KODU LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED LENDE MARI JOHANNA

väiksed rõõmud ja nututuju ja niisama elu

19. oktoober 2016

Ma ei tea, mis toimub, aga kõik ajab mind viimastel päevadel nutma. Iga reklaam, iga pilt, iga uudis. Isegi iga pisem mõte paneb mul pisarad voolama. Esiteks on mul kogu aeg mingi kabuhirm, et esiteks äkki midagi juhtub?! Inimestel juhtub ju kogu aeg jubedaid asju, kuidas saaks olla võimalik, et minul kõik nii hästi on? Ei saa ju olla? Raudselt läheb midagi valesti ja juhtub midagi KOHUTAVAT! Nii ma käingi 90x päevas kontrollimas, et kas Lende hingab, lähen paanikasse, kui tal midagi vähegi viga on (eile avastasin, et tal rinna all mingi turse- appppiiii!!!), öösel ärkan ja kontrollin, et kas hingamismonitor ikka töötab ja muud sellised dramaatilised mõtted. Lisaks see, et kas ta ikka piisavalt süüa saab ja äkki on tal külm või kuidagi halb.

Ja Marist on nii kahju, sest ma kogu aeg proovin meelega mitte talle öelda, et emme ei saa või ala, et ära vehi tita juures vms, et talle ei tekiks tunne, et beebi temast kuidagi olulisem on. Aga no samas ma EI saa temaga ringi joosta, kui ma beebile süüa annan ja ma tegelikult ka ei taha, et ta vehiks asjadega Lende näo ees, sest ma ju kardan nii hirmsasti, et midagi juhtub!

Ma olen vist segaseks läinud. Kardan midagi… halba. Ja siis nutan selle pärast nagu mingi loll. Õnneks need hulluhood tulevad ja lähevad. Süüdistan hormoone. Muud varianti ei ole, sest muidu olen ma lihtsalt hulluks läinud. Näiteks eile tõstsin elutuba ümber  (ok, Kardo tõstis minu juhendamisel), et nautida seda, et külm aeg on tulnud ja saab lõpuks oma biokaminat kasutama hakata. Kraamisin siis toa ära ja hakkasin nutma, sest tuba oli nii korras. Siis nutsin selle pärast, et kui Mari lasteaiast tuleb, siis ta ajab selle nii ruttu sassi. Ja siis nutsin selle pärast, et ma oma vaesest lapsest nii kehvasti mõtlen.

Aga hala lõpetuseks hunnik pilte ja väike video meie elukesest.

DSC_9696

DSC_9701

Siia istun mina oma tagumendiga iga päev lohku sisse.

Lende harilik "kulm kortsus" nägu.

Lende harilik “kulm kortsus” nägu.

DSC_9704

Kaminanurgake päevasel ajal

DSC_9707

Kardo “nurk”. Arvestades, et minu mähkmevahetusi saab ühe käe sõrmedel lugeda, on see täieõiguslikult Kardo nurgake!

DSC_9708

Kui keegi lapsevanem mõtleb, et kas osta kiik või mitte, siis meie kiidame!

DSC_9712

Vähe see ei ole maailma lahedaim laud, eks?!

DSC_9713

Osalen ka kraanivee joomise projektis!

DSC_9714

DSC_9721

See tugitool on vist küll elu parim ost – nii mugav!

DSC_9723

DSC_9730

Ja lõpetuseks panin ma kokku väikse video meie viimaste päevade killukestega, mis me siin-seal filminud oleme.

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

76 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply kristin koppel 21. oktoober 2016 at 12:42

    Mäletan ennast 2aastasena (üldiselt lapsepõlve mälu kehv,aga ju siis oli sündmus,mida möletada) kui mul ema beebi õega koju rulin. Olin megaõnnelik.. Esimesed pool tundi. Siis istus ema voodile ja hakkas õde imetama. Sellest hetkest sain aru,et konkurent on majja tulnud ja et kõik on muutunud. Ma pole enam see üks ja ainus. Õel seevastu umbes 5 aastaselt kui vend sündis,tekkis selline armukadedus,et keset ööd pidi kiirabi tellima,kõhtu lõid valud. Nii kena pere ja jaksu mõlema lapsega!Väike õnne tönn ikka parem kui külma tundetu kala tunne. Läheb üle ja ju sa oled seda õnne väärt! Väike hirm käib asja juurde.

