Sedapuhku tahaksin spekuleerida laste teemal nende üle, kellel endal lapsed kodus on. Muidugi võivad arvamust avaldada ka need, kellel lapsi pole, aga noh sellega on nii, et enne lapsi võid maad ja ilmad kokku mõelda, aga lõpptulemusena ei pruugi see elu ikka nii minna ja olla, kui alguses peas valmis genereerisid. Aga nüüd teemast.
Ma muidugi tean, et see Lotte teema olla Perekoolis jälle mõnusalt lõkkele löönud ja lisaks sellele, et ma hirmus loomaomalik olen, olla seal ka välja toodud seda, et ma eee.. ei pese oma lapsi 😀 See selleks. Nagu öeldud, mina seda teemat lugeda ei taha, sest vaevalt, et see mulle eriti midagi annab. Kriitika on edasiviiv jõud, aga suvalist lamimist laste pesematusest ja muust sellisest ma lugeda ei taha. Blogima pani mind aga lõiguke ühe tegise blogija postitusest:
Jah, ei saa ilma Mallukata. Ta on omadega üsna puntras, kuigi ta püüab sellest üle olla ja näidata, et tal pohhui, mis Perekooli kanakari temast kirjutab ja arvab. Aga ma kujutan ette, et ega nad väga valesti ei arva, kui nad soovitavad tegeleda oma lastega, mitte treida mitut blogipostitust päevast, et pildis olla. Ma tean omast käest, kuidas lapsed sellest kannatavad, kui mina siin oma postitust vorbin. Seepärast ma nii harva siia jõuangi. Mallukas tegeleb veel saja muu asjaga, nii et vaesed lapsed. Ja tagajärjed on juba näha. Oleks tal ometi hoidu ja ta hakkaks kiiremas korras päästma, mis veel päästa annab. Aga eks igaüks elab nii nagu ta oskab.
Esiteks on mul hea meel, et võõrad inimesed arvavad paremini teadvat, kas ma olen puntras või mitte. Ohjaa, tegemisi on igasuguseid ja palju, kuid nad on kõik mulle mokkamööda, tehtavad ja nauditavad. Seega ise nagu ei arva, et ma puntras oleksin. Aga see osa paneb mind küll imestama, et inimesed ikka veel aru saanud pole faktist, et blogimine/arvutis olemine on MINU TÖÖ. Jah, tuleb ette olukordi, kus ma pean Marile ütlema, et emme ei saa praegu, oota 10 minutit ja siis teeme seda, teist ja kolmandat. On ka ette tulnud, kui ma palun Kardot ise Lendet hoiaks, et ma saaks postituse valmis kirjutada, paar pilti ära töödelda, mõnele meilile vastata, mida iganes. Aga kas see pole mitte tavaline elu? Et vahepeal teeb üks ja siis teine?
Ma siiani ei olnud arvanud, et mu lapsed seetõttu just kannatavad, kas tõesti siis kannatavad? Enamik emasid, keda ma tean, käivad 9-5ni tööl. Tean ka emasid, kes töötavad poes või kohvikus või kus iganes, kus on hoopistükkis graafikuga vahetused, mistõttu mõni päev jõuatakse koju üldse õhtul hiljem. Ei tea, kas nendel naistel peaks ka “hoidu” olema oma töö maha panna ja ikka lastega aega veeta, et ometigi need vaesed lapsed mingitki ema tähelepanu saaks?
Minu loogika ütleb, et ma olen oma lastele 100x rohkem olemas, kui emad, kes 8 tundi päevas kodust ära on. Jah, ma ei saa sekundipealt teha kõike, aga mitte keegi ei keela mul blogipostituse valmides arvutit kõrvale panna ja näiteks Mariga vahepeal maalima kukkuda, poodi jalutada, palli mängida või raamatut uurida. Alles ükspäev tegin siin keset õnnis tööpäeva Mariga eksperimente ja segasin maisitärklise juuksepalsamiga kokku. Tulemuseks tuli maailma kõige pehmem plastiliini moodi toode – proovige, kui mahti on. Lastele meeldib.
