nii ongi! Loodus on I ME LI NE!
Ta paneb sinu eest prioriteedid paika.
Naudi seda sünnitamist!
Minul on põidlad pihus.
Nii ta tõesti on 😀
Vot mina ootan, et beebiootele jääks.
Tahad mind ümber rääkida? 😀
Ei taha 😀
Me ootame JÕULE! 😀
juba :D??
No jaa, tellimused juba tehtud, mida varem kingid kotis seda parem. Ja kui juba asju hakata varakult ajama, siis varakult see tunne peale tuleb ka. Suurem poiss lubas jõuluvanale täna kirja valmis kirjutada, sest lapsi ju nii palju, siis kindel et Jõuluvana tema kirja ikka läbi jóuab lugeda 😉
Aga seniks.. Päikest kõigile ?