  • Reply kristin koppel 21. oktoober 2016 at 12:28

    Mulle meeldivad elavad lilled vaasis. Liiliad mu lemmmikuud!

  • Reply Linda 20. oktoober 2016 at 13:40

    Hei Mallu!
    Kui see sind lohutab, siis tüepoolest see pidev nutmine on hormoonidest. Kui minu pisipreili sündis, siis veetsime esimese elukuu haiglas, sest neiu sündis enneaegsena. Ja terve see kuu aega ma nutsin samamoodi absoluutselt iga asja peale.. endal oli natuke ebamugav, kui arst tuli üks hommik lapse tervisest rääkima, kõik jutt oli üdini positiivne aga mina lihtsalt ulgusin selle peale. Ükskõik, kes mind kõnetas, kohe tulid pisarad silma. Mees käis iga päev meil haiglas külas ning igakord kui ta tuli, ma nutsin. Kui ta minuga rääkis, mis ta päeval teinud on, ma nutsin. Kui ta ära pidi minema, nutsin veel. Kui laps esimest korda ise sõi, nutsin jälle… no iga asi mida keegi ütles, või mida laps tegi, koguaeg nutsin. Aga õnneks haiglas oli palju teisi samas olukorras emmesid ja kõik nutsid vahel… ja eriti nutma ajas see, et mõtlesin ise, et ma ei taha enam nutta… aga selle peale hakkasin koguaeg rohkem nutma… ja sain süüdistada ainult hormoone. See läheb mööda! :)

    Ja muide, Mallu, sul on imearmas perekond! Nii tore mees, nii armsad lapsed! Nii armas oli vaadata seda videot, vägaväga armas!

    Tublid olete!

  • Reply Kadi 20. oktoober 2016 at 13:01

    Sa oled tubli, sul on ilus kodu ja ilusad lapsed :)! Aga tunnen huvi, kust see suur jänku pärineb? Tahaks enda tulevasele beebile osta :)

  • Reply Mari 20. oktoober 2016 at 06:35

    Sul on ilmselt Baby blues, nagu mõned teisedki on kirjutanud. Hakkab ca 3-4 päeva peale sünnitust-seotud ka suurema piima tulekuga, hormoonid jo-jotavad. Nutad ilma sügavama põhjuseta jne. Peaks mööduma u. 14 päeva peale sünnitust.

  • Reply ELL 20. oktoober 2016 at 00:20

    Lisaks armsale perele on sul nii kaunis koer, appike Lotte karv on nii vahvalt erinevat värvi :)

  • Reply Mira 19. oktoober 2016 at 22:38

    Nii kena ja armas, täielik idüll. Kas Kardo jääbki koju? Ootan juba põnevusega postitust, kuidas 2 lapsega üksi olla on :D. Mäletan kui stressis ma olin, kui mees tööle pidi minema ja ma üksi lastega pidin möllama. Suurem ei käinud ka suurt lasteaias ja see oli hell yeah tore aeg. Vähemalt positiivne, et Mari sul lasteaias käib :)

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 22:39

      Kardo läheb 1. nov tööle tagasi ja on kaks kuud tööl, kuni siis 1. jan jääb koju :)

  • Reply Sirts 19. oktoober 2016 at 22:14

    Minu arvates hästi lahe, et väikest titat kuskil isolatsioonis ei hoita ja kasside-koertega kōrvut tudub! Just vastupidi sellele arvusele, et see mingit allergiat tekitab, olen ma veendunud (omades meditsiiniharidust), et mida varasemas eas beebi igasuguste allergeenidega pidevalt kokku puutub, seda väiksem on tôenäosus hilisemas elus igasuguste allergiate ja astmate tekkeks. Kui ise kunagi lapse saan, siis kavatsen ka teda igasugusesse keskkonda ka “sita” sisse vedada, et mingi allergik ei areneks. Igatahes, väga armas perekond ja Mari naer oli nii nakatav, et öhtu löpuks läks tuju hästi heaks! :)

