Kui ma üritan meenutada Mari titepõlve, siis ma ei suuda küll meelde tuletada, millal ta selle va luti suhu sai. Enne sünnitust ma küll tagusin rusikaga rinnale, et MINA küll oma lapsele lutti ei anna, sest MINA olen ju nii hea ema ja loomulikult annan ma talle ise vajaliku koguse lähedust ja tissi, et lutiga poleks mul midagi teha. Aga kui ma vaatan pilte, mis temast 12 päevasena tehti, siis on tal igatahes seal lutt suus nagu miškal. Seega ju siis mingi hetk ma sain aru, et heaks emaks olemine ei võrdu sellega, kas tal on lutt suus või mitte.
Ma olin kindel, et kui Lende vähegi tahab, siis pakun ka talle lutti. Päris esimesel-teisel päeval ma seda ei teinud, sest ei olnud lihtsalt vaja. Ta sõi kõhu täis ja üldse tahtsin ma teda rohkem rinnal hoida, et tissid harjuksid ja et piim kiiremini kohale tuleks. Piim tuli, tissid ei harjunud ja nõnda võtsin ma kasutusele ema toodud Tomme Tippee nibukaitsmed. Ma ei tea, miks ma neid alguses pelgasin, sest endise 10/10 valu asemel oli nüüd valuaste umbes 5/10st, mis praeguseks, asendades nibukaitsmed Medela omade vastu, on jõudnud sinna punkti, et valus on ainult sekundiks, kui ta rinna haarab. Ma just mõtlesin, et peaks nüüd kaitsmeta ka proovima, aga ma veel ei julge. Äkki homme… Ja üldse ma ei saa aru, kuidas ma nendest kaitsmetest rääkima hakkasin, kui ma mõtlesin rääkida lutist.
Ühesõnaga, üleeile või mingil säärasel ajal märkasin ma seda, et Lende mitte ainult ei söö kõhtu ääreni täis, vaid jääb rinnale niisama “mekutama”. Mitte, et mul oleks midagi beebi hoidmise vastu – ühe käega saab ka asju teha, aga pagan, nibupidi kellegi suus olles läheb asi juba keerulisemaks. Eriti öösiti, jube ebamugav hakkas. Seega proovisin talle lutti anda.
Meil on neid koju kogunenud ikka väga aus ports. Siit ja sealt on neid erinevaid mulle koju sattunud, aga enamuses neist on kõik 0-6 kuud. Need on aga vastsündinule ikka tõesti liiga suured. Meenutasin, et Mari esimene lutt oli Difraxi +/- 2 kuud lutike ja kuigi ma olin kindel, et ma olen ühe säärase juba ostnud, ei suutnud ma seda oma majapidamisest leida. Seega käisime eile peale arstikontrolli Relaxmom poes, kus ma sain kõik eluks vajaliku – need Medela nibukaitsmed, lühikese imetamispadja, difraxi luti, Aventi vastsündinute luti (igaks juhuks) bandaaži ja mingid padjakesed, mis pidada nibude paranemist soodustama.
No ütleme nii, et Lende on ikka Marisse, sest talle sobis ka just see Difraxi lutt. Ega ta seda kogu aeg ei taha, aga paar korda on sellega tuttu jäänud ja mul on vaid hea meel. Öösel on jube niru, kui mu kaks ainsat varianti on a) magada mega ebamugavalt, sest üks tahab tissi otsas olla, b) äratada Mari kohutava kriiskamisega üles. Eile juhtusid mõlemad variandid, sest Mari ärkas, tuli meie vahele ja siis oli meil VEEL ebamugavam 😀 Aga noh, maa tuleb täita lastega!
lutisahtel
Hunnik lutte, mis ma maja pealt leidsin. Raudselt neid on kuskil veel.
Ma muuseas olin lausa üllatunud, kui Kätu mingi hetk blogis, et tal oli kuidagi nagu häbi beebit lutiga pildile jätta. See on minu meelest natsa naeruväärne. Me tahame kõik olla parimad emad siin ilmas, aga minu meeles ei anna seda mõõta selles, kui palju sul on piima, kas sa annad rinda, kas sa annad lutti või kas kasutad korduvkasutatavaid mähkmeid. Seega kui ma tunnen, et meie elu on selle lutiga kergem ja laps ise on rõõmus ja rahul, siis mis põhimõtte pärast võitlevat märterit ma endast ikka teen, et nui neljaks ei anna. Ikka annan, kui tahab. Aga seekord proovin teda ehk natukene varem võõrutama hakata, kui Marikest.
Mul sõbrannal oli nii, et elas KUID röökiva lapsega, kes tahtis ainult tissi otsas olla. Oligi pmst lõpuks elav lutt. Ütles, et ah ma proovisin lutti, aga ta ei tahtnud. Tegelikult on lutte ju NII palju erinevaid. Erineva kuju, suuruse, materjali ja jumal teab veel mille poolest erinevaid. Näiteks neidsamu Difraxi lutte on ümara otsaga ja lõigatud otsaga. Marile ja Lentsile meeldivad ümara otsaga lutid. Samas paljukiidetud Aventi sülitas välja. Siiski on ta ka Difraxit välja sülitanud, seega ühe korra proovimisega vast aimu ei saa, et kas tahab või mitte. Mina pakkusin lutti nii, et ma nägin, et nn otsib mida imeda (aga süüa olin just andnud, seega teadsin, et kõht tühi pole) ja siis hoidsin natukene suus tal seda. Neil on ju kohe refleks muidu välja ajada lutt. Aga siis ta nagu sai aru, et kannatab imeda küll ja nii ta seda nüüd natukene kasutanud ongi.
Mina igatahes usun, et miskit paha see ei tee, aga no loomulikult on see iga ema enda valik, kas anda lapsele lutti või mitte. Ei kritiseeri ma kumbagi poolt. Kes tahab see annab, kes ei taha see ei anna.
Kas teie olete oma lastele lutti andnud? Kui jah, siis milline lutt teie beebile sobis?
77 kommentaari
Hei, Mallukas!
Kas su imetamisnõustaja andis ka mingi konkreetse soovituse selle kohta MILLAL võiks hakata lutti andma?
Mul beebi 5 päevane- imetan nibukaitsmega, imemisvõte on õige, ta vajub peale imetamist unne ja kakab-pissib ikka korralikult.
