Uncategorized @et

mutihala

29. Detsember 2016

Ma ei mäleta, kas ma olen sellest rääkinud, vist olen. Mul on puusad pekkis. Arsti sõnul on see valest istumisviisist väiksena või jumal teab millest, aga mu parem puus käib liigesest välja. Umbes 10 aastat tagasi käisin ma selle jamaga arsti juures ka ja siis öeldi, et umbes kümme aastat peab mu puus veel vastu, sest kuna see käib liigesest välja, siis see luu kulub ja üldse, miks ta mulle vanasti häda ei teinud, oli see, et ma kaalusin nii vähe. Ma olen kuni Mari ootama jäämiseni alati alla 50 kilo kaalunud ja ju siis see kaal oli piisav, et mu hädist puusa koos hoida.

Nüüd elan ma aga sinivaala elu ja peale Lende sündi on puus lausa kohe väga valutama hakanud. Mõnikord ma ärkan öösel üles selle peale, et mu puus valutab. Naljakas on see, et liigesest käib välja parem puus, aga valutab rohkem vasak. Ma ei tea, võib-olla ma siis alateadlikult toetan vasemale seetõttu rohkem ja selle pärast ta valutabki, kes teab.

Näiteks kui mul on Lende külge seotud, siis hakkab mul puus umbes 100 meetriga valutama, peale kilomeetrit on valu juba päris vastik. Kui ma niisama, ilma lisaraskuseta kõnnin, ala poodi lähen, siis vähemalt tagasiteel on jalg juba valus. Õudne muti tunne tuleb peale.

Jah, ma peaksin arsti juurde minema, aga ma täiega kardan. Suure tõenäosusega öeldakse mulle, et ma pean varem või hiljem opile minema. Aga ma pole kunagi operatsioonil käinud ja ma täiega kardan haiglaid ja ma olengi ainult 2 ööd elus haiglas olnud, aga see oli sünnitushaigla ja ühe korraga ma olin Kartsiga koos, seega polnud nii hull. Ma ei tahaks mingi surjatega koos kuskil rõvedas post-op ruumis olla, see tundub niiiii õudne. Ja no valu kardan ma ka. Kuigi ma ei tea, arvestades, kui kiiresti mu puusa seisukord aina hullemaks läheb, siis ma ei ole kindel, kas valusam on opiga või opita.

Jessas, ma pole kunagi kuulnud endavanusest, kellel oleks kunstpuusa vaja. Aga siin ma istun ja valutan puusa. Ilmamuutus tuleb vist..

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

78 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Getu 15. Veebruar 2017 at 14:28

    Tere Mallukas! Tahtsin küsida, kas sulle on uuringute käigus tehtud ka puusa röntgen? Lasin enda puusast röntgenpildi teha ja nüüd mõtlen, kuidas võib kiirgus mu munasarjadele mõjuda. Kas sul arst hoiatas selle eest, et munasari jään osaliselt ilma põlle kaitseta?

  • Reply Birrd 10. Jaanuar 2017 at 22:39

    Mallukas kirjutas trenniloos, et ei joo koolat. Sellest võib ka puusadele kasu olla – vähem luid lagundavaid aineid. Kuidas elada nii, et opile minek oleks ikka see kõige viimane asi. Ja elada ka saaks :) ? Inimese luud vajavad kasvuks ja taastumiseks vähemalt 6 olulist toidukomponenti eriti lapseeas ja kuni 35. eluaastani, kuni luud kasvavad. Hiljem siis luu taastumiseks vastavalt kulumisele, kui juurdekasv on juba väiksem. Jooge täispiima, kes taluvad, võtke päikest (D2/D3 vitamiin), kaltsium, magneesium, tsink, räni, K2-vitamiin (nt spinatis). Juua tasub aegajalt mineraalvett. Alles kui mitmekesisest toidust puudu jääb, on toidulisandid. Mitte lihtsalt kaltsiumilisanditest (tavaliselt 2-3 elemendiga) ei piisa luuhõrenemise ennetuseks. Luu saab taastuda alles siis, kui kõik need 6 elementi on olemas. Miks ka vanadel (tänapäevaga võrreldes väga terve) eluviisiga sportlastel on luudega probleemid? Arvan et luud kuluvad ära ega ei taastu just selle pärast, et luude tekkeks vajalikud ained ei saa korraga kokku piisavas koguses. Vanaemad keetsid kontidest ja seajalgadest sülti, milles on samuti vajalikke aineid kõhrkoe moodustumiseks. Keeduveele võib lisada mõne tilga äädikat, et luust aineid rohkem välja tuleks. Liigesevõi jaoks on apteekides ka hüaluroonhape müügil. Luude tervishoid võib tunduda keeruline, kuid on siiski võimalik. Mõnikord näib elamiseks vaja inimestele vanaema tagasi anda:)

  • Reply Morgie 3. Jaanuar 2017 at 10:34

    Lihtne loogika ütleb, et mida varem sa opile saad, seda kergemini sa sellest taastud.

  • Reply lil 2. Jaanuar 2017 at 22:57

    Kõige parem manuaalterapeut maamunal on Agnes Raudam, ta on teinud terveks kõik mu nii rohkem kui ka vähem vigased tuttavad kaasaarvatud mu enda ning parim tema juures on see, et ta näeb terveti pilti ehk töötab nii liigeste, lihaste kui ka luudega. Ei ole vaja käia eraldi kiropraktiku ja füsioterapeudi juures vaid ta vaatab kogu kega korraga üle ning näeb ära ka, kus mingi kolle asub. Agnes võtab vastu inimesi Tere Tennisekeskuses ning kontakt on riina.heinaste@innomedica.ee

    Arsti juurde minna kohe ei soovita, kuna need tahavad kohe noa külge panna ning nad näevad asja rohkem oma mätta otsast ja ei ole alati kursis muude võimalustega.

