LOOMAD Lotte

kemplus koeraga

27. detsember 2016

Mina ei tea, miks jumal karistab mind loomadega, kelle elu eesmärgiks on pidevalt minema joosta. Kunagi oli Joosep see, kes pidevalt minema rändas, aga no kassi on tunduvalt raskem kinni hoida, kui koera. Vähemalt nii ma arvasin, aga nüüd on Lotte viimase kuuga mingi… 10 korda kindlasti aiast välja saanud.

90% kordadest laseb keegi ta lihtsalt välja. Kuigi aial on silt, et meil on koer, siis sellegipoolest tulevad kullerid, kliendid ja jumal teab kes veel väravast sisse ja jätavad selle pärani lahti, selle asemel, et seda enda järel sulgeda. Ma küll väga ei mõista seda, sest isegi kui inimestel pole koera, siis ma ikkagi panen enda järel uksed/väravad kinni, aga noh, mis seal ikka.

Täna rääkisin poest tulles naabrinaisega ka, kes ütles, et tema on ühe korra seda ka näinud, kuidas mingid väiksed lapsed värava lahti teevad ja siis elu eest minema jooksevad, et Lotte neid taga ajama hakkaks. Ärge nüüd hakake jahuma, et miks naabrinaine midagi ei tee. Ta on selline vana naine, istub akna peal, kus ta siis nüüd ikka hakkab lastele järgi jooksma ja ega minu koer tema asi nagunii pole, et ta muret tundma peaks ja et see tema asi neile järgi plagada oleks.

Ma tegelikult juba otsin ehitajat, kes meile uue värava teeks. Sellise topeltvärava, et kui üks uks lahti on, et siis teine vähemalt kinni oleks. Värav on nagunii vaja välja vahetada, see on kole ja vana. Kui uue aia ehitasime, siis ma isegi ei tea, et miks see töömees ühe hooga väravat ka ei ehitanud, aga nüüd küll mõtlen, et oleks võind ju korraga kõik ära teha.

Aga ega asi vaid inimestes ja väravas pole. Lotte suudab ka ilma teiste abita aiast ära minna, kui midagi VÄGA põnevat leiab. Ühe augu paneme kinni, siis varsti leiame ikka uue.

Täna käis üks tüdruk kinkekaarti ostmas jaaa…üllatus-üllatus, lasi loomulikult Lotte välja. Mulle meeldib veel eriti see, et inimene peab ju ise nägema, et koer välja saab, aga mitte keegi ever ei ütle ka. Mega pohhui ju… Seega vajusin mina rahumeeli Lendega magama, sest öösel sain ma umbes kaks tundi sõba silmale ja kui ma ärkasin, oli mu postkast täis miljoni kirjaga, kus on link Lotte pildiga, et ta varjupaigas. Eveliis näitas mulle, et lausa perekooli teema tehtud, aga ma sinna ei viitsi isegi vaadata. Mis nad ikka uut ütlevad? Et ma olen sitt loomapidaja? Et annavad mu ee…loomakaitsesse! Reaalselt, andke tuld! Äkki oskavad nemad nõu anda, kuidas teda takistada minema jooksmast ja kui tunnevad, et ma tõesti olen ebapädev loomapidaja, siis tõstan käed ja ütlen, et ok, päästke ta minu juurest!!!

Ma sain tegelt juba siis teada, et ma olen loomapiinaja, kui ma mõtlesin, et vaata kuna Lotte öösiti puuris magab, et olen hea inimene ja teen ülevalt ühe suure konku ainult tema jaoks tühjaks, et siis panen ta puuri sinna. Et noh, kui öösel ainult voodis (puuris) vedeleda ei taha, et siis saab natsa jalga ka sirutada. Viisin kõik ta mänguasjad sinna rivvi ja panin isegi pilte seinale ja ostsin suure kotitäie pullipeeniseid ja jänesekõrvu talle öiseks snäkiks. Panin pildi ta “toast” FBi ka, kus lennati kohe peale, et koer sureb mul ära sinna umbsesse ja päevavalguseta kohta ja küll ma olen ikka jube loomapiinaja.

For fuck sake.

Hõiskasin vist enne õhtut, et ega see magamatus mind ei mõjuta, aga no mega närvi ajab küll, et kogu aeg mingi kemplemine selle koeraga olema peab. Nagu mind ennast ei häiriks see, et kogu aeg pean ma kuskilt oma koera taga otsima ja ajama ja aia juures menti mängima, ikka on vaja suva tontidel kuskil kraaksuda. Kordan veelkord – kes vajalikuks peab, siis tulge ja päästke Lotte meie kohutavast kodust ära! Kui seda teha ei taha, siis võib rahus vait olla. Mis ikka niisama suuri sõnu loopida. Seda ei maksa muretsejatel ka tegelikult arvata, et loomakaitse midagi teeks. Ma alles nägin kuskil artiklit, et kuskil aias oli elusalt mädanev ja nälgiv koer ja isegi selle omanikelt ei võetud teda ära. Nii et jah, sorri, aga vist ei lähe läbi.

Nii veedab Lotte tänase öö varjupaigas. Ma nimelt helistasin sinna pool 6 aga kell 5 pannakse see koht kinni. Võiks loota, et ehk öö varjupaigas tõmbab Lottel seda põgenemiskirge maha, aga ma isegi ei hakka ütlema, mitu korda ta selle aasta jooksul, mil ta siin elanud on, varjupaigas olnud on. Ma isegi ausalt täpselt ei mäleta, aga päris mitu igatahes.

KOPP ON MEGA EES sellest koeranussist. Öäkkkk. Ainult Marist on kahju. Käib mööda maja ja küsib: “Ottte? Oteee kukkuu?”

otee

Selle üle jään ma vist küll surmani imestama, et miks inimesed ütlevad, et oo, koer on inimese parim sõber. Issand jumal, mul küll ühtegi nii kohutavat sõpra pole, kes kogu aeg minema jookseks ja keda ma taga ajama peaks mööda ilma kuskilt kinnistest asutustest.

Aga üldiselt on see värk just selle blogimise juures kõige sitem osa. Loomad panevad plehku, siis hea suvakatel keelt teritada, et ooo, nii sitt loomapidaja. Lähen poodi ja annan lapsele telefoni kätte, et saaks asjad ostetud, jälle kuskil teema, et sitt ema, ise ei tegele. Näiteid on lõputult. Ma küsiks hoopis, et kui nende teemade autorite elu lahti laotada, kas need on siis alati igast aspektist eeskujulikud ja täiuslikud? Mul on seda raske uskuda, sest miks peaks ideaalse eluga inimestele korda minema Malluka koer või lapsed 😀

Vähemalt saate täna rahuliku südamega magada, koer ei peagi täna öösel konkus olema!

Loe ka neid postitusi!

220 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta üks loomasõber 29. detsember 2016 at 19:49

    Tere! Minul on ka koer, nooruke veel, kuid ilmselt siiski mõned kuud vanem kui Lotte. Tegu on (tõu)koeraga, kellega tegelen käsi südamel PALJU. Kutsikakool, sotsialiseerimiskool, kuulekuskool, pikad jalutuskäigud ja kokkulepitud hullamised teiste koertega. Miks ma rõhutasin seda kõike? Sest ka minu tõsiselt palju tähelepanu saanud ja tegeletud koer on juba 2 korda aiast jooksu pannud. Minu koer saab vabalt ilma rihmata metsas joosta 1-2 tundi eranditult IGA PÄEV, lisaks sellele veel väiksemad nn pissiringid kodutänavatel, lisaks koos mängimine ja kuulekusharjutused. Aga IKKA ta jookseb kodust ära, kui võimalus avaldub. Seega ei pea olema põhjuseks see, et inimene on halb loomaomanik, ei tegele koeraga või hoolimatu.

    Olen lugenud koerakasvatamise kohta erinevat kirjandust ning sealt on meeles, et koera murdeiga on aeg, kus paljud loomaaomanikud kaaluvad looma ära andmist. Siis tundubki, et annad ja annad, kuid vastu justkui ei saa (kõlab inetult, aga saate ehk mõttest aru). See on mind rahustanud ja olen ikka edasi pusinud ja on märgata koeral rahunemise märke.

  • Avatar
    Vasta M 29. detsember 2016 at 11:28

    Tere Mallukas ! Mina soovitaksin sul tõemeeli ära mõelda Lotte ära andmisele .Ja ausalt,mitte paha pärast. Tead ,looma jaoks on hoov või veel hullem ,tuba (olgu see nii suur kui tahes ) vangla .Koetrega on vaja jalutamas käia.See teeb koera rahulikumaks.Koer on just nagu laps .Lapsed tunnevad end kõige paremini kui neil on rutiin ja kui nad saavad päeva jooksul vàhemalt korra olla väljas ja mängida /jalutada . Lapse puhul on sul vähemalt hea see et ta kàib lasteaias seega sul temaga õue probleeme pole ,lasteaedades kàiakse iga ilmaga õues .Lisaks kujuta nüüd ette seda kui sa oled laps (või koer ) ja teile tuleb iga päev külla erinevaid inimesi ,vahel laste vahel loomadega . See tekitab neis segadust ja mingit rutiini pole . Naljakas on see et sa räägid siin et sul on viimasel ajal nii palju teha . Milleks sa koormad end mingiauguse lisakohustuse – pildistamisega ? Jääb mulje nagu sa tahaks kellegile tõestada kui palju sa jõuad teha ,olles kahe (tegelikult ühe sest mari kasvab lasteaias) lapse kõrvalt.Panusta oma perekonnale ja las mari olla ikka rohkem kodus kui lasteaias .Võta koer ja lapsed ja mine pikkadele jalutuskäikudele,minge kiikuma jne .Oled küll öelnud et sa armastad istuda kodus.Minul on ka väga ilus ja mugav kodu aga siiski tean ma et lapsed vajavad õues olemist ja ei saa kihtsalt passida toas nendega.Sa saad ju oma pildiäri tulevikus ka pidada , sa oled ju väga noor ! Ühesõnaga kõige muuga aega on ,tegele oma pere ja loomadega ,las kõik muu ootab.Selleks ju emapuhkus ongi. Kõik muu võib oodata !

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 29. detsember 2016 at 11:32

      mu emapuhkus lõppeb 2.jan -esiteks. teiseks, issand jumal, me KÄIME kõigiga väljas 😀

      • Avatar
        Vasta M 29. detsember 2016 at 14:07

        Ok,siis vanandan ,siis on mul vale mulje jäänud !

        • Avatar
          Vasta Riina 29. detsember 2016 at 14:24

          Miks sa rinnalapse kõrvalt, kes öösel sööb rinda, veini kaanid?

          • Mallukas
            Mallukas 29. detsember 2016 at 14:26

            mis see sinu asi on, mida ma kaanin või ei kaani :D?

  • Avatar
    Vasta Mari 29. detsember 2016 at 10:33

    Loen ja imestan. Olles ise ka koeraomanik ja lugedes etteheiteid, mis Mallukale tehti hakkasid ka minul süümekad. Elan korteris, kodus on 2 last ja koer 2 aastane. Kas see, et minu koer sõi ära pool kilo kive, kastaneid, mänguasju (pikema perioodi jooksul) ja vajas pärast seda opertasiooni. Muuseas see maksis 450 eurot !Kas ma olen siis halb omanik, et ei pannud tähele tema õgimisprobleemi. ta on söönud ära ca 15 paari minu stringe, sest ta luurab pesuresti all. Veel aasta tagasi tegi ta endast oleneva, et lahti saada minu pesusahtel. Autos oli ta kinnitatud turvarihmaga (mille ta näris läbi ja neelas alla)!!! Kas ma olen nüüd hea omanik, et koera nõuete kohaselt kinnitasin, halb omanik – et panin koera eluohtliku olukorda või on ta pereliige, et järjekordse operatsiooni 550 eurot kinni maksin???Lisaks pistis ta pintslisse auto sisu – tõsimeeli narmad jäid järele 🙂 Ma ei räägi veoautokoormataäiest pehmetest loomadest ja umbes 200st lapse sõrmikust 🙂 Pea vastu – kõik võiks olla palju hullem :)!

    • Avatar
      Vasta nj 29. detsember 2016 at 11:42

      See, et sa koera peale raha kulutad, ei tee veel head koeraomanikku. Kui koer sööb massiliselt prügi, siis iga normaalne omanik märkaks seda ja võtaks midagi ette, kui ise ei oska, siis peaks nõu spetsialistidega jne. Mitte et oih, mul 2 väikest last, ei märganud, aga maksin raha, nii et kõik on hästi? Indulgentside ostmise aeg võiks nagu möödas olla.

      • Avatar
        Vasta Mari 30. detsember 2016 at 19:05

        Kuule – osta endale elu!

    • Avatar
      Vasta Katriina 29. detsember 2016 at 14:19

      Halb koeraomanik oled! Sama hästi võid sa küsida kas oled halb lapsevanem kui laps sööb sisse ntx vanaema ravimid või joob ntx torusiili. Olukord täpselt sama, tulemuseks on eluohtlik seisukord mis on tekkinud tänu sinu lohakusele või pohhuismile.

  • Avatar
    Vasta Kristi. 29. detsember 2016 at 09:01

    Sa pead väravale punase sildi panema, et palun sulge värav 😉

  • Avatar
    Vasta Kristina 29. detsember 2016 at 02:11

    Meie koer pani ka koguaeg jooksu.. lihtsalt ulme oli! Aia alt ja üle aia ja läbi aia ka. Muu ei aidanud kui ostsime raadiopiirde ja nüüd rahu mõisas. Peaaegu.. see müstiline koer saab aru kui patakad tühjaks hakkavad saama, seega ühe korra pääses ka selle rihmaga minema. Aga ausalt.. soovitan!

  • Avatar
    Vasta Kertu 29. detsember 2016 at 00:34

    Minu ema koerad panid pidevalt minema. Paar korda saime nad varjupaigast ka peale korjata.
    Nad lihtsalt kaevasid end aia alt läbi või hüppasid üle aia, nii et endal kõhud narmendasid. Ja nii kümme korda päevas. Ütleme nii, et sita ajas keema küll.
    Mis me siis tegime?
    Lasime uue aia ehitada. Aed ise oli kahe meetrine, millest mingi osa, miski 20-30 cm, läks maa sisse. Värava alla valasime samuti paarkummend cm betooni. Sellest päevast peale ei käinud meie koerad kunagi hulkumas.
    Teine variant on talle osta elektrikarjus vms, see mida kaela panna. Mööda aiaääri vedada ning ka värava juurde. Koerad õpivad ruttu oma piirid selgeks.

  • Avatar
    Vasta Tiia 28. detsember 2016 at 23:23

    Kas elektrilist kaelarihma oled proovinud? Meie omadel aitab ideaalselt, miskit loomale hullu pole, harjub kiirelt, et enne piniseb, siis tuleb särts, pininast aga edasi ei lähe. Kaevasid ennast samuti aedade alt läbi ja said välja ka üle kahe meetrise aia. Selle rihmaga võib aga isegi värava lahti unustada, koer ei lähe kuskile. Nt selline variant : http://www.internetshop.ee/raadiopiire-petsafe-prf-3004xw-20.html . Ma arvan, et ka parem värav ei aita, kui ikka suur kihk minna. Edu.

    • Avatar
      Vasta gerly 29. detsember 2016 at 15:33

      muide, kui värava lahti unustad,õpivad 99% koertest ära et hooga saab läbi!