Samas, tahaks ma ikkagi et ta ka lutti võtaks- see tundub nii mugav viis näiteks õues käimiseks ja nii saaks vahest ka issi lapsega kahekesi kodus olla 🙂
Küll aga ei taha ma kindlasti mitte imetamist kuidagi nässu keerata 🙁 Seega, pole julgenud ka veel lutti anda.
Imetamisnõustajad ei soovita tegelikult vist üldse anda, mulle ütles, et kuu võiks oodata. Aga no mina sinu asemel prooviks kohe anda, kui tahad lutiga harjutada. Minu oma ei võta 🙁
Pakkusin täpselt seda sama difraxi lutti, kui Anni oli umbes 5päevane, aga siis ta korra nagu võttis ja rohkem ei tahtnud. Edaspidi pakkusin jälle, kui ta oli ära söönud ja ikka otsis midagi lutsutamiseks, aga difraxi peale läks ta lõpuks puhta närvi.
Õnneks oli meil koju varutud ka mam lutte 2 tk, pakkusin seda ja oh.. kohe sobis, ma ei tea, mis imelutt see on, aga see läks kohe loosi, siiani sobib 🙂
Meie pojale meeldis lutt väga.ja õnneks see oli ka meile abiks.
Meie beebi alguses ei tunnistanud suus peale tissi mitte midagi ja nüüd 6 kuusena meeldib talle seda närida 🙂
Kui mina 1,5 aastat tagasi esimest korda emaks sain, siis oh jummel. Mul oli nii palju hirme ja kartusi ja haiglast ma võtsin ämmaemandate ja imetamisnõustajate sõnu 100% tõsiselt. Tahtes midagi teistmoodi teha, siis mul tekkisid meeletud süümepiinad. Nüüd ma kahetsen seda kõike, sest mul oli meeletu meeletu stress ikka. Lutiteemaga oli sama asi- mul olid meeletud süümekad, et tahtsin lapsele lutti anda. Lõpuks tegin seda mingi hmm… kuu ajasena vms, sest haiglast öeldi, et ära jumala pärast anna, kõik rikub ära. Tegelikult ei olnudki midagi eriti loomulikku meil. Laps hakkas nutma juba teisel ööl (ja siiamaani on jonnupunnu 1,5 aastasena), kuna mul oli rinnapiimaga palju probleeme, siis lõppude lõpuks ei oleks see ka midagi ära rikkunud. Mehega korda-mööda pumpasime mul piima välja, et hakkaks tulema. Samamoodi oli mega valus jne, laps oli näljas alguses, sest piima ei saanud piisavalt. Oleks ju võinud teda lutiga lohutada issand küll….
Meile sobis alguses ainult Tommee Tipee ümarama otsaga lutt. Sellised tömbid ta sülitas kohe välja. Nüüd aga 1,3-aastaselt avastasin, et talle sobib ka alla 2 eurone täiesti suvaline tömbi otsaga lutt kaaaa lõpuks 😀 Kuna ta kaotab neid väga palju, siis ostangi nüüd odavamaid. Varsti väiks ju üldse mitte lutti enam kasutada aga laps magab lutiga ja ma ei oska midagi teha, et ta hakkaks ilma magama! 🙂
Mu põnn tutvus lutiga esimest korda juba sünnitusmajas. Lastetoaõde arvas, et proovi. Et ehk saad paremini magada ja põnn nagunii rinda imes kohe probleemideta. Pool ööd oli siis lutiga, MAM lutt oli. Kodus nädala jooksul päevasel ajal kah mõned korrad natuke nätsutas, isegi ühe pildi saime tehtud. Ja siis sai isu täis, sülitas välja ja enam tagasi panna ei õnnestunud, ka mitte teistsuguseid lutte.
Põnn ise aga oli hirmus suure imemisvajadusega, lutist oleks abi olnud küll. Aga mis parata, olin siis ise lutt. Või mis olin – siiani olen, praegu küll enamjaolt öösiti. Laps on aasta ja kolm kuud vana. Mul oli ja on lihtne, sest kuskile mul kiiret pole, väikeseid lapsi ka teisi pole, võin vabalt vedeleda koos lapsega. Vedelen kah, isegi telekat õppisin lõpuks vaatama.
Imetamine oli alguses natuke valus, sest harjumatu oli. Ja enne harjumist tekkis veel ka soor, nii lapsele suhu kui ka rinnanibudele, see oli küll paganama kibe valu, aga Bepanthen aitas kahe päevaga. Edasi läks järjest lihtsamaks ja kergemaks. Hammaste tulekul küll paar korda hammustas, aga õnneks see harjumuseks ei saanud. Üldiselt on mul tunne, et hetkel on nibud mu kõige tugevamad kehaosad.
ahjaa meil kodus veel lisaks mami ja nuki lutile on ka difrax mis pakendiski , saime katsikuks. Kuna laps lutisõber ei ole siis ta on rohkem ilma ja väga harva kui tuttu jäämisega probleemid vms siis aitab alati hädast välja lutt.
Minu laps on sülitanud 3-4 erinevat lutti välja ja praegu rohkem pole ostnud. Terve esimene kuu oli üsna raske ilma lutita, sest hommikul kell 5 -6 hakkas imema ja lasi nii 12ni välja. Pause vahepeal peaaegu polnud. Sõi, uneles, lutsutas niisama ja mul oli peaaegu võimatu sööma või wc minna. Peale 12 tudus ja umbes kell 15-21 jälle lutsutas tissi. Niipea, kui suust välja võtsin, tuli kõrvulukustav hädakisa.
Minu preili samamoodi elab tissi otsas. Olen kodurahu nimel talle seda lubanud ka, sest see on ainus asi,mis teda rahustab. Ta alles nädalane ka. Sündis keisrilõikega. Olen seostanud seda lihtsalt suure läheduse-ja turvatundevajadusega. Aga kas on lootust et lähiajal saab tiss veidi puhata ka?
Ma smuugeldasin luti mõlemad sünnitused haiglasse. Mõlemad lapsed viskasid ise oma lutid prügikasti u aastaselt..lutt šmutt
Proovisin alguses, sest mul oli eelarvamus, et beebi ja lutt kuuluvad kokku nagu meri ja tuul, aga tundus, et beebile luti imemise õpetamine on tüütum kui nutva beebi rahustamine. Niiet ei andnud lutti. Tegelesin temaga, kui ta nuttis, mitte ei surunud talle piltlikult öeldes vaigistavat troppi suhu.