Aga igatahes, arvestades seda, et täna on Kardo viimane tööpäev ja nüüd hakkab ka tema kodus olema, siis on ju veel ideaalsem, sest sellisel juhul ei pea Mari sekunditki ootama, vaid saab rahumeeli issiga vahepeal asju teha. Ah, ega ta nädala sees ka väga ei oota, sest kui ta päeval lasteaias on, üritan ma oma tegemised siis ära teha ja õhtul oleme Kardoga mõlemad saadaval. Ja no okei, kui mina pole, siis Kardo ikka on. Kujutate ette, meil on aega neid isegi pesta!
Vimases lõigus on soovitud mulle sedasamust “hoidu” hakata kiiremas korras päästma, mis päästa annab. Ma ei tea, kas selle all mõeldakse laste teemat või koera teemat. Ma eeldan et ikka laste oma, sest nendel juba “tagajärjed” on ju näha. Mis ma siis tegema peaks? Blogi kinni panema? Loobuma oma sissetulekust? Kardo jääb ju ka koduseks, üks meist peaks tööd tegema. Või on siis ka “vaesed lapsed” kui ma nüüd rohkem päris tööle läheksin? Kui ma paneksingi blogis ja netimaailmas pillid kokku, siis oleksin ma ka rahumeeli VÄHEMALT 9-5ni tööl. Kas see on siis parem? Mis see siis parem on?
No vot, ütlesin alguses, et ma pole omadega puntras, aga selle teema üle spekuleerimine ajab mind puntrasse küll. Seega küsin teie käest. Kui palju on teil oma lastele aega? Samas saan ka antud blogipostituse autorist natukene aru, sest tal on minust lausa poole rohkem lapsi ja üks veel takkaotsa, lisaks mingi väga-väga suur majapidamine. Üksikema. Miskipärast ei usu ma ka, et blogimine talle midagi sisse tooks, et tal oleks vahet, kas ta selle postituse kirja paneb või mitte. Aga no täiskasvanud inimene võiks ikka mõista, et kõikide elud pole ühesugused. Mina elan ikka täitsa teistes tingimustes ja oludes, ning julgen öelda, et kui ma peaks elama kasvõi ühe nädala selle konkreetse blogija kehas, siis oleksin ma tõesti endaga kohe väga puntras. Ma selle kõigega üksi hakkama ei saaks ja tõenäoliselt suudaks ma selle nädalaga kirjutada ühe sissekande, milles üks sõna: “APPI!”.
Minu praegune elu on aga meelakkumine. Mmm… mesi!
Ok-ok. Te raudselt tahate teada, et mida kõike ma olen Lotte suhtes ära teinud, ega me sellest teemast üle ega ümber saa. Eks ma ju ise tulin siia halama, eks. Nüüd kannatan! Esiteks, Lottele tehti opp ära ja kui mu kasuisa kargu alla ajab, lähme talle järele. Saime ühelt toredalt lugejalt raadiopiirde, kuid selle paigaldamiseks on kahjuks liiga külm ja maa liiga külmunud. Natsa tuleb oodata, kuni seda paigaldada saaks. Õhtuks peaksin saama väravaehituse hinnapakkumise, kui see sobib, saame jaanuari lõpuks korraliku värava. Lisaks kirjutasin ühte koertekooli Nõmmel ja panin Loteeriumi sinna kirja.
Parem hilja, kui leida!
Minu vaesed, kannatavad lapsed 😀
109 kommentaari
Krt piinlik on lugeda, et on nii vastikuid inimesi. Vaadake, mis maailmas toimub. Inimesed kannatavad paljudes riikides, kaotatakse oma lähedasi, ei ole armastust, palju koduvägivalda jne…Ja siis mingid virisevad siin teiste kallal.
Oluline on ikkagi see, et lapsel oleks ema ja isa, kes ka teineteist armastavad; et lapsel oleks kodu, kuhu igal õhtul tulla lasteaiast või koolist ja laud oleks kaetud ilma millestki puudust tundmata. Kõikide nende asjade eest peaksid inimesed tänulikud olema. Kui peres on armastust ja kõike head ja olulist, siis küll ka tööl käimise jne kõrvalt leitakse üksteise jaoks aega, kas siis rohkem või vähem. Igal ühel on omad rollid peres- ka lastel ja arusaadav, et vanemad ei saa neile pühendada 24/7 oma päevast aga oluline on, mismoodi veedetakse seda vaba aega.