  • Avatar
    Vasta Laura 28. detsember 2016 at 23:23

    Aga, kuna kuskilt käis läbi, et tegelikult oli koer Kardole mingi tähtpäeva kingiks, siis huvi pärast küsiks – mis Kardo ka sellest tsirkusest arvab? 😀

  • Avatar
    Vasta Koerasõber 28. detsember 2016 at 23:14

    Tere Mallukas! Võtan hea meelega Lotte endale, tunnen väga puudust neljajalgsest sõbrast, kahjuks minu sõber läks vikerkaaresillale. Kuidas edasi toimetada? Toredaid Pühi teie perele ka! 🙂

  • Avatar
    Vasta alakahil 28. detsember 2016 at 22:46

    silt, õues on koer. ei pane küll kedagi väravat sulgema.
    pane ikka silt, sulge värav. värav peab kinni olema. vms.
    sellest saadakse aru. aga koer aias või aiast väljas või koer on ja pole. see ei koti kedagi.

  • Avatar
    Vasta E 28. detsember 2016 at 22:32

    Mallukas, sa oled tubli ja tore ja pliis ära ole kurb ega vihane 🙂 Mõni inimene ongi rohkem kassiinimene. Kassid saavad ise endaga hakkama, kuid on ikkagi toredad kaaslased, koduloomad, mängukaaslased lastele jne. Nt mu ema ka ei viitsiks koeraga jännata, samas kass tal kodus ja reaalselt nagu väga head sõbrad nad, kass võtab vist teda nagu oma ema :D. Kass saab õues oma asjad aetud ja leiab endale ise tegevust ja nt meie kass hoidis ka kodu väga hästi ja sai aru kus kodu on. Pääses värava alt liikuma naabermaja hoovi ja tänavale luusima, aga tuli alati ise tagasi :). Ma saan aru, et sa võtsid koera Mari rõõmuks ja see väga tore, lastele väga meeldivadki loomad ja koerad eriti, sest nendega annab mängida, kassid väga sellist väntsutamist ei talu :D. Aga kui see värk sulle ikka üle jõu käib ja aia vahetamine ei aita vms, siis võid ju ikkagi mõelda ka koerast loobumisele. Ma arvan, et Marile on ikkagi toredateks mängukaaslasteks ka kiisud. Pole ju nii, et teil üldse lemmikloomi pole, teil on ka kassid. Ja kui Mari ikkagi koera tahab, siis võib ta selle ju suuremana ise võtta ja ise siis tema eest ka hoolitseda, jalutamas käia jne. Mari on veel nii väike, et ta võtab seda kui lihtsalt lõbuna. Nii, et mõtle sellele!!! Saan aru siin mõned inimesed said nüüd ainest laimamiseks ja koos sellega laovad kogu rauaga kõik oma viha mis neil sinu vastu on välja. Ära võta südamesse, neile lihtsalt ei mahu pähe, et sa hakkama saad ja teil hea elu on… Küll selle koeravärgi ka ära lahendate.. Edu! Sa ole ikka endas kindel ja selline nagu sa oled.

  • Avatar
    Vasta KIRA 28. detsember 2016 at 22:23

    See on ammu (mitu looma tagasi) juba selge, et sa ei tohiks loomi võtta ja sa kurat ikka teed seda. Miks???? Rikud ära lihtsalt võimaluse, et loomal oleks saanud olla algusest peale normaalne ja armastav pere. Otsi siis Lottele uus ja hea kodu, mitte ära näita siin blogis, milline imbetsill sa tegelikult loomadega oled!

    • Avatar
      Vasta Õõõhhh 28. detsember 2016 at 23:56

      JOBU!

      • Avatar
        Vasta Krisbiin 29. detsember 2016 at 01:24

        Kira, anna mõni oma kontakt, et saaks Sinuga ühendust. Tundub, et Sul on pakkuda kõik see, mida Mallukas absoluutselt pakkunud pole.
        Või teisel juhul…Tõmba nihhi siit, tont.

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 29. detsember 2016 at 01:31

          😀

  • Avatar
    Vasta L. 28. detsember 2016 at 21:43

    Loomade varjupaiga lehel on kirjas, et koer steriliseeritakse omaniku soovil ja jääb sinna 3-4 päevaks.
    Tekkis täiesti huvi pärast küsimus, et miks teda nii kaua seal peab hoidma?
    Kui enda emase koera steriliseerida lasin, kutsuti kliinikust 4 tunni pärast järgi. Mäletan, kui õnnetu koer pärast oppi oli, et kujutaks küll ette, et oleksin tal lasknud kusagil võõras kohas taastuda, kui tal niigi halb on olla ja vajab tuge ja hoolitsust oma perelt.

    • Avatar
      Vasta (teine) L. 28. detsember 2016 at 22:29

      Sa vaata seda pere, kas tõesti tundub, et siit on mingisugust hoolt või tuge loota? Lottel on varjupaigas südamega ja kogemustega inimeste seltsis palju parem kui selliste pohhuistide juures.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 23:02

      tead ma ka ei tea, ausalt. mult küsiti, et kas meil on lapsi. vastasin, et on. siis öeldi, et 5 päeva võiks olla koer seal, et õmblused lahti ei läheks. leppisime siis paari päeva peale kokku.

  • Avatar
    Vasta M 28. detsember 2016 at 19:51

    Lugesin perekooli ja täiesti ausalt pisarad tulid silma. Ma ei tea sind isiklikult, su blogi olen lugenud juba ajast, kui Mari alles kõhubeebi oli. Eks sa juba oletad, mida kägud seal kukuvad. Küll kes teab sind “isiklikult” ja väidab, et sa oled jube kohutav inimene, kellega suhelda. Jah tegutsed sa vahel emotisiooni pealt, aga kes meist nii ei teeks. Sinu ja teiste inimeste vahe on see, et sa kajastad kõike meedias. Üsna kindel, et 90% inimestest teevad samasuguseid vigu nagu sina. Selles ei ole mitte midagi halba. Põhjus miks sul on nii palju “jüngreid” ongi selles, et sa räägid kõigest nii nagu on. Sa tundud selline aus ja otsekohene inimene. Midagi juhtub- sa kirjutad. Sa ei ela valehäbis ja ei loo mingit fassaadi. Su postitused ongi sellised, kus saab südamest naerda või nutta. Ning meie, lugejad, aitame sind kui sul on mure. Kritiseerime, kui teed midagi valesti. Loomulikult kriitika on erinev. Normaalsed inimesed räägivad heaga, perekooli kägud lahmivad lihtsalt inetusi, et sind morjendada. Eks eestlase lemmiksöök ongi ju teine eestlane :). Igastahes, tahtsin öelda, et vajadusel oleme kõik ilged mõrrad, aga üsna tihti on see teiste inimeste käitumise/sõnade tõttu. Seega kui sa isegi peaksid kunagi sattuma seda õudust perekooli lugema, ära vaju looteasendisse nutma. Sa oled tegelikkuses suurepärane ema, hea abikaasa ning vapustav kirjutaja! 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 29. detsember 2016 at 01:15

      Aitäh sulle, sõbrake! Ja tead, juba nende kiuste ei lähe seda jama lugema oma “isiklike” sõprade sulest 😀

  • Avatar
    Vasta Andrea 28. detsember 2016 at 19:28

    Ei hakka lahkama ega hindama Lotte kodust elu, aga koeradispuut siin tekitab ühe küsimuse ja lisaks soovi jagada seda, mismoodi paistab naabrile üks vabakäigu koer.

    Kirjatükist jäi mulje, et Lotte on või siis peaks olema juba ümbruskonnas tuttav, sest lipsab tihti aiast välja. Küsimus on selles, et kes on see, kes Lottele (ja vist ka mõne Malluka kassile) varjupaiga kutsub? Selle asemel võiks ju Lotte koju tagasi juhatada? Soovitusi on selle teema juures jagatud rohkelt, aga kas Lottel on kontakttelefon kaelarihmal?

    Lühidalt ütlen, et paljud inimesed kardavad koeri, eriti võõraid koeri, lapsed ehmuvad võõra koera haukumise ja ägeda mängulise käitumise peale. Ei ole meeldiv kui naabri koer oma hunniku sinu aeda teeb. Sellise miinused on minu meelest vabakäigu koeral teiste inimeste jaoks.

    Kui vabakäigu kuts on sõbralik, siis võib juhtuda ka nii, et lõpuks on ta igaühe sõber ümbruskonnas ja ei ole grillipidu vms kus tema puuduks, lahked naabrid jagavad koeraga grillieineid vms toidujääke, mis ei ole koerale sageli just kõige parem. Tore, et Lotte ohjeldamisega tegeletakse ja loodame, et tulemus saab olema kõikide sobiv:)

  • Avatar
    Vasta L. 28. detsember 2016 at 19:19

    Kolm korda mõtlesin kas üldse kirjutan aga kops on üle maksa, sest su suhtumine on lihtsalt jälk. Miks sa võtsid selle koera, kui sa temaga absoluutselt tegeleda ei viitsi ja vist väga ei salli ka nagu kirjast peegeldub? Mitte “vanajumal” ei ole sulle ära jooksvaid loomi saatnud, vaid sinu enda tegevusetus põhjustab seda, et neil on mujal huvitavam kui sinu juures. Nõus, mitte keegi ei ole täiuslik, mina ammugi mitte, kuid ma vähemalt julgen oma vigu tunnistada, mitte ei süüdista võõraid, loomi ja väljamõeldud mehikesi omaenese tegevusetuse tulemustes.
    Arusaadav, et sul on käed-jalad kahe lapsega tööd täis aga taaskord – MIKS oli vaja koer võtta, kui sa tema pidamisest ööd ega mütsi ei tea ja absoluutselt panustama valmis ei ole? Äkki oleks mõistlikum loomale hea kodu leida, kus oleks inimesed, kellel on aega, viitsimist ja TAHTMIST talle loomuomast tegevust pakkuda? Vastasel juhul lõpetab ta paraku varem või hiljem nagu enamus vabakäiguloomi. Täna just pidin kellegi kunagi lumivalge olnud, kuid tolleks hetkeks verest ja mudast läbiimbunud kassi elutu keha äratransportimist organiseerima. Ei olnud tore, kas tead. Ole nüüd täiskasvanud inimene ja võta oma hoolealuste eest vastutus ja tee nii nagu nende suhtes õiglane, mitte nii nagu su ego karjub. Kulutaks sa veerandigi selle ajast, mis enese õigustamisele läheb, koera kasvatamisele, võib-olla ei peaks sa teda nii tihti külapealt taga otsima.

    • Avatar
      Vasta Mia 28. detsember 2016 at 19:58

      Olen enam-vähem nõus, kuigi oleks võinud natuke vähem vihaselt kirjutada. Meil ka koer, kui on vanaema juures maal, üksinda aias. On elektriaedik, kuid see ei hoia teda kinni. Kui näeb lapsi, leiab väljapääsu, sest tal on igav ja tahab mängida. Me kontakteerusime koeratreeneriga, kes käis meie kodus ja arutasime olukorda. Soovitan väga – Kati Ernits. Ta seletas väga ilusti lahti, et koer võib terve päev olla antud aias, kuid see muutub koerale igavaks – seal ei ole uusi lõhnu, mis on koera tervele psühhologiale väga vajalik. Sellepärast ongi vajalik kasvõi kaks korda nädalas koeraga pikem jalutuskäik teha, või veel parem, metsa viia.

      Ma tõesti soovitan temaga kontakteeruda! Samuti on siin soovitatud selle koerajalutaja varianti. Facebookis on lausa eraldi grupp selle jaoks, kuhu saab kuulutuse üles panna (koerajalutajad oli vist nimi). Kuna paljud teavad, kus sa elad ja osad inimesed on tohutult pahatahtlikud, kardaks ma ise, et Lottele tullakse mürgitatud toitu aeda viskama vms.

      Edu ja head vana aasta lõppu!

      • Avatar
        Vasta L. 28. detsember 2016 at 22:40

        Sorry, aga olengi vihane. Okei, loom saab korra jooksu (mul on ka juhtunud, siiamaani on hirmus kui mõtlen, mis kõik juhtuda võinud oleks), saab teise korragi lolli juhuse tagajärjel aga see vaene elukas on näiliselt iga paari nädala tagant jälle linnavahel laperdamas ja omanik ei kergita kulmugi, nendib vaid, et oh jah, jälle keegi jättis värava lahti. Kui sa tead, et värav jäetakse lahti, liiguta oma ahtrit ja veendu, et koer oleks aias sel ajal, kui inimesed väravast liiguvad!! Ei saa nii krdi mugav ja hoolimatu olla. Allpool kommentaarides veel kilkab, et oojaa, hoolitseb loomade eest – paraku see väga välja küll ei paista, sest kui ühe inimese loomad niimoodi pidevalt ringi hulguvad, on midagi väga-väga valesti.
        Malluka suhtumine on seda kurvem, et tal on ju ohtralt jälgijaid, kellele jääbki mulje, et nii ongi normaalne (mis peegeldub ka antud teema kommentaaridest, kus sõimatakse igaüht, kes julgeb öelda, et niimoodi koera pidada ei ole okei).
        Aina enam soovin, et looma võtmisele eelneks mingisugune IQ ja EQ test, mis välistaks eos selle, et koerad ja kassid satuvad koju, kus neid vaid kaunistuseks soovitakse ja kus keegi nendega tegeleda ei taha.

  • Avatar
    Vasta Liis 28. detsember 2016 at 16:49

    Perekoolis käivad kommenteerimas need naised, kes peaksid endalt küsima, et miks nad üksikemadeks on jäänud… Ja need kes veel pole peaksid endalt küsima, et miks nende mehed siiani nende kõrval on.
    Tean enda suguvõsast ühte sellist naist, kes alati teadis kuidas elama peaks. Nii tema ise, tema mees, kaks last ja terve ülejäänud maailm samuti. Aga mida ta ei teadnud oli see, et ta mehel on juba ammu uus naine teises linnas kes ei heitnud koguaeg mehele ja kõigile teistele ette, kuidas nad elada ei oska ja kui valesti nad kõike teevad. Missugune shokk oli see esimesele naisele, kui mees järsku asjad pakkis, lapsed endaga kaasa kutsus ja kodust minema kolis. Jälle oli mees süüdi 😀 Aga uus naine on nii tore ja armas ja soe ja mitte üht ainsat üleliigset kommentaari tema suust kellegi kohta ei kuule. Mitte kunagi! Ja nii sain ma enda sugulase mehe uue naisega paremaks sõbrannaks kui ma eales enda sugulase endaga olnud olen.
    Perekool kubiseb sellistest naistest nagu seda on minu täditütar

    • Avatar
      Vasta Krissu 28. detsember 2016 at 19:02

      No õnneks oled sina niii ideaalne.

      • Avatar
        Vasta Liis 31. detsember 2016 at 17:09

        Ei, miks? Kas sellist inimest, kes oleks ideaalne üleüldse eksisteerib? Pigem Sina lihtsalt tundsid ennast minu kommentaaris ära… Minu ideaalsuse või mitte ideaalsusega ei ole siin midagi pistmist 🙂

  • Avatar
    Vasta Laura 28. detsember 2016 at 15:54

    Perekoolis tõmmatakse küll ta praegu ribadeks. Ja siis sõidetakse teerulliga üle ja tõmmatakse veel ribadeks.

    • Avatar
      Vasta A. 28. detsember 2016 at 17:53

      Perekooli kommentaatorid on nõdrameelsed kodanikud, kes vajavad abi.. Kahju vaid, et nad ise sellest aru ei saa.