  • Reply Marie 31. Detsember 2016 at 12:53

    Mina elasin just äsja sellise opi üle, ise olen muidu 23. Mulle ei pandud küll puusa proteesi, vaid korrigeeriti puusa asendit. Lapsest saadik ei olnud puus korralikult liigese all nii nagu peaks, mistõttu puus kulus ja kulus, kuni nüüd siis tehti asendit korrigeeriv operatsioon. Väga kartsin seda oppi, aga kõik läks täitsa okeilt :) Muidugi taastumine on pikk – opp oli mul juulis aga pean veel ühe karguga käima, sest jalg veel ise päris ei oska. Küll aga proteesiga see käima ,,õppimine” jm ikka lihtsam (ma ei võinud raskust panna jalale pikalt). Haiglas olles kohtusin päris paljude daamidega, kellele see tehtud oli, ja nad olid igastahes virgemad oma jalaga käima kui mina, seega see proteesimine ei ole midagi hullu. Mõned tüütud asjad ainult kaasnevad – nagu see, et ei või üle 90kraadi kummardada jne. Aga noh, mind ootab ka proteesimine ilmselt tulevikus, sest liiges on ikkagi juba praeguseks kulunud :/ Sellegipoolest arvan, et arsti juurde tasub igastahes minna ja uurida – iseasi, kas üldse tehaksegi veel opp ja kui tehakse, siis pärast taastumist elu ilusam (vähemalt nii loodan :D).

  • Reply anneli 30. Detsember 2016 at 20:25

    Mul käis vasak liiges välja puudal. Öeldi et kindlasti kulub ja värki, aga füsiod ja spordiarstid näitasid harjutusi, mis aitaks ja nüüd 13 aastat hiljem ei valuta midagi ? kui jaksu on, siis ikka peab jõusaalis käima ja võimlema. Tavaliselt tekivad sellised probleemid nõrga sidekoe tõttu. Mul käisid pea kõik liigesed nii välja, aga käin regulaarselt jõusaalis ja asi korras.. Lihtsalt tahtejõudu on vaja mott ongi see, et nii hoiad neid paigas..

  • Reply Anni 30. Detsember 2016 at 19:22

    Eile õhtul kell 19;00 juhtusin vaatama ringsaadet kus võrumaalt pärit tädike läks puusaopile ja ta lubas kõike filmida..oli juba peale viit päeva jalul nagu naksti :D

  • Reply a 30. Detsember 2016 at 15:59

    Soovitan ka kiropraktikut külastada. Kui midagi on paigast ära läinud, mis võib lisaks valu põhjustada, siis ragistab paika :) Ise sain alaselja valudest nii lahti :)

  • Reply mercca 30. Detsember 2016 at 12:57

    hehh, no kes siis surijatega postopis koos on :)) Ps protees pannakse siis kui valu juba nii suur et olla ei saa kuidagi, enne ei sunni keegi proteesima. Ma arvan samuti et tasuks kõigepealt arstile näidata ;)

  • Reply Kaire 30. Detsember 2016 at 12:49

    Minul valutas parem puus ca 3 aastat järjest. Tehti pildid ja öeldi et koksartroos ja nii olevatki vanadel (54 a) inimestel. No nii valus oli et lausa lonkasin ja magada sain ainult selili. Sõin igasugu rohtusid kuid ei midagi … ja siis äkki täiesti lambist – ei mingit valu enam!! Siiamaani ei saa aru et mis see nüüd oli või tähendas :) Nii et ära kaota lootust!

  • Reply Lii 30. Detsember 2016 at 12:32

    Kallis laps, mine arsti juurde, enne kui hullemaks läheb.
    Haiglad on tõesti hirmutavad ja opisaalis on esimesed minut hirmus (ma hakkasin isegi nutma ja õde pidi mu pisaraid pühkima) ja pärast seda minutit jääd magama. Taastumine võib olla ka paras pain in the ass, aga vähemalt saad hiljem täisväärtuslikumat elu elada.

  • Reply Mari-Liis 30. Detsember 2016 at 09:47

    Tähendab – ma üritan alati parimat leida asjades, mis nii väga meeldivad reaalsuses ei ole, seega kõige hullem mis juhtuda saab on see, et lõpuks saad sa endale uhiuued puusad ja noh, kellele ei meeldiks uued asjad eks :) Minul on ka pea kolmekümne aasta jooksul mitu korda olnud see realisatsioonihetk, et WTF – kuidas ma juba lagunen, aga no mis siis ikka, ega seda reaalsust edasi lükates asjad paremaks lähe…kahjuks…trust me…olen proovinud ja mida kiiremini jaole saad, seda parem. Lihtsalt tuleb süda kõvaks teha ja arstiaeg kinni panna….

  • Reply Madli 30. Detsember 2016 at 09:05

    Mu emal tehti puusaopp u 15 aastat tagasi – kui soovid, või kirjutada täpsemalt taastumisest.

    • Reply Mallukas 30. Detsember 2016 at 12:33

      Kirjuta mulle meili, ole hea. Miks üldse oppp tehti? Ka käis välja ja valutas?

  • Reply Anna-Liisa 30. Detsember 2016 at 08:02

    Hei Mallu!
    Ma ei tea kui palju sa sellist asja vaadata tahaksid, aga eile (neljapäeval 29.12) tuli etv-lt ringvaate kokkuvõttev saade, kus vaadati uuesti lugu selles, kuidas toimub puusaliigese vahetus. Seal räägiti üsna asjalikku juttu, ehk julged järelvaatamisest siiski vaadata. :)

  • Reply Marilin 30. Detsember 2016 at 00:36

    Pole küll teemasse, aga mis nendest tähtedest on saanud, mida su lugejad pidid sulle saatma? Tähestik koos? ?