Väga tihti taban ka ennast mõtetelt, kus ma vingun AGA kui ma siis hakkan mõtlema, et jumal hoia- meil on super perekond, meil on katus pea kohal, okei oleme natukene laristajad ka ja sellepärast pidin ka mina tööle minema aga vähemalt ei pea me sööma kuu lõpus makarone ketšupiga ja laps ei käi palga p****. Lapse isaga me armastame üksteist väga palju. Mis saab veel olulisem olla, kui toimiv ühtne pere? Mis saab olla olulisem sellest, et laps kasvab isaga. Liiga palju tean ûksikemasid kahjuks. Tõsiselt rohkem hoolimist kõigile!!!!!!
Meil on aasta ja seitsme kuune laps. Mõlemad käime abikaasaga tööl 8-17. Miks? Sest me ei taha kuni lapse kolmeseks saamiseni sente lugeda ja olla närvipundardest vanemad. Teiseks saime lasteaiakoha, mida ei tahtnud käest anda- lasteaias käimine on aga ka omakorda igakuine u 100 eurone kulu. Kolmandaks on meil ainult üks laps ja ta on väga seltsiv ja aktiivne ning tal on ausaltöeldes igav kodus olla emmega kahekesi igapäev. Tänu sellele, et laps on olnud koguaeg väga aktiiivne tahtsin ka ise tööle minna, sest vabandust aga mul oli suhteliselt raske lapsega 24/7 kodus olla. Lisaks sellele pidin vanast töökohast ära tulema ning hakkama uut töökohta otsima ning löpuks pidin midagi vastu vōtma, sest kes teab, millal jälle üks suhteliselt hea töökoht sülle kukub.
Kahjuks jah ei ole enam väga väga palju aega aga selline see elu on. Kunagi pandi lapsed 3-kuuselt lasteaeda niiet luksus ju aasta ja kuus kuud kodus olla :))
P.S ajast lastele.. täpselt nagu sa kirjeldasid.. ainult tööst (8:00-17:00) vabal ajal, ehk siis õhtuti ja puhkepäeviti. Arvestades seda, et laps käib paar korda nädalas huviringis, mis kestab poole kaheksa õhtuni, siis jah.. koosveedetud aega veel vähem. Puhkepäevad veedame aga koos, seega ei kurda väga.. elu ongi selline, ei saa ju töötuks jääda. Ja suurem osa ei tööta kodus). Asja mõte on ikka koosveedetud aja kvaliteedis, mitte selle kestvuses. Võib kasvõi korra nädalas teha koos perega midagi väga ägedat ja laps on väga rahul ja õnnelik selle üle, ei pea 24/7 sitsima ninapidi koos.
Tead, inimesed arvavad, et kui sa tood välja oma elu ja tegemised läbi blogi – see ongi sinu 100% päris elu täies mahus. Jah mingis osas ongi, aga mitte 100%, sest seda ei jõuaks iial kajastada. Ja kuna sa loomulikult ei pane kirja igat lapse pesemiskorda?? ja mingit teist tegevust, nagu nt plasteliinitegu, siis madalalaubalistel tekibki arusaam, et vot.. muud ei teegi näed, kui istub arvutis ja pildistab jne. Inimesed võtavad liiga tõsiselt seda netielu, aga tegelt ei kajasta see täielikku reaalsust.
Kirjutan esimest korda siia. Nii palju kui mina lugenud olen, siis mulle küll ei tundu, et Mariga oleks mingi suur probleem ja et teie oleksite midagi väga valesti teinud.
Mari on täiesti tavaline laps (= manipulaator), kes kasutas teie nõrkusi lihtsalt ära. Minu laps on samasugune manipulaator – nt minuga nõus pikalt kõndima, kuna teab, et ma ei võta sülle, aga kui vanaemaga jalutama läheb, siis kohe vaja sülle- teab, et vanaemal hakkab kahju ja võtab sülle. Lapsed ju tunnevad kohe ära, kui keegi neid nõus aitama.
