LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED LENDE MARI JOHANNA

kahe lapsega

11. oktoober 2016

Eelmise postituse all jättis keegi mulle kommentaari, et vaene Mari tundub talle nüüd üks hüljatud ja unarusse jäetud laps, sest ta on kaks päeva lasteaias käinud, kuigi me oleme ju kõik kodus ja saaksime toredasti ühtse perena aega veeta ja uue olukorraga harjuda. Tjah, eks see oleks muidugi kõik teoorias väga kaunis, aga reaalsuses paraku mitte.

Nimelt reaalsuses on nii, et ma olen 90% ajast diivanil siruli, sest käia on üsna tulitav ja üldse komberdan ma ringi nagu mul oleks kaks puust jalga. Seega on mugavam lihtsalt vedeleda ja lasta Kardol endale asjad ette-taha ära teha. Millal mul veel selleks õigus oleks, kui mitte praegu, onju? Vahepeal pean nagunii kargu alla ajama ja näiteks vetsus käima või muud nipet-näpet tegema, aga ega see kuigi meeldiv pole. Nõnda ma siis lebasklen, annan Lendele süüa, hoian teda kaisus, tsillin arvutis, vaatan telekat ja teen kõikvõimalikke asju, mis ei nõua oluliselt liigutamist.

Kui Mari oleks kodus, siis teatavasti tahab kolmeaastane pidevalt tegelemist. Ja kuigi Kardo on kodus, siis esiteks on mul tema abi vaja, teiseks ei sobi Marile sugugi, et Kardo temaga kõiki asju teeb. Ma näen seda ka õhtuti, sest ikka tahab ta minu käest kinni võtta ja üles kutsuda ja minuga palli loopida ja just minuga koos oma asju teha ja mul on nii paha talle öelda, et emme ei saa praegu, sest ta annab titale süüa või hoiab praegu titat vms. Seega tundub mulle kuidagi parem plaan, et ma päeva ajal võtan rahulikult ja kui Mari koju tuleb, proovin Lempsi rohkem Kardole anda, et ise Mariga läbi häda midagi teha. No kasvõi raamatut vaadata või joonistada vms. Homseks plaaniks on näiteks oktoobrikuu Nunnut näitma hakata (see ajakiri, millest ma kunagi rääkisin). Aga terve päeva ma küll seda veel teha ei saa.

Ma ei tahaks päev läbi Marile muudkui ära öelda, aga no mul on tõesti valus ja ma ei saa praegu teda taga ajada ja “sile teed” teha ja kui Lempsu ikka süüa tahab, siis olen see ikkagi mina, kes sellega tegelema peab. Eile näiteks oli päris jube, kui ma Mari magama pannes kuulsin, kuidas Lendeke nutab. Selles suhtes, et esiteks on ta minu beebi ja nutab, teiseks hakkasid mu tissid ja emakas selle peale valutama. Aga ma ei tahtnud Marile ka öelda, et kuule ma nüüd kohe torman minema, sest ma tegelikult teadsin, et beebil on kõht täis ja Kardo saab mingi hetk ta ikka vakka, aga no korraks oli niru seis.

Inimesed paistsid ka muretsevat, et niimoodi Mari ei harju õega never ever ära, aga no olgem ausad, tal on jumala suva sellest beebist. Täna korraks ütles, et “ninni” on. Ja kui tita häält teeb, siis näitab näpuga ja ütleb murelikult “näe…”. Aga ta ei taha lähedale minna ja puudutada seda imelikku olevust, ei tunne isegi mitte huvi sellise tegevuse vastu. Seega on mul tunne, et kui ta nüüd päev läbi siin kodus oleks, siis tal tekiks beebi suhtes pigem vastumeelsus, et saab aina minu süles olla ja tema oleks nagu kõrvale jäetud.

Aga noh, eks ma pean tunnistama, et muidugi panid need kommentaarid korraks mind mõtlema, et äkki tõesti. Äkki tõesti ma juba eos, kolme esimese päevaga imen selles kahe lapse emaks olemises. Äkki tõesti saab Mari vähem minu tähelepanu. Siis ma mõistsin, et tuleb lihtsalt leppida, et paraku hetkel nii ongi. Ma ei saa ju olla täpselt samasugune nagu enne Lende sündi, sest ma sain ka lõpurasedana tunduvalt kabedamalt liikuda ja ma ei pidanuki ennast enne kahe vahel jagama. Nüüd pean ja üks nendest kahest on kolmepäevane vastsündinu. Tundub ainult aus, et hetkel on tema eelisjärjekorras, eks? Ega Marigi ju selle pärast üksinda keldris ei kasva, saame kamba peale kõik siin hakkama, aga praegu on need asjalood jah nii. Natukene ehk ebavõrdselt, aga loodetavasti mitte kauaks :)

Muust jutust siis nii palju, et täna sai Lende esimese vanni ja ma olin nii kade, et mina temaga seal vedeleda ei saanud. Soe vann tunduks niiiii lõõgastav. Mis seal ikka, lepin ise jalavanniga. Aga kuna ma ikka pilti ka tegin, siis otsisin välja pildi, kus 8 päevane Mari issiga vannis käis.

1385953_463369657111832_1972654651_n

Selle pildiga käib kaasas selline tore stoori, et Mari sittus see õhtu vanni ja kõik see kollane, vedel ja vahune kaka settis Kardole loetud sekundite jooksul kupsikarvadesse, mille välja saamiseks pidi ta need hiljem sootuks maha ajama :D

DSC_9404

DSC_9399

DSC_9388

Ikka hea issi julgustavast käest kinni hoida :)

DSC_9375

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

82 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Õie 12. oktoober 2016 at 18:28

    Kuidas Lotte Lendekese vastu on võtnud?

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 19:04

      Tal on ka suva :D

  • Reply Andra 12. oktoober 2016 at 14:38

    Mulle meenus,et kunagi pesi Kardo Marikest pesuseebiga?! Oli vist nii? ?

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 14:43

      Haha, jah, arvas, et ökoseep :D

  • Reply Kristel 12. oktoober 2016 at 14:13

    Hetkel oled sa rase ja enne Lendet, Mari ja veel mingit kommenteeriate saagat oled esmatähtis sina. Kui ema pole terve, pole seda kogu pere. Kui sa oleksidki kogu maailma tublim mamma, siis ei eilaks sa oma elu üldse.
    Seega.. minu laps on ka peale sünnitust lasteaias, midagi parata pole. Enda üle koormamine taastumise ajal on rumalus. Aga siin ilmas on palju muretsejaid, nad soovivad head, aga jätavad meie hinge kahtluseussid. Tegelikult pole meist kellelgi aimu, mida tunned seal kodus sina.

    • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 14:39

      Eee.. ma ei ole rase :D

  • Reply Lisete 12. oktoober 2016 at 13:51

    Ma ei ole teiste kommentaare jõudnud lugeda, et kas nad juba on seda kirjutanud, aga ma tahtsin öelda, et kui teil hakkavad sõprad/tuttavad katsikul käima, et siis Marile mitte vähem tähelepanu ei pöörataks kui Lendele. Tead, nii igaks juhuks.

    • Reply Agnes 12. oktoober 2016 at 21:08

      See on tõesti hea soovitus. Mul lapsed alla kahe aastase vanusevahega ja meie ütlesime ka küsimise peale, et mida titale tuua, et kui toovad, siis pigem midagi väikest mõlemale või hoopis suuremale lapsele õeks saamise puhul midagi.

      • Reply Liina 12. oktoober 2016 at 22:04

        Sama soovitus- pigem külalistel rohkem tähelepanu ja esmajoones Marile, kui beebile. Sest beebil on suva, kuid 3-aastane saab ikka väga hästi aru, kuigi kirjutad, et ta beebi vastu huvi ei tunne.

  • Reply Geily 12. oktoober 2016 at 13:23

    Kui Sa ennast pidevalt kritiseerid, siis on sünnitusjärgne depressioon kerge tulema.. Sa saad väga hästi hakkama!

  • Reply G 12. oktoober 2016 at 10:30

    Täpselt sama hea et kui saad uue lapse nt kui mari juba koolis käib siis ilmselgelt sa ei jäta teda koolist sellepärast koju et sa imikuga ju kodus oled:D inimesed kysivad kohati nii totraid küsimusi:D

  • Reply K. 12. oktoober 2016 at 10:23

    Lendest viimane pilt on hea??

    Sa isegi ei julgenud titale ligi minna, mis me siis veel Marist räägime.
    kõik omal ajal, varsti lausa pead peale passima, et Mari liialt hoolitsev ei oleks:)

  • Reply no eksole 12. oktoober 2016 at 10:12

    Armas inimene, ÄRA PÕE!
    Lendekene on vähem kui 7 PÄEVA vana! Küll Marikene harjub! Anna aega atra seada! Minu kogemus kahe lapsega ütleb, et Mari vanused hakkavadki pisemate vastu pigem siis rohkem huvi tundma, kui nendega juba koos midagi ette võtta saab.
    Ja see, et Mari lasteaeda viite, pole mingi hülgamine. Ma alati mõtlen, et need inimesed, kes seda kysivad, et miks peab vanem laps lasteaeda minema kui ema on väiksega kodus (Lasteaednike ideed grupis ka just üks lasteaiaõpetaja kysis seda hijuti), et nad on kas ise mingid erisuperisendid või neil pole rohkem lapsi kui üks. Sest seda ei kujutagi enne ette, kui pole ise samas olukorras olnud, kui palju on tegelikult selle pisikesega tegemist. Ja jõuadki selle võrra suuremaga vähem tegeleda, sest sa ei saa ju kahes kohas korraga olla! Pratamatult ei saa sa olla Mariga, kui väikest toidad või tal mähkmeid vahetad, aga mitu korda päevas sa seda teed! Iga kahe- kolme tunni tagant ju! Minu laps n2iteks tsillis mul seal tissi otsas 20 mintsa iga kord – kui kiiresti läks! Ja ma pidin olema temaga omaette toas, sest kui keegi tuli juurde nunnutama, hakkas ta ringi vahtima ja ei söönud. Ja sa ei ytle ju Lendele, et ole hea, oota see 10 mintsa, me paneme Mariga pusle kokku või lõpetame pildi ära, kui ta sul nutab ja syya nõuab! Ja 3-aastane ikka ei otsi sul endale ise tegevust või sa ei saada teda täitsa üksi kasvõi oma koduhoovi mängima, selleks ajaks kui teisega tegeled. Lasteaias on siiski enam-vähem samaealised lapsed ühes rühmas, ja isegi liitrühmas ei pea õpetaja laste kõrvalt kodu koristama või süüa tegema.
    Ja Sina ise! Sa oled vähem kui 7 PÄEVA tagasi sünnitaud, ok see on nüüd rõve, aga sisuliselt sa liigud ringi veel lahtiste haavadega… Igas teises situatsioonis ei mõtleks keegi, et lase nüüd juba kabedamalt oma kahe lapsega…
    Jõudu Sulle! ja anna aega asjadel settida :) Kõik läheb kenasti :)

  • Reply evelin 12. oktoober 2016 at 10:01

    mina käituksin täpselt samamoodi :) ega kui sul on kooliealine laps saada ta ju ikka kooli, samamoodi lasteaia laps peaks lasteaias käima.. õppetöö ja tegevus on lapsele hea, kodus never ei jõuaks kõike seda teha.. isegi kui ta sul ainuke laps on. jõudu ja jaksu!

  • Reply Merilin 12. oktoober 2016 at 09:59

    Lugesin just kogu loo ära ja keegi jagas ühte videot. Mõte jooksis kohe sinu peale :D
    Panen lingi siia alla, loodetavasti leiab üles, see on see, kus beebsu kõhuli tsillib.

    https://www.facebook.com/littlethingscom/videos/620586121484097/?hc_ref=NEWSFEED

  • Reply Käta 12. oktoober 2016 at 09:58

    Kas peabki Mari sundima Lende vastu huvi tundma?
    Las ta harjub olukorraga ja lepib ise sellega, et Lende ek pane ise kombekat selga ega jaluta uksest välja.
    Usun, et kui mitte peale pressida siis varsti tunneb Mari ise huvi :)