    • Reply K. 20. oktoober 2016 at 07:36

      Päriselt?? Ja sa oled meditsiiniharidusega?
      Ma pole absoluutselt koristusefriik, ehk mu laps on elanud tolmu sees 8aastat , kurat üle pole läinud. Kassidega on elanud ka vanaema juures, ikka üle ri lähe..no õietolmust ma ei räägigi. Vaene mees on juba 27aastane ja ikka ootab…

      Meditsiinilise haridusega….

    • Reply Janne 20. oktoober 2016 at 13:39

      Kui sa nii kõiketeadja oled , siis millest kasetolmu allergia tekib ? Sellest , et igapäev mitu tundi õues sai oldud ? :D

      • Reply K. 21. oktoober 2016 at 07:45

        Millest see tekib? Õietolmust ofkoors?
        Proovi olla kaskedest eemal või samas sa võid ju ka veel 3h kaskede all istuda, ehk läheb üle?

        Beebid on omaette teema, nad kas arenevad sellest välja v ei, sest nende immuunsussysteem pole välja arenenud. Kui sul on ikka vanemas eas millegi vastu allergeen, siis see ei lähe mööda,istu seal kaskede all või nädal aega.

        Ma otsisin spets välja isegi lehe, et sa end aidata saaksid. Palun-palun

        http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik-teada/14-astma-ja-allergia

  • Reply A 19. oktoober 2016 at 21:48

    Nutmise kohapealt isegi mõistan, sest omal hetkel rasedusestki vahepeal pisara päevi ja ilma loogilise seletuseta ka veel.
    Pean lihtsalt ära mainima, et kadestamisväärselt kaunis kodu. Ootan juba, et saaks ka oma enda kodu, mida sisustada sama kaunilt.
    Edu teile.

  • Reply Maret 19. oktoober 2016 at 21:29

    Ma hakkan kohe nutma, sest sul on ilus kodu ja veel ilusam perekond. Palju õnne veel kord!

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 21:30

      Aitäh :)

  • Reply K. 19. oktoober 2016 at 19:57

    Mul oli hirmus vaadata seda pilti kus kass oli Lendel näos. Palju on juhtumeid kus kass läheb magab ala lapse hällis /vankris ja ongi kuri käes, nemad sätivad end sinna kus on kõige soojem. Lisaks ta ajab ju mingil määral karvu, allergiad jms. Koerad õnneks nii ei käitu.

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 20:01

      Mul selliste asjade üle hirmus pole – ma ju olin sealsamas :D

      • Reply K. 19. oktoober 2016 at 20:31

        Ma ei öelnud seda yldse mingi alatooniga, ega ükski beebi polegi ema silme all lämbunud.

        • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 20:41

          Ma ei olegi väitnud, et sul mingi alatoon oleks, lihtsalt nendin, et mind SEE muretsema ei pane :D

          • kk 20. oktoober 2016 at 04:34

            Mind ka see veidi hirmutas. Ohtlik on siis, kui sa magad ja ei märka, et kass lapse ära lämmatanud on.
            Armas pere. Veab, et mees kodus. Mul läks mees kohe järgmine päev tööle peale mõlema lapse sündi.

    • Reply Maria 20. oktoober 2016 at 06:57

      Allergia kas on või pole. Ja ei teki mitte kassi karvast vaid kassi ilast. Kuna kass lakub ennast. Saad aru. Niisama allergiaid karta pole mingit mõtet. Mul ka kass oli ja on lastega. Koer ka kui väljas oleme. Ei ole probleemi täheldanud kunagi. Öösel imiku juurte ei lase kassi magama ja midagi ei juhtu.
      Aga aastase lapse juures on kass maganud küll. Kui juba beebi vanemaks sai.

  • Reply meow 19. oktoober 2016 at 19:19

    See on baby blues äkki, läheb üle! Ja Lende on imeilus ja kodu on sul ka superhubane ja kena!