Üleolev much? 😀
Tropp tropiks, aga imemisvajadus, mis on kontrollimatu refleks, on mõnel beebil väga suur, ja nõrgeneb alles pooleaastaseks saades, kui juba lisatoiduga alustamine. Nii kaua on okei lapsele lutti või lapsevanema väikest sõrme suhu pista, et nibusid säästa.
Just sinusuguste emade pärast ongi selliseid postitusi vaja nagu see! Nii palju teadmatust ja ülbust vohab ringi, et jubeeee! Lutt= lapsega mittetegelemine??? No mida veel?
Minu lapsele anti lutt sünnitusmajas arsti poolt suhu, kuna pidime mitmeid päevi intensiivis veetma. Ei rikkunud midagi ära, lihtsalt beebi oskab rohkem võtteid- rinda, lutti, pudelit imeda.. Lisaks nokatassist juua.
Nõustun sest nii mõtlen minagi 🙂
No äkki mõnel ei ole aega 4 tundi lapsele lutti eest olla. Eriti kui on veel lapsi majas.
Mina hakkasin ka andma lutti ja lemmik lutiks on saanud MAM lutid. Proovisin ka aventi ja nuki aga meed ei sobimuf talle ?
Mina esimesed nädalad lutti ei julgenud anda, sest hirmutati et rikub imemisvõtet aga praegu mõtlen küll, et oleks võinud isegi varem anda. Miabelile meeldivad ka ümara ja sirge otsaga lutid. Mul sõbranna kinkis talle lovin? firma luti kui ta sündis ja kui suuremaks sai, kammisin ma kõik poed läbi, et seda saada sest muud ta ei tahtnud.. õnneks leidsin 😀 Nüüd ta on nõus ka NUK kõvera otsaga lutti võtma aga sellega ta sügab pigem igemeid õhtuti.
Ma ei ole ausalt kordagi mõelnud sellepeale, et lutiga häbi pilti teha 😀
Nope. Pole isegi pakkunud.
Polnud nagu teema.
Minu laps hakkas lutti saama umbes 10 päeva vanuses, sest enne polnud vaja. Nüüd on lutt vajalik abiline vankris, turvahällisja mõnikord ka voodis uinumiseks. Koguaeg tal lutt suus ei ole. Meil oli ka esimene lutt Difrax ümara otsaga lutt (0-6k suurus sobis kohe). Aga kui laps kasvas (u 3-kuuselt), siis ei istunud see lutt tal enam suus hästi, sest huul jäi ülalt või alt välja punnitama. Võtsime kasutusele Philips Avent luti. Seejärel ostsin prooviks Canpoli lõigatud otsaga luti ja selgus, et see püsib lapsel hoopis paremini suus. Nüüd olen ühe lõigatud otsaga NUK luti veel juurde ostnud, aga see jätab lapse suu ümber rõnga, seega edaspidi enam ei osta. Minu lapsel seega suht ükskõik luti kujust. Materjalist on olnud kõik silikoonist lutid. Lutivastane ma ilmselgelt ei ole, sest lutt on hea abimees. Meid aitas gaasivalude ajal väga palju. Lutist võiks aga loobuda hiljemalt 2-aastaseks saades, et mitte hambaid rikkuda.
Kui mu laps sündis (37+3 nädalatel) oli ta pisut väike (2244g ja 46cm),siis oli ta peaaegu nädal intensiivis,ja seal anti talle Aventi lutti (talle sobisid Avent ja MAM lutid-muid me lihtsalt ei proovinud). Muidugi minul ei olnud selle vastu midagi,ja isegi mõtlesin,et ehk võiks veel luti ka igaks sajaks juhtumiks ära osta. Kuna ma sain teda palatisse umbes iga 3 tunni tagant (välja arvatud öösel-öö oli magamiseks,ja ei äratatud last üles spets selle jaoks,et sööma viia,kui teine sügavat und magab) ja tissitamine meil ei õnnestunud mitte kuidagi (polnud piisavalt tugev selle tegevuse jaoks),siis sai välja pumbatud ja sai lutipudelist süüa. Mingil hetkel muidugi üks ämmakas andis nõu ja tõi proovida nibukaitsmed,ja nendega sai ilusti rinnapiima ise kätte,ja nii ta siis sai rp+pärast pudelist rpa’d 2,5kuud. Lutipudelist saime me lahti umbes,siis kui laps oli 1-1,5a vana-õppis kõrtega jooma tassist 🙂 Muidugi praeguseks ta enam ammu kõrsi ei kasuta. Aga lutiga läks kaua-sellest saime lahti,siis kui laps oli 2a saanud. Hetkel on laps ilma lutita olnud umbes pool aastat 🙂
Plikale ostsin kunagi Mothercare enda lõigatud otsaga luti…ja sobis. 5 kuud ja veidi peale ostsin ära 6m+ ümara otsaga. Seda ta nagu imes, aga samas nagu ei tahtnud ka. Mõtlesin siis, et ilmselt se vana hea 0+ on oma, aga kui uuesti seda pakkusin,ei olnud ta väga vaimustuses… nii ta poole aastaselt siis ise lutivabaks saigi. Hiljem oli tal see 6m+ lutt mänguasja kastis ja lutsutas seda niisama vahel.
Nüüd poisile ostsin MAMi ümara luti. Kuid tema eriline lutisõber pole, vankris ta mingil määral võtab, aga pm võin öelda, et lutt on meil out. Muidugi ma vahel pakun, et oleks talle tuttav. Sest alati on meil õues käies lutt kaasas ja on hetki kus oleks lutiga rahustamine kiire ja mugav.
Mina pooldan lutti igati. Olen alati mõelnud, et pigem lutt kui pöidla imemine. Ning vat pöialt ei lase ma never oma lapsel imema hakata. Nii plikaga kui ka poisiga kiskusin kohe sõrme suust kui nägin, et on kuidagi kogemata sinna sattunud.
Mul pole kahjuks kumbki eriti lutist lugu pidanud. Kahjuks seepärast, et lutt on nagu aksessuaar lapsel-nii armas;)
Ei heida ma ka ette. Aga olen rahul, et oma laps lutti ei tahtnud. Õigemini tal puudus vajadus midagi pidevalt rahustuseks lututada, seega polnudki probleemi. Tõsi, vist max neljal korral oli lutist uinumise puhul abi. Ka koguaeg loopis välja, aga lõpuks andis alla ja uinus. Rohkem lutti vaja pole läinud. Samas iga kell oleks kasutusse võtnud, kui oleks olnud olukord, kus pean ise inimlutt olema. Lihtsalt eks igal asjal on oma aeg ja noh… See on natuke samasse teemasse mis potitrenn, et millal oleks õige lutist võõrutada, potile harjutada jne jne. Iga vanem lõpuks otsustab enda ja oma lapse järgi neid asju.
