AVALDAN ARVAMUST Beebiootus Beebiootus LAPSE ÜLES KASVATAMINE LAPSED LASTEASJAD LENDE

annan nii palju nõu, kui mul on!

26. oktoober 2016

Ma olen lausa 18 päeva topeltema olnud ja selle rasedusega ja sellele järgneva perioodiga olen ma proovida saanud nii palju erinevaid asju, et ma mõtlesin teile ka kirja panna mingisugused nõuanded. Lähtun sellest, et mida ma ise oleks tahtnud teada ja noh, üldiselt enda kahest kogemusest. Muidugi peab arvestama, et iga rasedus, sünnitus ja beebi on erinevad, seega ei saa ma muidugi siin mingit tõde kuulutada. Aga kui see postitus mõnda inimest natukenegi aitab, siis on ju hästi!

RASEDUS

Kõige tavalisem soovitus – ära muretse. Ma tean, et see raseduse algus venib nagu tatt ja kõikide ultrahelide vahel tundub olevat sada aastat, aga tegelikult läheb see 9 kuu lõpuks nii ruttu mööda. Minult on nii palju küsitud natukene naljakaid küsimusi, et mida ma süüa võin ja mis asendites ma magada võin ja mismoodi ma peaks sünnituseks ette valmistama ja kas ma peaks mingi õliga enda auku venitama, et see beebi kiiremini välja tuleks jne jne. Ma ütlen lihtsalt, et söö neid asju, mis sulle sisse lähevad, mis maitsvad tunduvad ja kui vähegi suudad, siis proovi ikka värsket tarbida. Samas ei materdaks ma ennast maapõhja, kui isu on mõnikord ka  ebatervisliku järele. Parem söö siis seda, kui mitte midagi.

Ela oma elu edasi nii nagu enne, täpselt nii, kuidas ise saad. Maga nendes asendites, kuidas mugav on, liiguta ennast nii palju kui vähegi viitsid ja saad. Kui sul on soov õlidega enda auku venitada, siis minu poolest anna tuld. Mõnele meeldib see tunne ja teadmine, et nad on omalt poolt kõik andnud. Paraku ma siiski kahtlen, et sa suudaksid ja tahaksid oma auku nii suureks välja venitada, kui tite pea on, seega jah… Mina isiklikult jätsin selle venitamise vahele.

Sa võid ennast tunda lõpuks suure ja kohmakana ja igalt poolt valutavana ja loomulikult see “ah ma jään igavesti rasedaks!!” tunne võib paljusid kimbutada, aga ma vannun, et kuigi ka viimased nädalad venivad nagu tatt, siis välja see laps tuleb. Ja see hetk, kui sa mõistad, et fakkkkk, ma vist sünnitangi täna, siis sa vähemalt korra mõtled küll, et oihhh, kuule, päris valus on, et ma võiks küll veel paar nädalat rase olla ja ennast vähe koguda. Seega naudi seda, et sa oled suur ja paks ja veered mööda ilma, sest varsti on sul beebi, keda imetleda, aga sa ei saa lihtsalt hambad laiali telekat vaadata ja suvalisel ajal magada, sest tita tahab ju imetlemist. Ole lihtsalt rase, varsti on see läbi! Söö kõike head-paremat ja urise nende peale, kes tahavad sulle süümekaid tekitada, et “sa ei tohi ju tegelikult kahe eest süüa!”. URISE! Ja kui sul on vanem laps ka, siis proovi temaga võimalikult palju aega veeta, sest peale sünnitust on see natukene raskem.

IMG_9164-2

HAIGLAKOTT

Esiteks see kõige tüüpilisem küsimus, et mida pakkida haiglakotti? Minu haiglakoti sisu näed SIIT . Seekord sai päris hea sisuga kott pakitud, aga mõned asjad olid ikka puudu ja teised asjad üle. Kui ma saaksin aega tagasi kerida ja kotti pakkida, siis võtaksin ma esiteks kaasa ROHKELT SÜÜA! Esimene kord ei tundnud ma sellest üldse puudust, aga seekord saatsin Kardo kohemaid poodi. Nii hea on, kui on kohe varnast võtta midagi head näksimiseks, sest sul on seda pärast päriselt ka vaja. Eriti magusat. Ma ise tegin selle vea, et mõtlesin kogu aeg, et mis ma ikka kogu elamist kaasa tassin, aga no tegelikult mis vahet seal on, kui suur su kott/kohver on? Kui on vaja, siis on vähemalt olemas ja kui pole vaja, siis pole vaja. Mis seal ikka. Siis tundsin ma puudust lisapaarist retuusidest endale, pluuse olin mitu kaasa võtnud, aga vot retuusid jäid maha. Lisaks suutsin ma oma ainsad sokid täis veristada ja kaasas olid vaid villasokid, mis seal sünnituslaual värisedes ära kulusid, aga perepalatis oli piisavalt palav, et oleks tavalisi sokke tahtnud jalga panna, aga mida polnud, seda polnud.