  • Reply Triin 19. oktoober 2016 at 18:13

    Mäletan ise ka seda kui raske on vanemale lapsele õelda, et emme praegu ei saa, emme peab seda, teist või kolmandat praegu tegema. Ei tahtnud ka kõike väikse venna kaela ajada. See oli tõesti raske ? Nüüd, kui pisem saab varsti 2 aastaseks, enam seda probleemi väga ei ole. Õnneks juba ammu ei ole. See on jälle selline lühike etapp, mis tuleb lihtsalt üle elada…. Igaljuhul edu ja pikka meelt pisikeste kasvatamisel ☺

  • Reply Lily 19. oktoober 2016 at 17:59

    Kas nüüd siis ongi Kardo n-ö isapuhkusel? Kui kaua ta kodus on lapsega? Võiksid mõnikord kirjutada, kuidas ta tunneb end nüüd, kui tööl ei pea käima, aga samas kodus lastega palju tegemist jne.

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 18:46

      Ei, praegu on ta lihtsalt sellel puhkusel, mis iga isa saab peale lapse sündi (10 tööpäeva+ 6 lisapäeva). Ametlikult saab ta isapuhkusele jääda jaanuarist, sest ema PEAB olema 70 päeva ise emapuhkusel, siis võib vahetada.

  • Reply Liisu 19. oktoober 2016 at 17:27

    Kardo tõstis niimoodi last põlvede juurde, et pead absoluutselt ei toetanud..kas ta ei tea, et peab toetama?? Pea suht jõnksuga kukkus.

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 17:41

      teab ikka

    • Reply Kerttu 19. oktoober 2016 at 19:04

      Polnud sel peal häda midagi!

  • Reply E 19. oktoober 2016 at 17:15

    Väga super armas perekond, lausa kadestamis väärne.
    Üritame ka mehega juba pool aastat teist last saada aga siiani ei õnnust, masendua peale juba, eriti kui sinu pisikest nunnut beebsut vaatan ?

    Aga kuidas Maril nende arstide vahet käimisega nüüd saanud on, et nüüd beebi majas, et kas jääb ka Mari vajaduste ja vajalike asjade tegemiseks aega, või ainult tita esiplaanil!?

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 17:19

      Aitäh! Loomulikult käib Mari teraapiates edasi, miks need peaks pooleli jääma :)

  • Reply va 19. oktoober 2016 at 16:54

    Selline kiik oli meie “elupäâstja”. Tôsiselt. Ainult et sel ajal oli see kiik lubatud mingist… 3ndast elukuust? 6-ndast? Et beebi seljale peab siiski olema sirge alus vms. Kas on olemas ka selliseid, mis vastsündnutele sobivad, oleks hea teeda endalgi?

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 17:07

      Ma ei tea, kasutasin kiiku ka maril sama vanuselt, kasutan ka nüüd :D ega ta seal tunde kiigu :)

      • Reply meow 19. oktoober 2016 at 19:20

        Need kiigud ikka sünnist alates, muidu pole ju vöga pointi ka

    • Reply Brigit 19. oktoober 2016 at 19:53

      Tegelt need ikka just ca kuni 6k (või 9kg). Küll onparem 2hand omadega ettevaatlik olla, riie venib lapse raskusega välja ja vastsündinu jääb hiljem liit kössi.

    • Reply Kertu 19. oktoober 2016 at 20:12

      Kasutada võib neid seni kuni kaal lubab või kuni laps istuma hakkab.

      Beebi seljale on lausa hea kui ta umbes neljanda kuuni “kössis” on, edasi peaks ta sirgemaks/kõvema madratsi peale panema. Samas memoryfoam on kõige parem ning see läheb keha järgi, seega pole vaja midagi mingil kookosmadratsil magada, mis on sama kõva nagu saepuruplaat.
      Igatahes jah. Kuna beebi on kõhus ka kõveras siis on see ainult loogiline, et esialgu nad ei taha sirgel pinnal olla. Ka kõhukotte ja kandelina vaadates on igati tervitatav et beebi saab kumeras seal olla.
      See mingi vene aja “tarkus” jälle, et beebi peab kõval pinnal magama.