    • Reply Mallukas 30. Detsember 2016 at 00:42

      Sain mingii..6 tähte :D

  • Reply Carry 30. Detsember 2016 at 00:11

    Mina aga soovitaks siiski minna kindlasti kiiremas korras arsti juurde, sest need esialgsed uuringud ja opiaja kinnipanek võtab ka aega. Seega..ei taha sulle hirmu nahka ajada, aga võib ühel päeval juhtuda nii, et sa ei saagi voodist üles, valu on niivõrd suur. Sa oled veel nii noor ka, taastumine ei tohiks võtta väga palju aega ja elukvaliteet paraneb märgatavalt :)

  • Reply G 29. Detsember 2016 at 23:42

    Mallu, ei ole hullu miskit :)
    Ma olen 22 aastane ning mul on juba pea 7 aastat krooniline liigestepetik (varvastest kuni lõualuuni). Vahest on selline tunne, et ei taha üleski tõusta, kuna kõik kohad valutavad. Mõned aastad pidin ennast lausa süstima, et olukord paraneks. Lisaks sellele diagnoositi mul teises klassis migreen ning enamvähem samal ajal kui diagnoositi liigeste põletik hakkas mind kimbutama ka südamerütmihaigus. Vahepeal läks asi nõnda hulluks, et käisin lausa südame närvi kõrvetamas (see oli valus). Neid asju on veel aga võid end lohutada sellega, et sellel protseduuril oled Sa kindlasti narkoosis ning hiljem aitavad valuvaigisteid ning hea taastusravi :) Pigem minna varem arsti juurde, kui avastada ükshetk, et on juba hilja. Jõudu ja jaksu :)

  • Reply Piia 29. Detsember 2016 at 23:07

    Mhh, kas ma peaks ka muretsema, kui puus samamoodi välja käib.. valus veel pole.

  • Reply Diana Menšenina 29. Detsember 2016 at 22:39

    Uh, seda lugedes, peaks ise ka suuna arsti juurde võtma, peale rasedust/sünnitust käib jube kraks ära, kui parema jalaga ringe teen, nagu “ventiil” oleks vahelt ära, aga arvestades seda, et ammu opi järjekorda pandud raseduse ajal tekinud naba- ja reisesongaga, rääkimata veel mitmendast taastusravist, kuna “tore” eksabikaasa otsustas muuhulgas kaelatrauma tekitada ja iga mrt olen hoidnud sõrmi/varbaid, et nüüd sellega ka järjekorda ei taheta panna. Kaas “hala” ei lohuta eriti ei lohuta, aga you are not alone. :D

  • Reply Heidi 29. Detsember 2016 at 22:20

    Võin lohutada, et minul läks see puusavalu ajaga ise paremaks. Kuigi kehakaal oli sama. Minul oli samamoodi rändav valu, pealeastudes rohkem ühel pool, aga magades ka teisel. Tulin isegi töölt ära, sest ma ei saanud enam treppidest käia…
    Aga no oppi nii lihtsalt ikka ei tehta.
    Mul pole õiget puusapiltigi tehtud, sest hiljaaegu olin just mitu korda kiiritada saanud.

  • Reply M. 29. Detsember 2016 at 19:41

    Mina sündisin kaasasündinud puusaliigese nihestusega ning esialgse vale ravi tõttu oli mu lapsepõlv väga raske. 4-aastaselt opereeriti mind, et panna puusa plaat, 6-aastaselt võeti see välja + mingid kruvid. Kuid valud kestsid. Lisaks sain ma seljakõveruse, kuna mu üks jalg oli teisest 2cm lühem. Tegelt oli mu olukord lapsena väga tõsine ning mul oli suur oht ratastooli jääda. Ma olen käinud erinevate arstide juures, läbi teinud erinevaid uuringuid, röntgeneid jne ja juba täiesti immuunseks muutunud sellest. Küll aga hakkas mul kuskil 15.-16.aastaselt seesama tunne, et puus käib üle ja jalad + alaselg hirmsasti valutasid. Käisin perearstil pidevalt, sain alati mingit salvi ja seletati, et ah see on paratamatus, kuna sul ongi selline haigus. Lõpuks ma enam ei kannatanud seda välja, arst siis saatis uuesti röntgenisse ja eriarsti juurde ning tulemus oli see, et korraldati erakorraline konsiilium ning mind saadeti operatsioonile, sest arstid isegi imestasid, kuidas ma veel liikuda saan (minu puusanapp ja see pesa, kus see puus asub oli nii ära kulunud). Nii ma siis sain 18aastaselt puusaproteesi. Tehti alaselga kohalik tuimestus, kuulsin absoluutselt kõike, mida tehti (puurimist, saagimist, haamriga toksimist), aga valu ei tundnud absoluutselt. Taastumine oli mulle keeruline sellepärast, et mul on aastaid ka aneemia ja ma vajasin vereülekannet. Aga muidu küll ei olnud üldse nii hull, kui mulle algselt vanainimesed väitsid. Kindlasti rohud on olulised, et trombiohtu ei tekiks, võimlema pead, et jalg saab liikuma korralikult ja siis on kõik juba okei. Minu elu ei ole see kuidagi mõjutanud, kuigi tõepoolest päris täielikult jalga ei saa välja venitada või kükitada, kuna nn blokk tuleb mingil hetkel. Aga muidu küll on elu palju elamisväärsem (operatsioonist on möödas 5 aastat), kui seda oli varem pidevate valude pärast. Lihtsalt peab arvestama olukorraga, et kui sul on kunstpuus, siis päris akrobaatikat teha ei saa, mingi 15-20a pärast vahetatakse puus uuesti välja (mul on titaanpuus, keraamiline vist pidi olema tegelikult kauem, aga seda peab oma raha eest maksma) ning noh hoida võiks ka, et puus kauem püsiks. Päris jää peale ei taha enam ronida, sest näiteks mu palatis oli 90aastane vanadaam, kellel juba neljandat korda protees pandud, viimane kord ta kukkus saunas väga õnnetult. Ahjaa ja ma arvasin ka, et ma 18aastasena olen nagu pensionär, tegelikult oli seal veel minu vanuseklassis inimesi, kellel selline probleem.