  • Reply Suusi 12. oktoober 2016 at 09:57

    Nüüd pean küll kommenteerima, sain kohe kurjaks nende rumalate kommenteerijate peale, kes arvavad, et nüüd Marike hüljatud on jne. Holy shit! Ega elu siis seeparast seisma ei saa jääda, et uus titt majas. Ma arvan, et Marile oleks palju “piinarikkam” päev läbi kodus passida, eriti kuna ilmselgelt hetkel ei kuulu kogu jäägitu vanemate tähelepanu talle, palju parem ju, kui saab lasteaias olla, kus päeva jooksul palju tegemisi. Ja nädalavahetused on Mari ju ometi kodus, ega Mallukas teda orbudemajja pole saatnud. Ja ei jää see vastsündinu nii kergesti haigeks midagi, kui Mari lasteaiast peaks mingi viirusega tulema. Ega titte klaaspurgis ei pea hoidma. Ja seda arvan ka, et sunniviisiliselt ei pea Marile ilmtingimata seda beebit tutvustama ja käskima teda paitada ja nunnutada jne. Ausalt, ma ei tea ühtki õde-venda, kes on ühes normaalses peres kasvanud ja oleks elu lõpuni üksteisega võõraks jäänud seetottu et vanem laps pole väiksemast algul miskit pidanud.
    Huh..
    Mallukale jõudu ja jaksu lastega tegelemisel ja ära võta neid kommentaatoreid “südamesse”, vaid tegutse nii nagu sinu enda vaist ütleb.

  • Reply Epp 12. oktoober 2016 at 09:55

    Kolab voibolla veidi imelikult, aga tee tavaline (voi veidi suurema imavusega) hygieeniside niiskeks, loika pooleks ja pane paariks tunniks jaakappi. Ja siis pyksi :). see jahutab ja vaigistab valu yllatavalt hasti.
    Mul pakuti haiglas seda varianti, ja hargivahe enam nii hullusti ei tulitanud :)
    Tavalist synnitusjargset sidet tuleks ka juurde kasutada siis pohiotstarbekal eesmargil :)

  • Reply kerlin 12. oktoober 2016 at 09:22

    Kui laps juba on pikalt lasteaias käinud siis on talle.ikka parem.ju igapäevase rutiini jätkamine.
    Selle eest ära saatmis jutuga peetakse silmas, et ei topitakse last lasteaed eest ära kui ta varem seda käinud pole.
    Mina enda 3 se käest alguses kui beebi nuttis uurisin, et mis ta arvab kas emme peaks tita juurde minema.99% ajast saatis ta mu siis sinna. Nüüd kui väike õde nutab ütleb ise emme mine, õde nutab!

  • Reply Kairi 12. oktoober 2016 at 09:16

    Kui teise lapse sain viisin ka esimese lapse ikka lasteaeda, esiteks oli tal kodus igav ja teiseks palju lihtsam on jätkata selles tempos mis oli enne. Tean juhtumit kus ka laps jäeti juba vahetult enne vennakese sündi kodu ja jäi ka peale sündi kodu, lõpuks oli lapsel arvamus , et jääbki kodu kuna emme ja tita kodus ja lasteaeda tagasi minek oli üliraske.

  • Reply g. 12. oktoober 2016 at 08:56

    Meie jätsime vanema lapse beebi sündides paariks nädalaks lasteaiast koju. Ja tõesti oli palju seda, emme ei saa praegu tulla juttu, mis endal ka meele mustaks ajas. Proovisime vanema lapse rutiini hoida,aga see oli ikka üsna keeruline ja lapsel oli kodus igav ka. Issi tassis igapäev ujuma, loomaaeda jne. Nüüd kolm kuud hiljem on asi normaliseerunud. Lugesin, et hea oleks kui vanemat last ei saadetaks ‘eest ära’ lasteaeda beebi tulles, kuid meil see koju jäämine tõi kaasa päris palju jonnihoogusid (ja väga väga raske oli teda uuesti lasteaeda tagasi saada). Iga ema tunneb kuidas on õige ja õige on ka Marile jätta olukord nii sarnaseks eelnevale normaalsusele kui võimalik. Jõudu ja jaksu taastumisel ja harjumisel!

  • Reply Anneli 12. oktoober 2016 at 08:30

    mul kodus 2,5 a ja 4 kuune. Mina lahendasin nii olukorra, et esialgu proovisime vanemale lapsele näidata , et tema ikkagi kõige tähtsam. Vastsündinu ei saa sellest traumat kui peab veidi ootama ja ka kahjuks karjuma aga 2,4 a temal on sel juhul vastumeelsus kiire tulema. Ja enamus mänge me suuremaga proovisime teha selliseid ,et need sisaldasid beebi eest hoolitsemist. Ja nt kui beebi nutma hakkas siis uurisin vanemalt lapselt , et ups mis nyyd teeme kas läheme uurime mis viga jne .
    Meie puhul töötas.
    Aga kyll koik aja jooksul paika loksub. Edu!

    • Reply Heh 12. oktoober 2016 at 12:35

      Vastsündinu võib trauma saada küll, kui ta näiteks üksi peab nutma ja keegi ei tule. Traumast ei saa ilmselt siis, kui ta peab näiteks isa süles nutma, kui ema ei saa kohe tissi anda. Peaasi, et üksi ei nuta. See kohene reageerimine aitab tital turvatunnet saavutada.

      • Reply Anneli 13. oktoober 2016 at 14:38

        Kui ikka kodus mitu last siis kohene reageerimine ikka raske. Ei saa ju alati suurema lapsega tegeldes teda kõrvale jätta kui beebi häält teeb. Loomulikult ma ei räägi siin 15min nutmisest.

  • Reply H&M 12. oktoober 2016 at 08:27

    Ma ei saa aru inimestest kes selliseid kommentaare kirjutavad! “Vaene Mari, hüljatud “jne. jne tundub, et neil inimestel pole lapsi või sünnitusest tekkinud rebendeid, haavu sest reaalsus on hoopis teine tõesti. Ära muretse! Ma olen siiani halb ema :D . Mul endal on lastel vanusevahe 7.a mõtled küll, et suurem juba saab aru,et beebi majas jne. Eks eeltöö oli ka suur, ikka rääkisime kui beebi majas siis emme peab beebiga tegelema ja issi siis rohkem sinuga aga tegelikult oli asi veel hullem :) kuna see 7.a tuleb ja ütleb sulle otse näkku mida asjast ja beebidt arvab :)) ja siis ma üritasin ennast jagada! Ja sa ei kujuta ette ka kui palju oli neid päevi kus beebi nuttis issi süles ühes toas ja mina suurema tüdrukuga teises toas kuna tema tahtis emmega olla aga ma ei saanud talle seda koguaeg võimaldada. Ütleme nii, et peale sünnitust oli minul hormoonid veel hullemad :) iga asi ajas nutma ja nii me siis kõik nutsime…. ja nüüd kui “beebi” on juba üle 3.a vana ja suurem 10.a jätkub kõik :)) Ja oi kui “mõnus” on iga päev seda kuulata ” emme…. õde kiusab!” “emme…. õde ei lase õppida!” ” emme…. õde ei mängi minuga!” Aga ma ei vahetaks mitte midagi! Kõik magamata ööd, nutmised, emotsioonid….. ja siis näha õekesi kallistamas! Naudi igat hetke beebiga, perega. Nii palju kui on inimesi on ka arvamusi ja küll Mari ka õekesega ükspäev mängib ja hoiab nagu suur õde ikka :)