      • Avatar
        Vasta Murimari 28. detsember 2016 at 19:35

        Aga mida nad tegelikult nii valesti on öelnud?
        et looma eest tuleb hoolitseda?
        et loomaga peab tegelema?
        et looma eest tuleb vastutada kui ta juba kord võetud on ja talle elamisväärsed tingimused luua?

        seal on jah kamaluga emotsioone ja kriitikat veelgi, aga kindlasti on ka sinul, A. teemasid, mille peale sa põlema lähed, paljude jaoks on üks neist teemadest lihtsalt loomade väärkohtlemine ja ennast lõpuni õigustavad omanikud, kes näevad kõiki teisi süüdlastena ja kes samamoodi jätkavad. Mitmes loom see juba on tal? Kui eelmisega midagi juhtub, siis võetakse uus… no nagu sokke vahetaks.
        See on lubamatu väga paljude jaoks ja inimene tuleb vastutusele võtta.
        Oleks inimesel taipu mõista, et ükski elektrooniline vidin või ehitis ei asenda looma jaoks pikki jalutuskäike ja igapäevast mängu, suhtlemist ja hoolimist. No aga mida sa teed, kui inimene aru ei saa lihtsalt? Kiidad takka?!

        • Avatar
          Vasta Maria 28. detsember 2016 at 20:53

          Palun mine Persse.. Loom on loom, koer ei ole laps, et ma ei tea mis mange on vaja..

          • Avatar
            Murimari 28. detsember 2016 at 21:40

            to Perse-Maria

            kui loom ei ole laps, siis järelikult pole ta ka elusolend?!
            Kui inimene võtab endale kodulooma näol vastutuse, siis peab ta enne aru saama, et koduloom ei ole uus fancy vanker, mis võib nurgas seista marurahulikult ja rõõmsalt, loomal on VAJADUSED! laps ei tohi mitte millestki ilma jääda looma vajaduste tõttu, aga ema peab sellevõrra rohkem pingutama ja ebavajalikke tegevusi koomale tõmbama! vastasel juhul tuleb temalt loom ära võtta!

        • Avatar
          Vasta Maria 28. detsember 2016 at 22:49

          See kui palju kellelgi uusi uhkeid vankreid on ei tohiks kull Kellegi perset torkida.. Kade much?..
          Loomad on loomad, kui nii oleks, siis peaks ka koera votmisega emaduspuhkuse saama ja hiljem laseaeda, muidu ei tegele vaese koeraga ja too ka ules andma ja end taielikult koerale puhendada, ise ka aru saad kui debiilne see jutt on.
          Liiga palju aega kaes koera psuhholoogiat analuusida..

          • Avatar
            Laura 28. detsember 2016 at 23:21

            Labasuse tipp, fo real.

          • Avatar
            gerly 29. detsember 2016 at 15:44

            Kirjutada oskad ? Kõigepealt käi koolis ja siis tule kirjuta uuesti.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 23:08

      siis on hea, et ma sinna ei vaata, seda umbes nagu ei eksisteeriksi minu jaoks 😀 omaette niutsuvad seal 😀

    • Avatar
      Vasta Melli 29. detsember 2016 at 16:02

      😀

  • Avatar
    Vasta Triinu 28. detsember 2016 at 14:39

    Raadiopiirded on head, kui koer on veidi aramat tüüpi. Minu koertest ühe puhul see töötas, teine aga kannatas surakad ära ja pani ikka jooksu. Seejuures on meil aed, mis on 30 cm maa sisse kaevatud, koer tegi endale kaeviku ja pääses välja. Mõlemad koerad on jahikoerad ning neid ei peata miski.

    Kui üks koer kolis tagasi vanemate juurde maale, panime enda maja aeda jooksutrossi. Kui meid õues pole, paneme koera trossi otsa ning kõik on õnnelikud. Näeb välja umbes selline: http://www.smartdog.ee/images/Trolly_1.jpg. Soovitan sellist lahendust, kuna koer saab siis ligi neile kohtadele, kuhu peab, samas ei ole mingit elektrilist vahendit, millest sõltuda.

    Järgnev on kommentaar kõikidele kommentaaridele, kes näiteks heidavad ette koera magamist puuris.

    Minu meelest on oluline mõista, et koer ei ole laps, keda nunnutada ja kes eranditest aru saaks. Kogu aeg on koerte puhul vaja käituda ühtemoodi. Näiteks ei ole nii, et kui õhtusöögiks on kartul, siis laualt koerale midagi ei anna, aga kui seapraepäev, siis veidi liha võib ikka poetada – koer ei tee neil päevadel vahet. Nii on iga asjaga, tulebki seada piirid, millest hoitakse rangelt kinni ja siis on koer rahulik ja õnnelik. Magamine eraldi toas või puuris ei ole üldse problemaatiline, kui see käitumine on konstantne. Lotte paistab olevat õnnelik koer, kes on hoitud, hästi toidetud ja kellega tegeletakse. Teda ei peagi kohtlema kui kolmandat last, tegu pole inimesega!

    Mu vanemad peavad jahikoerte kennelit ja ma näen kahjuks liiga tihti inimesi, kes otsivad endale mitte koera, vaid lapseasendust. Koertele kantakse üle inimeste tundeid ja soove, näiteks eeldatakse, et koer tahab ka diivanil istudes telekat vaadata või pidevalt kaisutada. Koeri hellitatakse tihti ära ja siis imestatakse, et miks koer keeldub toidust, ronib suureks kasvades igale poole, hüppab inimeste peale või ei saa lastega läbi. Koerad on suurepärased kaaslased, aga ainult siis, kui nad teavad, mida nad võivad ja ei või teha ning seejuures ei tohi omanikud mingeid erandeid teha enda loodud reeglites. Siin kommentaarides on igasuguseid põnevaid arvamusi, aga kui keegi soovib endale nunnut perelemmikut, keda hellitada ja kaisutada ja kes iseloomu eriti ei näita, siis tasub võtta endale merisiga. Koer on hundi järglane ja nagu on huntide karjades tugev hierarhia ja reeglid, peavad need koera suhtes ka kodus olema.

  • Avatar
    Vasta Kaidi 28. detsember 2016 at 14:11

    Haadihaa, tahaks kohe laike kütta teatud kommentaaridele. Koertega ongi täpselt nii nagu inimestega- igalühel oma iseloom. Endal kodus husky. Nii hea kui halvaga ikka hüppab oma poriste mudapapudega külaliste peale. Omalt poolt oleme loobunud juba selle korrigeerimisest, katsume aegajalt riielda, et hullemaks ei läheks. Lihtsam viis on meie jaoks see, et külaliste kutsumisel on alati mainitud “NB! Meil on hüpperenergiline inimeste peale hüppav porine koer, so be prepeared”
    Aga väga vinge on see, et kui koera omanik viitsib natuke ikka liigutada ja teha miskit koera heaks. Tavaliselt on ikka lihtsam koer ketti panna, kui korralik aed orgunnida.
    Sulle soovitan nendele toladele silt panna “PANE VÄRAV KINNI VÕI MINA KULUTA PEKKE KOERA TAGA AJADES”
    kannatust pererahvale ja koerale!

  • Avatar
    Vasta F 28. detsember 2016 at 14:05

    Loomapiinaja sa pole, aga lohakas ja laisk loomaomanik kindlasti.
    Miks sa lased koera üksi õue, kui tead, et ta põgeneb? Lase 5-ks minutiks pissile ja jälgi pidevalt aknast, et värav kinni oleks! Ise samal ajal magama keerata, kui koer õues, on täiesti süüdimatu käitumine!
    Kui te Lotte õhtul korralikult ära väsitaksite, siis ei usu, et ta tegeleks öösel pahanduste ja närimistega.
    Kui ise ei jõua, võta endale raha eest koerajalutaja. Ja kindlasti leiaksid blogi kaudu Lottele koertest sõpru, kellega ta saaks mängida ja üleliigset energiat kulutada. Usun, et nad tuleksid isegi teile koju, kui kutsuksid.
    Loodan siiralt, et Kardo kojujäämine muudab Lotte elu paremaks.

    • Avatar
      Vasta A. 28. detsember 2016 at 16:28

      Mõnel inimesel tundub samuti liiga palju üleliigset energiat olevat! Võiksid ju isegi seda mujal kulutada.

      • Avatar
        Vasta E4 28. detsember 2016 at 16:56

        Sul vist pole kogemust koertega. Teiste koertega mängimine on omaniku jaoks kõige väiksema vaevaga tegevus koera väsitada, see oli väga hea ja kergesti tehtav soovitus.

    • Avatar
      Vasta E4 28. detsember 2016 at 16:54

      (Y) selle peale kohe 😀

      • Avatar
        Vasta A. 28. detsember 2016 at 17:57

        Koer paneb kodust plehku/närib asju sest omanik ei mängi temaga piisavalt ega väsita teda? 😀 Koer teeb neid asju, sest ta on koer! Simple as that.

        • Avatar
          Vasta E4 28. detsember 2016 at 19:24

          Haha lol, jah. Koerad leiavad omale tegevust, kui neil on liiga palju üleliigset energiat ja neil on igav. Kui nad on eelnevast mängust väsinud, siis ei ole neil vajadust “koer olla”.
          Väsinud koer on parim koer, sest oma instinkte nad niisama “viisakusest” tagasi ei hoia.
          Kirjutaja pakkus välja variandi kutsuda keegi oma koeraga külla Lotega mängima. Mis saaks veel lihtsam olla? Ise ei pea isegi jalutama minema, pane Fb kuulutus ja iga tunni tagant tahab keegi tulla. Simple as that.

  • Avatar
    Vasta Teili 28. detsember 2016 at 13:42

    Mina julgen ka soovitada elektripiiret.Endal otsene kogemus puudub, küll aga tutvusringkonnas on kasutusel mitmetel ja suur abi on sellest tõesti. 🙂

  • Avatar
    Vasta Carmen 28. detsember 2016 at 13:19

    Haaahaa! Räägid nagu minu elust… Mul on taks Roxy, kes kogu aeg haugub ja kui välja saab ja endast 3m kaugusele jõuab, siis absull enam sõna ei kuula.. Kui näeb, et olen lapsega hõivatud ja ei märka teda, siis paneb minema KOHE.
    Mõtlesin juba osta selle koerteaia, mis toimib kaelarihmaga… Kui läheb piiridest välja siis saab särtsu.. Paari korraga peaks ju selgeks saama, et ei või minna… Ja see peaks olema odavam kui uus aed ilmselt…
    Igatahes meil on ka puur Roxyl ja ta lausa palub vahest sinna, sest mu peagi kaheseks saav tüdruk lihtsalt ei jäta vahest kiusamist… Magamise ajaks paneme ta puuri, et küünte klõbin ei tûütaks …
    Ära muretse! Osade koertega on lihtsam ja osadega raskem- puuri muide soovitas meile koera treener

    • Avatar
      Vasta Kass 29. detsember 2016 at 01:40

      See oli nüüd küll suht jube kirjeldus.. “puuri paneme ta magama, et küünte klõbin ei tüütaks.. või laps vahel ei taha kiusamist jätta”???.. Sa ikka tead, et lapsele tuleks õpetada, et koer pole mänguasi ja teda kiusata ei tohi? Tead, et kui koer saab haiget, võib ta su last näksata? Kas siis paned vaese looma magama? Ja kui isegi küünte klõbin segab, siis milleks üldse looma võtta? Jube..

  • Avatar
    Vasta B 28. detsember 2016 at 13:16

    Mallukas, Ei ole sa midagi nii üdini halb. meil endalgi koer kes igal jumala vabal hetkel plehku pani. kàisime korralikult jalutamas ja mitte lühikesi maid. Nii kui koduust lukku ei pandud, tegi koer ukse lahti ja pani plehku ja nii mitmeks pàevaks. Ja mitte 1x, otsisime nagu hullud, kuni ise tuli tagasi. Neile ei ole kunagi piisav, mujal olla alati põnevam.
    Tundsin ennast ka kui õnnetuse hunnik. Ka mul naabril Lotte suurune koer magab puuris, ei ole maailma lõpp. Ta lihtsalt näriks ja löhuks kõik muidu ära ja ta põgeneb ka iga jumala hetk ära kui õue saab. Kõik aia alused kive täis topitud, et koer välja ei saaks. 😀

    Koeral on hea, soe ja tore olla sinu juures 🙂 Ta on hoolitsetud, toidetud, armastatud!!! See on kõige tähtsam siin maailmas 🙂
    See halb jutt ühest kõrvast sisse ja teisest välja, positiivsus teeb meile rohkem head 🙂

  • Avatar
    Vasta ühe hullu koera omanik 28. detsember 2016 at 12:48

    meil on ka jahikoera segu ja kutsikast peale õpetatud kus on piirid jne aga kui ikka saab lõhna üles on ta läinud ja nii me siis otsime taaskord oma koera.hiljuti ära lõigatud emane ja mis te arvate et püsib kodus,ei.kui ikka tahab naabrite juurde minna siis ka läheb,õnneks nüüd ta tuleb mingi hetk ise koju tagasi ja vähemalt teame et mitte paksu kõhuga.me muidugi ei ela ka linnas,rahulikum paik aga ikkagi hirm sest suur maantee pole väga kaugel.ja ega ta meil kuri pole ja väiksed lapsed talle meeldivad,ainult mänguhoos võib mu laps ikka korralikult haiget saada sest jõudu rohkem ja ta ei saa aru et haiget teeks,õueriietest ma ei räägi üldse mis neist järgi jääb kui lapsega õues müttavad,kusjuures me oleme ka kaalunud puuri ostu seda just siis kui külalised tulevad lastega et ta mänguhoos kriimustusi ei teeks,kas me oleme sellepärast pahad?ise loodame et ükspäev rahuneb see duracelli jänes maha aga kas me oleme sellepärast halvad koeraomanikud? ajaa jalanõusid ja muid asju närib ka korralikult,mis siis et me lemmiklooma poes juba kuldklient sest pidevalt toome uusi asju aga ikka jäävad vanaema uued nahast sussid ette(need olid pandud kõrgemale,kuidas kätte sai,nuputage).kõik te kritiseerijad,te pole siis loomapidajad olnud,ainult unistustes või nn taskukoera omanikud keda ei saa ka päriskoerteks nimetada.kõik koerad ei ole ideaalsed.

  • Avatar
    Vasta S 28. detsember 2016 at 12:35

    Aktiivsed koerad ongi noorena parajad marakratid, kes paneb pidevalt plehku, kes hekseldab kogu mööbli ära, kes haugub pidevalt. Korralik trenn ja ajutrenn väsitab looma, aga nii noore looma puhul magab tunnikese ja jälle selline 😀 Vanusega muutuvad tasakaalukamaks, nii kauaks tuleb kahjud miinimumini viia ja koeraga palju tegeleda/treenida, kuigi tulemused ei pruugi kohe näha olla 🙂

  • Avatar
    Vasta A. 28. detsember 2016 at 12:18

    Elektriaed ei garanteeri küll kellegil looma aias püsimist. Jah, mingit aega võib see aidata aga enamusjaolt on tegu maha visatud rahaga (erand kinnitab muidugi reeglit!)
    Naabril ka kenakese summa eest see elektriaed ostetud. Mõnda aega toimis, kuid koer on ikka päris mitmeid kordi sellest lihtsalt üle jooksnud. Mitte, et viga aias oleks, ikka naabrimehes on viga! Kehvalt peab looma. Õudne!!!! 😀
    Loomad paraku on ettearvamatud ning ma ei leia, et keegi oleks halb loomapidaja, kui loom vahest hulkuma pääseb. Siin need kommentaarid on lihtsalt.. oeh. 😀 Kõige enam jäi silma kommentaar, kus küsiti kas sa lapsed ka jätad üksi aeda. Mida kuradit?! Inimesed kelle koer elab õues, peaksid ka koos koeraga seal elama?