  • Reply Ma 29. Detsember 2016 at 19:21

    Kui mina poleks ITKsse dr Andrey Smirnovi juurde sattunud, oleks ma ilmselt saanud endale puusaproteesi. Tema aga päästis mu puusaliigese viimasel minutil ja loodan sellega nüüd veel kaua elada. Pane ka tema juurde aeg. Ta on parim, ausalt. (Minu puusal oli täpselt sama mure nagu sinu omadel)

    • Reply Mallukas 29. Detsember 2016 at 22:05

      kuidas ma tema juurde aja saaks?

    • Reply Ma 29. Detsember 2016 at 22:25

      Helista ITK registratuuri ja ütle, et tahad tema juurde aega. Perearst peab saatekirja ka sulle andma, aga selle saamisega ei teki kindlasti raskusi, kui sul puusad sellised on.

  • Reply M. 29. Detsember 2016 at 19:20

    Karkudega on tavaliselt ca 1,5 kuud…kuid see aeg peab aktiivselt liikuma, mitte lamama. Vanematel inimestel on reeglina esimesest päevast täiskoormus, noorematel võib olla algus koormuspiirang ja kargutamise aeg pikem. Ja ma olen suht kindel, et liigest sul veel vahetama ei hakata, kuid ortopeedile soovitan siiski minna ja asjaga tegeleda! Jõudu!!!

  • Reply SS 29. Detsember 2016 at 18:50

    Kui tõesti uut liigest vaja, siis sellest sa lõpp kokkuvõttes ei pääse, seega mida varem pilt selge, seda parem. Eriti võttes arvesse, et praegu on puusaliigesevahetuse järts haigekassa rahapuuduse tõttu üle aasta. Raha eest, ca 4-5k euri eest saab kiiremini muidugi. Aga liigesevahetus ikka ilmselt on viimane asi, võimalik et saad ju ilma? :)

    • Reply Mallukas 29. Detsember 2016 at 18:57

      Mulle öeldi, et 100% vaja :(

  • Reply G 29. Detsember 2016 at 18:12

    Ühinen kõigi eelnevatega ja utsitan ikka minema. Mis täna tehtud, see homme hooleta! Pärast on nii hea, kui saad poest tagasi tulla ilma puusavaluta ju :)
    Ja piltidelt olen märganud varem, et ka Mari istus w-asendis. Kas ta on selle nüüd ära unustanud või ikka istub vahel nii? Kui sa nüüd ise tead selle tagajärgi, siis kindlasti tuletad talle meelde, kuidas parem istuda on :)

    • Reply Mallukas 29. Detsember 2016 at 18:31

      Jaaa, ikka keelan!

      • Reply Mai 30. Detsember 2016 at 01:14

        Milline see w asend on?

        • Reply Mallukas 30. Detsember 2016 at 02:10

          googelda

  • Reply Rs 29. Detsember 2016 at 18:07

    No mul oli sellinne meeletu valu öösiti. Mingi pöletik sees. Syst aitab (kortisool?) Vähe aega. Kyll siis arst ytleb, mis viga.

  • Reply Piret 29. Detsember 2016 at 17:57

    Aitab kartmisest, käi ära ja saa terveks! :)

  • Reply Annika 29. Detsember 2016 at 17:15

    Minul õel oli sama mure. Vanust 43, kuid valu hakkas see tal ammmu tegema. Nüüdseks on op seljatatud ja kõik toimib.
    Kui ma mäletan sõitis ta mingi paari nädalapärast Itaaliasse ja lasi seal uljalt karkudega ringi.
    Eks taastumist on vaja, kuid saad peale OP oma piinavast valust lahti.

  • Reply Tiiu 29. Detsember 2016 at 17:14

    Võin lohutuseks öelda, et ma polnud samuti haiglas olnud ega talunud väga haiglaid ja arste kuni õnnetu juhuse läbi olin avariis osaline, mille tagajärjel on mind korduvalt opereeritud ja siit-sealt koguaeg valutab. Olen küll alles 30, aga ilma võin ennustada küll – seega tean väga hästi, mida sa tunned. Haiglast öeldi ka mulle, et kui kaal peaks tõusma, siis on tõenäosus, et parema jala puusa- ja põlveliiges vajavad välja vahetamist. Rasedusega võtsin ca 10kg juurde ja kannatasin kohutavat puusavalu ning nüüd iga kord kui pisipoja on süles mul põlv ragiseb ja puus teeb haiget. Mida raskemaks beebi muutub, seda suurema tõenäosusega tuleb liigeseid vahetama minna. Aga, mida ma tegelikult öelda tahtsin on see, et kuna ma olude sunnil olen pidanud väga palju arstide juures käima ja haiglas olema, siis see pole üldse enam õudne. Ebameeldiv on kindlasti, aga elukvaliteet muutub nii palju paremaks, et see on köömes muu kõrval. Öeldakse, et kui sa hommikul ärkad ja kuskilt ei valuta, siis järelikult oled surnud, kuid tänapäeva meditsiinis see kindlasti nii ei ole. Ortopeedid on mulle korduvalt rõhutanud, et mida noorem inimene, seda lihtsam on liigesevahetust ette võtta ja pikaajaline valude kannatamine põhjustab organismile pidevat koormust ja tüsistused on kokkuvõttes suuremad. Seega pöidlad pihku ja arsti juurde!

  • Reply Kristi 29. Detsember 2016 at 17:11

    Võin öelda, et olen sinust päris palju noorem ning läbi elanud sarnase asja seoses puusaga. Enda kogemusest ütlen, et käi ära parem esimesel võimalusel, pääsed ehk veel kunstpuusata! Mida kauem ootad, seda hullemaks läheb. Käsi südamel ütlen, et parem on seda valu kannatada paar kuud peale oppi kui ülejäänud elu :)

    PS! Mul oli haiglas vaja olla üks ööpäev ning taastumine võttis vähemalt poolteist kuud. Kannatas ära küll.