Esimesele lapsele sobis kõik – anna ainult midagi “hambusse”. on see tiss või lutt, vahet pole. kui kõht täis ja mõnuleda vaja, siis sobis kõik. magama jäädes viskas selle suust välja ja korras 🙂 võõrutatud sai siis, kui teist last ootasin. pisut enne, kui ta 2-aastaseks sai.
teisele ei sobinud ükski kaubanduses saadaolev lutt (päriselt ostsin kõik, mida poodides olemas oli), ainult tiss… ja seda pea 2 aastat.
see on ju teada, et lapsel on imemisvajadust rohkem, kui tühja kõhtu. kui lutti ei anna, peabki leppima “elava luti” ametiga.
Oh jah, niiiii ammu oli, aga mäletan, et kuna mu poeg sündis 21.juuni ja umbes sel ajal oli vaja hein valmis teha, siis ta kullake oli minust veidi eemal selliste inimeste hoolitsuse all, kes lakas ei olnud, ja siis kaotati ta lutt, juubee, nii vajas seda ja mina, et öösel magada, aga leidsime üles ja paari nädala pärast vajas vares seda oma poegadele:( ja nii leppisime kõik olukorraga ( minu ema jutu järgi minu lutt läks hiirepoegadele, kuidas sellise väikeste olendite käest seda ära võtta:)) empaatiliste olenditena nagu nii mina kui mu poeg leppisime hiirte ja vareste vajadusega:)) selline lutimajandus oli meil:)
Wtf? Mida sa tarbid, tahaks ka, päris vägev tripp tundub.
Mina pooldan igati lutti, kui olla ise üks pidev lutt. Esimene laps leppis lutiga liiga hilja. Teine ei võtnud kahjuks üldse. Nüüd see asi juba selja taga ja õnneks see saaga läbi. Esimesega võttis lutist loobumine tükk aega, teisega polnud seda probleemi. Mingi ajani on lutt ok aga kui näen poes lapsi, kes juba 2, siis see küll nõme vaadata aga keegi ei käse vaadata ja iga ema enda otsus. Mainin muidugi ära, et minu mamma lasi lutitada pea koolini. Juu siis polnud piisavalt tahtejõudu, et ära võõrutada. Häbi samas endal seda teada aga mida mina sellest siis teadsin, mis õige ja mis vale, kui ema leidis, et nii õige ja hea.
Kas panete juba Lendet kõhu peale ka? Mul perearst koguaeg korrutas, et ikka kõhule ja kõhule. Esimesega hakkasin alles kuuselt panema ja areng siiani väga aeglane. Teisega kohe ja areng väga kiire. Ei oska õelda kas need asjad omavahel seotud.
Meie Briannale meeldis MAM ja kuni lõpuni välja 🙂
Kihvt on meenutuseks lugeda seda beebiaega. Mina olin inimlutt! Mul puudus info igasuguste erinevate luttide kohta ja ma ei raatsinud hakata neid kokku ostma selleks, et teada saada, kas üks või teine sobib (ostsime siiski oma 4 erinevat sorti, millest ükski ei kõlvanud). Mul meenus just see nipplite valu…kui nibud villis olid. huhh 😀
Ei mõelnudki enda jaoks valmis kas anda või mitte,vaatasime kuidas läheb.Tuli välja,et meie beebi on ka üks nendest suuuuuuuuure imemisvajadusega preilidest.Andsime luti esimesel nädalal talle juba,sest muidu ei saanud õueski käia.
Olid varutud philips avendi omad aga need ajasid teda ainult öökima,sobivad MAM lutid ja seda siiamaani.Just ostsin valmis MAM 6+lutid ja kodus avastasin,et need on ümarama otsaga kui praegused ja loodan,et need talle ikka sobivad kui mõne nädala pärast talle suhu topin 😀
Ma alguses mõtlesin et mina kohe kindlasti lutti ei hakka andma. Aga siis juhtus nii, et ikkagi tekkis tahtmine proovida. Ma proovisin niiiii paljusid erinevaid lutte ja mitte ükski ei sobinud. Niiet nüüd mul ongi aastane laps, kes pole päevagi oma elus lutti imenud. Suht tülikas, kui autosõitudel või poes kippus nutt peale aga samas olen ma õnnelik, et ei pea võõrutamisega tegelema. Järgmisega loodan, et ikka harjub. Oleks eluke veits mugavam, alati pole ju võimalik tissi suhu torgata.
Mina eelistan lutti iga kell SÕRMELE. Lutist on võimalik lahti saada (otsa ära lõigates, “ära kaotades”, midagi mitte maitsevat luti peale pannes)..aga mida sa sõrmega ette võtad kui laps harjub sõrme imema??? Mu tuttaval veel 6a laps imes väsimusest ja magama jäämise soovist sõrme. Vastik mõelda, mida kõike sealt leidus peale linnas käimist ?
Andsin lapsele luti ca teisel nädalal ehk. Oli Mam lutt ja sobis kohe. Rinda sai sai 1.3 aastat. Luti hävitasin kui laps sai kaks. Laps täiesti normaalne 🙂
Minul soovitas ämmaemand haiglas teisel päeval juba lutti proovida. Ütles, et beebidel imemisvajadus ja kui pole lutti, siis küll ta selle pöidla üles leiab ja seda ei saa pärast ära peita. Tõi veel näite, et pole lapsi, kes lutti imedes kooli läheks, aga on lapsi, kes pingelises situatsioonis ka kooliealisena pöidla suhu pistavad. Abikaasa suurest hirmust kohe tõi MAM-lutid ja neid kasutab siiani. Hetkel 7-kuune, võõrutamisega plaanin tegelema hakata kui on veidi üle aasta, et aastaselt kõigepealt võõrutan rinnast ja siis lutist. Eks paistab.
aga mulle Lende meeldib, kuidagi väga sümpaatne tumedapeaga armas tüdruk on, Mari oli hoopis teistsugune, aga Lende on hoopis teistsugune ja armaaaaaaas 🙂
Mam. Algusest peale. Aventi ajas kohe välja. Rohkem pole proovinud. Jäime mami peale
Mina andsin oma pojale mam luti, seda ka kuskil 1kuu vanuseks saades..