    • Avatar
      Vasta Carmen 28. detsember 2016 at 13:22

      Ehk su naaber tahab selle nö. kasutu aia edasi müüa!? ? Oleksin hea meelega ostja rollis ?

  • Avatar
    Vasta lo 28. detsember 2016 at 11:57

    on kuidas on, aga tõele au andes ei ole sina mallukas hea loomapidaja. no ei ole sinus seda loomapidaja geeni ollagi, sa oled loomapidajaks liiga ykskõikne, igas mõttes. kui kaob võta uus, seda soovitasid sa isegi britile, kes tahtis oma kassi kaasa võtta, sa imestasid, et aga sa võta uus kass endale. see näitas selgelt sinu suhtumist loomadesse.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 12:00

      Ehk tõesti, ma ei tea vastu vaielda. Aga kui kaob, siis uut ei taha 😀

  • Avatar
    Vasta T 28. detsember 2016 at 11:07

    Tehke oma aeda parem koeraaed, siis pole väravaga nii suurt muret ja koer koguaeg paigas.

  • Avatar
    Vasta K. 28. detsember 2016 at 11:06

    mina soovitaks värava lukku panna ja uksekella värava külge, lisaks siis silt et kuri koer aias.

  • Avatar
    Vasta liina 28. detsember 2016 at 10:59

    Ma tean, mida sa tunned, need kellele seda kogemust pole, neil on lihtne näpuga näidata ja süüdistada, miks sa midagi ei tee ja kuidas sa kõiges süüdi oled.
    Loom on loom ja sul juhtub olema selline loom, kes tahab ringi hulkuda. Seda soovi sa ei saa kuidagi ära võtta (ma arvan, et isegi steriliseerimine emase puhul ei aita, sest emasel on see tung ainult jooksuajal, siis passi küll peale ja hoia kasvõi koguaeg puuris, aga siis ta ei tohi välja saada, muidu sul jah kutsikad kantseldada) Ja õpetamine vast enam ka ei aita, piisavalt suur koer juba.

    Ma soovitan ka raadiopiiret, sellega on ka nii, et teadmatud hakkavad jälle loomapiinajaks sõimama, aga seda nad teevad juba nagunii ;D Ja selle piirdega on ka nii, et seda tuleb õigesti ja väga korralikult treenida ning loota, et Lotte on piisavalt arg ja valutundlik, et see talle mõjub. Kui ta sellest surakast üle on ja aru saab, et peale seda tuleb vabadus, siis on see tühi vaev. (piire võiks olla aiast veidi seespool, siis ta ei saaks ühe sirgega üle lennata)

    Mul on 2 koera. Isane, suur, must 70kg elukas, kes nooremana oli ka koguaeg jooksus. Ajasin teda mööda küla taga, koera pärast hirmul ja tundsin kaasa inimestele kelle õuele ta sattus, sest selline ikka hirmutab küll. Kuigi ma olin 99% kindel, et inimesele ei tee ta midagi(loomi ei saa kunagi 100% usaldada), siis teiste koertega kakles küll. Ikka väga palju janti oli temaga. Sai kastreeritud, aga nii kui sai, lasi ikka jalga. Paigaldasime raadiopiirde ja talle see õnneks toimis. Püsis ilusti kodus. Aga talvel külmaga hakkasid rihma patareid alt vedama ja juhe läks kusagilt katki jne niiet hakkasid jälle need jamad. Praeguseks on aed ammu katki, koer juba 8a vana, parajalt paks ja laisk ning isegi kui värav on lahti, siis väga ei viitsi minna. Kui lähebki, siis käib siinsamas heinamaal ja kutsumise peale tuleb koju. Et selles mõttes lahenes iseenesest.
    Teine on emane – malamuut, peaks olema väga hulkumisaldis. Aga ei ole kuskile läinud. Ta mahub vabalt aia alt läbi, aga ei lähe. Jooksuajal, siis panen tuppa/kuuri kinni kui kodust ära läheme, muul ajal on koguaeg aias.
    Kui mul oleks ainult see emane, siis ma ka pööritaks silmi vbl ja mõtleks, et krt sul viga on, et koera kodus ei oska hoida, MUL küll on koer ilusti aias 😀

    Jõudu ja külma närvi!

  • Avatar
    Vasta Katre 28. detsember 2016 at 10:43

    Kui koerast on rohkem tüli kui rõõmu, siis minu soovitus on tast loobuda. ?

    • Avatar
      Vasta Triinnnn 28. detsember 2016 at 11:47

      Kui pereliikmega peab natuke vaeva nágema siis loobumine on kohe esimene lahendus jah ? ?

    • Avatar
      Vasta M 28. detsember 2016 at 12:44

      Kas sa annaksid ka oma lapse ära siis kui ta sõna ei kuula ja poes üritab ära joosta jne?

  • Avatar
    Vasta Triin 28. detsember 2016 at 10:03

    On Lotte ikka steriliseeritud? Sest kui ei, siis varsti (juhuse ja aja küsimus vaid) on Sul tõenäoliselt kodus 8 koerabeebit :D, kes vajavad ca 3 kuud hoolitsust, vaktsiine ja uue kodu leidmist. Steriliseerimine ilmselt vähendaks ka koera tungi kuhugi joosta. Ei?

    • Avatar
      Vasta Mi 28. detsember 2016 at 11:02

      Lotte puhul on tegu pigem noore koeraga kes kasutab kõiki võimalusi maailma avastamiseks. Steriliseerimine oleks muidugi vajalik, eriti kui teda niimoodi aiast välja lstakse koguaeg. Aga steriliseerimine nüüd tal seda kihku vähemaks ei võta, pigem muutub see vanusega. Emasel on jooksukas 1-2 korda aastas ja kokku on u 6-7 päeva (jah, jooksukas ise kestab ca 3 nädalat, aga ainult paar päeva on sobilikud paaritamiseks) aastas mil ta isase jahile läheb 😀
      Tõsiselt ei saa aru inimestest, kes niimoodi loomi aiast välja lasevad. Ajuvaba!

  • Avatar
    Vasta Mari 28. detsember 2016 at 10:03

    Soovitaksin elektriaeda. Mingi juhe või värk kaevatakse aia äärde maa sisse, koeral spetsiaalne kaelarihm ja kui selle juhtme lähedale läheb saab surakat. Paar korda saab ja siis saab juba aru, et ei lähe sinna lähedale. Need paar surakat minu arust ohtutum kui need ohud, mis teda aiast väljas võivad oodata:)

  • Avatar
    Vasta Piuks 28. detsember 2016 at 09:55

    Pole kõiki kommentaare lugenud, aga ostke koerale raadiopiire. St et tal on oma kindel territoorium, kust ta üle minna ei saa. Küllap on ka see nii mõnegi arvates piinamine (sest koer saab särtsu, kui piirist üle läheb), aga koera turvalisust arvestades on see ka talle vajalik. Uuri seda, päriselt!

    • Avatar
      Vasta Marian 28. detsember 2016 at 10:04

      See on tõesti hea asi. Toimib.

    • Avatar
      Vasta K. 28. detsember 2016 at 10:05

      Jaaaah, idee on ju sellel õilis, AGA mul naabrite koeral see oli. Ühel armsal hetkel aga pani ikka koer vehkat, sai oma suraka kätte ja edasi oli ju vaba maa. Terve päeva konutas lõpuks aia taga, tahtis koju saada, aga surakas ei lasknud minna- siis see talle ei sobinud, ära joostes oli midagi põnevamat ilmselt silme ees. Aeda saigi siis alles kui õhtul pere koju tuli. Seega see ei aita kui korral siht silme ees ja ikka vajadus joosta kellegile järgi. Ilmselt Lotte puhul aitaks juhtudel kus aed lahti tehakse lihtsalt.

  • Avatar
    Vasta Regiina 28. detsember 2016 at 09:54

    Issand appi, netihiirodest kommenteerijad, loete ka mis suust välja ajate? Ma usun kui koer oleks koormaks Mallukale siis poleks neil seda koera enam! Ja igas peres juhtub selliseid asju et koer paneb plehku ja sööb kõik asjad ära. Mõelge mis te siis teete kui ketis mõnda koera näete? Kedagi halvustama kukkuma pole küll ilus, elame kõik nii kuis oskame, oma ilus ja võlus.
    Loodan et su kutsu õpib oma lollustest ?
    PS minu arust tuled kõige väga hästi toime ! Keep up the good work ? ?

  • Avatar
    Vasta Kurb 28. detsember 2016 at 09:54

    Ma tean, et minu kommentaarile tulevad arvatavasti sellised ohhetavad ja ahhetavad vastused, kuid pean ikka kirjutama.
    Minu koerad on minu parimad sõbrad ning mitte elusees pole nad ära jooksnud. Ma hoian neid alati enda ligidal, ainult suvilas käies on nad minu silme alt eemal, kuid nad ei lähe kuhugi (suvila ala pole aiaga piiratud), sest nad on õppinud, et minuta pole nii lõbus kusagile minna.
    Kuidas Sa üldse jätad koera üksinda aeda. Kas Sa last jätaksid niimoodi järelvalveta kusagile? Ma tean, et paljudele ei meeldi minu koera ja lapse võrdlus, kuid minu jaoks on koer samaväärne pereliige nagu laps ning ma ei jätaks teda järelvalveta. Tore küll, kui Sa nii palju võõraid inimesi usaldad… arvates, et mitte keegi ei ärrita koera lihtsalt lõbuks, ei viska teda kividega, ei sööda talle mingeid mürgiga täidetud maiuseid (isegi kui see on sinu aed ja koeral on õigus seal olla!)… Inimesi on igasuguseid ja suurem osa on tõprad. Kasvõi vaadata neid juhtumeid, kui keegi oli käidavasse kohta lihapalle külvanud, millel olid naelad sees!! Ma üldiselt arvan, et Sa oled väga eeskujulik inimene, kuid see kuidas Sa oma koera suhtud on… jälestusväärne. Nagu ta poleks pereliige… nagu ta oleks lihtsalt…. koer.

    • Avatar
      Vasta Piuks 28. detsember 2016 at 10:00

      Et kui jätad lapse oma eramaja aeda, mis on aiaga piiratud, vankrisse magama, siis oled ise terve aja seal kõrval?
      Ma olen küla pealt kuulnud, et mõned koerad on öösel ka õues, et kohe elavadki õues. Küllap peab siis mõni inimene ka 24/7 õues elama.

      Tule taevas appi

    • Avatar
      Vasta Caty 28. detsember 2016 at 11:25

      Minu õuekoer elab kuudis aga andke andeks , last ma sinna magama ei saadaks!!!

    • Avatar
      Vasta monsa 28. detsember 2016 at 12:08

      Issand kui loll jutt. Sorry. Igal asjal on piirid ,ka koera pidamisel ja koera nii pidada nagu inimest on vale. Minu koerad on laudas,jah LAUDAS,kui perega päeva ära käime..tundub ,et pean end pooma minema..selline jäle loomapiinaja olen ma,isegi kompkat ei paku .

    • Avatar
      Vasta kiivi 28. detsember 2016 at 12:23

      Iga normaalne inimene tõstab lapsed koerast kõrgemale. Koer ongi koer, koer peab teadma, et laps on perekonna hierarhias temast tublisti eespool. Soovitan lugeda “Koerakuulaja” raamatut ning mitte pookida loomale külge inimlikke omadusi/tundeid. Mina küll ei tahaks, et mu 30 kilone kutsikas lastega kui “samaväärsega” mängiks. Koerad on väga õnnelikud, kui neil on omaniku näol olemas JUHT, mitte samaväärne semu.

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 12:40

        Ma mõtlesin, et ma vist imelik, aga minu jaoks on ka koer siiski KOER. Kass on ka KASS. Jah, nad on minu omad ja ma hoolitsen nende eest, aga ma tõepoolest ei pea neid oma lasteks 😀

    • Avatar
      Vasta A 28. detsember 2016 at 14:52

      Jälestusväärne? Karm sõna iseloomustamaks inimest, kes pakub koerale kodu, toitu, armastust, õpetust. Leian, et maailmas on palju jälgimaid teemasid alates sõjast, pedofiiliast, vägivallast jm. Teeks nii, et järgmine aasta oleme kõik natuke kaastundlikumad, hoolivamad ning näeme oma mätta otsast kaugemale. Inimeste elud ja tegemised on erinevad, sellest hoolimata on Lottel väga hea elu.

    • Avatar
      Vasta L 28. detsember 2016 at 17:35

      Ma olen enam-vähem nõus su jutuga. Mu koer pole elu sees ära jooksnud ja ma ei kujuta ette seda olukorda, kui see ka juhtuks, sest ta on lihtsalt mul silma all kogu aeg. Ma koera oma lapseks kindlasti ei pea, aga kindlasti oma väga lähedaseks ja tähtsaks kaaslaseks, kes on igal võimalusel minuga. Selles suhtes koer ei ole minu jaoks lihtsalt mingi loom või koer, aga pereliige, kelle puhul ma teeks ka kõik, et tal hea oleks. Iseenesest jah koeral on soe kodu, toit ja jook olemas. Aga see pole ainuke, mida nad vajavad. Neil on olemas emotsionaalne pool, mis vajab ka tähelepanu. Minu meelest koerte iseloom ja tunded tulevad väga hästi välja, kui nendega tegeleda, neid jälgida, püüda mõista nende kehakeelt. Ja see on hullult lahe. Jube põnev on jälgida, kuidas ta erinevaid “probleeme” näiteks lahendab või välja mõtleb, et oma tahtmist saada.
      Alguses oli mul tegelikult enda koeraga raske, sest ta oli nii metsikult energiline ja see häiris muidugi mu mugavat elu. Samas koeraomanikuna oli mul vastutus siiski pakkuda talle seda, mis tal vaja. Ehk ajapikku kohanesime üksteisega, mina olen aktiivsem, tema on samas rahulikum, teab pere elurütmi.
      Igatahes mu jutu mõte oli vist, et koer on iseenesest loom, ei tasu päris inimeste omadusi külge pookida, aga samal ajal on nad midagi palju enamat, oma tunnetega olendid, kes miskipärast inimesi nii väga armastavad ja tahavad nende lähedal olla. Osad hoiavad koeri õues, mõnele tõule vb sobib. Samas ma näen enda koera pealt, kuidas kõige tähtsam on inimese lähedalolu, üksi õues ei viitsi ta passida ning seal hakkabki igav, “pahandused” kiired tulema. Ka Lotte tundub väga inimestekeskne ja emotsionaalne koer, kes vajab tohutult tähelepanu ja lähedust.

  • Avatar
    Vasta britt 28. detsember 2016 at 09:52

    ps: see puuriidee on väga super! Eriti kui majas on väikseid lapsi peab koeral olema oma koht kus ta rahus saab olla. katsu jälgida, et lapsed teda sinna ühte kohta tülitama ei lähe, siis koer teab, et saab vajadusel seal puhata rahus. eks meil kõigil vaja üksiolemisaega, ka koeral. usun, et muidu nad Mariga suured sõbrad, aga see üks koht mis on tema privaatruum on väga hea mõte 🙂

  • Avatar
    Vasta britt 28. detsember 2016 at 09:50

    mallu, mis sa arvad kui võtad ühendust koeratreeneriga? olen kindel, et on tehnikaid kuidas õpetada koera aias püsima.

  • Avatar
    Vasta Katri 28. detsember 2016 at 09:44

    Issanda loomaaed on ikka kirju…On nüüd asi mille kallal iriseda…Miks ei võiks need inimesed oma elu elada, kellele iga sinu liigutus pinda käib???
    Pea vastu!!!