  • Reply H. 29. Detsember 2016 at 17:10

    Mu vanaema käis kevadel puusaliigest vahetamas, nüüd saab jälle iseseisvalt bussiga poodi minna vajadusel. Vahepeal seda luksust ei olnud. Opp tehti kohaliku tuimestusega. Arstiks oli magdas keegi paljukiidetud. Temagi kartis oppi. Et oleks nõus isegi kannatama. Aga puus kulus nii ära, et magamine muutus juba võimatuks. Niiet igal juhul soovitan hirmust üle olla ja kõik on hiljem kõige paremas korras jälle

  • Reply M 29. Detsember 2016 at 17:07

    Sellega on nii, et puusaliiges vahetakse välja ja saad oma elu edasi ikka elada. Saunas ei tohi käia. Aga kindlasti mine neuroloogile, las teevad pildi, siis näha mis ja kuidas. Valu ei tohi kannatada, kui see tähendab puusaliigesevahetust, siis no worrys, ypu can do it for better life.

  • Reply Kristel 29. Detsember 2016 at 17:06

    Valu ja ka ebastabiilne liiges (kui ei ole just täielik ebastabiilsus, et ei saa jalalegi astuda kui juba on puusaliiges puusanapast väljas) ei pea tähendama koheselt puusaoperatsiooni. Inimesed on füsioteraapiast palju abi saanud ning sellevõrra oma elukvaliteeti parandanud ja puusaop-i edasi lükanud. Pöördu arsti ja füsio poole, kaalu erinevaid variante.

  • Reply Mari 29. Detsember 2016 at 17:03

    Õhh, mul oli hydronefroos.. Käisin siis lõikusel.. Ma kardan juba süstigi- rääkimata opist.. Ja enne oppi ei tulnudki mul seda paanikat ära.. Siis kui hakati mind selle voodoga opisaali viima – siis läksin paanikasse.. Ulusin nagu väike titt ja tõmbasin teki üle pea, et omaette uluda :D Kõik kuicatasid pisaraid ja andsid pabereid, et pisarad pühkida saaks ja nuusata.. Opisaalis ulusin veel rohkem :D Siis anestesoloog tahtis rahustava systi teha ja ma lõugasin veel rohkem- ei tahaaaaaa!! :D Lõpuks tatti ripous ninast välja nagu peletisel ja selga pandi miski asi, valuvaigisti ehk? Ja surati mask näo ette.. ilus mees oli see, kes maski mulle näkku surus :D Mõtlesin et olen alles kõva mutt- magama ma ei jäägi :D Ja järgmine hetk oli see, kui keegi hõikas “Mariii..Mariii..” ja tegin luugid lahti ja oli eluuuuuus :D Palatikaaslane oli 1 vanem naine niiiiiiii tore!! :) Rallitasime nende kãimistugedega mööda koridore ja rääkida oli meil paljust! :) Tänan jumalat, et mul see punn küljest enam välja ei punnita ja mul neid megavalusi pole enam.. Aga alatiseks jääb see kohutavalt suur arm mu poolel kehal :D Ujulas kõik jõllitavad mind nagu pidalitõbist :D

    • Reply Cätlyn 29. Detsember 2016 at 17:48

      Issand kui hea kirjeldus :D
      Ja nii palju, kui mind on narkoosi alla pandud, siis on ka alati mingi elu ilus mees olnud ja olen ka alati mõelnud, et ega ma mingi nõrk mutt pole, et mina magama ei jää , mitte mingil juhul ja järgmine hetk on olnud see, kus palatis olen silmad lahti teinud :D On pildilt kadunud ära ilus mees ja kõva muti tunne :D :D :D

  • Reply Getlin 29. Detsember 2016 at 17:02

    Seda puusa asa sa edasi lükata ei saa ja ammugi mitte üldse ära jätta. Mul àmm just käis puusaopil. Ok ta on üle 60 ka juba aga talgi see jama ammu ammu juba olnud. Lükkas ka asja koguaeg edasi kuni asi oli nii hull et mingitel lambistel hetkedel läks jalg alt. Teine puus läheb ka kohe tegemisele
    Karta pole seda vaja. Palatis oli ta teise samaauguse puusaopi inimesega ja kõik oli kuidagi palju inimlikum kui ise ette kujutasime.. see valu kannatamine teeb sul endal olemise raskemaks
    Mul ämm nagu väle põder nüüd :)

  • Reply JM 29. Detsember 2016 at 16:59

    Võin öelda, et kunagi olin samasuguses seisus nagu sina. Mitte küll puusaga küll, aga ninaga. Nimelt oli mul nina sein seest niivõrd kõver, et ma ei saanud korralikult hingata. Piinlesin aastaid kui lõpuks mees võtis kratsist kinni ja ütles, et nüüd lähed ja teed ära selle ninaopi. Oii seda hirmu mis tundsin kui enda korda ootasin. Selline tunne oli, et süda jääb hirmust seisma, sest esimene opp juu ja oii kuidas ma operatsioone kardan. Ma ju loll vaatasin kunagi telekast kuidas patsiendid keset opi üles ärkavad ja ei saa liigutada ega märku anda ja tunnevad kogu seda valu. :D kui narkoosi mul lasti siis jumala eest kogu oma jõuga kangutasin silmad lahti, et nad ikka näeks, et ma veel ei maga. Lõpuks kustusin ära ja siis juba ärkasin ja kõik oli läbi. Ütleme nii, et pabin oli asjata ja ei olnud miskit nii hullu. Taastumine ise oli veits ebameeldiv kuid ei miskit piinarikast. Nüüd vaja uuele opile minna seoses hemorroidiga ja vot seda kardan küll meeletult ja lükkan aina edasi. Kuid kunagi peab ikka ära tegema sest ega praegu ju kh meeldiv ole. Niiet Mallu, pigem kannata need paar kuud ja elad täisväärtusliku elu kui see, et iga päev piinled ja lapsi sülle ei saa võtta.