Pluss, see et Mari hiljem rääkima hakkas- see ei tähenda absoluutselt mitte midagi- mul sugulane, kes alustas rääkimist 3-4 aastaselt ja nüüd on doktorikraadiga hinnatud spetsialist.
Minu nõuanne- ära kuula teiste hala (eks kui enda elu jama, siis peab ju teiste kallal halama, et veidi oma tuju parandada).
Lugesin Jaanika blogist mõned päevad tagasi seda postitust ja olin siiralt imestunud, et just Jaanika leidis ennast olema õige isiku Sind kritiseerima. Eriti osas, mis puudutab blogimisele nn. “raisatud” aega ja selle all kannatavaid lapsi. No praegu kiikasin uuesti sinna blogisse ja leidsin, et Jaanika on ka selle postituse kohta siin arvanud, et küllap siis Mallukas tundis, et peab ennast õigustama. Naerma ajab. Tõsiselt. Jaanikat ei ole tema viis last kunagi seganud blogimast. Mis teda segama hakkas, oli töö, sest ajal, mil ta päevast-päeva Viljandisse kontorisse sõitis, ei jaksanud ta tõesti blogida ja valitses vaikus… Nüüd, kus ta saab oma päevatööd kodus teha, on ta taas leidnud aega töö ja laste kõrvalt aktiivselt blogida. Justnimelt töö ja laste kõrvalt. Niisiis, kui Jaanika arvates kannatavad Sinu töö tõttu Sinu lapsed, siis tekib ju küsimus kes/mis kannatab Jaanika blogimise all. Kas töö? Või lapsed? Kui veel arvestada asjaolu, et Jaanikal puudub võimalus lastekantseldamine teisepoole kätte usaldada ning et lapsi on ka topelt ja üks veel peale, siis… 😀 😀 😀 Aga eks igaüks tahab olla “arvamusliider” ja eestlaslik kadedus endast edukamate vastu on midagi sellist, mille vastu mõne puhul ei aita ei ussi- ega püssirohi.
Soovin Sinu toredale perele ilusat aastavahetust ja vahvat uut aastat!
Lugedes sinu postitust,tundub mulle et ma olen eriti halb ema siis. Nagu sa siin mainisid,olen mina üks neist poes töötavatest emadest. Vahetus on 8-21. Tavaliselt minu kaks last(8 ja 6.aastane) magavad siis juba,sest vaja hommikul ka neil vara ärgata. Ei ole siiamaani keegi kurtnud et emmega jääb aega väheseks. Siis kui ema tööl on nad kas koolis/lasteaias või siis isaga kodus. Ega rahapuud pole veel leiutatud. Tööl on vaja ju käia et lastel hea elu oleks. Ma arvan et tähtis pole koosveedetud aeg vaid hoopis mis selle väiksemagi aja joolsul lastega ette võetakse….
Milleks üldse vaja ennast õigustada, kibestunud mutid kiunuvad ikka edasi. Isegi Inno kurtis oma blogis Malluka raske elu üle 😉
Kohe on lapsed hooleta ja kodu korrast ära kui internetis käid. Ja jumala eest kui julged halada, siis oled lausa ronga ema.
Tegelt ära lase end segada teistest, tee tööd kuniks su perele see sobib.
Et siis küsimusele on viisakas vastata ?
Laps on 1a8k, terve see aeg kodus olnud ning teine on ka paari kuu pärast tulemas. Üritan oma lapsega ikka tegeleda nii palju kui võimalik- suvel põhimõtteliselt elasime õues ja kuna ta nii pisike, siis seal ma olin tema päralt pmst 100%. Toas olles mângin ka ikka veits, aga vähem, näitan ise talle mängu kätte ja suunan jne.
Samas on mul tihti tunne, et ma siiski ei tegele temaga piisavalt jne. Aga teiste sõbrannadega konsulteerides tuleb ikkagi välja, et ka neil on suht sama teema – olgem ausad, muid asju on ka vaja ikka teha ja tahaks isegi vahel midagi muud teha kui vaid klotse laduda.