Veel tundus mulle, et oleks võinud beebile küünekäärid panna kotti. Ta küüned olid nii pikad ja lisaks enda näo kriipimisele tegi ta haiget ka kätega vehkides mu katkistele tissidele. Arst hoiatas, et vastsündinud beebi küüsi tuleb lõigata VÄGA ettevaatlikult, sest neil võib väiksest põletikust tekkida terve keha põletik. Mina aga tundsin ennast üsna kindlalt ja oleks hea meelega ta väiksed kulliküüniseid kohe lõiganud. Kätlin soovitas üldse kasutada klaasviili, aga selliste väikeste sõrmedega tundub see võimatu missioon. Seega – kes usub, et saab sellega hakkama ja suudab ettevaatlikult küüsi lõigata, siis võite proovida.

Üleliigsed asjad… Ma saan rääkida vaid ITK’st, aga seal oli olemas dušigeel ja rätik, mida poleks pidanud kaasa tassima. Samuti antakse sealt lõputult mähkmeid beebile, aga emale ainult 3 sidet. Kui on endal võrkpüksid olemas, siis kasutavad sinu omi, kui pole, siis annavad ise. Mul olid omad kaasas. Aga kuna need maksavad mingi 10€ pakk, siis ma soovitaks vastu võtta haigla omad ja see raha lihtsalt säästa.

DSC_8560

SÜNNITUS

Muidugi tahavad kõik, et sünnitus läheks valutult ja kiiresti ja ilma rebenditeta. Kuidas seda aga teha, see on omaette ooper, sest mingit ühtset lahendust kahjuks pole. Mis minu sünnituse kergemaks tegi oligi raamatu “aktiivsünnitus” lugemine, millest võtsin kaasa kaks tarkusetera. LASE ENNAST LÕDVAKS! Valus on, jube valus on, aga ära jää külitama voodisse, vaid proovi seista ja ringi liikuda. Järi aitas mind sellega kõvasti, sest siis sain kätega kuskile klammerduda ja alakorruse lõdvaks lasta. Miks sul valus on, ongi see, et sa AVANED. Aga kui sa lähed krampi ja oled alt pinges, siis sa nagu võitled ise enda avanemisele vastu. Sest noh, avaned sa nii ehk naa, aga kui sa oled lõdvestunud (nii palju kui võimalik), on see vähem valus kui krampis olles. Seda ma endale korrutasin iga tuhu ajal: “LASE ENNAST LÕDVAAAAKS!” ja siis uhhuutasin terve aja. Mõni kisab, mõni karjub midagi muud, mina ulgusin nagu kummitus, see tegi natukene olemise paremaks ja päris vait ei saanud nagu ka olla, sest olgem ausad, it hurts like a motherfucker.

Teine tarkusetera – proovi valude vahel leida muud tegemist. Mina proovisin Kardoga juttu ajada, uurisin asju palatis – esiteks aitas see rohkem lõõgastuda, kui see mõte, et apppi, valu tuleb kohe jälle! Ja teiseks läheb aeg niimoodi kiiremini, kui sa lihtsalt vaikides ei kügele.

Mult on ka küsitud, et kuidas see hingamine siis täpselt käib, millega valu üle hingata. Noh ma ei tea, hingad sisse ja välja, nagu inimesed ikka. Mingit spets hingamist ma tõesti ei teinud. Hingad sisse. Hingad välja. Proovid elus olla. Mina iga valuhoog lubasin endale, et KOHE kui see läbi saab, siis anun epikat, aga aina lükkasin seda edasi ja lõpuks sain aru, et mul on juba kohe suur avatus käes ja enam ei saa ma midagi.

Ps! Enamik naistel tekib täisavatuse saabudes iiveldus (või oksendamine/kõhulahtisus), külma-kuumahood, alla andmise tunne, et ma enam ei suuda. See valu on liig. Kui sa seda tunnet tunned, siis meenuta mu sõnu – LÕPP ON LÄHEDAL! Mitte surm, lihtsalt raseduse lõpp on käega katsutav. Minul tekkis see tunne 15 minutit enne Lende välja kargamist ja umbes sama aeg enne Mari välja kargamist. See tähendab ausalt seda, et kohe kohe saab see põrgupiin läbi. Sul jääb üle ainult oma beebi välja aidata.

Millest ma veel mõtlesin, oli see, et jah, MUL on valus, aga beebil on ka niii valus. Mõelda vaid, ta peab kellegi hargivahest välja pressitud saama. Tal pole õrna aimugi mis juhtub, teda pressitakse kuskile vahele (ja mida rohkem sa krampis oled, seda valusamalt sa teda sinna nn kinni pressid) ühesõnaga. Kui sa enne ema polnud, siis proovi mõelda, et nüüd on esimene hetk, kus sa seda proovida saad. Põrgupiinades olles mõeldes eelkõige oma beebile, kes tahab välja saada ja sina pead ta sealt koos ämmaka abiga välja saama. Seega – kui ämmakas ütleb, mida teha, siis TEE seda. Muidugi kui sa ise tunned, kuidas sa tahaksid kõige mugavamalt pressida (vahenaer selle üle, et “mugavalt pressida”, sest see oleks nagu kõige mugavamalt nuga saada :D) siis paku see ämmakale välja. Nad üldiselt lasevad sul olla nii nagu sa soovid ja su keha automaatselt muuseas tahaks minna asendisse, mis sulle endale kõige parem on. Kui ämmakas ütleb, et pressi, siis päriselt ka PRESSI. Ja kui ta ütleb, et ära pressi, siis ta ei ütle seda piinamise eesmärgil, vaid see on su enda vagiina säästmiseks, sest vastasel juhul võid sa niisama enda pepu- ja pissuaugust ühe suure augu saada, millega sul küll pärast midagi tarka teha pole. Seega proovi ämmakat kuulata ja usalda teda. Nad on üldiselt ikka väga targad inimesed ja nad niisama nalja ei tee.