Muud lutid ei ole sobinud.
No enne lapse sündi arvasin ka, et ei lutile! Aga ometi olin ostnud ühe Aventi ja 2 Nuk’ i lutti koju. 4 päevaselt pistsin selle Aventi talle suhu… ei meeldinud. Pakkusin korduvalt… aga ju polnud siis see lutt see õige. Saigi proovitud järgmiseks Nuk’ i oma ja nagu niuhhhti oli mul kodus lutibeebi. Proovisime hiljem ka MAMi oma, sest kingiti, aga ka seda ei tahetud. Oleme siiani Nuk’ i luttidele truud ja ei oleks ette ka kujutanud, et laps mul gaasiperioodil ilma lutita oleks olnud.. või kui tulid esimesed hambad… või nohuga… Lutt on ikka abiks olnud ? nüüd tegeleme muidugi juba võõrutusega- lapsel lutt vaid magamaminekul.
Mul esimene poja sai haiglas kohe luti. Poiss ise oli pisike (2890g ja 45cm) ja lutt suur,pool päeva ja lõug punane. Teine poja sai nädalaselt mustamäe intensiivis ja arsti soovitusel.
Teisele lapsele andsin lutsiferi suhu 2kuul ja sunniviisiliselt. Ma lihtsalt sain aru, et minu heaolu on ka tähtis. Ma lihtsalt ei suutnud olla koguaeg lapstissi otsas. Samas kui esimene laps soovis ka mind. Kolmas laps sai kohe lutsiferi suhu, kui oli imemisvõtte selge kuskil esimese kuu lõpus.
Teisele lapsele sobis ainult MAM lutt ja kolmandale ostsin kohe MAM’i oma.
Oleme andnud ja
mõlemale sobisid Mami lutid sellel ka olemas 0-2 kuid nii armas
pisike 🙂 ja pooldan lutti eriti veel sellisels olukorras nagu sul kus kaks
last, ega ju ei saa inimlutt ollq
lapsele 🙁
Kui sündis siis ta algul võttis aga nüüd ei taha üldse 🙂 et lapsed erinevad,kes tahab kes mitte
Minu neljast lapsest vaid üks tunnistas lutti – Canpoli lateksist kirsikest. Lõigatud lutt ei kõlvanud tallegi. Praegu on mu neljas tibu 2-kuune. Olen proovinud küll üht, küll teist – Canpoli ümar, Avent ümar, Canpol ortodontiline ehk lõigatud, küll lateksist, küll silikoonist. Mitte ühtki ei tunnista. Natuke on kahju, sest vankris ja turvahällis autosõidul võiks lutt olla väike abiline siiski. Aga ei. Ja mitte midagi teha ei ole. Nagu kaks vanemat last, ajab ka neljas laps konkreetselt luti ikka ja aina välja ja ega ma enam ei topi ka, sest see oleks juba vägivaldne… Muide, kolmas tibu, kes lutti võttis, loobus sellest ise, kui hambad hakkasid tulema. Nii, et peale kuuendat kuud ta enam ka lutilaps meil polnud. Selline kogemus siis meie peres.
Mina ei arvanud lutist enne sünnitust midagi aga kui hakkasin mõtlema, et äkki pakuks lapsele, kuna ta oligi enamuse ajast tissiotsas ja rinnad valutasid ja ma olin nii kinni omadega, siis kuulsin/lugesin igaltpoolt, et ârge lutti külk andke, et sellest ei saa lahti ja see nii halb. Ja eriti, et enne 6 nãdalaseks saamist ei tohi anda, sest muidu ei oske hiljem rinda imeda jne. siis ma kannatasingi selle aja ãra, kuna ma olin täielik inimlutt siis ikka proovisime anda kuigi ta seda väga ei võtnud ja inimlutt olin edasi vähemalt kuni u 3 kuuni..nüüd olen peamiselt öösiti luti eest (pãeval lebib lutiga ka). Oleks ma varem seda proovinud oleks elu ilmselt lihtsam olnud.. See mis sa kirjutad tundub nii ôige, oleks ma seda lugenud oma 5 kuud tagasi, oleks kindlasti julgenud varem proovida lutti.
Imemisvajadus on minu 5nädalasel lapsel nii suur, et rinnad oleks 5 korda juba ribadeks, seega uinumiseks, kui vaja, annan nii väikse sõrme otsa kui NUK lutti. Eelistab sõrme. See ju soe. Tavalise disainiga lutt ei sobi, tõmbab siis vilinal õhku vahelt. Magama lutiga suus ei jäta kunagi. Lutti ikka siis kui täis kõhuga näljanuttu teeb ( vt youtubes: Dunstan baby language).
Oeh, aasta tagasi oli meil täitsa ämbri täis lutte mida omaks ei tunnistatud ? Ainus mis lõpuks härrale kõlbas oli MAM silikoon lutt ja 6+ jäime ka MAM lutile kindlaks ? Õnneks polnud vōõrutamise probleemi ka, sest otsustas ise 9kuuselt, et on nüüd imetud küll seda ja enam ei võtnudki ?
Esimene laps mul lutti taht
Aga kui teine sündis olin kindel talle tuleb lutt sest mul veel üks laps kes vajab tähelepanu ( ja on palju lihtsam kui lutt kasutusel )
MaM lutt meile sobis
Me proovisime lapsele 2-3 kuud lutti pakkuda, ei õnnestunud. Aga kui lutipudelist võõrutasime hakkas lutiga pudelit asendama. Ja nii tükk aega käis lutiga ringi.
Aga lutist loobumine oli lihtsam, olime juba autosse istunud et maalt koju minna kui järsku lapsel endal tuli meelde et lutt jäi tuppa. Ütlesime, et no mine too siis ära, aga jauras ja virises ja nii me lutita koju tulimegi. Ja pärast oli jube hea öelda, et aga sa ju ise jätsid luti maha 😀
Esimene sama Difrax, vahepeal see sama ilus TT roosa lipsuga, mis teilgi, aga parimad on siiani MAM lutid. Hakkasin pakkuma u 1 nädalaselt ja tuduajaks. Usun, et lutt on abimees ja hoiab tulevikus nii mõnedki nutud ära. Olen lutiusku 😀
Meil oli nii, et lutti imeda ei oskanud, hakkas nätsutama seda, ei proovinud 100 erinevat ka, et jumala eest võtaks. Lõpuks olin ka elav lutt, uinus umbes aastani ainult tissiotsas. Järgmisele vb pakuks rohkem lutti, aga midagi hullu ka esimesega polnud, saime hakkama ja lõpuks jäi ikka üksi magama ja sai tissist ka võõrutatud.