  • Avatar
    Vasta Signe 28. detsember 2016 at 09:23

    Mul tekib küsimus, et milleks võtta endale loom, kui tema eest ei hoolitseda ja vaeva ei nähta? Täpselt samamoodi nagu pead sa enda lapsi õpetama, kuidas rääkida, kuidas süüa, mida on sobilik teha ja mida mitte, pead sa ka koeri õpetama. On väga oluline teha juba kutsikaeas koerale selgeks, mida tohib teha ja mida mitte, millised on tema piirid jne. Kui meie koera võtsime käisime temaga mitmekümneid ringe ümber aia ja tegime talle selgeks kus on tema territooriumi – mitte kordagi ei ole ta sealt välja läinud. Ja kuna teie pere midagi sellist arvatavasti ei ole teinud, on ka tulemus näha. Jah, võid nüüd öelda, et sul pole aega – vaja pildistada, koristada, lapsi hoida, blogida ja sadat muud asja teha, kuid kui koer võtta, tuleb sellise asjaga arvestada. Võib olla siis ei oleks tohtinud endale koera võtta, sest ka tema vajab tähelepanu ja tegelemist. Olen tõeline loomaarmastaja ja mul on Lottest tõesti kahju, sest selle sinu teksti põhjal tundub, et ta on teile lihtsalt üks koorem.
    Ja küsid nüüd, et milleks siia kirjutan, et tead isegi seda juba kõike – praegu on viimane aeg hakata asju muutma.
    Muidu oled väga lahe naine ja loen sinu blogi huviga, aga see postitus küll kahjuks muutis natuke minu arvamust sinust.

    • Avatar
      Vasta Ann 28. detsember 2016 at 12:02

      +1 kahjuks :/

  • Avatar
    Vasta S. 28. detsember 2016 at 09:23

    Ma salamisi ootasin, et keegi seda kirjutaks.
    Seoses looma puuriga siis ma ei saa aru. Mulle öeldi, et kui me kodunt ära lähme siis paneksime koera puuri. Nii ei saa ta meie äraolekul elamist maha lõhkuda. Mingil hetkel pidime tõdema, et koer on meie tillukeses koreris suur ja vajab enam ruumi. Panin kuulutuse ja….ja hakati valama. See, et koer on juba nüüdseks kohe päris mitmeid kordi lapsi purenud ja loe kellegile. Enamvähem olid veel lapsed hoopis süüdi.
    Ja sa ei ole sitt loomapidaja. Imelik on see, et keegi ei näinud avatud puuriust või ma kujutasin seda endale ette?
    Kes tahab süüdistada see ka seda teeb. Tore on ju kuskil fb cõi perekoolis kedagi jälle maha teha.

  • Avatar
    Vasta ninel 28. detsember 2016 at 09:13

    Koerast kahju, et ta selline koorem teile on.
    Kõik inimesed pole loomainimesed, aga milleks loomi siis koju endale võtta jääb ikka müstikaks minu jaoks.
    Usun, et koeral enam kui fine elu teie juures, no jookseb vahel ära.. aga just selle postituse toon teeb kurvaks.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 11:28

      Tooni loeb ikka iga lugeja ise välja, ma pigem naljatades räägin (as always)

      • Avatar
        Vasta Ninel 28. detsember 2016 at 13:12

        see teebki kurvaks 😀

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 13:20

          Mis sind täpsemalt kurvaks teeb? Ta ju ONGI koorem 😀 Pooled asjad elus on koormaks, mõnikord on Kardo ka mulle räme koorem, aga ega ma sellle pärast kohe lahutust taotle 😀

          • Avatar
            maurus 28. detsember 2016 at 22:10

            no ilma Kardota oleks sa küll ümmargune null!

  • Avatar
    Vasta Merka 28. detsember 2016 at 09:04

    Hei. Ikka juhtub, et noor koer läheb lõbusate lastega kaasa või tahab niisama maalima avastada, aga olen kuulnud et on selline “kasvatus” “koolitus” “trenn” u name it, et sa käid temaga rihma otsas aias mööda aia äärt ringi ja see õpetab et vaid see on tema ala, mitte kaugemal. Aga seda peaks uurima, et mis suhtumist vaja kasutada ka mitu korda seda vaja teha. Ehk saab seda rakendada. Edu. 🙂

  • Avatar
    Vasta ML 28. detsember 2016 at 09:04

    Mu meelest on see ülilamp sind süüdistada loomapiinamises vms ja kahjuks koerad panevad ikka plehku, eriti kui neile tee vabaks jätta, aga mind tohutult häirib (kui siin tohib üldse oma arvamust avaldada?), kuidas sa oma väljaütlemistes räägid oma koerast halvasti või jätad sellise mulje nagu tema oleks süüdi selles, et tal on instinktid ja et ta on koer. St kuidagi jääb selline mulje, et sul on nii räigelt kopp ees, et sa pead teda otsima või talle järgi minema?! Ja lihtsalt pohhuilt – tulge ja võtke koer ära mult? Lisaks – mul küll ühtegi nii kohutavat sõpra pole? Ainult Marist on kahju? Jätab mulje, et sa ei hooli temast väga. For fuck sake – kahjuks tõesti on ta sinu kohustus. Ma loodan, et see on väga vale mulje, mis mulle jääb ja sul oleks siiralt kahju, kui temaga peaks midagi juhtuma. Praegu tasub olla õnnelik, et ta on elus ja terve. Kui mul üks koer plehku pani, sest samuti jäeti aed lahti, siis esimese asjana jooksin teda otsima ja süüdistasin iseennast, et ma võõrale üle ei rääkinud, et kindlasti aed kinni panna. Sest ta on ju minu vastutus ja ma ei saa lootma jääda võõraste inimeste elementaarsele viisakusele. Õnneks on nüüd raadiopiire – töötab ülihästi, kuid jällegi juhtus paha asi – kaelarihmal sai patarei tühjaks ja õnneks naabritädi helistas ja andis teada, et koer on välja saanud. Seega ka teistel juhtub selliseid asju ja mitte ükski jumal ei karista sind loomadega, kelle eesmärgiks on ära joosta.

  • Avatar
    Vasta Anna 28. detsember 2016 at 08:43

    GPS-rihm ei töötanud või mis teil sellest sai?

  • Avatar
    Vasta Marge 28. detsember 2016 at 08:18

    Aed tuleks lasta sul sügavamale kaevata, äkki see natukenegi aitab. Mind paneb imestama et kuidas inimesed oma järgi väravat ei sulge. Ma pole iial kellegi juurde läinud nii et jätaks väravad ja uksed kõik valla, isegi kui ma tean et aias pole koera.
    Oled sa mõelnud ka elektrikarjusele? See võib aidata, koer saab ruttu selgeks oma piirid ja kui ta traadilie liiga lähedale satub hoiatab kaelarihm teda eemale minema 🙂
    Ja kuna sa siin seda puuri teemat ka puudutasid siis ütlen sulle, et koera puuris hoidmine on väga tubli otsus. Enne kui ma koera võtsin ostsin enda omale aediku, no ta pisike ka. Aga me ei kasutanud seda mitmeid kuid, kuna mul oli valus kuulata tema nuttu seal, kuni selle päevani kui ta oksendas tekstiiliklambreid välja. Pärast seda on ta meil alati aedikus, kui meid kodus pole. Ja seda lihtsalt ta oma ohutuse nimel. kes iganes ütleb et see looma piinamine on LOLL….. vot

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 08:21

      Lotte on meil ka jah selline, et igavusest võib öösel hakata kõike sööma. Meil on ta ka pehmete mänguasjade silmi välja oksendanud ja köhinud. Pole just parim valik talle 🙁

  • Avatar
    Vasta Linda 28. detsember 2016 at 08:17

    Meil maal pole aedagi, aga koertel on ümber meie territooriumi raadiopiire Greenwald OÜ -st kui ma ei eksi. Rihmad on kaelas ja kui lähevad aiale liiga lähedale, hakkab piiksuma, siis surisema ja alles siis, kui ikka ei kuula, saab pisikese elektriimpulsi. Olen ise enda peos proovinud, ehmatab, haiget ei saa. Särtsu on kutsid sisuliselt ainult treeningperioodil saanud. Hiljem pöördusid tagasi juba piiksumise peale. Praegu pole enam neid rihmasidki kaelas, sest nad püsivad kenasti kodus ja kuna vanemad elavad päris metsas, siis viimane kord, kui mink juhtme läbi näris,siis isa ei viitsind lappida. Rihmad ja need seadmed on vastavalt looma mõõtudele. Kassi omad on ka isegi olemas. Ehk on abiks ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 08:20

      Jaa, me täna saame raadiopiirde 🙂

      • Avatar
        Vasta Sk 28. detsember 2016 at 09:19

        Ära väga ole selles raadiopiirdes kindel, me ostsime ka hirm kalli panime üles, alguses mõjus ja siis see tõuk arvas, et kui ta kiiresti läbi jookseb siis on korraks ainult valus ja saigi jälle külapeale. Siis me hakkasime käima koerte koolis, et õpiks sõna kuulama ja õpetasime talle päevast päeva, et piiridest väljas ei käida. Nüüd on ta vana rahu ise, me võime talle piiridest välja tema lemmik maiuse panna ja siis ta ei tule enne üle piiri kui meie seda lubame. Ei tasu neid mõttetuid perekooli kägusid kuulata, koerad ikka teevad pahandusi, sellepärast sa nüüd mingi hirmus loomapiinaja küll ei ole.

    • Avatar
      Vasta Liis 28. detsember 2016 at 08:20

      Ma soovitaks ka raadiopiiret, kogemused näitavad, et hoiab koerad kodus ja enam ei pea neid küla pealt tikutulega taga otsima 🙂

      • Avatar
        Vasta K. 28. detsember 2016 at 08:44

        Jp, meil ka raadiopiire. Aeda polnud võimalik muuta. Algul tundus jube aga reaalselt on koer tänu sellele juba aastaid aias. Jubedam oleks, kui ta kuskile autoalla jääks. Nüüd ei pea enam rihma panemagi, sest ta teab enda territooriumi.

        • Avatar
          Vasta Kadri 28. detsember 2016 at 09:13

          Tegelikult on nii, et kui koer kardab välku ja pauku(eriti nüüd vana aasta õhtul), siis see raadiopiire ei aita teda. Suurest hirmust lähevad läbi ikka. Tean mitut koera, kes õpivad ära, et see ehmatus ja valu on vaid hetkeks ja lähevad ikka, kuhu tahavad. Olgu piire siis maa sees või aia peal.

  • Avatar
    Vasta Elina 28. detsember 2016 at 08:08

    Oeh tean seda tunnet kuid kassiga ja jama on missugune. Veel toredam selle juures et leidja ja loomakaitse töötaja valetavad meile kassi kohta ning keelduvad teda põhjuseta tagastamast. Pakkusid lausa meile kassi kes sarnane aga pole meie omagi tegelikult. Jube ju siis ruleb kõik ketti panna ja kuskile kinni toppida ehk püsivad ja ei muutu närviliseks.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 08:19

      Mul oli ka kunagi kassiga selline kama, aga mitte loomakaitsega, vaid Pesaleidjaga.

      • Avatar
        Vasta Kadri 28. detsember 2016 at 12:53

        Tegelikult oli ikka Kassiabiga 🙂

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 12:56

          ahjaa oli jah 😀

          • Avatar
            Kassitädi 28. detsember 2016 at 14:27

            Palun ära aja sassi jah, tekitad kogemata asjatut halba mainet valele ühingule. Pesaleidjast olid sul hoiukassipojad vist hoopis ja muud jama ei mäleta kui teil Kertuga isiklik värk teie vahel.

            Kassiabi aitab ka palju aga vahepeal vist läksid paar inimest sealt väga fanaatilisteks ära. Nüüd olevat palju normaalsemad

  • Avatar
    Vasta Brigit 28. detsember 2016 at 07:42

    Ei tea mis tõugu Lotte on, aga meil on jahikoer ja tema toimetab ainult nina järgi. Kui võimalus, siis läheb. Aitab ainult see, et tal on oma personaalne aed (kaevatud pool meetrit maasse ja päris kõrge ). Ehk saate ka oma tagaaia vms koerale teha, kust liiguvad ainult omad inimesed 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 07:57

      Mulle on öeldud jah, et tal on jahikoera tunnuseid

  • Avatar
    Vasta Marju 28. detsember 2016 at 07:20

    Oh tean seda koera janti. Meie suslik pani ka mingi vahe pidevalt minema. Ja ega muud üle ei jäänudki kui pidid pidevalt valvama väravat, meie õnneks on meil värav elutoa aknast näha ja nagu nii enamus aega päevast oleme seal. Nii et näeme kui keegi tuleb. Olen lugenud kusagilt et mingi seade et kui koer aiale liiga lähedale tuleb saab mingi signaali ja hoiab eemale aia äärest. Võib olla see aitab.

  • Avatar
    Vasta Triinu 28. detsember 2016 at 02:54

    Aga katsetage elekrikarjust. Äkki toimib? Tean koeri kes ka aiata hoovilt uttu tõmmata ei julge sest kardavad litakat saada.

    • Avatar
      Vasta Murimari 28. detsember 2016 at 03:43

      Äkki paneks juba okastraadi siis ka kaela, et va raip paigal püsiks?!
      Jumal küll, mida kommentaare!

      • Avatar
        Vasta Pille-Riin 28. detsember 2016 at 06:59

        Mis elektrikarjuses halba on? Koer saab oma hoovis vabalt ringi liikuda ning ei lase jalga. See nüüd küll piinamine pole.

        • Avatar
          Vasta Kassitädi 28. detsember 2016 at 14:29

          Murimari tõenäoliselt ei öelnud karjuse kohta midagi halvasti, vaid Triinu väga nõmedate väljendite kohta. Jäi kõlama, nagu koer oleks tüütu kahjur, mitte pereliige.

    • Avatar
      Vasta M-L 28. detsember 2016 at 08:18

      Meil oli ka koeral mitu aastat elektrikarjus ja pole ühtegi probleemi. See oli tõmmatud isegi nii,et ei saaks terrassile kui grillime, muidu käib seal inimesi piinamas kui söömine on. Kaks korda sai sutsaka ja korras. Ta on muideks 82 kg kaaluv kaukaasia lambakoer, seega teda väga kerge poleks taltsutada nii ehk nii…Isegi kui aiaehitus käis ja terve aed ümber maja maha võeti, istus tema kenasti oma piirides. See kasvatab päris hästi ja reaalselt paarist sutsakast piisab. Nüüd juba 1,5 a ilma selle kaelarihmata ja pole probleemi, endiselt mäletab oma piire.

  • Avatar
    Vasta Jana 28. detsember 2016 at 02:35

    Hea et meil koera kodus pole sest kui oleks istuks raudselt keti otsas..meil küla peal vahest käib koer lahtiselt muidu enamjaolt ketis aga vahest tehakse lahti et loom joosta saaks ning seda öösiti (õnneks kuri pole aga armastab üles hüpata)

  • Avatar
    Vasta Indrek 28. detsember 2016 at 02:33

    Mõistlik oleks panna väravale mingi vedru,või veel parem lukk mis ei laseks inimestel sul seda aiavärvat lahti jätta.See särtsuga piire ilmselt lahtise väravaga ikka ei toimiks,mul oma koeraga oli sama jama,et igal võimalusel pani lõikama ja see nii-öelda elektrikarjusega aitas põhimõtteliselt ainult selle vastu,et ta ei kaevanud end enam aia alt läbi ja ei hüpanud enam üle aia, aga kui keegi ikka värava lahti jättis pani kohe lõikama.
    Aga edu sulle Lottega ja ära lase end häirida sellest mullast mida aetakse.