Ps2! Mul pakkus Kardo seekord, et ta läheb ise välja ja ma pean tunnistama, et kuigi ma tema ees tõesti midagi ei häbene, siis see pressimise koht on küll asi, mida näiteks mina eelistasin tõesti vähe privaatsemalt teha. Kuidagi vabam on olla, kui sa tead, et su armastatud inimese silmapaar sind ei piidle, kui sa üritad elu suurimat punnitamist teha. Valude vahel on mees hädavajalik, aga minu kogemus ütleb, et presside ajal võib ta pigem koormaks olla. Ämmakas seletas mulle, et need naised, kelle mees EI OLE palatis, pressivad üldiselt kiiremini, sest naistel on alateadvuses soov kuidagi ennast tagasi hoida, kui mees samas ruumis on. Ma ei tea, kas see tõsi on, aga igatahes meil oli nii ja meil see töötas. Ärge tundke ennast halvasti, kui te mees pressi ajaks tuppa ei taha või kui mees ise tol hetkel seal olla ei taha. See on jumala okei :)

MIDA MUL KOHE PEALE SÜNNITUST VAJA LÄKS?

Mul ei olnud imetamisriideid. Ma arvasin, et neid pole vaja, aga tegelikult on jube head HM’i imetamistopid, sest nende alla pole imetamisrinnakat tarvis. Kuna piimapais nagunii tuleb, siis on üli hea, kui sind kuskilt midagi ei pressi ja suru. Need maksavad mingi 25€ kaks tükki.

Kui see tundub liiga kallis, siis mina avastasin, et ülihea säästukombo saab natikene ette mõeldes. Nimelt tellisin ma ammu Aliexpressist paar imetamisrinnakat alla kolme euri (SIIT) ja peale tõmbasin suvalise Terranova või New Yorkeri eurise õlapaeltega topi. Neid kulub nagu sooje saiu, sest minul küll piima lahiseb ja vaja oleks mul vähemalt kümmet imetamistoppi, mida ma HMist küll osta ei raatsiks. Seega sobivad need ali rinnakad ülihästi, pehmed ja mugavad ja ODAVAD. Kellel sünnituseni aega, siis soovitan tellida, mina olen kvaliteediga väga rahul. Mul on umbes samasugused Carriwelli omad ka, mis maksavad 20€ ja pole kuidagi oluliselt mugavamad või paremad. Vot, selline säästunipike siis.

Vaja läks ka rinnapatju, millest parimad on minu meelest Medela omad. Samas on need ka muidugi kõige kallimad, odavamatest sobivad Libero omad kah. Naty omi kahjuks ei soovita, väiksed nirakad, mis kohe täis vettivad.

Nibukreem! Proovisin sadat niburavimit ja mis aitas oli Multi-Mom (kulus kaks pakki) ja peale kõikide Purelanide ja asjade testimist parandas minu nibusid kõige enam just roosa Bephanten. Ei miski muu. See on hea vedel ja mõnus nibule panna, purelan on jube tihke koostisega ja valusale nibule jube peale panna.

Aa, kes mu FBi jälgivad, siis MUST HAVE toode lausa haiglakotti panna on see Bionect sprei:

DSC_9846

Isegi kui sa pääsed ilma rebenditeta, siis makrorebendid tulevad nagunii ja need võivad paranedes jubedalt haiget teha. See hõbesprei annab kohest leevendust ja aitas minu jubedalt valutava alakorruse paari päevaga juba inimlikumaks muuta. Pildil on ka küünlad, mis aitavad selleks puhuks, kui peale sünnitust on kuidagi kuiv ja sügelev olla (tere tulemast hormoonide kõikumine!). Ma küünlaid pole veel ise proovinud, aga sprei kohta ainult mu kõige siiramad kiidusõnad. Seda kahjuks paljudes apteekides ei ole, seega soovitan kindlasti see ette osta ja otsida kuskilt. Elupäästja!

Koju võiks varuda ka saialilletinktuuri, seda soovitas meile perearst. Haiglas soovitatakse naba puhastada nüüd ainult veega, aga paraku rääkis pereõde, et nemad näevad 2 nädala kontrollis tihtipeale mädanevaid ja liiglihaga nabasid, mida ei ole võimalik enam ainult veega parandada. See teeb ka ju titale haiget. Seega meie puhastame ka nüüd ikka saiakaga.