  • Reply K. 12. oktoober 2016 at 08:27

    Ma loodan, et see minu kom. polnud, mille pärast sa end pahasti tundsid :P See oli küll viimane asi mida ma tahtsin. Ma isegi ei tulnud selle peale. Ma ise lihtsalt ei tundnud end küll kuidagi solvatuna, kui kasvatajad mulle seda soovitasid. Ja hiljem googeldades tundus see põhjendatud. No ja vb oli isegi nii lihtsam, sest ma olin sellel ajal pmt kahe lapsega üksi :) Ei olnud seda lasteaeda viimist/toomist lisakohustusena ja kahene oli kodus olles vähem stressis.
    Aga eks pered on erinevad ja lapsed on erinevad ja kindlasti leiate endale sobiva elukorralduse ;)

  • Reply lugeja 12. oktoober 2016 at 08:20

    Kahe lapse emana tean neid läbielatud hetki ja “kriitilisi” nõuandeid üsnagi hästi. Kõige suurem rumalus, mida hetkel teha, on see, et olla hästi hüper-super-kõigega ja kõigiga tegeleja. Sellel päeval kui minu teine laps sündis, käis vanem (toona 4 aastane) tütreke vanaemaga meie juures sünnitusmajas ning seejärel läks hoopis nädalaks vanaema juurde.
    Mina sain minna sünnitusmajast koju ja toibuda koos uue beebi ja uue olukorraga mõne päeva. Kui vanema laps tuli peale nädalat koju, siis veetsime ühe päeva koos ja järgmisel läks ta lasteaeda. Ma ei saa aru, miks eeldatakse, et peaksin vanema lapse uue lapse sünniga lasteaiast ära võtma? Vastupidi- oluline on stabiilsus igapäevastes tegemistes ja rutiin. Lasteaias käiva lapse jaoks on selline rutiinist kinni pidamine märksa olulisem ja parem kui eklektiline lasteaias käimine.
    Mingil hetkel on täiesti normaalne nähtus, et vanem laps “muutub beebiks”. Ja jällegi, senisest rutiinist kinnihoidmine on lapsele parim.

    Iga pere harjub uue lapsega oma tempos, midagi ei tihiks kiirustada ega survestada. Suuremal lapsel on oma väljakujunenud asjad ja beebil on kõik alles kujunemas.

    Palju edu teie perele ja ma arvan et peale seda vanni ja kaka juttu ei tihka ma enam elus beebiga koos vanni minna :D:D:D:D:D

  • Reply Annika 12. oktoober 2016 at 08:19

    Olles ise ka hiljuti teise lapse saanud, siis tean kui kerged on süümekad tekkima. Tundsin end süüdi kui ei saanud vanema lapsega nii palju tegeleda kui varem ja süüdi kui beebi nuttis siis kui vanema lapsega toimetasin. Aga õnneks see tunne, et sa pead kõike jõudma, läheb mõne aja pärast ära :)
    Ja igal juhul peaks vanem laps lasteaias edasi käima. Miks peaks tema igapäevast rutiini rikkuma?Lasteaias on tal kordades põnevam omavanuste seas kui kodus tiksuda ja vaadata kuidas sa beebit toidad :) Lebotama peab. Lõppude lõpuks sa oled ju ka kõigest inimene, kahe lapse saamine ei muuda naist supermaniks kes kunagi väsinud ei ole :)

  • Reply G 12. oktoober 2016 at 08:12

    Ajakiri Nunnu ikka väga vahva, saime üleeile esimese numbri kätte ja poiss muudkui vaatab seda. Kõige rohkem meeldis kleepse kleepida.
    Kahju ainult, et poelettidelt pole leidnud seda(Tartus), paneks heameelega kingikottidesse neid.

    Teisalt oled Sa tubli, et Mari lasteaeda saatsid. Algul ongi tegelt raske, tunned kuidas see imetamine Su viiimsed energiavarud ära sööb ja veel mitu halba asja sealjuures. Aga ära muretse kõik loksub paika ja varsti võib täitsa vabalt Mari kodus ka olla ning saate ilusti hakkama! :)

    Nagu öeldakse “God won’t give you more than you can handle” :)

  • Reply eva 12. oktoober 2016 at 08:05

    Minu laste vahe on ka kolm aastat.Mäletan et kui tita oli mingi nädalake kodus olnud siis poja küsis et millal ta nüüd kõhtu tagasi läheb ja kaua seda kisamist kuulama peab :D
    Meil oli paarinädala pärast olukord lausa selline et poiss üritas õele liiga teha.Arutasin tekkinud olukorda tuttavaga kes psüholoog ja tema soovitas vanemat last kaasata niipalju kui võimalik.
    Mähkimisel,vankriga jalutamisel (kasutasime nukuvankrit et vend suudaks iseseisvalt lükata) jne
    Katseta ehk sobib Marile ka see kui sa näitad talle et ilma Marita sa titaga hakkama ei saa

  • Reply riina 12. oktoober 2016 at 07:47

    Kui mina oma teise lapse sain siis läks vanem laps ka lasteaeda.ja praegu teevad nad kõike koos.Mina arvan et tervel perel on vaja aega kohaneda uue olukorraga.