Aga mida sinu blogi ja sinu suurem ja väiksem austajaskond on mulle õpetanud/näidanud, et inimesed, ja eelkõige emad, on nii erinevad! Ja mis ühele sobib, ei pruugi teisele üldse mitte mitte. Muidugi, omas peas kritiseerin ma ikkka mõnda tegevust või kasvatusviisi, aga kõva häälega mitte. Sest mitte ükski ema ei tee ju oma lapsele teadlikult halba!
Ps! Mulle su tootetutvustused väga meeldivad, ma ei teaks pooltest asjadest/toodetest muidu midagi ?
Mina olen siis üldse aasta halvim ema, olen kassapidaja ja veedan tööl vahetustega 13h tööpäevad. Ja kujutage ette mul on 4 last ja ma suudan nendega ka veel piisavalt tegeleda. Mallu mulle tundub,et see on puhas kadedus sinu aadressil ja ära tee välja. Nb! Mulle tohutult meeldis pilt kus sa Lottet kallistad, tõeline jõulupostkaart!
Olen ka väikelapse ema ja viimased poolteist aastat lapsega kodus olnud ning samal ajal kodust tööd teinud. Ma ütlen ausalt, et minule oli enese jagamine lapse, kod, ja töö vahel üsna keeruline. Mingi ajani suutsin ilusti tööd teha lapse uneajast, kuid ühel hetkel tundsin, kuidas töömaht aina kasvas ja püüdsin töö tegemiseks aega näpistada ka mujalt: teha tööd nii, et laps mängis kuskil silmanurgast nähtavas kohas, kasutasin kai ekraani ette sättimise väge, kui mingi kiire asi lõpetamist vajas ja laps parasjagu suhelda tahtis. Lisaks muidugi vajasid kodused toimetused tegemist ja õhtul tahtsin olla ka abikaasale hea partner, mitte lihtsalt vajuda zombina teleri ette või istuda ninapidi ekraanis kinni. Minu jaoks oli seda kõike tõesti liiga palju, sest tundsin, et töö tõttu kannatasid mitmed teised aspektid elus, k.a. väike laps, kelle pärast ma ju üldse kodus olingi! Seega võtsin nüüd veel mõneks ajaks töötegemisest pausi ja naudin kodus olemist ning ka kõik muu loksus paika.
Minu jaoks ei tähenda lapsega kodus olemine 24/7 lapsel käe hoidmist ja igal hetkel ainult temaga tegelemist ja talle elamist nagu siin mitmes kommentaaris mainitakse. Küll aga tunnen end hästi, kui kõik on korras ning ka õhtul on energiat rõõmuga kokata ja suhelda. Abikaasa hoiab hea meelega ka õhtul last ja saan sõbrannadega suhelda, trenni minna vms.
Emana olen ka palju õnnelikum, sest mul on energiat olla lapse jaoks päriselt olemas. Mitte lihtsalt kodus ja samas ruumis, vaid temaga koos toimetada, õppida, avastada. Seda ei tee me hommikust õhtuni, piisab tegelikust tunnist-poolest päevas, aga minu jaoks (ning ilmselt ka tema jaoks) on oluline, et sel ajal ei ole mingeid kõrvalisi segajaid. Sellist kvaliteetaega ja pühendumisaega suudan loodetavasti leida ka peale tööle naasmist.
Lisaks ema olemisele teen kodus ka muid asju: proovin kokata, lugeda, ennast arendada. Mulle endale meeldib hetkel see, et pole kohustust, vaid saan ise omas tempos kulgeda ega tee seda kellegi/millegi arvelt.
Ma ütlen ausalt, et mina end 100 erineva tegevuse vahel jagada ei jaksanud, aga kui sul see õnnestub, siis tõesti, müts maha 🙂 aga ära unusta ka oma väikeste mugulate lapsepõlve nautimast! Nad kipuvad ikka uskumatult kiiresti suureks kasvama ja pärast seda aega tagasi ei saa.