BEEBI

Minu soovitused siis beebiga: jah, varu 50 suuruses asju. Ma ei tea, miks alati öeldakse, et ah, neid pole vaja. Meil jäi lausa puudugi, sest piima pidevalt voolab kahte lehte ja tahaks ju ikka beebi parajatesse riietesse panna, mitte mingisugustesse kottidesse onju.

Ei, ära ärata teda, kui kaaluga kõik korras on. Las ta tudub.

Jah, see on normaalne, et nad piima ahmivad ja vahepeal “lämbuvad”. Nad alles õpivad elama, andke neile aega atra seada!

Kas beebit tuleb kohe krooksutada? Kuidas? Meile öeldi, et võib hoida natukene püstisemas asendis, kuid otsene krooksutamine vajalik pole (näiteks öösel pole vaja last selleks üles ajada).

Kust ma tean, et kas tal on soe/külm? Katsu lihtsalt beebi kukalt. Kui see on normaalne, siis on tal ka normaalne olla. Kuigi beebide kehatemp on nagunii natsa soem kui meil. 37.5 olla tavaline ja mitte muretsemist väärt.

Okei, mul pole enam aega kirjutada, sest üks konnakene tahab süüa ja ega ma tegelikult praegu midagi väga lisada ei oskagi. Kui on küsimusi, siis ma proovin ikka vastata, et kuidagigi siin ilmas teile kasulik olla.

Tsau!

IMG_2127

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

55 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply grete 27. oktoober 2016 at 12:56

    Aga mis sa arvad, kas su rebendid võisid seekord rohkem valutada sest sa neid õmmelda ei lasknud? või oligi seekord suurem ja hullem haav?

    • Reply Mallukas 27. oktoober 2016 at 13:05

      Ma ei lasknud mokka õmmelda ja SEE ei valutanud üldse, valutas lahkliha, kus polnudki haava, ainult marrastused. Jumal teab, miks seekord valusam oli :D

      • Reply grete 27. oktoober 2016 at 13:09

        ok, veel üks asi mida tulevikus kartma hakata – fantoomhaavad :D

        • Reply Mallukas 27. oktoober 2016 at 13:10

          ämmakas ütles, et need on markorebendid, mis paiste lähevad :(

          • grete 27. oktoober 2016 at 14:16

            markorebendid :D :D :D

          • Mallukas 27. oktoober 2016 at 14:22

            hahaha, issand ma nii naeran :D kuradi marko!

  • Reply Liisu 27. oktoober 2016 at 10:02

    Hei, Mallukas!
    Aitäh üli asjaliku postituse eest! Ma imesin nagu käsn kõik su nõuanded endasse ja plaanin nüüd ikka koti kokku panna ja tahaks nüüd ka paari nädala pärast sama kiiresti sünnitada :D
    Aga mul tekkis küsimus- kuidas on perepalatis lood temperatuuriga? On seal väga palav? Olid sa ise pigem pikkade retuusidega? Mis Kardol seljas oli? Ja Lendel?
    Nii palju kui ma ITK külas olen käinud, siis seal on pereapaltis aastaringselt megaaaa palav olnud koguag. Äkki nüüd on asi veidi mõistlikum? :)
    Aitähh juba ette vastuse eest!

    • Reply Mallukas 27. oktoober 2016 at 10:04

      Perepalatis oli soe jah. Mul olid pikad retukad, sest noh, ma lahmasin verd :D muidu oleks hea meelega pesuväel olnud. Kardo oli tsärgis ja lents teki sisse keeratud :D

  • Reply Kristi 27. oktoober 2016 at 00:51

    Minu kaks sünnitust olid nii erinevad.
    Esimesega ikka sain aru et sünnitus. Valud oli meeletud ja kõik regulaarne.
    Aga teisega ei saand mõhkugi aru. Lõunal õeldi et midagi ei toimu aga pool kaheksa õhtuks oli pliks käes. Valusi vahepeal nagu ei olnud.
    See kõik käis nii kiiresti et tõesti oli selline tunne et tulin pika maa tallinna et nö antakse laps ja ss istu kaks päeva haiglas ja adjöö võid koju minna.
    Laps pandi rinnale ja siis nõks hiljem pidin toitma teist. Sai toidetud. Tõusin kihe püsti. Mega hea oli olla . Pold väsind ega midagi. Energiat oli üleliia veel alles. :)
    Aga tagantjörgi mõeldes vb oli abi selles liikumises.
    Esimese sünnitusega olin koguaeg pikali pm . Ja 12 piinlesin valudes aga teise sünnitusega ma liikusin veel ringi olles kodus käisin trepist alla-üles kui vaja .
    Lihtsalt kuna oli kahtlane olla siis kutsusin kiirabi ja voila läksingi sünnitama siiski. Haigla palatis ainult KTG ajal olin voodis. Üle jäänd aja liikusin palatis ringi nagu hull ühest nurgast teise ja tagasi ja ringiratast. Paar valu oli siis hoidsin kinni ette juhtuvast asjast.
    Mõtlen et äkki tänu sellele liikumisele oligi kergem.
    Olen ka mujalt kuuld et kui vähegi suudad siis kõndida ringi, ei tea kas vastab tõele või ei.