  • Reply Kersti 12. oktoober 2016 at 07:29

    Made my day again :D ?(Kardo ja Mari esinene vann) istun diivanil suur nagu vaal.Liikuda mega raske.Tituke pidavat nii all olema juba,et hea kui suurema aevastusega välja ei kuku aga vot sündima ei taha hakata.Siis on tore ,kui midagi vähemalt lugeda on :D Ootan igat su postitust nagu mingit lemmik seebikat :D ps! Mul kodus 3.5 a juurikas ja tunnen juba praegu,et kõhutita saab natuke rohkem tähelepanu(mitte tahtlikult) aga pean 3.5sele koguaeg ära ütlema , kui kutsub mind põrandale mängima sest ma lihrsalt ei saa sealt enam püsti.Olen nagu kaldale kinni jäänud vaal ? aga õnneks hetkel veel ta väga ootab titukese sündi :) Jaksu sulle ja ,et tervis kiirelt taastuks :)

  • Reply Katrin 12. oktoober 2016 at 07:12

    3d UH pildi järgi vaatasin, et täitsa Mari nägu ja keegi ütles mulle, et ma olen lolllakas :D aga nüüd vaatangi, et olingi lollakas (kuigi niiiii Mari nägu oli UH pildi peal), sest Lende on täiesti enda nägu. Ja see pilk! Nii elutark ja mõtlik!

    Mallu, ära muretse, sa teed kõike õigesti! Su südamehääl ütleb sulle täpselt, kuidas käituda ja mida sellises olukorras on õigem teha. Mina arvan, et su tegevus on väga argumenteeritud ning tundub igati mõistlik, et Mari jätkab oma rutiiniga ning õhtul tegeled temaga. Keegi ei tea teie elu-olu paremini kui sina ja Kardo ning oma elu-olu üle on ainult teil õigus otsustada.

  • Reply anonüümne 12. oktoober 2016 at 06:56

    Mari saab vist lasteaias logopeedilist abi ka? Ma usun, et vähemalt logopeedi päevadel peaks ta kindlalt käima, sest järjepidev töö on talle vajalik hetkel. Ja ma tean millest räägin :)
    Ära põe, varsti on Lemps nii suur, et saate neid ühiseid perepäevi teha küll ja veel :)

  • Reply Kadri 12. oktoober 2016 at 06:35

    Minu preili kàib ka lasteaias, 2a 9k. Ja mina 2k preiliga kodus. Aga ma lihtsalt ei saa kuidagi teisiti. Preili ei kài kúll iga pàev, aga leian, et lasteaed saab ôpetada palju sellist, mida emad kodus ei saa. Nt sotsiaalset suhtlust eakaaslastega. Ka meil ei sobi issi paljude asjade jaoks. Preili ise arvab, et ma kàin endiselt tööl. Ma pole talle seda ise öelnud. Ta ise arvab nii. Ja ma tahan pisikesega lõunaune ajal kõndida pikka maad, et tagasi vormi saada. Suurem ei kannataks seda vàlja.

  • Reply kiks 12. oktoober 2016 at 06:23

    Ma siin vaatan,et kõik annavad juhiseid kuidas käituda ja uue elurolliga harjuda jms. Mina isiklikult arvan, et tuleb teha nii nagu lapsevanemad ise tunnevad, sest nemad tunnevad oma lapsi siiski kõige paremini ja teavad, mis teatud olukordades mõlemale lapsele hetkel parim lahendus on :) Jõudu ja jaksu teile sinnapoole ! :)

  • Reply põmm 12. oktoober 2016 at 05:42

    Mul käis ka kolmeaastane lasteaias edasi kui teine sündis. Just sellepärast, et mitte rikkuda tema rutiini ja teda segadusse ajada. Rutiin on lapsele turvatunne.

  • Reply annely 12. oktoober 2016 at 05:13

    Äkki proovige Mariga rääkida pisikesest ning õelge et armastate teda jms :)

  • Reply kiir 11. oktoober 2016 at 23:33

    Mari on Treimannide suguvõssa ja Lende on muuseas Mallu sinu suguvõssa. Äkki meenutab miskitmoodi su ema ja papat. Armas mõtlik pilk. Kuidas su ema kommenteeris väikest Lendet, see laps on teie suguvõsa pärl

  • Reply Kadri 11. oktoober 2016 at 23:26

    Ma arvan,et muretsemiseks ei ole põhjust ning saa teed kõik õieti.Mari peab ju ometi lasteaias ka käima saab seal oma päeva ära sisustatud,õpitud,mängitud ning siis peaks õhtuks ka natuke rahulikum olema.Ning,et sina ilusasti taastuksid pead sa tõesti veidi puhkama.
    Päikest teile!

  • Reply mariliis 11. oktoober 2016 at 23:08

    Ma kunagi ei kommenteeri ei fbs, ei blogides ega kuskil mingeid artikkleid ja asju, kuid siia ma lihtsalt pean kirjutama. Sa oled imeline inimene, Mallu! Teie pere on üks kõige armsamaid! Olen su blogist lausa sõltuvuses.

  • Reply Andra 11. oktoober 2016 at 23:07

    kui ma ultraheli pildi peale ütlesin “väike Mari”, siis tegelikult on Lende ikka päris enda nägu :)

  • Reply väga väga naine 11. oktoober 2016 at 22:53

    Ära põe =) Kõik saab korda.

  • Reply Gerlin 11. oktoober 2016 at 22:38

    Meie tegime mehega nii, et kui beebi majas siis tema tegeles rohkem-rohkem esimese lapsega ja mina sain rahulikult askeldada beebiga. Loomulikult oli mul omi hetki ka vanema neiuga, aga suurem tähelepanu tuli isssilt. Nt käidi lihtsalt koos ujumas või uisutamas, et ei oleks jus seda “oota beebi nutab” . Ka kolmanda lapse sünniga tegime samuti, kuigi see läheb veidi keerulisemalt sest teise ja kolmanda vahe on 1a10k (esimne neiu saab kohe 11 ja viimane neiu on 3k), aga samuti saab issi tähelepanu rohkem. Ja suurem tüdruk oskab kannatada ja teab, et me pole teda unustanud.
    Ja las Mari käib lasteaias edasi. See on ju tema rütm ja rutiin ja sõbrad. Et beebi veel selle ka ära muudab…
    ära tunne ennast süüdi!!! ( ise vahest küll tunnen, aga noh.. enad juuu)
    Oled kobedam siis saad diivanil lesida mõlema nunnuga ja küll siis Mari näeb, et emmet saab jagada ja on Marile ka ikka olemas, seda rõhuta sõnadega ka ikka :)

  • Reply Kessu 11. oktoober 2016 at 22:32

    Oehh…häid mesinädalaid teile selle armsusehunnikuga.