Kuna mul poiss oli ca 20tundi intensiivis aparaatide all siis seal anti talle lutt suhu. Oli selleks mam lutt. Mul omal oli istetud nuk-i lutt aga seda ta ei võtnudki. Ka pudelitest ei võtnud ta peale mam-i midagi.
Lisaks häbi või piinlikust tundma ei peaks küll keegi, et lapsele lutti pakub. 🙂 ega lutt nii või naa ei muuda toitmist või tähelepanu vajadust ebavajalikuks 🙂
Imearmas beebi on see väike Lempsuke 🙂
Oh see lutisaaga..Plikale kingiti ka Difraxi lutt..See ortodentilise kujuga-ei võtnud seda kordagi omaks.Siis ostsin ümmarguse kujuga-ikka ei midagi. Lõpuks mu ema leidis mu nooremate õdede luti-lateksist kirsikujuline. No vana näkats oli, aga ainus, mida tunnistati ?
Lõpuks andis see ka otsad, siis hakkas lutiotsing. Muid lutte ikka veel ei tunnistanud.Ma vist käisin 5-6 apteegis ja siis Rimid, Selverid, Maxxima ka läbi, kuid tulutult-polnud sellist, mis oleks veidikenegi sarnane ta näkatsile.
Kui olin juba alla andnud ja KidzOne’s niisama ringi vahtinud, siis mõtlesin ka sealt tsekata-ehk…Ja ma pidin õnnest end täis s*ttuma, kui leidsin Tommee Tippee kirsikujulise latekslutid ???
No lutt on meie peres asendamatu???
Mina ostsin ka vastsündinu difraks luti- no see ei sobinud, tegi okse häält. Otsin mam luti ja see sobis.Tahtis samuti niisama mõnuleda tissi otsas aga lutt oli hea suhu panna ja sai muid toimetusi ka teha.
Poiss lutsutas heameelega tommee tipeed. Olin siis nii kindel , et plikale sobib ka, varusin, siks tomee tipee omi koju. Aga oh sa üllatust, topi see omale suhu kui soovid, Lysandra keeldus sellest täielikult. Siis sai proovida aventi, difrax, nuk. Ei midagi, kuni lõpuks sobis Preilile MAM lutt.
Aga mis selle loo juures kõige “vingem” oli, oli see, et ma sain sõbranna käest MAM lutte, (uusi muidgi :D) aga ma jagasin need rasedatele sõbrannadele laiali, sest mina neid andma ei hakka, aga lõpuks pidin ise poodi minema ja ostma lutid , mis olid varem olemas ja mis oleks võinud jääda kappi ootama seda “igaksjuhuksaegaetneidlähebvaja” 😀
Mina ei ole kunagi kindlalt väitnud, et ma ei anna oma lapsele lutti ja, et saan niisama hakkama jne. Samas mõtlesin ma alati, et on ju hea, kui lutti ei võta, et siis pole ju ka seda rasket võõrutamist. Niisiis, kui minu kutt lõpuks sündis, siis ma eirasin kindlalt keeldu lutti haiglasse kaasa võtta. Kuna me olime ühe päeva ainult haiglas, siis pistsime siiski öösel talle selle suhu, sest…teate ma isegi ei mäleta põhjust, kuigi sellest on alles 1.1 aastat möödas. ? Üheaõnaga, läksime haiglast koju, oli kutil lutt suus. Nii oli ka kaks järgmist päeva aga siis järsku kuidagi jäi ära see luti suhu panemine. Niimoodi saime elatud õnnes ja rahus ilma lutita ja polnud mingit probleemi. Siis aga hakkasid tulema esimesed hambad, millega kaasnesid ka paistes igemed ja nutt, mida saime rahustada ainult lutiga. Seega ostsimegi Difrax’i luti ümara otsaga, mida ta väga hea meelega ka võttis. Nii mööduski kõva 2,5 nädalat ööd ja magamaminekud lutiga. Kuni…kuni tuli meile külla kauaoodatud nohu. Kuna lapsel oli nohuga raske lutti võtta, siis ununes lutt sootuks ja nohu möödudes oli kutt kaotanud ka luti imemise oskuse. Nii, et 1.1 aasta jooksul on minu kutt kõva 3 nädalat kokku lutti imenud. ? Vot see on saavutus. ? Nii, et kui ikka tunned, et lapsele lutt meeldib, siis paku talle seda ja kui mitte, jäta aga sahtlisse, sest kritiseerijaid on nagunii iga nurga taga, teed sa siis ühtepidi või teistpidi. (Mina sain näiteks alles nädal tagasi kutiga kõrvaarstil käies, arsti käest sõimata, miks mu kutt lutti ei võta, et siis ta ei karjuks.) ?
Ma olen lugenud, et nohuga just peaks lutti suhu toppima, sest nohu paraneb kiiremini, kui hingata läbi nina. Lihtsalt vahemärkuseks 🙂
Meie esimesed paar kuud sobis ka aind see tillule difrax ja siis hiljema mam…ma keeldusin ka olemast inimlutt ja see kas keegi kõrvalt halvasti vaatas v ei mind ei kottinud 🙂 tulevasel beebil saab ka ilmselt olema see sama difraks..iseasi,kas vaja läheb 😉
Mul polnud plaanis esimesele lapsele juba lutti anda, aga kuna peale sündi läksime lastehaiglasse “päevitama”, siis seal suruti lapsele lutt suhu. Ma olin väga õnnetu ja nii temast peaaegu 2, 5 aastakse lutisõltlane sai. Lemmikud olid need koledad pruunid lutid.
Teisele lapsele ei tahtnud anda ja kuigi tal oli ka suur imemisvajadus, siis elasin need 2-3 kuud üle ja kui siis mõtlesin, et no enam ei suuda ja annan talle luti, siis ta lihtsalt ei olnud nõus seda võtma. Samas kui ma proovisin, siis tulid mul ka süümekad, et andsin üldse. Igatahes tema mul lutti ei saanud ja ma olen sellega väga rahul. Kui tahtis tissitada, siis sai ja kui niisama kippus jorisema, siisoli kandelinaga mu süles.