    • Avatar
      Vasta Kiks 28. detsember 2016 at 07:17

      Selle saab täiesti tühjale, ilma aiata ja väravata alale ka panna, ei loe siin see lahtine värav midagi.

  • Avatar
    Vasta väga väga naine 28. detsember 2016 at 02:21

    Ma lugesin “kempsus koeraga” ja ei imestanud absoluutselt.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 07:58

      Ma olen koeraga kempsus ka olnud :D:D

  • Avatar
    Vasta Aire 28. detsember 2016 at 00:59

    Pole paha! Raudset närvi ja täna hommikul ei pea vähemalt plehku pannud koera otsima vaid tead kust koera leiad. Edu.

  • Avatar
    Vasta Kadri 28. detsember 2016 at 00:54

    Mina arvan,et senikaua kui uut väravat vms ootad,saaksid panna sildi üless,”Sulge enda järgi värav,muidu mu koer jookseb ära ja ma pean jälle 1530 x varjupaika teda tooma minema”. 😉

  • Avatar
    Vasta Grete 28. detsember 2016 at 00:35

    Meil on ka maal vanaema juures koer, kes igal võimalikul ja võimatul juhul minema jookseb. Ei aidanud see elektriline rihm tal kaelas ega aita ka topeltvärav. Kui tahab, leiab ikka viisi kuidas minema joosta! Koguaeg keegi helistab ja salvab, et ei oska koera kasvatada ja koduaias kinni hoida! Eks tulgu siis ja kasvatagu ise ?

    • Avatar
      Vasta Ner 28. detsember 2016 at 07:26

      Miks peaks keegi teine tulema ja teie koera kasvatama? Sest neid häirib kui teie loom nende valdustesse tungib või lapsi ehmatab või jumalteabmida? Ok siis.

  • Avatar
    Vasta Aadu 28. detsember 2016 at 00:17

    Teemast väljas…kas Lendega ka jalutamas käid oma ägeda vankriga? Kas pildistamiste ja muude saja asja kõrvalt jääb selle jaoks ka aega? Küsimus pole sapiselt esitatud-igaksjuhuks mainin, kuna oled nii kurjas tujus.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 00:20

      Ikka käin. Ma muidugi mingi suur sihitult jalutaja pole, aga poodi ja postkontorisse ikka läbi metsa seilan 😀

  • Avatar
    Vasta G 28. detsember 2016 at 00:00

    Ma väga harva räägin siin blogis kaasa, aga nüüd ühe kommenteerija peale kes kirjutas, et koer jookseb ära kuna teie pere on selline siis ma tahaks küll öelda, et wtf.

    Meil on viimane koer juba 9 aastat olnud ja ta reaalselt on maailma parim koer, aga kui aia taga on tropid tegelased kes reaalselt õrritavad ja kiusavad, siis koer tõmbab ennast lahti ja paneb neile järgi. Inimesed võiksid oma lastele selgeks teha, et võõraste aedade taga ei käida loomi õrritamas ja kiusamas. Ja kui koer peaks neid hammustama olen mina süüdi. Ja täiskasvanutele tahaks öelda nii palju, et kui sa kõnnid koeraga mööda ja sa näed et aias olev suur koer läheb endast välja siis nii palju mõistust võiks peas olla ja minema minna, mitte oma väikse nässiga suuremat koera õrritama jääma. Koerale jääb kõik meelde ja kui ta lahti saab ja teisele koerale viga teeb, siis pole see küll mitte kellegi teise süü kui su enda. Samamoodi tehke selgeks oma lastele/meestele/naistele et pole ka normaalne tulla aia taha kus on koerad oma rakette laskma, ka see on põhjus miks koerad plehku panevad!

    Ükski koer ei lähe kodust ära niisama. Alati on seal mõni tegur ja enamikel juhtudel on ikka nendeks inimesed kes aia taga tegutsemas käivad!

    • Avatar
      Vasta Y 28. detsember 2016 at 00:14

      +1 noh, ma ka sõna ei võta tavaliselt aga no olge ka siin blogis veidike inimesed ja ärge toppoge oma nina igalepoole. Sõbranna perekonnas ka sellised naiivsed ja heasüdamlik ja mega energilised inimesed ja seda peegeldub ka loomadest sest nad käituvad samamoodi ja mul on siiamaani meeles kuidas me iga nädal peale kooli koos käisime ta koeri otsimas tallinna linna peal. Siis kui neid keti otsas jalutama viisime jooksid sinka vonka nii et lohisesid peaaegu järgi. Ükskord üks jobu postiljon kellest koer väljagi ei teinud arvas et kui koer läheb rahulikult teiselepoole mind et äkki tahab teda ja kõndisin umbes 10 meetrit eemal juba üle tänava meie poole teed ja tuli lihtsalt lasi lampi endaarust koerale pipragaasi silma aga tuul oli nii halvasti et ainult mina sain natuke midagi ja siis ajas vihaseks ikka küll mutil jäi veel õigust üle ka ja panin paar laksu vasta kukalt tolle sama jagatud kataloogiga mis ta tõi ja siis lãks minema, selliseid idioote ikka võeti tööle naeruväärne nagu mida see koer sulle tegi kaugelt eemalt ketiotsast, teine nuusutas pissiloiku tee ääres rahulikult. Noh jah igatahes need koerad on juba umbes 12 ja 14 aastat vanad ja ikka on sellised lahedad energilised tüübid. Nüüd on neil korralik aed kuidagi täitsa mulla alla kaevatud kraavi ka ehitatud ja jalakäimis aed elektriline mis läheb koodiga lahti kojutulijatele ja vôõrastele uksekell ja fonolukk.

      • Avatar
        Vasta M 28. detsember 2016 at 00:25

        PALUN ole inimene ja kasuta kirjavahemärke!

        • Avatar
          Vasta Y 28. detsember 2016 at 00:31

          Ma olen inimene ja ei kasuta neid ja selleks on mul ka omad põhjused. Kui su silmad surevad seda lugedes siis ole inimene ja ära loe midagi mis sulle ei meeldi! 😀

          • Avatar
            ss 28. detsember 2016 at 01:08

            Vabandust, aga mis põhjust on kellelgi SIHILIKULT kirjavahemärke mitte kasutada??? 😀

          • Avatar
            D 28. detsember 2016 at 03:20

            Kas põhjuseks on see, et sa lihtsalt ei oska neid kasutada? 😀

    • Avatar
      Vasta nj 28. detsember 2016 at 11:39

      Koeraomanik, eriti sellise, kes võib lahti pääsedes kellelegi (kasvõi väikesele koerale) ohtlik olla, PEAB tagama, et tema koer ei pääse aiast välja, ükskõik mis tänaval ka ei toimuks. Ja kui siiski pääseb, siis ei ole see sugugi minu kui teise koeraomaniku süü, et ma juhtumisi sealt tänavast oma koeraga jalutasin ja tema aia äärest möödusin.

  • Avatar
    Vasta Marxu 27. detsember 2016 at 23:55

    Oi ma tean, mis tunne on koeraga niimoodi kembelda. Mu koer on just samal põhjusel õues käies keti otsas, lihtsalt pole muud teha! Ta oli esialgu vanaema koer. Vanaema oli vana (kevadel saab 2 aastat ta surmast, lahkus 92. aastaselt) ja on ju ilmselge, et tema suure koeraga jalutama ei läinud. Õnneks on suur aed, kus sai ringi joosta, aga mingi aeg hakkasid ära jooksmised. Küll tehti aeda kõrgemaks (kuigi polnud see mingi madal ju) ja midaiganes, aga üldkokkuvõttes see ei aidanud, esialgu ehk takistas, kuid mingi hetk leidis ikka uue koha ja pani jooksu. Siis saigi kuskilt kett välja võlutud, et kui üksi õue vaja koer saata, siis ei pea mööda linna teda hiljem taga ajama. Kui ise aias olla ja/või koeraga tegeleda, siis oli ta ikka ketist lahti kuni hetkeni mil nii nahhaalseks muutus, et ka oma silm all lihtsalt putku pistis. Enam lihtsalt pole usaldanud, ja lisaks nii teiste, kui ka koera enda ohutuseks, ka oma enda närvikava huvides, lihtsalt ei saagi enam usaldada. Eks ta ole kogemata ka pääsenud lahtisena aeda jooksma, aga õnneks käib nuusib enne aia üle ja siis veel saab vast enne jaole, et ruttu jalutusrihmaga värava juurde seista ja loota, et ta eelistab koos jalutama minna, mitte üksi.
    Varjupaika pole õnneks sattunud, aga karistuseks vanaema jättis ta üks kord ööseks õue (muidu on meil ikka toakoer). See oli ka too kord, kui otsimine tulemusi ei andnud ja koer kolme paiku öösel ise koju kavatses ilmuda 😀

  • Avatar
    Vasta Y 27. detsember 2016 at 23:50

    Mina sinu asemel prooviks esialgu silti et trammis oled sündinud? Kui ei siis pane ometi see aed kinni! Vms. 😀 ajutine lahendus seni kuni aia saad ja võiks ju mingi fonolukuga aed vms. olla et kohe kui kinni läheb siis nii ka jääb ja vajadusel saab helistada ühe nupuga ämma maija ja teisega teie omasse ja nupu vajutusega saab sisse lasta, noh nagu korterites ühesõnaga.

  • Avatar
    Vasta Y 27. detsember 2016 at 23:46

    Neil näägutajatel on kodus inimesed (kui üldse (enam) on) kes ei viitsi neid enam kuulata ja siis nad peavad siin käima ja õpetama sind kuigi olrn üsna kindel et tänu sellele arvutielu sõltuvusele neil istuvad lapsed teleka ees ja vahivad multikaid ja on sellega nii harjunud juba ja enam oma vanematega ei suhtlegi. On veel variante et neil pole oma elu mida elada või pole neil üldsr perekonda ja käivad siin raamatutest loetu järgi sind elama õpetamas. Jama ongi see et sa ei saa nende eest peitu pugeda vaid pead õppima neid eirama. Kasvata kohe julgelt paks nahk endale pole siin midagi, jobusi on palju ja sina ei saa neid niikuinii mitte kuidagi aidata.

  • Avatar
    Vasta Jaanika 27. detsember 2016 at 23:45

    Koer sul nii noor, kas ta kastreeritud on? Meil oli naabril sama jama, koer otsis igat võimalust et ennast kusagilt aiapilust välja suruda, pea iga päev oli jooksus. Testosterooni tase oli ikka nii tugev. Pärast kastreerimist jäi koer palju rahulikumaks ja püsib ilusti kodus.

    • Avatar
      Vasta Elena 28. detsember 2016 at 00:34

      Lotte ju emane.

      • Avatar
        Vasta Lammas 28. detsember 2016 at 08:08

        Ja siiis???

        • Avatar
          Vasta Maarja 28. detsember 2016 at 09:53

          Steriliseeritud -emane, kastreeritud-isane

          • Avatar
            KitKat 28. detsember 2016 at 12:30

            Testostesterooni tase on ka reeglina siiski isastel tugev 😀

  • Avatar
    Vasta Gea 27. detsember 2016 at 23:45

    Meil on ka koer ikka mitu korda plehku
    pannud. Olen pidanud iga ilmaga teda taga ajama: D uhh, aga õnneks soetasime ka selle elektrilise kaelarihma ja pole rohkem välja lipsanud. Tean, mis tunne see on, kui koer on jälle ajama pannud:/

  • Avatar
    Vasta Rotsu 27. detsember 2016 at 23:43

    Mul on juhtmevaba raadiopiire, saatja toas ja vastuvõtja koeral kaelas. Kui liiga kaugele läheb, siis saab seni särtsu kuni tagasi tuleb.. Aastast rotikat hoiab ilusti hoovis 🙂

  • Avatar
    Vasta Kristiina 27. detsember 2016 at 23:42

    Käisin ekstra vaatamas seal perekoolis ja mida kuardi juttu need klatšimoorid seal ajavad rsk ausalt! See perekool on muutunud labseks klatšisaidiks!! ??
    Kuradi sitarattad kes oskavad ekraanitaga ainult s*tta suust valja ajada! Mallukas selle pidin kopeerima ja sulle siiapanema, sest ma ei saa ausat aru kus kuradi riigis ma elan! ???

    No kui hakkakski kirjutama…
    Kuhu ja kellelle?

    Kui lähiinimesedki ei soovi/kardavad teda. Sellist viha ja karjumist ei suudakski normaalne inimene välja kanntada.

    Ämmgi majast välja töstetud.

    Vanema lapsega teraapiad katkestatud.

    Väiksemaga ei jalutata.

    Lapsed pesemata jne.

    Annaks heameelega vastu pead sellele kes nii ütles!!! Tugevat närvi sulle, ausalt! Mina ei suudaks rahulikuks j22da 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:51

      No kuule, seee mis sa kopisid, see küll paksu nahka ei nõua, niisama suvalise inimese loba ju 😀 N

      • Avatar
        Vasta Kristiina 27. detsember 2016 at 23:56

        Ah ma vb olen suht helge hingega 😀 Eks sul on juba paks nahk selga kasvatatud ka juba 😉 Tervita mari ja lendele tee üks suur pai!

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:57

          võib-olla isegi pesen emba-kumba neist :D? huvitav, kas peaks ämma ka pesema? vedeleb teine maja ees, mudas 🙁

          • Avatar
            Ä 28. detsember 2016 at 01:03

            Mallukas lihtsalt ei ole teinud laivi sellest kuidas lapsi peseb,või ämma ära saadab. Neid asju mida laivis näidatud pole järelikult Mallukas ei tee 😀 Selline see lokiliste furgoonide mõttemaailm paraku juba on 😀

    • Avatar
      Vasta Y 28. detsember 2016 at 00:01

      Ära paste siis seda siia pole vaja ju, ta ju nimelt ütles et perekooli ta ei hakka vaatamagi. Ma ei ütle sulle seda halvaga aga see jutt ajab naerma noh mitte enam vihale. Ma sain ka väiksena ainult korra nädalas sauna ja ometigi olen puhas inimene ja nahk on ka mega terve ega ketenda kuskilt ja pole mingeid allergiaid ka. Jummel noh ega me kalad pole, uskuge mind kui me oleks nii vee elukateks loodud siis me elakski vees :’D
      Mina ka ei jaluta magava lapsega ta võib samahãsti terrassil magada akna all ja ma jooksen elueest toas ringi et kodu korda ja söök valmis saada. Kõik on ju hästi laps maganud värskes õhus ja mul trenn ja muud toimetused tehtud.
      Ja nagu need idud teakski ta lähi inimesi hallllooooo noh.
      Ma usun et enamus ämmasi kolivad ise hea meelega ära minu ämm palub siiamaani et tulge ometi maija elama ja ma kolin kohe välja vanainimene ei jaksa ja tal pole ressursse et maja korras hoida ja kui ta liigubki vaevu mida tal siis ikka seal majas teh on. Ja need laste “arengust maha jäänud” ja teraapiad on lollluuusss. Mari käib ilusti lasteaias ja küll järele jõuab ja nagu lapsed on erinevad ja neil on erinevad huvid ei pea peale sundima, on ka väga vaikseid ja tagasihoidlikke lapsi olemas ei tasu nüüd ära ka keerata. Need seal perekoolis nõmedad kontrollifriikidest eided kes valivad kindlasti iga hommik enda meestele aluspesu ja sokkegi sest muidu mees ei näe äkki perfektne välja. Elu peab elama mitte üle elama.

