Sõnusin oma ilusa nädalalõpu jutu ära, sest ma ärkasin kell 2 öösel selle peale, et mul olid külmakrambid. Ma mõtlen nagu konkreetselt ma värisesin ja olin üle terve keha krampides, kuni Kardo mind üleni kaissu võttis ja sooja andis. Siis ka värisesin vist pool tundi edasi. Siis jäin vist korraks magama, ärkasin selle peale, et mul oli nii palav, et ma lamasin oma higiloigus. Proovisin ümber keerata – külmakrambid.
Need olid nii intensiivsed, et ajasid lausa südame pahaks ja Lemps hakkas sees möllama ja rabelema, ju siis tal ka mugav ei olnud. Mul sees lihtsalt kõik mulises ja korises ja ma ei saanud isegi aru, kas ma olen üleval või magan, sest mul oli unes sama sitt olla ja ma kaalusin terve aja, et kas ma peaks endale kiirabi kutsuma, enne kui ma maha suren.
Hommikuks ei olnud asi parem. Kõige haigem selle juures on see, et mu lihased valutavad, mu liigesed teevad haiget, mu süda on paha, null isu, külm on, aga – mul pole palavikku. Ma ei saa aru, kuidas see võimalik on? Never pole sellist asja enne olnud. Helistasin ämmaemandate nõuandmise liinile, kus soovitati lihtsalt puhata, et see olla lihtsalt rasedus. Päriselt ka või?! Issand jumal, ma isegi kõhugrippi põdedes olin rohkem elus. Mul on lihtsalt selline tunne, et mul on mingi surmahaigus 🙁
Roomasin Viimsi Spast koitsa, viskasin Mari lasteaeda, kraapisin veel arvuti välja, et teiega hüvasti jätta, sest üle elada ma praegust seisukorda ei suuda. Armas taevaisa, üks kord aita veel 🙁
EDIT: kell on nüüd pool 4, ma olen põhimõtteliselt terve päeva maha maganud ja mul on isegi natukene parem olla, nii et päris ära surema vist siiski ei hakka.
48 kommentaari
Sama siin.. ma muide ka rase ja no ei anna olla, öösel hakkas kõhus keerama, hommikuks oli mega külm..mul on veel lisaks kõhulahtisus ja oksendamine, seega mingi kõhuviirus vbl, aga olen valmis ka sussid püsti viskama.. (( niii halb on olla 🙁
. See on mingi väga haige viirus, ma põen juba nädal aega seda :S Head paranemist!
See pole surm. See on hirmsam. Just ärkasin sellest kolmepäevasest õudusest. Mingi koletu viirus laastab maad, mul tundub.
Mina olen samuti kuulnud seda, nagu eelpoolgi juba keegi mainis, et saun, mullivannid jne on rasedatele keelatud. Ehk sellest see asi alguse saigi? Aga usun, et ei ole midagi hullu ja tunned end jälle varsti erksana. 🙂
Loodan, et Sul on juba parem.
Su higistamishood meenutasid mulle seda kui mu emla oli kilpnäärmega probleeme.
Tal aitas sooja sidrunivee joomine. Never know.. ehk aitab see Su enesetunnet täna parandada 🙂
Ega juhuslikult toas õhukonditsioneer ei töötanud?
Jaaa, viimsi spas vist täiega halvast materjalist linad ja tekk, pluss konditsioneer. Mäletan ise ka seal värisenud ja higistanud ühe korra.
eks see massaaž ilmselt mõjus nii, need vahest annavad tagantjärgi tunda.
hakkasin eile ka öösel higistama ja väsinult halvasti jäin magama.. hetkel on viiruste ja külmetuste periood jälle..
et ju see mõjutab.. a küll kõik saab varem või hiljem korda
ja eks varsti sünnitad ka ma pakun hiljemalt 7.oktoober :P:D
Kôlab pigem nagu mingi viirus. Kusjuures käisin ka nädalavahetusel Viimsi spa’s ning endal ka surm silme ees – iiveldab, süda paha, külmavärinad (rase ei ole).