    • Reply Hmmm 29. Detsember 2016 at 22:28

      Oh ole hea kirjuta mulle opist lähemalt. Olen ise vist sama murega. Kirjuta mulle emailile kessuandtrip@hot.ee Ehk saad abiks olla :D

  • Reply K 29. Detsember 2016 at 16:59

    Ma umbes tean, mis sa tunned. Kohe-kohe on kolmkümmend kukkumas ja selg on pekkis. Ühes käes raskeid asju tassida ei saa või pikki maid kõndida, siis liipan nädala ringi oma vanainimese-selja-puusavaluga. Arstile läheks, siis tean, et opile saadetaks. Aga mõte narkoosist ja kõhuli opilaual olemisest ja keegi mul selgroogu surkimas…. ÕUDNEE….. Kuigi olen mõned narkoosi all opid täitsa üle elanud ja polnud nagu väga vigagi. Hirm on ikka suur.

    Ega see vanainimese elu kerge ole ???

    • Reply Mirage 29. Detsember 2016 at 17:10

      Mine füsioterapeudi juurde, õpid kuidas ennast jälle korda saada. Valuvabaks, tugevaks :)

  • Reply Lisete 29. Detsember 2016 at 16:54

    Mine ikka arsti juurde! Kui ongi vaja puusaliiges ära vahetada, siis oled küll 3 kuud karkudega, aga kui ära paraneb, siis on ju asi korras ja elu kui lill puusade koha pealt ning valu kannatama enam ei pea :) See aeg läheb kiiresti. Samuti ei tea ju, kas üldse on operatsiooni vaja veel. Äkki saab ka mingit muud ravi rakendada. Mida kauem ootad, seda suurem võimalus on, et opi on vaja.

  • Reply Edith 29. Detsember 2016 at 16:52

    “Aga nyyd ma elan aga sinivaala elu” Hahahahhaha ????

  • Reply Andra 29. Detsember 2016 at 16:49

    Liigesevahetuse korral tuleb arvestada, et ka need ei püsi elulõpuni vaid kestavad, olenevalt inimesest 10-15 aastat..

  • Reply Ma1 29. Detsember 2016 at 16:47

    Huvitav (ja ennetav) oleks teada, milline on see vale istumisviis, mis sellise häda kaela toob…

    • Reply Mallukas 29. Detsember 2016 at 17:00

      W asend, googelda, näited on olemas

      • Reply Getlin 29. Detsember 2016 at 17:09

        See w asend on väga paha asi. Mul laps kippus nii istuma
        Ja see tekitas jalgades lihastoonuse. Olen lapsega alatea 7-kuust mööda füsioterapeute kàinud võimlemas ja möllamas. Arstid hakkasid ajama,et vaja lapse jalgadesse botoxit süstida,lõdvestamise eesmärgil.aga ma olim vastu
        Saime hoopis poolteist nädalat haapsalu rehabilitatsioonikeskuses võimelda,ujuda ja massaazi.ja asi parem
        Jaanuaris jätkame võimlemistega tartus
        Paljud ei tea seda ja lasevad istuda lastel nii. Mul tädil oli komme koguaeg istuda põlvede peal ja ka oli mingi jama.. :) sellistest nö süütudest asjadest võivad suured probleemid tulla :)

  • Reply K. 29. Detsember 2016 at 16:45

    Aga Mallu. Kui Sa yhel päeval valu tõttu ei jaksa enam laste juurde minna, kui vaja? Või ei saa nendega enam mängida?
    Käi arsti juures ikka. Vaata, mis räägitakse. Räägi ka Sina oma hirmudest.
    Ära kannata nõnda. Sa veel liiga noor, et nii kannatada.
    Mina kannatan põlvekõhre vigastuse pärast. Pidin nov.opile minema aga kuna olin selleks ajaks juba rase, lykkus opp aasta v6rra edasi. Ja ma saan 28a. Aga tunne on endal ka vahest nagu vanamutil.
    Seega, tegutse.
    Kui mitte enda pärast,siis laste pärast.
    Päikest ja jõudu ?

    • Reply Mallukas 29. Detsember 2016 at 17:01

      Nii hull mul pole, et sammugi liikuda ei saaks. Aga no PEAB minema jah :(

  • Reply Lotte 29. Detsember 2016 at 16:41

    Uuh, liigeste jms hädadega soovitan kiiremas korras ikkagi arsti juurde minna.
    Ma nikastasin 3,5a tagasi tagasi oma põlve ära. Tegi küll haiget, aga arstile ei läinud ja tegin tööd edasi. Vahepeal isegi ei valutanud enam. Aasta tagasi muutus valu nii jubedaks, et käisin arsti juures. Tuli välja, et põlv ei olnud kuidagi päris paika tagasi läinud ja miskisugune kõhr/liigliha vms on sinna vahele tekkinud ja see vajab operteerimist. Ja nüüd ma istusin siin oma sandi põlvega, kuna paar kuud peale arstil käiku sain teada, et olen lapseootel. Aga asi on veel hullemaks läinud. Treppidest jms käies põlv lausa krudiseb. Nüüd ootan millal laps ära sünnib ja natuke vanem on, et opile pääseda.

  • Reply V. 29. Detsember 2016 at 16:40

    Mul valutas ka puus peale teise lapse sündi. Nüüd on preili 3,5 kuud vana ja paremaks on läinud. Ei ole üldse hull enam. Varem mingeid puusahädasid pole olnud. Mõlema raseduse ajal vaid käigukast jube valus.

  • Reply Kertu 29. Detsember 2016 at 16:36

    Mul mehel vahetati puusaliiges – paar nädalat lebotas, siis hakkas vaikselt karkudel käima, kuu pärast kasutas ühte karku aegajalt ja sai juba ka autoga sõita. Kui on kunstliiges, siis ei saa väga enam täisnurga all istuda, jooksmine jms puusa põrutavad spordialad pole soovitavad, kükitamine samamoodi.