  • Reply JJ 26. oktoober 2016 at 23:35

    Hingamise kohta poetaks siia sellise näpunäite, et nina kaudu sisse ja suu kaudu madalalt aaa-tades välja.

  • Reply K 26. oktoober 2016 at 19:48

    Mul tekkis küsimus sprei kohta – kas reaalselt lasedki spreid jalgevahele … kas see kipitama ei aja ? või kui mugav seda kasutada on? Olen netis ringi vaadanud, et on ka kreeme olemas, kas see ei oleks parem variant?

    • Reply Mallukas 26. oktoober 2016 at 20:12

      No kui sul on ikka ÜLI valus, siis näpuga ma küll puudutada ei suutnud. Spreid suutsin lasta :D Ei, kipitas ilma spreita :D

  • Reply meow 26. oktoober 2016 at 19:35

    Ma pole nõus sellega, et rase söögu kõike, mis pähe tuleb ja isutab. Osa toite siiski kujutab lootele ohtu. Kurbi kogemusi on küll.

    • Reply Mallukas 26. oktoober 2016 at 20:12

      No ma ilmselgelt mõtlesin mingeid kooke ja asju, mitte metanooli ja elavhõbedat :D

    • Reply L. 28. oktoober 2016 at 21:31

      Äkki täpsustaksid? Mulle pole keegi kunagi öelnud, et SEE toiduaine on lootele mürgine. Ja kui nii oleks, siis ma eeldaks et ämmaemandad jagavad seda infot.
      Kuigi ma tean, et mu Iirimaal elav sugulane saigi kohe brožüüri kaasa toiduainetega, mida tarbida ei tohi.
      Aga teemast: esimesega pyydsin end tagasi hoida, et pärast vormi lihtsam taastada, aga teisega lasen kõike näost sisse (va metanool ja elavhõbe?)

      • Reply Mallukas 28. oktoober 2016 at 21:36

        Ma tean, et mingid juustud võivad tekitada listeeriat ja maksa ei või vist ja no toorest kala jne. nett on inffi täis :D

        • Reply L. 28. oktoober 2016 at 22:18

          Ühesõnaga- ei midagi uut ?
          Aga nyyd tahaks juba turu-uuringu suhtes teada, et kas sulle konkreetselt ämmakas ütles seda või sa hakkasid ise omast tarkusest googeldama?

          • Mallukas 28. oktoober 2016 at 22:49

            Ma vist googeldasin esimese raseduse ajal kui ma raamatut kirjutasin :D

          • meow 30. oktoober 2016 at 18:44

            Ohuks pole mürgid, ikka bakterid jms. Uuri listeeriat ja toksoplasmoosi.

  • Reply Heh 26. oktoober 2016 at 17:34

    See 50 asjade varumise asi on nii ja naa, sest minu mõlemad lapsed on olnud 53 cm ja paljud 50 cm asjad ei läinud lihtsalt selga või siis läksid tõesti umbes kaks korda :D Esimese beebi kojutoomiskomplekt ei läinud üldse selga ja teisele ka mitte :P Aga 56 suurus riideid võib juba korralikult varuda küll.

  • Reply Oksana 26. oktoober 2016 at 17:01

    Super postitus ja super nõuanded! Mul homme juba 38 nädalat täis, esimene sünnitus tuligi 38-dal nädalal ja olin nii pohhuistlik, sünnitusega läks superhästi ja megakiirelt jne, kuid need kolm väikest õmblust tegid sellist põrgupiina, valus meenutadagi kolmandale korrusele ronimist. Seekord viin ennast just piimapisuga rohkem kurssi, peale esimest sünnitust ma isegi ei teadnud mis asi see on. Üks päev tormasin lihtsalt ette teatamata ämmaemanda kabinetti, kelle juures arvel olin, ja ta lihtsalt pumpas käsitsi välja ja mu rind oli kivikõva ning megasuur, algas õla juurest ja nägi välja nagu kellegi aju, ämmakas ütles kui ma oleks natuke veel oodanud siis oleks pidanud juba rinda eemaldama, see piimpais tekkis üleöö ja läks nii massiivseks ära :-( Ning just praegu saatsin mehele sms et apteegist tooks Bionect Silversprayd. Ei kavatse seekord enam tunda nii ,et pigem sünnitaks veel 5 korda jutti kui et taluks seda põrgupiina nii rindades kui all.

  • Reply Helen M 26. oktoober 2016 at 16:15

    Sünnitsin ka villaste sokkidega ?
    Peale dušši hakkas nii külm..
    Ma saatsin ka presside ajaks mehe ukse taha. Mul läks u 30min pressimisega, 4-5 pressi aga kiirustati, oli vaakumi oht ja tehti lahkliha lõige.
    Mina ITKs nov sain juurde neid sidemeid, käisin küsisin ja anti – nende omad olid paremad, kui mu apteegikraam.
    Aga ma teisel päeval läksin tavalistele öösidemetele üle, oli mugavam.