Meil oli ka lemmik difrax lutt, nad näevad ka nii lahedad välja! 🙂
Esimene laps võttis mul lutti isuga, andsime juba haiglas teisel päeval, saime küll sõimata, et lutti asemel võiks rinda anda, aga see meid ei heidutanud, kuna laosoli söönud ja jonnkestis edasi, ei jäänud muud üle. Lutti võttis meil esimene umbes pea 2 aastaseks saamiseni, lemmikuks oli tal nuki lutid. Teine võttis mam luti omaks ja seda vaid esimesed paar kuud, rohkem ei taha, püüame küll öösiti luti suhu panna kui ärkab, aga tema tahab pigem lutipudelit luti asemel. Teine alles küll 11 kuud vana, aga samas thank god et ei võta lutti, lihtsam võõrutada ?
Mul oli lutt sünnitusmajas juba kaasas..aga sain arstilt sõimata et sellist asja kaasa ei võeta jne.. Lõpuks olin aga elav lutt lapsele ja olles kokku ostnud pm kõik lutid poest ja neid proovinud ei võtnud ta ikkagi neid suu sissegi. Alles miski kahe aastaselt leidis ta kuskilt ühe luti ja arvas et seda on päris hea imeda. No tere tali eks.. Kus sa olid varem 😀 aga siis ma enam ei andnud seda talle. Sai vaid korraks avastamisrõõmu tunda 😀
meil oli ostetid 2 MAM lutti, juba haiglas teisel päeval läksid käiku. siis selle tasuta MAM luti saime kah nende fb lehelt ja oligi köik.
söps töi ka mingi luti, millel oli ots ülespoole, selle peale öökis ja ei tahtnud.
kui esimesed hambad tulid 5,5k, siis loobus ise lutist. ma küll suurema kisamise peale üritasin anda aga ei sobinud. nüüd olemegi juba 2k lutivabad
Proovisin enda kaksikutele vist 5 erinevat lutti ja lõpuks ainuke, mis härradele sobis oli Nuk Genius lutid. Aga 5 aastat tagasi oli neid väga vähe saada – eriti 2 korraga ja erinevat värvi (lastel vahet tegemiseks).
Meile meeldis ka mam lutt ? Ja no neid oli ikkanii palju kodus et kui tavaliselt magama läks panin kõik voodi äärele,et kui ööse vaja siis hea võtta kohe. Ja mingi aeg proovisin ka difrax lutte ka see sobis? Muud avent,chicco,nuk need ei kõlband mitte üks teps ka ?
Mul väike õde 7-kuune ja alguses emaga rääkisime, et lutti siis talle ei harjuta. Aga sujuvalt mingil hetkel oli tal lutt suus ja nii siiamaani. Lutis ta õnneks kinni pole, jääb lutita magama ka, aga endal meil juba harjumus talle lutt anda. Luti andmine või mitteandmine ei otsusta seda kas hea ema või mitte. 🙂
Mina alguses ei andnud, ei paistnud vajadust olevat, sest beebi ei rippunud liiga kaua rinna otsas ja niisama tühja pärast ei röökinud ka. Eks siis andis ikka endast häälekalt märku, kui kõht tegi häda või vanaemad ja vanatädi lapse oma nunnutamisega ära hirmutasid. 😀 Aga nüüd saab preili kohe 4-kuuseks ja aeg-ajalt käib lutt suus, sest muidu on mõni oma näppudest lutsutamiseks suus. Ei tea, kust järsku see suur imemisvajadus on tulnud, sest rinda saab ju ikka ja igavene nunnutamine käib kogu aeg. Aga las siis lutitab, kui tal vaja.
Alustamiseks oli meil samuti üks Difraxi ja teine Bibi oma. Mõlemad lendasid suure kaarega suust välja ja korra tegi luti peale sellist nägu, nagu ma oleks talle mädamuna sööta üritanud. Lõpuks hoidis issi oma kätt ees, et lutt natuke kauem suus püsiks ja laps aru saaks, et seda on hea lutsutada. Imelikul kombel valis issi selleks harjutamiseks Bibi oma, mida nüüd kasutame. Võimalik, et asi oli selles, et Bibi lutile on kirjutatud “Papa is the best”. 😀
Minul laps ei võtnud lutti. Sai kõik proovitud 😀 Lihtsalt sülistas välja ja kõik. Seega olingi mingit aega elavlutt.
Väike lugemine …ei mõista kedagi hukka kõik teevad nii nagu õigeks peavad Mina esimesega olin rumal ja laps ütles tissist ülesse ei tea ka son see lutiga seost või ei ..teiste ei andnud ja kõik sujus suureparaselt .
Lapsed sünnivad maailma imemisrefleksiga. Oskus ja soov imeda on ellujäämise aluseks. Ja beebid imevad hoolega kõike, mida võimalik: rinda, lutti, oma käsi, (hiljem ka varbaid), emme ja issi sõrmi või tekinurka. Sellepärast nad ju ongi imikud!
Beebidel on erinevalt väljendunud imemisvajadus. On titasid, keda rahuldab vaid „nonstop” imemine ja neid, kes kohe, kui kõht täis, rinna lahti lasevad ja magavad kuni järgmise söögini. Viimased on teatavasti haruldused, enamik beebisid paigutub kahe äärmuse vahele.
Kui tita võtab kaalus normaalselt juurde, pissib-kakab nagu peab, aga ikka ei soostu ilma imemata olema, siis ei ole ilmselt põhjuseks nälg, vaid hoopis ärevus, mida beebi kuidagi teisiti maandada ei suuda. Imemine aitab lapsel stressi maandada.
Millal peaks beebi saama oma esimese luti?
Laps ei oska endale lutti soovida ega tahta. Kui laps hakkab lutsima oma sõrmi, siis näitab see, et ta on jõudnud arengus selle oskuseni – mitte seda, et oleks aeg lapsele lutt muretseda. Tegelikult ei ole lapsel lutti vaja. Vanemad ise tutvustavad last lutiga. Luti kasutamine annab ka teistele pereliikmetele võimaluse osaleda imiku eest hoolitsemisel. Emale annab lutt võimaluse lapsest eemalduda ja erinevate praktiliste ja vajalike asjadega tegelda.