    Mul endal ka puus juba mitu aastat veidi tundlikum, paar viimast kuud aga valutab nii, et ei saa selle külje peal magada. Ei tea, kas kolm last on mu vaagna ja puusa pekki keeranud..

  • Reply triinuke 29. Detsember 2016 at 16:36

    Minu õel 2 korda puusade operatsioonid tehtud. Viimane operatsioon kestis sejasüstiga täpselt 1 tund. Ise oled ärkvel. Enne tal jalg täiega valutas, nüüd on mured möödas. Tema käis karkudega kusagil 1 kuu, hiljem veidi 1 karguga. Ja ega nad siis oppi ei tee, kui asi hull pole. Temal lükati ikka mitu korda edasi. Alles siis kui väga kulunud puus juba oli, lõikasid.
    Tänaseks ta kõnnib ok. Mitte midagi ei valuta ja vaevusi pole.
    Mine ikka arstile, ei tasu valu kannatada. Probleemid suurenevad.

  • Reply Getter 29. Detsember 2016 at 16:35

    20a turjal ja sama mure puusaga. Muidu saan hakkama aga peale jooksmist on valu garanteeritud. Olen leppinud mõttega, et tulevikus saan puusa opile minna :D

  • Reply aile 29. Detsember 2016 at 16:35

    Esialgu võiks muidugi arstil käia ning pöörduda edasi füsioteraapiasse ning teha spetsiaalseid harjutusi. Ja kui see enam ka ei aita, vot siis opile.

  • Reply Liisa 29. Detsember 2016 at 16:33

    Mine arstile! Mu abikaasa peab ka puusaliigese vahetama geneetilise haiguse tõttu, kuid arvestama peab 1,5-2 aastase järjekorraga.

  • Reply Silvia 29. Detsember 2016 at 16:32

    Selle konkreetse probleemi kohta ei oska kahjuks midagi öelda aga haiglate kohta küll.
    Mina oma lühikese eluea jooksul olen mitmeidki kord käinud haiglas erinevatel opidel ning ka omajagu öid haiglas veetnud ja ütlen ausalt, absoluutselt mitte midagi hullu pole olnud. Ära kindlasti jäta selle pärast arstile minemata, et kardad haiglasse opile minekut. Ja minu arust on kõige kurjemad mutid seal üldse need, kes mopiga korra päevas toa üle käivad või söögikandikut toovad/viivad, arstid ja õed on küll tavaliselt väga toredad ja sõbralikud, niiet personali ei tasu kah vast karta :D
    Ja kuna sul ju vanust ka nii palju pole, siis ilmselt suure tõenäosusega kulgeb ka paranemine üsna hästi.

  • Reply Meeri 29. Detsember 2016 at 16:32

    Ma mul vahetati 20 aastaselt õlaliiges välja, sest õlg käis koguaeg liigesest välja. Operatsioon oli naljaasi, aga õudne oli elu peale opi – haavad valutasid ja magada ei saanud. Õnneks läks paremaks umbes kahe nädalaga ja praeguseks pole mingeid muresid olnud, isegi arme pole väga näha. Nii, et mina soovitan asja korda teha, minul on vähemalt elu peale seda palju parem :)

  • Reply Kats 29. Detsember 2016 at 16:32

    Ma soovitan kindlalt arstile minna. Ma ise olin 18 kui läksin selle probleemiga arstile ja mul kästi füsioterapeudi juurde minna. Käisin visiidil ära ja sain endale mõned ülesanded, mida pean iga päev tegema. Olen varsti 20 saamas ja need valud on ka natukene väiksemaks läinud.
    Ma sinu asemel uuriks arstilt, kas mingid võimlemis harjutused ei aitaks sul seda asja parandada ja valu vähemaks võtta :)

  • Reply Laura 29. Detsember 2016 at 16:30

    Ma olin 18 kui läksin puusavaluga noa alla. Nüüd on veidi üle kahe aasta möödas, elu oli päris hea, aga siis tuli valu tagasi ja halvematel päevadel lonkan ning valutan kõiki luid ja liikmeid.
    Sellisest operatsioonist taastumine võtab ikka mõnda aega, paari nädalaga sain küll kõndima, aga istuda ja seista oli ikka mitu kuud väga raske. Mul on ka väga vana inimese tunne :D

  • Reply Greiss 29. Detsember 2016 at 16:29

    Kas sa mitte silmaopil ei käinud kunagi? :) Ja mu tuttav oli pärast puusaliigese vahetust ainult kuukese karkudel..

    • Reply Mallukas 29. Detsember 2016 at 17:03

      Ahjaa, laseropil, aga see polnud haiglas :(

  • Reply Nupsu 29. Detsember 2016 at 16:28

    Ära muretse, sa pole ainus puusahädaline. Mul vahetati puus 3 aastat tagasi kui olin 28. Algas mul samuti valudega, teistmoodi olla enam ei saanud kui sõin iga päev valuvaigisteid ja kasutasin Olfeni plaastreid, mis leevendasid veidigi valu. Siis aga tuli kätte päev kui öeldi, et tuleb liiges ära vahetada. No ootasin siis järjekorras veel umbes aasta ja kätte see opi päev jõudiski. Kartsin ka, kuigi elus palju operatsioone olnud ja nii.. Aga nüüd hiljem järgi mõeldes ei olnud see midagi. Paar päeva oli valus aga pikali olla ei lastud, kohe pidi liikuma hakkama ja nii see nädalake haiglas möödus koridorides jalutades. Hiljem veel füsioterapeudiga õiged võimlemisharjutused ja nüüdseks on puusa häda unustatud. Mingit erinevat tunnet võrreldes oma puusaga ei ole. Hiljem muidugi peab väga ettevaatlik olema, et teatud liigutustega tehisliiges välja ei läheks. Aga korra kui see juhtus, siis nüd tean juba, millise piirini kummardada tohib :) Igatahes julgen soovitada seda vahetust ja kartma ei pea midagi. Noortel inimestel paranevad asjad kiiremini ka :)