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 28. detsember 2016 at 00:02

        Muus osas nõustun, aga Mari tegelikult käib tegevteraapias ja loovteraapias ja eripedagoogi juures 🙂

        Ja Kardo just täna käis lastega vannis, see on hea, kui lastepesukontroll tuleb 😀

        • Avatar
          Vasta Y 28. detsember 2016 at 00:23

          No lihtsalt mis see nende asi on kui te ei käi isegi vannis ja teraapias, kunagi polnud selliseid asju olemaski ja ma ei rääkinud lapsena mingi 13 aastaseks saamiseni mitte kellegiga kellega ei tahtnud, paar korda saadeti õppenõikogusse kuna mul oli esinemishirm ja ma klassi ees suulisi töid kunagi ei vastanud ja tegin kirjalikult ja õppenôukogu ûtles küll et vaikne laps aga tark on ja pole hullu midagi õpetajad õppigu kohanema. Ja tõesti ma vannitasin ka oma lapsi nüüd täna üle nädala aja kuna olime jôulud maal ja räpased nad ka ei olnud. No imede ime aga sain isegi neist allergia laikudest lahti mis neil kintsude peal olid juba pool aastat olnud, miski rohi ega kreem ei osanud aidata. Ma heameelega teeks neile terve suve mudavanni ja õnneks oleks mu naabritel üks kõik sest neil on mõistus peas. Ma pole mingi vana inimene kõigest 24 ja tundub et paljudest **** oleks nagu isegi mõistust rohkem!

          • Avatar
            Kelly 28. detsember 2016 at 00:36

            +1 copypaste teemale.
            Mallu ise ei taha perekooli minna, siis laotakse siia letti kõik 😀 johhaidii

            Tugevat närvi, armas Mallu ?

  • Avatar
    Vasta Kätlin 27. detsember 2016 at 23:40

    Tavaliselt, kui kellegi lemmikloom on kadunud, siis on omanik looma pärast mures ja õnnetu, sest tänavatel on ju ohtlik! Ei tohiks kõiki ja kõike peale iseenda süüdistada. Ainult teie vastutate oma koera eest. Ja kui keegi seda teile meenutab, siis soovitate kohe neil teie koera päästma tulla. Loodan, et tegelikult te ikkagi hoolite oma koerast ning teete muudatusi, et koer oleks koguaeg turvalises keskkonnas. Siin seda postitust lugedes on lihtne teid hukka mõista, sest kirjad on ju nn külmad. Teiste tundeid ei saa sõnadest välja lugeda. Loodan, et te varsti aru saate, et ta ikkagi on teie parim sõber!?

    • Avatar
      Vasta Y 28. detsember 2016 at 00:29

      Mina loen pigem välja ET NAD OTSIVAD AIA EHITAJAT, no kuidas ei võta siis midagi ette?! Mis sa arvad kes tahab praegusel nädalal aeda ehitada, kõigil on puhkused või töögraafik täis. Ja ma loen ka välja et nad hoolivad oma koerast, ta on üsnagi kindlas kohas täna öösel, Vähemalt täna ööselgi! 😀

      • Avatar
        Vasta J. 28. detsember 2016 at 10:10

        Otsivad aga alles nüüd! Peale seda kui Lotte on juba mitmeid ja mitmeid kordi ära jooksnud ja mitmeid kordi veetnud ööd varjupaigas? Kulla inimene sellega oleks pidanud juba ammu tegelema! Elektrikarjus näiteks ei oleks vajanud ehituseriala lõpetanud inimest ja seda oleks võinud hankida juba pool aastat tagasi. Saan aru, et tahad Mallukat kaitsta aga see kommentaar on lihtsalt naeruväärne! 😀

  • Avatar
    Vasta Murimari 27. detsember 2016 at 23:38

    Aga pane ta müüki siis, usun, et juba homme õhtuks on ta sul kenakese kasumiga maha müüdud ja saad osta midagi cooli või tellida miskit vms.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:40

      Omg, nii hea mõte!

  • Avatar
    Vasta Reet 27. detsember 2016 at 23:33

    Mallu, mul niii kahju, et kutsaga maadlema pead. Aga Sinu jutte lugedes, tekib tunne, et “yeesh.. Minu probleemid polegi siin ilmas kõige suuremad”, oma lastega jne. Pea vastu nende unetute ööde ja selle koeranu**iga 😀 kõik läheb kord mööda. Oled lahe 🙂

  • Avatar
    Vasta mann 27. detsember 2016 at 23:30

    Soovitan elektriaeda proovida 🙂 Enda koerA puhul toimib 🙂 Kindlasti pole tegemist koer piinamisega 😛

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:32

      Mulle juba üks lugeja pakkus, et toob mulle 🙂

  • Avatar
    Vasta eh 27. detsember 2016 at 23:30

    Paljudes kohtades on väravatel lihtne nö vedru, mis t6mbab ise värava kinni, et ei olegi v6imalik suvalistel inimestel väravat lahti jätta. Värav lihtsalt langeb alati kinni kohe, kui just kuritahtlikult midagi väga suurt vahele ei aseta, et seda takistada. Sellist varianti pole uurinud?
    http://alve.ee/et/varava-kaepidemed/181-varavavedru-5m-104-020-010.html m6ned eurid ja asi korras…

    • Avatar
      Vasta Ellu 27. detsember 2016 at 23:46

      Meil on selline vedruga värav, aga koer lükkab ikka peaga/käpaga aia lahti, kui värv pole riivs ja läheb ära.

  • Avatar
    Vasta Alisa 27. detsember 2016 at 23:29

    Minu koer jooksis ka”ma ei tea mitu korda minema” Ajasin teda hommikumantli väel sussides talvel lumes taga ja kukkusin ka näoli lumme. Ja ikka ja alati otsisin teda mööda linna taga. Krdi loomaarmastus! Hetkel pole ühtegi koera ja elu cill. Edu värava leidmisel!

  • Avatar
    Vasta T. 27. detsember 2016 at 23:29

    No anna ära siis koer nagu sea andsid 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:33

      Hea mõte, ma lihtsalt ei lähe talle varjupaika järele! Tänks hüva nõu eest 🙂

  • Avatar
    Vasta Kaisa 27. detsember 2016 at 23:29

    Heeh, väga naeruväärne olukord, inimesed ütlevad et sina oled loomapiinaja aga palun öelge mulle kus varjupaigas ei oleks koerad puurides? Mina arvan et see et Lotte sul öösel seal puuris peesitab ei ole küll midagi hullu. 🙂 Niiet jöudu ja jaksu sulle sellega.

  • Avatar
    Vasta Mann 27. detsember 2016 at 23:25

    Ma tahaks hoopis neile jobudele elektrit anda, kes värava lahti jätavad ?

  • Avatar
    Vasta Heleen 27. detsember 2016 at 23:24

    Mina saan öelda,et minu koer on minu parim sõber. Ärajooksmisest ta isegi ei mõtle. Ta on võetud varjupaigast. Mul on selline pool kinnine korterelamu õu kus lasen tal vabalt ringijoosta, ta saaks minna tänavale ja kuhu iganes kuid teda see ei huvita. See on kinni koera iseloomus kas ta on truu sõber või üksik üritaja. 🙂
    Soovitan sulle panna aeda elektriaed. Siis pole tal kuhugi põgeneda 🙂

  • Avatar
    Vasta Gea 27. detsember 2016 at 23:24

    Nõustun Laura-L kommentaariga.

  • Avatar
    Vasta Kerttu 27. detsember 2016 at 23:22

    Loodus ei salli ju tühja kohta. Ja see tundub kehtivat ka näägutamise kohta- kui pole millegi kohta enam öelda midagi, siis tuleb alati tekitada. Ja teadavärk, et eestlase söök on teine eestlane ju 😀 Jõudu ja jaksu Sulle vastupidamisel! 😉
    Kahju, et siia videosid või pilte ei saa panna,muidu lisaksin Sulle siia ühe lõigu tujutõstvat värki ;). Aga lõustaraamatus tag’isin ära Sind, vihjeks on” näägutamine” 😀 Loodan, et leiad 😉
    Meeldivat õhtut/ööd! 😉

  • Avatar
    Vasta Marie 27. detsember 2016 at 23:21

    Minule paigaldas väga hea aia, millega olen väga rahul Topfence. Kodulehe peaks Google kaudu lihtsalt ülesse leidma.
    Enne uue aia tegemist jooksis meie koer ka aastas miljon korda ära ja enamik nendest kordadest lõpetas varjupaigas. Lõpuks oligi juba naljaga pooleks odavam uus aed lasta teha kui kutsal pidevalt varjupaigas järgi käija. Aga noh vahel juhtub siiski et tõesti mõni, kellel millegi pärast on täiesti suva jätab värava lahti ja jälle ongi koer jooksus. Isegi paar episoodi, mis meil on jäänud ajavad tõeliselt närvi ja vahel on ka tunne, et lihtsalt tõstan käed üles ja las siis läheb kui tahab… Aga noh lõpuks on ikkagi ta ju pere liige.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:30

      Mul hea meel, et ma ainuke pole :D!

  • Avatar
    Vasta Hanna 27. detsember 2016 at 23:17

    Koer kellega tegeletakse, kelle füüsilised ja vaimsed vajadused jalutamise ja mängimise ja tegelemisega rahuldatakse ja kellel on omanikuga läbi nimetatud tegemiste läbi tekkinud kontakt ei peaks vajalikuks oma territooriumilt väljumist, vähemasti mitte nii tihti nagu kirjeldad, mis on igal võimalusel mis tekitatase inimeste poolt ja mille tekitab ta aukude kaevamine – augud jne mis kaevatud aiast väljumise jaoks väljendavad ka seda seda et koeral on igav – saab vähe füüsilist liikumist (kusjuures aias ringi jooksmine on puhas füüsiline tegevus, mis ei anna koerale midagi vaimselt – seetõttu tuleks mõlema vajaduse rahuldamiseks jalutada ja hea kui jalutamise ajal mängida, õpetada, koeraga kontaktharjutusi teha) ja vaimset stimulatsiooni – nutikad lelud koertele, kuulekuskoolitus, vaiba, kausside vms alla maiuse peitmine et koer saaks otsida, nuputada, midagi lahendada..

    Kunagi pole asi koeras. On inimeses. Kui ise elu ei võimalda koerale nii palju aega pühendada leiad ehk abi koerajalutajast kes teda kaks korda päevas vähemalt 30 minutit (range miinimum, Lotte on noor ja tundub et väga aktiivne koer, talle on ilmselt enam mõtestatud liikumist (ehk mitte lihtsalt üksi aias jooksmist vaid jalutamist vaja) korraga jalutab, jooksutab, õpetab. Selliseid inimesi võib leida ka loomade varjupaikade vabatahtlike näol, ise eluperioodil kus koerapidamine jäi tagaplaanile sellist varianti ka kasutasin – koer oli rahul ja minul polnud süümepiinu. Loomulikult pole see variant jätkusuutlik, sest koera võtsite ju ikka endale ja sellega kaasneb ka tema eluajal tema vajaduste rahuldamine ja kui seda teeb keegi kolmas kellega tal tekib parem kontakt kui omaniku endaga, siis võid ainult unistada et see koer ikkagi aeda pidama jääb – ta ei tunne austust omaniku vastu ja ühtekuuluvustkuuluvust oma omanikuga/perega/karjaga. Koer on karjaloom (ei kuulu sugugi Cesar Millani kantsi, lihtsalt tahan väljendada seda et koer ei armasta elada ja olla üksi nagu nt kassid) ja ta ei vali kunagi üksindust karja asemel. Järelikult pole te pere talle lihtsalt piisavalt audente kari. Seda on võimalik saavutada ainult läbi tegelemise, jalutamise jne mis ülal kirjeldasin.

    Ei arva et oled loomapiinaja vms, lihtsalt inimene kes arvab et koerapidamine saab toimuda möödaminnes. Ei saa. Koer tahab samamoodi aega ja tegelemist ja õpetamist, nagu ka lapsed.

    • Avatar
      Vasta elis 27. detsember 2016 at 23:25

      oi kui õigesti öeldud!!

    • Avatar
      Vasta Maret 27. detsember 2016 at 23:32

      Sümpaatne ja reaalselt kasulik vastus. Kiidan.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:36

      Ma nõustun sinuga 100%, päriselt kah. Ma loodan, et nüüd kui Kardo koju jääb, siis saame Lottega rohkem mahti tegeleda kaa.

    • Avatar
      Vasta Pm 27. detsember 2016 at 23:36

      Ei suutnud seda kommentaari täie süvenemisega läbi lugeda, aga mulle tundub et teed järeldusi ühe tõu või enda koera kohapealt.
      Mul on kodus mitu koera, neil on kari ning meie inimestena kuulume ka sinna, koertega tegeletakse palju, käiakse igapäev jalutamas ja lisaks ei peaks neil kolmekesi igav olema, aga näed, on juhtunud, et aed ei ole korralikult kinni jäänud vms ja ikka saab keegi koertest välja. Koer ei passi aiaväraval, loomulikult läheb ta maailma avastama. Seda väita, et kui ei tegele, siis paneb jooksu, kohe kindlasti ei saa(kindlasti on ka erandeid).
      Koerad ongi nagu väikesed lapsed ja ka väikesed lapsed suudavad aegajalt nt poodelded silme alt kaduda, kuigi nad liiguvad ikka tunduvalt aeglasemalt kui koerad.
      Ma usun, et Mallukas saab ikka aru, mis kohustuse ta endale koera nimel võttis ning ma ei saaks küll eriti midagi ette heita. Ja lisaks, Lotte on auht kuulus juba, seega kui temast ei hoolitaks, siis usun, et selliseid postitusi Malluka poolt ei tuleks, et koer kadunud, siis oleks siiralt pohh ning võtaks homme uue koera.
      Mallukas, proovi elektrikarjust, praeguses vanuses õpib kiirelt ära.

      • Mallukas
        Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:41

        Ma homme saan karjuse!

    • Avatar
      Vasta Mari 27. detsember 2016 at 23:39

      Aamen! Ma suutsin seda mõelda, kahjuks mitte kirja panna. Aitähh!

    • Avatar
      Vasta Liisi 27. detsember 2016 at 23:42

      Mallukas puhtalt nende sõnade pärast oli sinu postitus kasulik ?

    • Avatar
      Vasta Merlin 27. detsember 2016 at 23:49

      Väga õige!!

    • Avatar
      Vasta Indrek 28. detsember 2016 at 01:04

      3 a mõelda et lapsega tegeleda, kasvatada ja sama koerale…Tõesti peaks olema nagu sõidueksam: ka laste, koeret pidamiseks

  • Avatar
    Vasta Kerli 27. detsember 2016 at 23:17

    Läksin selle postituse peale kohe esimest korda perekooli ja ma sain ikka tõsise šoki ja samas oli nii naljakas, et kõik teavad Malluka elu kohta NII PALJU. Ma ei saa aru, mis valu on inimestele kohe avalikesse foorumitesse joosta kraaksuma kui halb loomapidaja keegi on, mis on kellegi teise asi, kus minu koer magab või mida teeb? Kui inimesed ütlevad, et “Aga Mallukas ju staarblogija..” kas see annab neile õiguse kellegi kohta halvasti öelda. Kui koer on algusest peale puuris maganud ja läheb sinna vahepeal vabatahtlikult, siis see pole kellegi asi midagi kobiseda.. Ajaa, muideks lugesin sealt ka, et Mallukas ei pese oma lapsi ja et tal on nii kallis lapsevanker aga väljas lapsega ei käi. Jeerum!!! ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:31

      Hahahhaaha, appi 😀

  • Avatar
    Vasta G 27. detsember 2016 at 23:16

    Ma pakuks, et kõige parem lahendus, kuidas Lotte plehku ei paneks, oleks see, et ta päev läbi toas ja käite ainult jalutamas. Aga see on kõige absurdsem moodus, sest teil on maja ja aed ja see oleks lihtsalt väga imelik, kui oma majas nn korterikoera pidada. Aga loodan väga, et asi laheneb kuidagi ja Lotte võtab mõistuse pähe ning jääb ikka Mari juurde, kellega tundub tal väga hea suhe olevat. Jõudu ja jaksu sulle kemplemiseks!