  • Reply Mirjam 26. oktoober 2016 at 16:07

    Mina ostsin sünnitusjärgsed võrkpüksid apothekast, kolm paari läks minu mäletamist mööda maksma 2 euro ringis. Apteekrilt tasub küsida, sest mu meelest neid kusagil leti peal ei müüda, vaid toodi tagant ruumist.
    Kusagilt e-poest neid 10 euro eest tõepoolest tellida ei maksa.

  • Reply Kristel 26. oktoober 2016 at 15:17

    Ainuke millega ma nõus ei ole on mees palatis. Kui mul poleks meest olnud, siis oleks ma vist poolel teel alla and ja keisri saanud. Kuna olin päev otsa söömata, mida ÜKSKI rase kunagi teha EI TOHI!!!!!, siis minestasin ma sünnitusel vist 2x kindlasti kui mitte rohkem. Ja ma arvasin, et mu energia on otsas ja ma ei suuda! Mees toetas mind pannes aeg-ajalt on lauba minu vastu ja sosistades, et olen maailma tugevaim naine ja kui mina sellega hakkama ei saa, siis mida teised veel teevad. See ajas mind isegi naerma ja ma tundsin lausa keset sünnitust, et ma armun oma mehesse vist uuesti. :D
    Kui ma palusin eemale tõmbuda, siis ta tegi seda, kuna ta mind loeb nagu raamatut, siis paar korda ta ämmaka soovitusel toppis mulle veepudeli nina alla, aga kui olin röögatanud, et pistku samusesse, siis keeldus. Lõpuks ma palusin, et ma kõrgemale saaks.. istuvamasse asendisse ja siis mees tõstis mu sinna nii, hoides kramplikult mind 60 kraadise nurga all istukil. Nalja ka, sest pärast tõsteti seljatugi sellesse asendisse kui sünnitus läbi oli. :D Aga nii sai ta anda ka endast parima, et tunda, et ka tema aitas oma last kuidagi ilmale. Ja siis sai ta selle väikse limase lapse oma kaissu.. selline lihaseline mees ja väike beebi ja see pilk! Minu mehe pilk! OMG, ma sureks selle eest, et jälle seda näha! Unustasin kohe oma valu ja vaatasin lummatult oma mehi.
    Samas igaüks peab oma isiksuse tüüpi ise teadma. Mina olen alati kedagi kõrvale vaikima vajanud kui mul on valus, mitte ühtki sõna, aga ole minuga. Aga on need kes siis üksi tahavad olla, kindlasti on see sama mis sünnitusel. ;)
    Aga jaa.. mul jäi ka sidemetest puudust. Pelgus pükse küll ei saanud kahjuks. :S
    Nibude osas on TÕESTI abi vaja, sest ma kardan seda rohkem kui sünnitust. Sünnitada on kiire värk, aga nibud!

    • Reply Mallukas 26. oktoober 2016 at 15:47

      No kuidas kellelgi. Kui mulle mees oleks midagi sosistamas käinud nagu segane, siis ma oleks ta kohe ukse taha saatnud :D

  • Reply Kristi 26. oktoober 2016 at 15:13

    Minu poiss oli sündides 53cm. 50 suuruses riietega polnud suurt midagi teha. Kaalus ta 4.7kg niiet jah. ?

  • Reply Leelo 26. oktoober 2016 at 14:41

    Need hm topid on v head

  • Reply Janika 26. oktoober 2016 at 13:22

    Haiglakoti suhtes olen seda meelt, et mida rohkem, seda uhkem :D me olime 2 päeva haiglas. Ma enda ja lapse jaoks võtsin piisavalt riideid, mehele oleks rohkem vaja olnud. Ja just SÖÖK!! Kogu sünnitamise jooksul ei tulnud pähegi, et süüa võiks (ei mul ega mehel)..aga kui hiljem perepalatisse läksime, siis oli meeletu nälg. Siis oli kell veidi üle südaöö ja õnneks oli meil pirukaid, puuvilju jms kaasas (arvasime et mees tahab ikka süüa) ja need olid elupäästjad..muidu oleksin vist mehe pidand kuskile mäkki saatma keset ööd?

  • Reply Maarion 26. oktoober 2016 at 13:08

    Väga asjalikud soovitused ja oleks ma vaid 7 kuud tagasi sellest spreist kuulnud.
    Üls minu esimese raseduse tähelepanek et valmistusin haiglasse minema koos mehega ja asjad ka ühte kotti pakitud aga kuna mul tekkisid raseduse lõpus väikesed tervise mured viidi mind enne haiglasse ja nii ma sis autos mehe asju kilekotti loopisingi. Pärast polnud koti olukorrast enam ülevaadet.