  • Reply An 11. oktoober 2016 at 22:26

    Mallu, ära lase seda imeilusat aega mingitel lollakatel oma kommentaaridega ära rikkuda! Ilmselge, et beebile on sinu lähedust rohkem vaja ja Marikesele muidugi ka, aga paraku on nii, et vastsündinu siiski rohkem. Sul on kõrval nii hea ja toetav mees! Naudi Lende beebiaega ja ära lase kellegil endale mingit paska pähe panna.
    Minu puhul oli selleks just mees, kes teise lapse sündides hakkas mulle rääkima, et kas sa esimest last enam ei armastagi ja pidevalt selline süüdistamine jne oligi õhus. Ma nägin nii vaeva, et piima tuleks beebile piisavalt, beebi võimalikult tihti rinnal, kui beebi magas siis pumpasin ja mässasin… Lõpuks lihtsalt siiski loobusin ja andsin nii palju kui oli rinnapiima ja juurde RPA’d, et beebsul kõht täis oleks ja ise olin täielikku masendusse aetud. Tundsingi, et nagunii olen mingi mõttetu sitt, vahet pole, mida teen…
    Ära sina endale lase sellist rämpsu pähe panna, minul oli juba uut beebit oodates hirmud/süümekad, et suurem (2a) peab mu tähelepanu uue titaga jagama ja uhh, see oli nii raske kõik :( eriti, kui mees hakkas kõrval sellist jama tootma mulle kuskil 3 päeva pärast tita sündimist.
    Ühesõnaga, tundsin end täiega süüdi ja mõttetu ja sita emana igatepidi, olingi täiesti augus omadega.. ja kõik see meeltesegadus saadab mingil määral tänaseni.
    Ära lase sel endaga juhtuda tänu mingite jobu-usside kommentaaridele!
    Te olete nii kift ja armas pere ja sa ise oled üks ütlemata äge inimene!
    Olge tublid ja laske Marikesel lihtsalt harjuda :)
    Kallid!

  • Reply Mari 11. oktoober 2016 at 22:09

    Meie teine laps sünnib märtsis, samal kuul, kui esimene kolmeses saab (sama vanusevahe nagu sinu preilidel) ja ma raudselt ei jäta suuremat lasteaiast koju. Ma küll arvan, et nähes, kui palju vanemad väikese üle hoolitsevad, tunneks ta end rohkem hüljatuna, kui oma rutiiniga edasi elades ja lasteaias teiste lastega mängimas käies.

  • Reply Elis 11. oktoober 2016 at 22:04

    Hehe, enne kui lugemisega sinnamaani jõudsin, et esimene pilt Marist on, jäi korra silm pildile ja mõtlesib, et isssssand, Lende on täitsa Mari nägu :D Aga ei, hoopis teist nägu :)
    Julgustavaid sõnu on palju kommentaarides juba, aga topelt ei kärise- ära muretse, küll Mari lepib ja te olete tublid! ?

  • Reply B 11. oktoober 2016 at 22:04

    Kui ma väiksem olin ja mu tädi teise lapse sai alguses oli plika hiljem poiss,siis ma ka mõtlesin et vaene mu väike plikake,kogu tähelepanu läheb nuud uuele poiss inimesele.. Muutusin seda pealt vaadates väga kurvaks,mõelda vaid elad oma ema ja isaga koos ja järsku tekib sinna mingi väike olevus! Koik tulid külla ning pöörasid tähelepanu rohkem titale! Mina tegin oma mõne pildi ara ja hakkasin pliksiga mängima et ta ennast üksikuna ei tunne!
    Kui teil külalisi rohkem käima hakkab siis Mari hakkab kindalt kõigi tähelepanu endale tõmbama,et mitte lende taha varju jääda

  • Reply Sirtsuuu 11. oktoober 2016 at 22:03

    Usu mind, asjad kuidagi laabuvad aja jooksul :) poeg oli 2 aastane 4 kuune kui preili meiega liitus, ei huvitanud teda, alles kuskil nädala pärast hakkas huvituma ja kuidagi aru saama ja nüüdsest on nad koos nagu Sukk ja saabas :)

  • Reply Kk 11. oktoober 2016 at 22:01

    Vōtagi rahulikult ja omas tempos :) Mul oli lastel 6 avanuae vahe ja no esimesed nädalad olid ikka keerulised! Vanem laps oli koguaeg nö tagaplaanil, sest pissida sain ainult duzzi all ja juba enda eest hoolitsemine vōttis pool päeva ära.

    • Reply Kk 11. oktoober 2016 at 22:02

      Uhh. St 6 aastat oli vanuse vahe :)))

  • Reply Pirx 11. oktoober 2016 at 21:57

    Just täpselt, nii praegu ongi. Püüa mitte üle stressata, kuigi loomulikult käivad igasugused mõtted peast läbi. Püüa vähemalt rahustada end selle mõttega, et 3 aastat oled sa ainult Mari päralt olnud, nüüd on Lende kord. Millega ma absoluutselt ei taha öelda, et Mari su hoolt enam ei vaja :) Lihtsalt nüüd peab kompromisse tegema ja sa peadki endale ka mõtlema. Ära hakka ennast tükkideks rebima mõttega, et sa pead kõigi jaoks koguaeg olemas olema, ei pea, sest see pole nagunii võimalik. Inimesed võivad öelda üht, teist ja kolmandat, kuidas võiks, peaks või tohiks, aga lõppkokkuvõttes elad sinu elu ainult sina ise ja keegi ei saa tegelikult näpuga näidata ja ette dikteerida. Lõppu võin omast kogemusest nii palju öelda, et kui mu teine tütar sündis, oli esimene kahene ja läks ka lasteaeda ja ma ei pea seda valeks otsuseks, kuna beebi oli nii nõudlik ja nuttis palju, mul poleks elusees suurema jaoks seda energiat jätkunud. Ta ju tahab ka iga päev süüa ja potitamist ja mängimist ja abistamist jne jne. Eks muidugi tuli armukadedust ka, aga seda mitte alguses, vaid hiljem, kui väiksem juba ringi liikuma hakkas rohkem ja ise minu juurde tähelepanu nõudma tuli. Enne tundus mulle, et suurem sai väga hästi kuidagi aru, et beebi vajab mind nö ellujäämiseks, mitte, et ma tegeleks temaga meelega rohkem. Praegu on suurem 4-aastane ja väiksem 2-aastane ja nad on absoluutselt parimad sõbrad, täiesti sõltuvuses teineteisest. Ja suurem ei mäleta väiksema beebieast midagi, kui küsinud olen, et noooh kas mäletad kui õde beebi oli :) Aga eks see kahe väikse lapse kasvatamine on paras ellujäämiskursus, seda ei eita üldse :D Alguses mõtled, et nii keeruline, aga tegelikult on algus ikka lihtne, kui seda vaid alguses teaks :)