Mul oli nii, kui ma Rakvere Araratis toidumürgituse sain….pärast tuli veel rops ja kõik otsa….
St. õõnes*
Ma tegelikult olen natuke mures selle vannisvedelemise pärast.
täitsa tean, kui mõnus see on, eriti lõpurasedana, aga tegelikult on ju rasedatele vastunäidustatud üsasisese soojenemise tõttu, mis on lapsele ohtlik.
ehk siis just see asi, miks soojad vannid ja mullivannid ja misiganes saunad ju tegelikult rasedatele sisuliselt keelatud on….
Tundub nagu noroviirus.. Rasedana eriti jube neid kõhuviiruseid põdeda, sest laps ka kõhus liigutab ja sipleb ja see ajab veel rohkem seest keerama… Elasin ka esimese raseduse aeg midagi sarnast läbi, aga imelik, et kellegile teisele see külge ei hakanud, muidu tavaliselt, kui kõhuviirus, siis teised ka jäänud, seega arvasin, et äkki alkovabast siidrist, et äkki oli aegunud, igatahes väga halb oli olla ja surm oli minulgi silme ees:( Teisel päevalgi oli veel veidi õõmes olek..
Sul nii pikalt kestnud see. Palun käi emos ära!
Ega telefoni teel ei saa keegi midagi konkreetset öelda.
Kui emos öeldakse et ok siis ok … Lihtsalt mine…
Ma arvan ka, et sa oled lihtsalt haige. Raseduse ajal ongi haigused täiesti teistlaadi mu meelest.
Puhata ja veelkord puhata.
Soovitaks ikka arstile minna. Mul oli raseduse lõpus (41+2) samamoodi paha ja beebi hästi rahutu. Läksin haiglasse, võeti sisse ka, aga keegi tegelda ei viitsinud, tiksusin seal kaks päeva ja sain ainult sõimata, et krt sa siia ronisid. Lõpuks ikkagi kutsuti esile ja laps sündis raske kopsupõletikuga. Pärast lastearst arvas, et see rahutus oligi sellepärast, et beebil oli paha.
rahutu oli ta vaid öösel, nüüd tavaline
Okei, sain veits valesti aru. Aga kui see tunne õhtuks üle ei lähe siis käi just in case korra arstil ära. Parem karta kui kahetseda 🙂
Mul hakkas sünnitus kontrollimatute külmavärinatega..
Aga võib-olla tõesti lihtsalt rasedus, hormoonid jne? Minul oli sarnane asi peale sünnitust, vist imetamisega seoses. Öösel ärkasin üles, sest nii külm oli, et ei suutnud maast isegi teist tekki lisaks võtta. Lõdisesin seal külmast. Järgmisel hetkel ujusin higis.
Ma ei saa aru miks te kogu aeg nii paanilisel sunnite teda EMOsse jooksma. Raseduse ajal ongi kohati normaalne, et olla on nii rämes*tt, et eluisu pole. Kui ma kõigi oma 3 rasedusega pidevalt emosse jooksnud oleks, kui kehv olla oli, siis oleks mind lõpuks Seewaldisse ravile saadetud.
Naljaks, mul pole jälle enda kahe rasedusega kunagi selliseid asju olnud. Kuu enne teise lapse sündi olid kahtlased valud, sealjuures mitte tugevad ja kahtlesin tugevalt, kas minna ennast emosse näitama või mitte, õnneks ikka õhtul läksin. KTG midagi ei näidanud aga avatus oli juba 5 cm. Kui nö sünnitusvalud hakkasid oli beebi 25 min käes. Jumal tänatud, et läksin, muidu oleks enneaegse lapse kodus sünnitanud! Pigem karta kui kahetseda 🙂
Sama, mul oli kaksikrasedus ja sellist kirjeldatud tunnet polnud kordagi. Minu meelest see, et füüsiliselt nii paha on, on pigem ikka natuke imelik ja ma käiks ka kontrollis. Ma saaks aru, kui oleks raske kõndida, püsti saada, sümfüüsivalu, magades kehv asendit leida, vbla raske hingata, kõrvetised jne, see kõik on tavaline rasedus. Aga see, et väga tihti viimasel ajal on üleüldine füüsiline enesetunne nii halb, see mulle küll norm ei tundu.