  • Reply Kati 26. oktoober 2016 at 12:50

    No minul läks sünnnitus üldiselt normaalselt ? Kuni sinna maani oli kõik talutav kui veed ära tulid ja 4cm oli veel täosavatuseni ? Siis läks la tegelt niimoodi enam vähem aga siis tundsin kuidas koguaeg tahaks punnitada ja sitahäda oli ka ?Mees oli mul terve aeg minu juures ja noh mis seal ikka, kui mul ikka sitahäda tuli, siis käskisin igaksjuhuks ämmaka kutsuda, sest ei tea ju kuidas see lõppeb ? Äm keelas mul selle ära aga nimme ma siis karjusin, et ma situn ja olgem ausad ma vist situsin igasse nurka mis vähegi võimalik ja kõige hullem oli see kui äm küsis mu mehelt kas ta endale maski ei taha ??aga halloo, ma ei saanud midagi teha, et sooled tühjeneda tahtsid aga järgmine kord üritan siiski targem olla ja mehe välja saata kui tunnen, et tahaks uuesti pasandama kukkuda ?

    • Reply Liisa 26. oktoober 2016 at 15:07

      Hea kirjeldus ikka ? Endal oli ka enamvähem samamoodi see pasandamine,lasin ta ketsidele ja jalgadele ??

    • Reply Oksana 26. oktoober 2016 at 16:43

      Appi ma naeran nii et pisarad voolavad :D :D :D

  • Reply E. 26. oktoober 2016 at 12:43

    Mina krooksutamise ära jätmisega küll riskida ei julge. Õe beebi oleks 6 päevasena meil kätevahel peaaegu ära surnud, kuna krooksud ei tulnu korralikult välja ja pärast unepealt ropsis nii, et ninast ja suust lendas ning suutis endale sisse tirida kopsu vm ja enam ei hinganud. Raputasin ta kuidagi hingama kuni õde paanikas kiirabi kutsus.

    Eks igaüks ise teab kuidas toimib, kuid peale seda ‘kogemust’ on minu jaoks korralik krooksutamine ‘must have’.

    • Reply Mallukas 26. oktoober 2016 at 12:50

      Kui laps külili ropsib, pole tal ju lämbumise võimalustki? Mina hoian vastsündinut ainult külili, never selili

      • Reply Liis 26. oktoober 2016 at 14:27

        Mina ei ütleks et külili pole lämbumisohtu,meil oli ka väiksena nii,et magas ja oli külili end täis oksendand aga seda piima lihtsalt oli nii palju et nina ja suu okse sees ahmis õhku . Ma olin niivõrd šokis,et nutsin mitu tundi ja ei lasknud enam last silmist. Nüüd kui ta 2ne on käin siiani teda koguaeg kontrollimas ?

      • Reply E. 26. oktoober 2016 at 16:23

        Laps oli loomulikult külili.

    • Reply Lonni 26. oktoober 2016 at 13:22

      Mis sellest lapsest peale raputamist sai? Raputamine on viimane asi, mida nii väikestega teha tohib.

      Sest et:
      https://www.facebook.com/Dr.OMGOfficial/videos/1773104682931568/?pnref=storyhttps://www.facebook.com/Dr.OMGOfficial/videos/1773104682931568/?pnref=story

      • Reply E. 26. oktoober 2016 at 16:25

        Peale seda hakkas laps hingama! Ja mis sa arvad reaalselt et ma lihtsalt niisama raputasin teda? :D :D Et las pigem sureb kui õrnalt raputada?

        • Reply E. 26. oktoober 2016 at 16:34

          Ja vaatasin seda videot ka nüüd ning sorri kea nii loll oleks ja nii last raputaks?????? Ma peaksin eriline ajuhälvar olema kui üldse nii last raputaks ja veel enam 6 päevast. Cmon inimene, kasuta natuke oma aju ka.

    • Reply kerlin 26. oktoober 2016 at 23:56

      Mina arvan,et paanikasse ei tohi minna hoopis. Laps üle põlve pea natuke alla poole ja kõik tuleb välja.
      Mul on beebid alati kaisus olnud seega isegi.kui.on.tagasiheide olnud ja piima üles tulnud siis rahulikult laps üle jala, pea alla poole veidi ja kõik ise välja.
      Sh. on ette tulnud ka kõõksumist ja piima tagasiheidet ja korra ka tõmbas piima kurku ja läkastas pikalt samas nad ju pisikesed ja alles õppivad. Kui ma õigesti mäletan siis suurim n.ö tagasiheide oli lapsel keda olin korralikult krooksutanud, mõnel ongi tagasiheide suurem ja krooksutamine seal midagi ei päästa.

  • Reply A 26. oktoober 2016 at 12:38

    Huvitav, et naba soovitati ainult veega puhastada. Kliinikumis antakse kohe nabapiiritus ja koju soovitatakse saialille tinktuur osta. Beebi sündis septembris.

  • Reply eva 26. oktoober 2016 at 12:30

    viimasel pildil ja kuidagi nii tõsine.Täpselt selline nägu et kaua see emme veel siin kiusab mind

  • Reply Kadi 26. oktoober 2016 at 12:27

    Meil oli sama, laps oli mingi 3500 g aga nr 50 riided olid lausa suured ja neid oli vaja! Kui just 6 kilone ei sünni, siis ikka tasuks neid varuda :)

    • Reply Kaidy 26. oktoober 2016 at 23:20

      Laps ei pea 6 kilome olema, et 50 suuruses riided väiksed oleks. Oleneb ikka pikkusest ka

    • Reply kerlin 26. oktoober 2016 at 23:58

      Mul.kandis 4 kg täpselt 1 nädala 50 suuruses riideid nii, et päris 6 kg ei pea.olema selleks, et 50 s riideid vaja ei läheks.