  • Reply kristiina 11. oktoober 2016 at 21:56

    Ma olin plikaga 3nädalat haiglas(enneaegne) ja oma vanemat last nägin kokku umbes 3 korda. Kui koju jõudsime lõpuks, siis poiss oli nii õhinas, et emme lõpuks kodus ja oli vaja kõike näidata ja teha, aga paraku väike väänik röövis enamus ajast tähelepanu.Muidugi ma seletasin, et õde vajab hetkel rohkem tähelepanu ja ma ei saa alati kaasa teha ja olla.Eks ta tundis end veidi tõrjutuna, aga kui beepsu tudus, siis olin poisi päralt?
    Ta ükskord küsis:”Emme, miks sa Kristelle sünnitasid, kui sul pole minu jaoks aega?” See oli kui hoop näkku-kas tõesti ta tundis end nii?
    Aga nüüd asi paranenud.Olen kaasanud teda lapse hoidmises ja ka multikaid vaatame 3kesi üksteise kaisus?
    Oma jutuga tahan öelda, et see on paratamatu, et pisem röövib tähelepanu, aga see on mööduv nähu/nähe????

  • Reply Hei 11. oktoober 2016 at 21:55

    Soeta Marile babyborn, siis tal päris enda tita ja saab emmet jäljendada ? Kõik need mässu vahetused, tuttu panemised jne saate koos teha. Siis temal ka tegevus, kui sina toimetad beebiga ?

    • Reply Mallukas 11. oktoober 2016 at 22:03

      Tal on, aga teda ei huvita nukud üldse.

      • Reply Birx 11. oktoober 2016 at 22:58

        Veidi vara ju beebinuku jaoks, nukud ehk varsti aga beebinuku tuleb ikka hiljem mängu kui. Tuleb muidugi

        • Reply Kertu 12. oktoober 2016 at 07:53

          Birx – Miks vara? Oleneb lihtsalt lapsest. Mõnda ei huvita. Mu plika saab kuu lõpus 3 ja juba mingi aasta mängib oma nukkudega ja üle poole aasta hoiab ilusti ja kussutab, nagu beebit. Riietab, pissitab, teeb kärusõitu, autos paneb nukule ka turvavöö ? .
          Igatahes tahtsingi öelda, et vara kindlasti pole. Lihtsalt lastel samamoodi erinevad huvid, nagu täiskasvanutelgi.

  • Reply Carmen 11. oktoober 2016 at 21:55

    Mul on 3’me aastane väike vend ja kohe kohe saab väike õde 7.me kuuseks. Algul, kui õde sündis, siis väike vend ei tahtnud üldse pisikese juurde minna ja ta ei pakkunud vennale mingit huvi, mida aeg edasi, seda rohkem asjad muutusid, väike vend tegi õele pai siis, kui keegi ei näinud, aja pikkudes ta hakkas ta teiste ees talle pai teha ka nüüd täna nad teevad juba koos pilti ja venna julgeb õde nüüd hoida küll. :) See on ainult aja küsimus, kunas Mari pisikese õega lepib. :)
    PS! Paneksin siia juurde nende ühise pildi, kui see oleks võimalik.

  • Reply Carmen 11. oktoober 2016 at 21:54

    Mul on 3’me aastane väike vend ja kohe kohe saab väike õde 7.me kuuseks. Algul, kui õde sündis, siis väike vend ei tahtnud üldse pisikese juurde minna ja ta ei pakkunud vennale mingit huvi, mida aeg edasi, seda rohkem asjad muutusid, väike vend tegi õele pai siis, kui keegi ei näinud, aja pikkudes ta hakkas ta teiste ees talle pai teha ka nüüd täna nad teevad juba koos pilti ja venna julgeb õde nüüd hoida küll. :) See on ainult aja küsimus, kunas Mari pisikese õega lepib. :)

  • Reply Tiina 11. oktoober 2016 at 21:52

    no peaasi, et Mari üksi keldris ei kasva… jumal tänatud -)))

  • Reply M 11. oktoober 2016 at 21:51

    Minu kaastunne kaagutajate osas. Esimese lapsega oli nii raske neid õpetusi ja targutusi ära kuulata ja aru saada, mis on õige ja mis vale! Ära kuula neid! Pane koju seinale plakat selle kohta vms. Muidugi las Mari käib aias edasi! Loogiline ju! Mingi päev vaatasin FBs oli ka sada õpetust sulle kirjutatud, kuidas rinda anda. Nagu sul ei oleks last olnud kunagi. Teise lapsega kavatsen kõik targutajad pikalt saata :-) Ole vapper ja parane jõudsalt

    • Reply bahh 12. oktoober 2016 at 08:39

      Laps võis ju enne ka olla, aga ka paari aastaga võivad asjad ununeda. Ja imemisvõte oli ju vale. Targutajad pikalt saata… Emaks ei sünnita muide ;) seda ütles loengus ka ämmaemand. Tuleb ikka vastavat kirjandust lugeda ja loengutel käia. Kõik ei ole looduse poolt kaasa antud meile :)

      • Reply Mallukas 12. oktoober 2016 at 08:40

        Ei olnud imemisvõte vale arsti sõnul

  • Reply RD 11. oktoober 2016 at 21:49

    Olukord on jumala normaalne. Alguses saabki kogu tähelepanu tutikas beebi. Mõni vajab seda kauem ja mõni vähem. See on elu.
    Sellest ei juhtu midagi, kui Mari nüüd peab suureks õeks harjuma :) Meil kõigil peaaegu on see tulnud läbi elada. Ära sa Mallukas endale jumalaeest kassi ligi lase, sest see võib süveneda ja pärast ei saa üldse enam aru, mis õige ja vale.
    Beebi on ikka nii armsake. Mulle meeldib ta mõtlik ja kohati isegi kuri pilk :D