      Vaadake nt cocoonababy magamisaset. Kasutatakse kuni neli kuud kuna beebi on seal loomulikult kumeras. Emad kiidavad seda taevani kuidas nende lapsed ikka magavad nagu nukud seal.

  • Reply KK 19. oktoober 2016 at 16:13

    Ma lihtsalt mainin, et alates Lende sünnist sul ei ole enam eriti hääles seda iseloomulikku “kärinat”. Väga armas, soe ja emalik kõla :)

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 17:07

      On küll :D

  • Reply KM 19. oktoober 2016 at 16:00

    Mul piiga vaatas huviga videot. Ütles, et tema ka tahab onu ja kutsuga mängida :D

  • Reply J 19. oktoober 2016 at 15:49

    Mariann, ma ka kahe lapse ema ja môlemal korral peale lapse sûndi ma lahisesin nutta… konkreetselt midagi ei olnudki aga ma ikka tönnisin. see on tâiesti okei! ma vihkasin ennast, et raseduse aeg ma polnud ka hormooni laksu all selline kui pärast tite sündi.

    ja mõtetel on jõud, mistôttu pûûa häid mõtteid mõelda ☺️

    mis Marisse puutub, mu laste vahe on 5,7 aastat. see viiene saab eriti hästi veel kõigest aru ja ta meil selline hästi õrna hingega.
    alguses, esimesed paar kuud oli keeruline, sest suurem arvas v tundis end teisena. ta ei öelnud midagi aga näha oli. ja siis mina jälle nutsin sest ei osanud kuidagi pooleks teha ennast. nagu ütlesin, mône kuu möödudes on kõik teisiti. suurem laps harjub, ise harjud ja nyyd on nônda, et nood kaks koguaeg kaklevad ? aga kui juhtub môni hea päev, istuvad nad diivanil üksteise kaisus ja on nii armsad!

    see kõik möödub! seniks kannatust ja nuta palju jaksad ??

  • Reply Villane 19. oktoober 2016 at 15:17

    Üritasin otsida, aga ei leidnud- kas oled sellest biokaminast ka lähemalt rääkinud? Tundub eriti tore asi, kas annab reaalselt ka sooja lisaks sellele, et seal seinal lihtsalt võrratu välja näeb?

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 15:57

      Ei ole veel rääkinud, aga räägin ja loosin välja ka!

  • Reply Margaret 19. oktoober 2016 at 15:01

    Ma olen vist midagi kahe silma vahele jätnud, aga kust see tugitool pärineb?

  • Reply K 19. oktoober 2016 at 14:54

    Ma arvasin, et ainult minu abikaasa kannab selliseid halle kodudresse? Tore , et ka teistel sellised eksemplarid ?
    Ajad siin uuesti beebiisu peale, meenub, et oleme ka mõlema vastsündinuga seda-kas-ikka-hingab läbiteinud☺️ See täiesti loomulik ju. Hormooooonid-hormooooonid, mis muud?

  • Reply Kerli 19. oktoober 2016 at 14:52

    Lummatud kodu ilust, harmooniast. Väga stiilne. Palju õnne, olete vägevad :)

  • Reply Carmen 19. oktoober 2016 at 14:36

    Hästi armas video, normaalne, tavaline elu :D. Teie suhtumine lemmikloomadesse on nii tore, pole mingit paanikat a la issand kassi perse beebi näos vms.. või appi, koer on diivani peal, mis nüüd saab?! jne :D..
    Aga see liigne muretsemine, et vot nüüd midagi juhtub, on vist kõikidel emmedel olnud. Eriti kui kuskil midagi jubedat juhtub, siis alati mõtled, issand, kui see oleks meil juhtunud, ma sureks ära jne.. vast ikka hormoonid, ajaga läheb mööda. Mul oli nt see teema, et ma kuskil lugesin, et imiku äkksurma sündroom on selline aktuaalne asi pigem kuni 4 kuu vanuse beebi puhul.. no jah, eks need esimesed 4 kuud olingi nagu paranoia ise, kontrollisin lapse hingamist jne :D. Aga teile õnne ka edaspidiseks ja vähem muretsemist!))