  • Reply E4 26. oktoober 2016 at 12:20

    Sünnituse ajal oli minul küll raske õige hingamine kätte saada – valu võtab õhku ahmima. Minu ämmakas soovitas hingata nii nagu puhuksid eemal olevat küünalt. Hästi arusaadav seletus ☺

    • Reply Mallukas 26. oktoober 2016 at 12:23

      mul see ulgumine aitas hingamise stabiilsena hoida :D

      • Reply Kaie 26. oktoober 2016 at 12:26

        Teise lapse aeg mul ka ämmakas soovitas “ulguda” nii..toimis väga hästi.

      • Reply Janika 26. oktoober 2016 at 13:12

        Mul pidi mees meelde tuletama, et ma ÜLDSE hingaks :D

  • Reply Kärt 26. oktoober 2016 at 12:17

    Väga kasulik postitus tulevastele emadele. Lisan omalt poolt ka mõned mõtted :)
    mina jällegi pakkisin haiglakoti triiki täis ja enamus asju ma ei vajanudki. Mees käis vahepeal kodus ja igakord viis miskit ebavajaliku koju ja tõi siis seda, mis tarvis. Söögiks olid ka igast näksid kaasas, môtlesin et kyll mees vãhemalt ãra sööb aga enamud rändas koju tagasi – meile piisas väga hästi haiglatoidust :) sidemeid sain ka ITKs piisavalt -esimene pãev 5 ja teine pãev vist sama palju ja siis ma kirusin end, et oli mul vaja ise osta täpselt samad suured ja kohmakad sidemed (vist oli 10tk pakis). Ja võrkpüksid anti ka kuigi mul endal oli ka 2 tk. Seega piisanuks vaid pakist kõige suurematest alwaysidest vms.
    Sünnituse kohapealt nii palju, et oleks tahtnud rohkem juhendamist ämmakatelt. Et varem oleks sunnitud püsti olema, et laps kiiremini alla vajuks ja avanemine lõpuni lãheks. Haiglasse jõudsime enne kella kolme, avatus 9 cm, valuvaigisteid ei antud enam :( ja valutasin voodis olles meeletult(ei jaksanud muud moodi olla) kuni umbes kell 6 ja siis öeldi, et tule seisa selle järi vms najal, selleks hetkeks oli mul jõud kadunud ja suht raske oli seista. Pool 8 tulid veed ãra ja sai lõpuks pressima hakata (tahtsin juba ammu pressida). Kuna jõudu polnud oma keha hoida siis õnneks toetas ja aitas just mu mees, kelleta ma poleks suutnud seda teha (ei jaksanud enam jalgu isegi laiali hoida). Peale erinevaid poose tahtsin ikka voodisse, kuna nii väsinud olin ja kuigi ämmakad ei soovitanud sellili olla siis just sellili sain ma 8.36 endas beebi välja pressitud ( üle 12h piina). Seega minu kogemus ämmka nõuannetega ja juhendamisega on kehv.
    Imetamisriiete peale ma enne ei mõelnudki väga aga soovitan mõelda ja need H&M topid on super! Mul 2 pakki ehk 4 toppi ja kasutan tihedalt. Lisaks avastasin ka aliexpressi imetamisriided ja -rinnakad ja tellisin ka endale sealt juurde. Tõepoolest need 3 eurised rinnakad on mugavamad ja ilusamad, kui mu H&Mi omad ja mingist netipoest tellitud ûle 30eurised rinnakad.
    Kui peaks veel sünnitama kavatsen kindlasti proovida seda Bionecti spreid. Aitäh selle info eest!
    Ühesõnaga kõik inimesed ja sünnitused on erinevad aga hea on saada môned nipid ja kogemused juba selle üle elanutelt :)

    • Reply Mallukas 26. oktoober 2016 at 12:37

      Mul oli esimene kord sama, et polnud pmst midagi vaja, aga näed, sedakorda oli.

      Tänud ka oma nõuannete eest!

  • Reply Hedi 26. oktoober 2016 at 12:17

    Kui ma kunagi rasedaks jään siis ma tulen sulle märkmikuga ukse taha ja küsin kõik üle. :D Sinust saab minu vabakutseline ämmaemand. :D

  • Reply Maris 26. oktoober 2016 at 12:14

    Mõnus lugemine.
    Lähen neljandat korda sünnitama.. ja uskuda või mitte aga juba ma kardan seda nagu surma.. eelnevad korrad pole kartnud hoopis alati rääkison kõigile et phhh mis see ära ei ole.. olin valmis kõigi eest ise sünnitama…aga nüüd… veebruar tundub juba nii lähedal :D

  • Reply k. 26. oktoober 2016 at 11:50

    Oii, Lende on kulmukortsutamise lõpetanud?:D
    Nunnnnnnumeeter põhjas:D

    • Reply Mallukas 26. oktoober 2016 at 11:55

      Ei ole :D