  • Reply E. 29. Detsember 2016 at 16:25

    Võta ennast kokku ja mine :D Ja peaks olema kerge öelda, noh mõnesmõttes on ka aga ma tean mida Sa tunned! Ma hull foobik, no arstile ka enne ei lähe kui pm surema hakkan või väga vaja, siis ka kui juba päris haige olen ja Kallim käsib minna. Günekoloogi juures nüüd julgen käia, kuna mul enda arst, kes on hästi tore ja esimene arst mu elus, kelle vastuvõtule eelnevatel päevadel ma paaniliselt nutta ei tihu…

    Lapsena (11-12 aastane kuskil olin vast) sattusin haiglasse hingamisraskustega ja seal sõimas kari arste mind, et mis narkootikume ma tarvitasin ja noh lihtsalt karjusid kõik mu peale…ma arvan, et sealt see foobia tuli. Hiljem tuli välja, et mingi tundmatu bakter on kehas mis neid asju tekitas, kuid kuna ma nii kartsin seda haiglat ja peale ühte ööd paaniliselt nutsin emale, et ma tahan koju, siis ema viis mu koju. Need arstid sõimasid teda seal mõnusalt, kuid nagu ma aru sain, siis nad ise ka ei teadnud mis bakter see on ja ravi ei osatud pakkuda. Ema ütles, et saan koju ära ja analüüsid on neil käes, uurigu neilt ja kui miskit on küll helistavad. Kusjuures asi läks ise üle ja haiglast keegi meile ei helistanud. Ju siis tegin narkotsi nagu nad väitsid…

    Igatahes mul oli hiljuti opp. Ma nutsin mingi kuu aega iga õhtu, nägin luupainajaid sellest ja haiglas nutsin ka seni kuni opilaual ära kustusin…Ma tahaksin öelda, et ei ole hullu midagi aga no kui ikka kardad, siis on küll :D Ma ei ütleks ka, et lebo värk oli, sain käidud jah, kuid kui sellele käigule mõtlen, siis tulevad endiselt külmavärinad peale.

    Minumeelest kui iga tõsine hirm on, siis polegi muud üle kui mine ja käi ära, kannata ära, kui nutta tahad siis nuta mõnuga. Ja täna jumalat kui asi seljataga on.

    Surevate inimestega sind keegi kokku ei pane, ära muretse :D

    Segane jutt tuli…aga mul on natuke kiire, I’m really sorry!

  • Reply Kätlin 29. Detsember 2016 at 16:25

    eks hirm on loomulik aga parem käia varem arsti juures ära kui hiljem.mul oli 4a tagasi munasarjade opp ja hirm oli enne seda suur,pidin eelmine öhtu haiglasse ära minema ja ulgusin terve öhtu seal nutta :) hommikul 7ajal anti mingit rahustit ja see võttis mul juba pildi tasku nii et ma ei mäletagi muud kui opisaalis öeldi,et nüüd panema kanüüli ja siis küsisin juba intensiivis kella ja see oli 14.00.valusid polnud üldse kuigi mul oli põhimõtteliselt nagu keisrilöike haav,ainult õmblused kiskusid ja raske oli pikali ja püsti saada :)
    nii et võta julgus kokku ja tipatapa arstile,ega hommepäev sind keegi lõikuma hakka korraga :)

  • Reply Merike 29. Detsember 2016 at 16:23

    Soovitan soojalt, mine ikka arsti juurde, saad õigel ajal asjaga tegelema hakata, valu pole ju hea kannatada…

  • Reply L. 29. Detsember 2016 at 16:21

    Ära muretse! Tean inimest, kes juba 21-aastaselt sarnase probleemiga käis opil. Veetis 3 kuud karkudega, aga korda sai, nüüd enesetunne parem kui kunagi varem.
    Minu ema töötab TÜ kliinikumis ning on alati öelnud, et tihti inimesed harjuvad valude ja hädadega ära ning seetõttu ei lähegi arstile. Lõpuks on probleemid nii suured, et ravi on hästi ressursikulukas (eelkõige just aeg). Pigem mine kohe ja ära oota :).

    Pealegi pole mõtet karta, enamasti on med.töötajad väga sõbralikud :)

    • Reply Mallukas 29. Detsember 2016 at 16:23

      KOLM KUUD? Issand jumal… Kardo valetas mulle, et raudselt paari nädalaga on okei :D

      Ma nii kardan ikka :(

      • Reply L. 29. Detsember 2016 at 16:26

        Puusaopp ei ole jah naljaasi, eelkõige taastumise kohapealt. Aga tegu on üsna rutiinse opiga. Op ise ju valus pole, aga paranemine võtab aega. Pigem minna kohe, äkki ei olegi miskit nii hullu, kui minna hiljem ja näiteks tuleb välja, et ei saagi enam kergemat protseduuri teha :)
        Mõtle kui hea oleks ilma valuta ringi kepselda! ;)

      • Reply Merka 29. Detsember 2016 at 17:00

        Mine ikka arstile, tõsiselt.

      • Reply Eneke 29. Detsember 2016 at 17:38

        Malluke , mine mine . Siis ei olegi 3 kuud taastumine kui varem lähed, ooteaeg ka . Ma siin kannatan nüüd ja ootan juba kuu . Ma kardan haiglaid , kardan Tallinnat ja nüüd Tallinn pluss haigla .Aga kuna nii kaua kannatasin siis nüüd ootan ja kannatan ja olen kõigeks valmis. Arstide vahet saalimine võttis kuu, siis ootamine ka kuu ;) Uuel aastal alusta seda saagat ja võta eesmärk 2017 see ära teha ;) Kallid !!!