  • Reply Ave 19. oktoober 2016 at 14:35

    Lihtsalt niiiiiii armas pere ja tegemised ?
    Jumal tänatud, et ma ei ole ainuke kes peale sünnitust nii emotsionaalne oli! See oli nii jube aeg! Kartsin ka nii jubedalt, et juhtub midagi hirmsat, kontrollisin nii tihti kas Leenu ikka hingab ja ulgusin iga väikse asja peale. Mul on südamest hea meel, et mul selline hea mees on kes ikka kinnitas mulle, et ei ole midagi halvasti ja me oleme esmakordsed vanemad ja õpime alles!
    Ja hea on , et see periood möödas on ?
    Nii armsad ikka olete ja aitäh Kardo ahjukartulid nipi eest ???

  • Reply Mannu 19. oktoober 2016 at 14:35

    Tõesti armas pere, nii tore vaadata! Minul ka mees+3kuunebeebi+kutsu combo kodus ja mõtlen tihti neid vaadates sama, et kuidas küll nii hästi kõik on. Ju siis oleme midagi väga õigesti teinud?Hoidke üksteist!

  • Reply Liisa 19. oktoober 2016 at 14:27

    Lotte ja Mari on perfect team ???
    Kuidas Lotte pisikesele reageeris ?

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 14:31

      Kogu aeg seda küsitakse ja tundub nii imelik küsimus :D Mis tal reageerida? Nuusutas ära ja vjso.

      • Reply Simma 19. oktoober 2016 at 15:35

        See on täiesti normaalne küsimus, sest koer on karja liige ja teie perekond on talle kari. Koerad teatavasti lähtuvad karjas hierarhiast ja ilmselt küsijad kas teadlikult või alateadlikult küsivad, sest soovivad teada, kas koer on aru saanud, et uus liige on temast hierarhias kõrgemal. See on väga sage probleem muide, et koer hakkab nö armukadetsema.

        • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 15:57

          No ei ole märganud, et Lottet üldse huvitaks.

  • Reply Killu 19. oktoober 2016 at 14:11

    Keegi kusagil ütles sellise lause oma tütrele,oli lapsendanud pisikese beebi:”Kui sa hommikul tõused ja näed,et laps on elus siis järelikult saad imeliselt hakkama!” Kõik saab hästi olla ja sinul ongi!Hormoonid on veel segi ja see on loomulik,et pisar silmas iga asja peale.

  • Reply Dolores 19. oktoober 2016 at 14:07

    Teil on niii armas perekond! Tõsiselt tore oli seda videot vaadata, meeletult armas! ??

  • Reply Laura 19. oktoober 2016 at 13:56

    Ma olin ka peale sünnitust üliemotsionaalne. No ma olen muidu ka emotsionaalne, aga siis nutsin iga päev lahinal. Mees küsis, miks ma nutan. Vastasin, et ei tea ise ka ja nutsin edasi :D Läks vist mingi 3-4 nädalaga mööda :)

    Teil väga armas kodu ja pere! :)

    • Reply Kertu 19. oktoober 2016 at 14:53

      Ma olin samasugune.
      Lisaks nutsin veel kõikide maailma beebide ja väikelaste pärast keda väärkoheldakse. (See teema teeb siiani haiget aga siis nutsin iga päev selle pärast, vaatasin oma lapsi ja mõtlesin KUIDAS ometi saab nii)

      • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 15:57

        appi, ära räägigi!!!