  • Reply K. 11. oktoober 2016 at 21:45

    Mulle tundub, et Lende on pärinud rohkem sinult kui Mari :)
    Ta on pehmemate näojoontega nagu sina, Mari pigem on Kardosse, näojooned on tugevamalt välja joonistunud.
    Aga mõlemad tüdrukud on superarmsad, pilte vaadates tekib muie näole ja täitsa ohe tuli üle huulte :)
    Ja küll hakkab teil see elu neljakesi ka sujuma, tasa ja targu, soovin edu :)

  • Reply Eve 11. oktoober 2016 at 21:44

    Te olete üks maru vahva perekond,teie pere lugusid on rõõm lugeda kõigest on kirjutatud nii nagu lood on ning see on väga väga tore.Olen vist juba sõltuvuses ja ootan iga päev uusi lugusid.Olge sama tublid edasi,päikest teile! ;)

  • Reply M 11. oktoober 2016 at 21:42

    Issand, Lende on küll Mari kaksik!

  • Reply Tuuliki 11. oktoober 2016 at 21:41

    Ma ei tea kas oled sellest rääkinud, aga kas Mari ei läinudki siis uude lasteaeda kuhu arstid soovitasid ta panna?

  • Reply JM 11. oktoober 2016 at 21:39

    Sa oled väga tubli ja ära muretse üldse Mari asjus. Me emad mõtleme paljudes aajades üle. Loomulikult on hea, et Mari lasteaias päeval, sest seal temaga tegeletakse, arendatakse ja saab õues olla jne. Sina saad samal ajal kosuda ja mingi reziimi enamvähem beebiga luua ja õhtul on sul jõudu Marikesega tegeleda nii kuis tervis lubab. Kindlasti ei tohiks beebit Marile peale suruda ja küll tal huvi tekub :) ta ju veel väike ja ei saa aru kes see uus pisike inimene majas on. Ära üldse muretse, et Mari ei saa hetkel piisavalt tähelepanu teiste arvates, sest alguses olu ainult Mari ja nüüd on beebi kh ja nüüd sa jagad end pidevalt nende vahel. Jõudu ja jaksu ja ära pabista sa teed kõik õigesti :)

  • Reply Krisbin 11. oktoober 2016 at 21:38

    Lende suu on nii Mallu koopia:) Eriti esimese pildi peal. Saan täiesti aru. Ära üldse Mari pärast põe, isegi mu 11a ei arva beebist midagi. Kui synnitusmajast koju tulin, küsiti, miks beebi nii kõvasti karjub, mul hakkavad kõrvad valutama. Mina vedelesin ka 1 kuu voodis, sest kohe hakkasid gaasid ja beebi magas kõhuli mu kõhul ainult rahulikult, isegi õues vankris ei maganud. Hea, et Kardo aitab ja on olemas lasteaed:)

  • Reply Maarit 11. oktoober 2016 at 21:38

    Päris sarnased Mari ja Lende! :) väga armsad beebid.

  • Reply Karoliina 11. oktoober 2016 at 21:36

    No mina ei tea aga on see Lempsukene ikka sinu nägu küll, Mallu! Nii armas !:)

  • Reply Kelly 11. oktoober 2016 at 21:35

    Aaah issand ma nii sulan neid pilte vaadates, kuiiii numpsik pisike ikka on :))))

  • Reply E. 11. oktoober 2016 at 21:34

    Oii nii erinevat nägu beebid :D Ja mis sa põed, ära üldse kuula neid kommentaare, cmoon kui vastsündinu on peres siis Ilmselgelt saab ta esialgu rohkem tähepanu ja ega enne lapse sündi te ka 100% Marile tähelepanu ei andnud, ikka on vaja omi asju ka teha. Mari saab väga kenasti hakkama ja ta oli varem ka lasteaias harjunud käima, pealegi ma usun, et tal on seal palju põnevam teiste lastega mängida kui kodus passida :)

  • Reply Ahoi 11. oktoober 2016 at 21:31

    Essa!

  • Reply Kristiina 11. oktoober 2016 at 21:30

    Kas Sa emosse näiteks ei tahaks minna oma alumise korrusega?
    Sesmõttes ehk peaksid laskma selle haava ikka kinni õmmelda.Ära piina end. :)

    • Reply Mallukas 11. oktoober 2016 at 21:34

      Seda ei saa enam lihtsalt kinni õmmelda, selliseid asju tehakse max 24 h peale haava tekkimist. Nüüd ma pean lihtsalt ootama, kuni see ise ära paraneb.

      • Reply Kristiina 11. oktoober 2016 at 21:40

        Siis küll :/
        Aga naistearstil laseks ikka üle vaadata.Ehk midagi saab ikka ette võtta mis pisutki leevendaks? :)

        Ja palju palju õnne tütre sünni puhul! ?

        • Reply Kk 11. oktoober 2016 at 22:05

          Tuuluta ja astelpaju ōli appi! Pissid tuzzi all jne. Ma sain kahe nädalaga end alt normi nii

      • Reply Jännu 11. oktoober 2016 at 22:11

        Nii on jah kahjuks, ma suutsin autosse istumisega omal õmbluse lahti tõmmata ja ja alles paari päeva pärast läksin näitame, aga siis ei saanud enam midagi teha. Eks siis tuli harjuda selle lillega alumisel korrusel. Kaunis.

      • Reply Marju 12. oktoober 2016 at 05:52

        Muideks v-olla ei olegi halb, et sa ei lasknud õmmelda. Minul õmmeldi ja tehti seda lohakalt, tekkis liigliha ja ikka mitu kuud läks, enne kui sain kiiresti käia nii, et õmblusi enam ei tundnud. Igatahes ma loodan ja usun, et sul läheb varsti paremaks!
        Ja veel, et minu meelest te olete just väga õigesti korraldanud, et Mari on päeval lasteaias ja teie keskendute Lendele. Maril selles vanuses on siiski ka oma elu ja tegemised, teda häiriks see uus olukord just siis rohkem, kui ta näeks päev läbi, kui palju väike titt ema tähelepanu saab. Ma olen täiesti kindel, et ta harjub oma õega, lihtsalt see võtab oma aja.
        Aga sulle – tead su postitustest on natuke aru saada, et hormoonid veits veel möllavad, aga seda positiivses ja armsas võtmes :) Olge tublid seal!