Kuna luti imemise tehnika erineb oluliselt rinna imemisest, ei tohiks lutti pakkuda lapsele enne, kui imemissuhe on korralikult toimima hakanud. See tähendab, et laps oskab rinda õige võttega haarata ja imeda, ema oskab rinda pakkuda ja piima jätkub (ja lapse kaal tõuseb piisavalt). Igasugune vedelik või imemisvajaduse rahuldamine, mis tuleb väljastpoolt ema rinda, töötab rinnapiima hulgale vastu.
Kui beebist on saanud professionaalne rinnaimeja ja emal tekib vajadus tegelda ka muude asjadega, võib luti kasutusele võtta, aga enne seda võiks proovida ka teisi rahustamisvõtteid nagu silitamine, kallistamine, kiigutamine, laulmine, rahulik rääkimine, muusika.
Miks võiks ilma lutita hakkama saada?
Lutt on esimene kahjulik sõltuvus inimese elus.
Luti kaudu jõuavad lapse suhu bakterid, seened ja viirused, mis on hooldaja kätel ning hiljem, juba roomamiseas, lapse oma kätel ja põrandal. Sageli pistavad vanemad luti oma suhu, et seda puhastada. Nii levivad soor ja kaaries. Maha kukkunud lutti peaks kindlasti pesema kas kraani alla või loputama pudeliveega (kui olete väljas). Külma ilmaga moodustab lutt „külmasilla” lapse suu ja väliskeskkonna vahel, jahutades lapse suud ja neelu. Külmal ajal kasutage lutti vaid beebi uinutamiseks ja võtke uinunud lapsel lutt suust esimesel võimalusel.
Nn „tühi imemine” tekitab alarõhu nina-kõrvakurgu vahelistes kanalites ja soodustab lihtsa nohu edenemist keskkõrvapõletikuks.
Enne luti kasutamist ole alati kindel, et see on puhas ja terve. Katkisest lutist võivad eralduda väikesed tükikesed. Rohkesti keedetud vana lutt eritab „östrogeenimatkijaid”, mis on eriti kahjulikud just poistele.
Samas on lutt kõige mugavam ja käepärasem viis lapse rahustamiseks. Lutti imevatel beebidel esineb vähem imikute äkksurma sündroomi kui neil, kes lutiga ei maga. Luti imemine põhjustab vähem hambumishäireid kui sõrmede või pöidla imemine. On olemas spetsiaalsed tilgakujulised ortodontilised lutid, mis soodustavad ülalõua arengut lastel, kes ei saa rinda ja saavad seetõttu vähem imeda. Rinnalapsele sobib rohkem ümara otsaga lutt. Luti imemisest on last lihtsam võõrutada kui sõrmede vm esemete lutsimisest.
Lutid kipuvad ikka ära kaduma või läbi kuluma ja õiget lutti, mis sobiks just teie lapsele, on raske leida. Ühes peres osteti samasugune lutt, kui oli lapse eelmine lemmik, aga enne, kui beebi selle omaks võttis, pidi isa seda terve päeva lutsima, et lutt sisse töötada ☺.
Kas lutiga või lutita? Valik on teie…
Vastsündinu imemisvõte kujuneb välja esimestel elunädalatel, seepärast hoidu sel ajal luti pakkumisest.
Kui plaanite last imetada, ärge varuge raseduse ajal koju lutte ega lutipudeleid – siis ei teki ka kiusatust neid kasutada.
Kui naine kurdab, et imetamine on väga valus, siis pöörduge imetamisnõustaja poole. Kehtib reegel – mida varem, seda parem!
Kui kasutate lutti, siis ole alati kindel, et see on puhas ja terve.
Luti „kadumist” saab vältida lutiketi kasutamisega.
Külma ilmaga moodustab lutt „külmasilla” lapse suu ja väliskeskkonna vahel, jahutades lapse suud ja neelu.
Lapse uinudes võta lapsel lutt suust esimesel võimalusel.
Luti imemisest on last lihtsam võõrutada kui sõrmede või muude esemete lutsimisest.
Esimesel lapsel ei olnud vahet, mis lutti ta sai. Endale meeldisid Tommee Tippee lutid. Teine laps,aga oli valiv. Meil oli kodus lõpuks 6-7 erinevat lutti. Imetamisnoustaja soovitas meil lutti talle anda, kuna ta oli suure sünnikaaluga ja tissid mul ribadeks tõmmanud :/
Lõpuks tellisin talle Saksamaalt Nip dental luti. See on ainuke lutt,mida laps võtab.
Mam-i lutid on head, aga nuk-i lutt meile ei sobinud üldse, suhu pannes ajas öökima, nuk-i lutil on ots ülesse poole, mis ilmselt ka öökima ajas.
Minu pojal on ka Difrax lutt, vahepeal vahetasin suurema vastu välja. Algul plaanisin ka, et lapsele lutti ei anna aga kuna poja on mu kolmas laps ja ma ei saa 100% ainult talle pühenduda, siis on lutt meie majas asendamtu praegu. Esimesed 6-7 kuud ta jäi lutt suus magama ja mingi hetk lükkas selle suust välja ja sai ilma hakkama, siis nüüd viimased paar kuud hakkab öösel kisama kui lutti pole ja ma pean mõni öö 100x kahe voodi vahet jooksma ja siis ma kirun end jälle maapõhja, et talle üldse lutti tutvustasin.
Lutt oli sünnitusmajas juba kaasas ja teisest päevast alates läks ka kasutusse. Väga suur abimees oli ikka ja tänu sellele ei olnud kunagi magamise ega uinumisega probleeme.
Mina enne lapse sündi arvasin, et lutti ma talle küll ei anna. Mõnda aega pärast sünnitust hakkas aga tunduma, et oleks vist ikka vaja, eriti tundsin ma seda autoga sõites, kui turvahällis olevat last mitte miski ei rahustanud – loomulikult ei nutnud ta seal alati, sageli hoopis magas, aga vot neil kordadel, kui ta nuttis, tundsin küll lutist puudust. Aga selleks ajaks, kui ma erinevaid lutte proovima hakkasin, oli juba liiga hilja – kõik erinevad said vist ära katsetatud, ükski ei sobinud. Mitte ükski!
Vähemalt ei pea ma oma aastast lutist võõrutama hakkama, hea seegi 😀
Jh, kõik kolm last mul lutti saanud. Praegu kasutan Mam lutti ja ka pudelit ning igati rahul. Ei pea jälgima kas lutiosa õigetpidi suus 🙂