Parem karta kui kahetseda!
Mina olen jälle alati raseduse lõpus oma muredega haiglasse pöördunud. Ja alati! on ka haiglas rõhutatud, et hea, et pöördusid sest pigem kontrollida ja olla kindel, et kõik ok raseda enda meeleseisund ju ka loeb 🙂
Viimase sünnitusega pöördusin õhtul haiglasse kuna hommikul tuli n.ö tilk püksi. Aga kuna mul eelmise rasedusega veed nirisesid siis tundus see sarnane vedelik olevat ( no tõesti väike tilk)
Isegi ämmakas muigas kergelt, et ei ole miskit kui veed jooksevad, et siiski ikka side märg. Aga… proovist selgus, et lootevesi tilgub rebend kuskil üleval pool ja ainult 1 asendis niriseb. Lisaks lapsel südametöö korrast ära korraks. Nädalaid oli 38 ja kuna eelmine laps sündis ka 38( aga lõpus) oli arst juba hoiatanud, et tõenäoliselt sünnib enne 40.
Ehk alati pigem kontrollida kui tundub, et midagi halvasti.
Sest, et kui ma poleks kontrolli läinud oleks võinud põletik tekkida vms sest veed mul lahti ei läinudki vaid tehti ämmakas poolt. Valud olid kah üksikud päeva jooksul.
Regulaarseid toonuseid pole kummagi sünnitusega tekkinud( märk mille järgi tegelt haiglasse minna) – esimega sain regulaarseks tilgaga ja teise sünnitusega olidki tuhud ka viimases osas vahest pika vahega.
Ma oma poega oodates pidin ka ära surema üks öö. Kõht hakkas nii valutama ja jooksin wc’sse surema. Mõtlesin enda peas, et kas äratan oma kalli mehe õndsast unest, et kallis, ma suren nüüd. Vüi lasen tal magada ja kutsun endale kiirabi. Aga ÕNNEKS, tuli tagant plahvatus 😀 kõht oli lahti kõigest , aga sihukest piina ei olnud varem tundnud.
Jessas kullake, paipai.. pea vastu, enam ei ole kaua jäänud seda rasedust. Mis me ilma sinuta peale hakkaksime? Ei ole mingit hüvastijättu siin. :)) Tugev tüdruk oled ju 🙂
Ma ei oska raseduse osas midagi kaasa rääkida ega nõu anda aga… olen siis lihtsalt niisama toeks kuidagi. 🙂
Soovitan ka igaljuhul arstile minna!
Kindlasti! Ei pruugi mid olla aga vàhemalt kontrollitud! Et endal ja lapsel ikka kôik ok.
Jôudu!
Seda on vaja:) oman kolme last ning kôik rasedused on vàga rasked olnud sellep tean soovitada:)
Ehk see 90% ajast vannis ongi kõige põhjus?
Minul teine rasedus ja on pidevalt mingi treemor. See väsitab ja on ebamugav. Eelmise raseduse ajal sellist asja polnud. Jõudu ja jaksu, Mallu!
See ämmakate infoliin on lihtsalt ilge raharaiskamine- korduvalt helistanud, venitavad vaid kõneaega ja tegelikult mingit asjalikku inffi ei saa. Kui ikka mure, siis valvearstile sünnitusmajja, seal vähemalt keegi vaatab läbi, mis olukord on!
Mina olen helistanud kolm korda ja iga kord saanud super head nõu ja mega head teenindust. Olen väga positiivselt meelestatud selle suhtes ja kindlasti helistan uuesti kui vaja.