  • Reply C 19. oktoober 2016 at 13:51

    Mina mõtlen ka kogu aeg, et kõik on kuidagi liiiga hästi ja kardan et miskit halba võib juhtuda. Mõtlen vahel sellele nii, et tuleb kurb tuju ka rõõmsatel hetkedel peale, sest kardan kõigest sellest, mis mul on, lihtsalt ilma jääda.
    Vaatasin su videot ka ja niiiii hea meel on teie üle, pisarad tulid silma kohe, sest nii armas ja hea oli vaadata :) Also teil on niiiiiniiii ilus kodu, vau, kõik värvid sobivad nii ilusti kokku

  • Reply Lulu 19. oktoober 2016 at 13:50

    Mu peiks ütles Kardo nipi peale, “Kardo on kunagi munchiese ajal vist ahjukartuleid teinud”.
    Ja avastas, et ta isegi mäletab teda, kunagi sai koos … hängitud :D
    Ning muidugi paneme nüüd selle triki kõrvataha kui kartoffleid küpsetame, aitüma!

  • Reply Keit 19. oktoober 2016 at 13:47

    Sul on lihtsalt baby blues, see tuleb kiirest hormoonitaseme muutusest. On täiesti tavaline, ja peaks paari nädala jooksul iseenesest mööda minema ?

  • Reply Karin 19. oktoober 2016 at 13:34

    Kas saab ka kuskil osaleda sellel projektil? :)

  • Reply M 19. oktoober 2016 at 13:33

    Millal Mari sünnipäevast kirjutad?

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 13:41

      Siis kui ma kunagi ta kinkidest pilti teen :D

  • Reply Karoliina 19. oktoober 2016 at 13:31

    APPPPPPPPIIIIII kui armas Mari seal Lendet uudistades on ????

    • Reply K 19. oktoober 2016 at 14:46

      Minul oli täpselt sama mõte ?. Mallukas, sa oled õnnega koos ?!

  • Reply mai 19. oktoober 2016 at 13:24

    Ma niisama tahtsin mainida, et päris tore on näha mõnel inimesel kodus raamaturiiulit. Ja väga mõnus värvigamma kogu toal.
    Nutmise kohta ei oska midagi öelda. Ma nutan ka liiga tihti. Kui midagi südamlikku nt tuleb ette. Ja mõtlen tihti, mis kõik võib juhtuda… Aga püüan selle kõik enda sisse ära peita.

    • Reply grete 19. oktoober 2016 at 15:58

      mulle just tundub, et kõikidel inimestel on mingi triljon raamatut ja riiulit va mul :D no kodus on terve persetäis, aga elukaaslase omad enamus ja oi kuidas ma vihkan neid, kui kolima peab :D

  • Reply M 19. oktoober 2016 at 13:24

    Nii ilus ja hubane kodu on teil :)
    Lende on nii pisike, uskumatu.
    Panin tähele, et kui Kardo ja Mari mängisid siis neil mõlemal olid hambad kokku surutud :D

  • Reply Katrin 19. oktoober 2016 at 13:21

    See tugitool on nagu supper lahe!
    Kunagi hiljem vea see tüdrukute tuppa ja saad sealt neile muinasjutte õhtuti lugeda :)

  • Reply E. 19. oktoober 2016 at 13:20

    Kas jõid üksi need coca pudelid ära? :D :D

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 13:21

      #ups

  • Reply Kolme lapse ema 19. oktoober 2016 at 13:12

    See et muretsed täitsa normaalne ..aga ikka proovi mõelda positiivselt :) see , et nutad ka ju taitsa normaalne , hormoonid :D ma.juba ennem tahtsin küsida, et kuidas see hingamismonitoor toimub , kuidas ta saab aru et laps ei hinga kas lapse küljes mingi vidin ?

    • Reply Mallukas 19. oktoober 2016 at 13:13

      Mkmm, need andurid on madratsi all.

      • Reply Liisa 19. oktoober 2016 at 19:42

        meil on selline andur,mis käib mähkme külge.
        aga mu poeg kohe saab 3kuuseks ja siimaani nutan.enam mitte nii palju kui varem aga igasuguseid halbu mōtteid tuleb vahepeal ja siis jälle pill lahti. Loodan,et varsti läheb üle ja iga suvaka asja peale pill lahti enam ei tule :)

  • Reply Grete 19. oktoober 2016 at 13:08

    Ülivinge laud. Kust sellise laua said?