  • Avatar
    Vasta J. 27. detsember 2016 at 23:15

    Kui ta teil nii mitmeid kordi minema jooksnud ja mitu ööd juba varjupaigas veetnud miks ometi te varem seda kuradi aiaväravat vahetanud pole? Lotte on teiega juba ligi aasta aega elanud nii? Palju see ikka maksab ? koertekooli te ka temaga ei läinud, et ta veidi “kombeid” õppiks (mis sai plaanist, et keegi hakkab teil kodus käima teda õpetamas?) ja ta tundub selline ullike olevat, kes tõesti iga huvitava asja pärast on kohe aiast läinud.
    Ma tean, et sa ei ole sitt loomapidaja (kirjutagu seal perekoolis mida soovivad) aga jumal hoidku tee siis midagi selleks, et sarnaseid olukordi enam ei tekkiks. Ma saan aru kui see oleks esimene kord aga kui seda juhtub ikka korduvalt…
    Mitu korda ja kui pikalt te reaalaelt temaga väljas käite? Praegu on ju ideaalne aeg – Lende vankrisse ja loom rihma otsa ja tund aega on värskes õhus sisustatud! ☺

  • Avatar
    Vasta Kristelle 27. detsember 2016 at 23:12

    Üldse ei kritiseeri ega miskit, aga miks pole näiteks elektri aia vms peale mõelnud, eriti kuna ta sul tihti plehku paneb hooletute inimeste tõttu? Vaevalt et halb loomapidaja oled, loodetavasti Lottele mõjub kuidagigi see varjupaigas olemine ja sulle soovin raudset närvi selle võrukaelast koeraga.

  • Avatar
    Vasta Grete 27. detsember 2016 at 23:09

    Ei tea,kas see on hea mõte,aga kui väravale lukk panna ja väravakõrvale uksekell? Ei jääks sul pakid saamata ja ei saa ka igaüks väravaga jamamas käia? Aukude kaevamise vastu see ei aita,aga siiski. Inimene,kes jätab ühe värava enda järel lahti,jätab ka teise. Olgu neid väravaid kasvõi kolm 🙂
    Ühte asja soovitan veel- mööda “siini” jooksev kett. Paned nö trossi ja keti sinna külje ja koer saab joosta,aga ainult sinu valitud alal?!

  • Avatar
    Vasta Kristin 27. detsember 2016 at 23:05

    Mis krt. pärast ta üldse sinna viidi mis ammu peaks suletud olema????
    Anna kannatust perekooli rahvas, kaitske lapsi kes Männiku rabas telgis elavad, aidake puudust kannavaid peresid , tehke midagi HEAD aga ärge koguaeg lõksutage. KArma on jube bitsh ma ütlen 😀

  • Avatar
    Vasta P6rgukiz 27. detsember 2016 at 23:03

    Meil on suur 4 aastane koer. Toakoer, elame omas majas ja kinnist aeda ümber ei ole. Jalutamas käime, aiast väljas. Jooksutame nii aias (ajab palli taga) kui looduses.
    Kui ma tahan, et ta oma aias väljas oleks, siis on ta kinni 5m Flexi ja traksidega. Maja seinas on konks, kus küljes ta siis on.
    Turvaline. Ei pane plehku, hingab värsket õhku ja valvab 🙂

  • Avatar
    Vasta Evelyn 27. detsember 2016 at 23:03

    Alati leidub kritiseerijaid. Ega selle vastu ei saa. Kõige parem on see, et Lotte tuleb homme koju ja on tehtud peni. Aga värava soovitan koerakindlaks (jõmpsikatekindlaks) ehitada küll.
    Lisaks, me kasutame kodus kahel superpõgenejakoeral (see võiks ka tõunimetus olla, miskipärast on aga pandud husky) PetSafe raadiopiiret ja kaelarihmasid. ~200€ koera kohta, aga traat läheb maasse ja koer õpib päris kähku selgeks, kus on piirid. Kaelarihm tagab selle et jalutama koerad ei kipu. Ja kui keegi arvab et see on julm, siis see mingis mõttes ongi! Aga… palju julmem on oma koer kaotada või asfaldilt korjust kokku kraapida.
    Edu Lottega!

  • Avatar
    Vasta Laura-L 27. detsember 2016 at 23:02

    Kahju lugeda sellist postitust, eriti seda, et “koer, parim sõber my ass”. Inimese koer peegeldab täpselt seda, millised on ta peremehed. Koer ei õpeta ennast, õpetab peremees. Koer ei pure niisama, koer ei ole niisama vihane, koer käitub nii, nagu temaga käitutakse. Sama on minema jooksmisega. Ja ei aita ainult koertekool, koeraga tuleb tegeleda, mängida, mitte ainult paitada ja tuppa-õue lasta. Ei ole vaja võtta koera, kui sellist aega pole. Pigem tuleks tõesti kaaluda varianti, et kutsu leiaks hea kodu, inimesed, kes tegeleda viitsivad. Ei aita ka uus aed, usu mind. Selline lihtsalt teiega elu kahjuks on.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:10

      tule päästa ta siis ja tegele!

    • Avatar
      Vasta k 30. detsember 2016 at 19:07

      Tore, kui sinul koeraga muresid ei ole, selle alusel ei maksa aga õpetama ja parastama kukkuda. Paraku on koeral ja koeral ikka vaks vahet. Mu peres – ja mul isiklikult – on kogu elu koerad olnud, seejuures väga erinevast tõust ja vastavalt ka väga erinevate iseloomuomadustega. Üks äärmus oli alates kutsikapõlvest äärmist intelligentsust ilmutanud bernhardiin, kelle puhul ei olnud meil kogu territoorium isegi mitte aiaga piiratud – koerale sai selgitatud, kus on piir ja kust õues olles üle minna ei tohi, mingu mööda siis auto, inimene või koer. Piisas. Köögis süüa tehes võis liha muretult kas või köögitaburetile marineerima jätta – koer ei puutunud. Teine kategooria oli terjer, kes hoolimata igapäevasest (jah, tõepoolest igapäevasest) vabas looduses jooksutamisest, koertekoolist, koolitaja eratundidest jne jne kasutas iga võimalust jalga laskmiseks, kes hävitas kilode viisi mänguasju (nende puudusel kingi, käekotte ja kas või kreemituube) ning kes kangekaelse jonnakusega eelistas oma väljaheited teha tuppa, mitte õue. Kogu toit (sh kuivained) tuli kodus panna võimalikult kõrgele, toolid lükata laua alla nii, et koer ei saaks lauale ja laualt omakorda kapi otsa hüpata. Ei saanud seda iseloomu – alates kutsikaeast – murda ei kool, koolitaja ega ükski pereliige. Minu poolest võinuks või kogu Eesti tulla näpuga näitama kui halb koeraomanik ma ikka olen ja kuidas ikka “ei ole vaja võtta koera, kui aega pole” – mind oleks see täiesti külmaks jätnud.

  • Avatar
    Vasta Katrin 27. detsember 2016 at 22:59

    Sinu blogi on nii värskendav lugeda- pole vahet millest kirjutad! Aitäh !

  • Avatar
    Vasta Loora 27. detsember 2016 at 22:58

    Mina soovitaksin elektrilist ‘aeda’, ehk siis panete koerale kaearihma ning aia äärde juhtmed ja kui koer sealt üle üritab minna, siis saab väikse elektrishoki. Nii ta õpib ära oma aia piirid ja ükskord võib juba selle rihmagi kaelast võtta ja ta teab, et sealt piirist edasi ei lähe.
    Soovitaks ka seda, et uus aed teha lukuga, nii et iga jõmm tänavalt aeda ei saakski.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 23:10

      Ma olen kuulnud, et päris paljude koertel on nii, et see elekter isegi ei takista. Et lähevad kiiresti ikka läbi ja siis tagasi tulla ei taha. Aga no kui muud varianti pole siis tuleb vist soetada jah.

      • Avatar
        Vasta Evelyn 27. detsember 2016 at 23:14

        Tavaliselt on see suurte või nn paksu nahaga koerte puhul nii. Kui on aed, siis võtab põgenemine aega ja kui peab mäiteks auku kaevama, siis ei ole neil soovi kogu kaevamise aeg säriseda ?

  • Avatar
    Vasta Murimari 27. detsember 2016 at 22:57

    See võib küll olla, et koeral on igav ja siis otsib endale ise tegevust. Jalutamas vaja käia olenevalt koera energilisusest ja mängida kindlasti.

  • Avatar
    Vasta E.R 27. detsember 2016 at 22:56

    Ilmselt saab see küsimus palju vihkamist “ebainimlikkuse” tõttu, kuid tagasihoidlikult küsin siiski, kas Sa raadiopiirde peale ei ole mõelnud? Tundub, et Lotte Sul üleannetu krutskiplika, ei pruugi see topeltaedki tema seiklushimu maandada. Lõpuks on ju kõige tähtsam, et koer turvaliselt kodus ja ei ole ohtu, et ta kuskile päris ära kaob või veel hullem auto alla jääb.
    http://www.koer.ee/Raadiopiire_hoiab_koera_kodus.html

  • Avatar
    Vasta Mari 27. detsember 2016 at 22:54

    Ei no ma ei voi 😀
    Ok, koera teemast ja et see viskab üle – saan aru, endal sama probleem, aga see et looma peaks nuud ara votma jms loomapiinaja tekst on kull haige juba. Inimestel pole muud teha!
    Sorry inimesed, ausalt – olge inimesed!!

  • Avatar
    Vasta Kadri 27. detsember 2016 at 22:54

    Lottel on igav arvatavasti ja sellepärast kipup minema jooksma. Koer tahab palju liikumist ja ajutööd(mängud jne ) . Nii lihtsalt on 🙂 Kui võtad koera pead sellega arvestama. Mõni isend on muidugi eriti agar, aga no nii on. Lotte on juba ka sellises eas, et peaks vist steriliseerimisele mõtlema? (Ta pole ju steriliseeritud?) Jooksuka ajal hakkavad nad ka naljakalt käituma. Soovin edu ja hukka ei mõista, aga koer on koer on sellega on vaja tegeleda.

  • Avatar
    Vasta B 27. detsember 2016 at 22:53

    Asi väga lihtne ju tegelikult. Kui aed teda kinni ei hoia hetkel, siis tulebki teda toas hoida ja päeval temaga jalutamas käia. Täpselt nii nagu käivad koertaga jalutamas inimesed, kes elavad kortermajades. Sesmõttes, et see ei ole ju nii hullumeelne järeldus mida teha, vaid pigem loogiline asi millega arvestada kui koer võetud sai ja kui ta aiast praegu jooksu paneb? 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 22:58

      Aga me ju käimegi temaga jalutamas! Ei ole nii, et never muidu õue ei saa, kui istub üksi aias. Lihtsalt kui ma nt Lendega olen kahekesti kodus ja Lotte siin pissile tahab, siis ma ei saa temaga + lapsega õue ronida jalutama kohe ju. Siis on ju hea, kui ta kiirelt aias oma pissimised ära teeeb ja tuppa tuleb, sest muidu kuseb ta mulle lihtsalt tupppa 😀

  • Avatar
    Vasta Ms. TH 27. detsember 2016 at 22:50

    Viimane lõik oli eriti naljakas. Jõudu ja head närvi!

    • Avatar
      Vasta Ms. TH 27. detsember 2016 at 22:52

      No või siis tagant kolmas lõik.

  • Avatar
    Vasta Melll 27. detsember 2016 at 22:47

    Nähtamatu aiapeale ei ole mõelnud?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. detsember 2016 at 22:49

      Sa mõted seda, mis elektrit annab?

      • Avatar
        Vasta Mari 27. detsember 2016 at 22:56

        Mõte pole halb jah, natuke ettevalmistust nõuab see, aga Lotte puhul peaks toimima ( ehk siis hoiab ka aukude kaevamise ja selle kaudu põgenemise).

      • Avatar
        Vasta Kadri 27. detsember 2016 at 22:57

        Sellega on väga palju tööd, et koer säraka saamisest lolliks ei läheks ja suvalt minema ei jookseks ega julge enam tagasi tulla. Mina käisin kaks nädalat koeraga rihmaga hoovis, ja tõmbasin lindi ka, et koer teaks kus piirid on. Meil nimelt maal suur hoov kuhu aia ehitamine ulme kallis ja korraga teha ei jõua. Raadiopiire on hea ainult siis kui koer on väga kuulekas!

        • Avatar
          Vasta Evelyn 27. detsember 2016 at 23:11

          Piirdeid on erinevaid. On majakana töötavaid, ehk määrad raadiuse ja siis on traadiga piiride määramine. Ja kui esimest korda kasutada, siis peab kohe märgistama. Eriti kui aeda ei ole. Ja koer peaks selle väga kiiresti selgeks õppima, sest kaelarihmal ei pea särtsu põhja keerama, et kohe särakat saab. See peab ikka kaugemal eelnevalt piiksuga märku andma ja meelde tuletama, et koer edasi ei tungiks. Kui on olemas mingigi aed, siis on asi väga lihtne.

      • Avatar
        Vasta Ene 30. detsember 2016 at 08:03

        Piisaks ju sellestki kui selle ala talle aiavärava lähedusse tekitad ja ega see siis kohe mingit tööstuslikku voolu koerakesest läbi ei lase, lihtsalt ehmatab pigem

    • Avatar
      Vasta B 27. detsember 2016 at 22:55

      Meil koeral oli see. Hüppas ikka üle aia, sai suraka ära ja siis ei julgenud enam tagasi hoovi hüpata kuna kartis surakat. Aga soov jooksu panna oli nii suur, et ära joostes kannatas ka elektrilöögi välja. Koju tuleku soov nii suur ei olnud 😀

      • Avatar
        Vasta ann 27. detsember 2016 at 23:25

        meil oli sama jama… aga noore koera õpetamiseks peaks toimima, meil oli juba 3-4aastane loom kui selle hankisime. ja meie koer pööras ära pärast operatsiooni – kui polnud enam emane, siiis hakkas ringi jooksma 😛

        • Avatar
          Vasta Kadri 28. detsember 2016 at 16:43

          Tere!

          Mulle jäi silma, et Lotte on plaanis varjupaigas ära steriliseerida. Kas sa ikka tead, et peale operatsiooni tuleb ca 2 nädalat ta haava puhastada ja kindlasti kaasa küsida ja manustada valuvaigisteid ja antibiootikume, et välistada põletikuohtu. Steriliseerimine on päris mahukas operatsioon ja sellest taastumine nõuab pühendunud hoolitsemist, kui sul on praegu nagunii käed-jalad tööd täis + majas hakatakse ka veel uut ahju ehitama ehk kõik see edasi-tagasi sebimine ja tolm ja lärm, pole just parim keskkond äsja operatsioonilt tulnule? Mõtle siis see asi läbi, äkki lükkad steriliseerimise edasi, jalutate Lotet aias kasvõi rihma otsas ja õpetate talle selgeks, mis on tema territoorium, mis mitte. Edu!