Noh, ma ei saa ka kurta, neil oli ju õigus et arvatavasti viirusealge 😀
Võib-olla me peaksime oma date siis edasi lükkama.. ma ei taha, et Sa mu kätevahele ära kooled 😀
Minu moodi: ma ka ennem suren kuskil üksi maha kui emosse/arsti juurde lähen. Esimene emo-visiit oligi rasedana lapse pärast, mitte, et ma ise oleks enda pärast midagi kartnud. Peaaegu 41 kraadi palavikku ja neeruvaagnapõletik. Õnneks lahenes kõik ilusti. Sullegi kiiret paranemist ja käi ikka kindluse mõttes emos ära. Parem karta kui kahetseda. Hullemaks nad asja vast ikka ei tee 🙂
Ma ka selline, et ennem suren maha kui arstile või emosse lähen( kardan alati, et saan sõimata või tembeldatakse lolliks jne) nüüd muidugi olen vaikselt leebunud ja kui ikka tunnen, et asi pole õige siis lähen. Aga lastega mul nii pole, kui neil midagi on siis ma üldse ei põe ka, lähen arstile ja kõik. Seoses neeruvaagna põletikuga olin ise ka aastaid 10 tagasi( elasime siis koos sõbrannaga) olin ka kõrges palavikus ei suutnud liikuda ka mitte, meeletud alaselja valud, näost lubi valge, aga arstile ei lähe ja nii oli 5 päeva, kui lõpuks sõbranna kutsus mulle salaja kiirabi, sest ma poleks ju ometigi lubanud. Õnneks sai asi ikka korda ja tagant järgi ikka jube rumal tegu, mitte arstile minna, aga samas tol hetkel ma polnud kunagi neeruvaagna põletikus olnud ja ei osanud seda sellega kokku viia, arvasin, et lihtsalt mingi gripp või viirus.
Mine kontrolli jaa, sest ega nad telefoni teel ei näe ju täpset seisukorda. Pea vastu!
Mul oli paar aastat tagasi kloorimürgitus, sarnaste sümptomitega (Laulasmaa SPAst sain kaasa). Kiirabi tegi 2 süsti aga ma sellel ajal rase polnud, ei oska öelda kas sul ka nendest abi võiks olla…
Ära oota, mine kontrolli! Tõsiselt!
Läheb paremaks, usu mind. Pea püsti, v sinu puhul, rahulikult padjale 🙂
Ma läheksin kuskile EMOsse voi midagi! Äkki see spa möll voi tohutu rasedate hoolitsus ei mõjunud hästi. Või misiganes, kui ikka nii halb, pigem karta kui kahetseda.
Ma ei möllanud tegelikult ju üldse, vaid vedelesin 90% ajast vannis.
Kusjuures,mulle öeldi raseduste ajal,et mullivan on keelatud,pidi lapse jaoks liiga palav olema.
Eeeeh appi! Kõlab nagu natuke preeklampsia moodi. Mine kontrolli? Kui nad sind seal ei aita, siis luba koridoripõrandale maha surra!
Googeldades preeklampsiat ei tundu mul ükski sarnane sümptom olevat, ma parem vedelen ja magan natsa.
Siis on hea, sest lugedes jäi küll selline mulje. Vedele ja maga ja anna pärast teada, kas hakkas parem!! 🙂
Preklampsia moodi ei kõla see kohe mitte üldse. Õnneks.
Kui paremaks ei lähe, siis ma tagantjärele võin küll soovitada, et PAREM 1x tühja käia kui et jätta käimata. Kelle asi see on kui käid igaks juhuks mõne korra rohkem kui, et jätad selle päris korra vahele.
Ma ise pole arstide juurde jooksja, aga rasedusega oleksin ma ikkagi pidanud kohe minema kui paha oli. Ikka ju mõtled, et see kõik ongi normaalne ja mis ma ikka lähen, natuke paha on ju ok.
Õnneks oli lõpp õnnelik, aga oleks saanud olla muretum ja veel õnnelikum.
Puhka ja vajadusel käi tiir haiglast läbi.