Anonüümsete kägude kukkumise lase ühest kõrvast sisse ja teisest välja, sest tundub, et paljudele on blogi=elu, st et kui sa sellest ei kirjuta, siis järelikult seda pole. Vaevalt nad kõik sul 24/7 akna all piiluvad ja märkmeid teevad, et sa end neile õigustama pead.
Minuarus on väga super kui ema saab kodus enda tööd teha nagu sina.lastele koguaeg olemas aga samas teed ka tööd.Mina pole peale kooli lõpetamist ametlikult kuskil tööl käinud,ainult kooli praktikatel millest ma palka ei saanud,nyyd ootan teist last juba .Kuna mu mees võimaldab mul kodus olla siis lähen alles peale teist last tööle.Kusjuures mulle meeldib.Esimene laps juba läheb lasteaeda ja tahtsin teist last kohe järgi,sest tite aega jäi nii väheks.Ja mulle meeldiks poole päevased töökohad,et jõuaks poole päeva pealt koju enne lapsi.Ega ma väga tööle ei kiirustagi aga tahaks juba vaheldust ka ja inimedte sekka tagasi.Aga inimene jõuab terve elu tööd teha seega naudin praegu kodus olemist lastega
Ma arvan, et sa armastad oma lapsi piisavalt ja ses osas ei ole mul küll midagi ette heita. Päriselt.
Aga ainus asi, mis mind muretsema paneb, on laste asjadega ülekülvamine. Oma laste suures armastuses üritad sa pakkuda neile oma tööaja kompenseerimiseks KÕIKI asju. Lapsed tegelt ei vaja nii palju asju, lapsed vajavad aega koos emaga ja isaga.
Lisaks vajavad nad reegleid ja piire ning süsteemi. Niimoodi on lastel hoopiski lihtsam selles maailmas hakkama saada kui nad teavad, mida nad saavad, tohivad või ka peavad tegema.
Vat see kõik teeb mulle palju rohkem muret kui 1 ärajooksnud koer.
Jah, ma täitsa mõistan sind. Vaata, 90% asjadest ei osta ma oma lastele üldse ise, vaid need saadetakse neile. Aga sellegipoolest annan ma muudkui asju edasi ja tegelikult hakkab Marile ka mõistus pähe tulema ja isegi mind vähe kuulama ja nii :D!
Ma olen aru saanud, et sa ei osta asju ise…aga sina ja su laps/lapsed peavad seal asjade maailmas toime tulema.
Kujutad ette, et su lapsel ei ole tulevikus äkki unistusi, sest tal on kõik asjad olemas või saab ta need kohe kui ta satub mainima või mõni asi laste seas IN satub olema.
Lapsed oskavad nii ilusaid silmi-kõrvu teha ja “teistel KÕIKIDEL on”, siis kuidas sa suudad lubada, et temal ei ole.
See asjade maailm ja tee nendest eemale võib olla liiga libe.
Muidugi tee nagu tahad…a mina tuleks asjade maailmast inimeste maailma.
No inimesed on erinevad. Mina pole kunagi väga asjainimene olnud 😀 Ja mul on ka praegu pmst kõik asjad, mis ma tahta võiks, aga ASJAD mu unistuse osaks õnneks pole 🙂
Issand jumal! Ausalt! Muud mul öelda ei ole. ? Ma tavaliselt ei viitsi reageerida ega kommenteerida selliseid asju aga nüüd mind ajab täitsa närvi ja naerma samaaegselt. Ma ausalt tahan näha seda ema kes tegeleb oma lapsega 24/7 iga minut ! Naerma ajab mind see et need emmed on esimesena sotsiaalmeedias virisemas ja teisi maha tegemas aga ise ei saaks päevagi kodus tööd tehtud kahe väikse lapse kõrvalt, sest ausalt öeldes see on palju raskem kui ” minna ” tööle. Ja veel rohkem ajab mind naerma see et need samused kanaemad on need kes ” tegelevad iga kuramuse minut ” oma lastega ja samas teavad igaühte ( nüüd antud juhul Malluka aga kindlasti kaa
teiste ) vigu, probleeme ja muresid ja siis veel jõuavad seda siin, Facebookis ja perekoolis laita ja maha teha. No kurat, teie ööpäevas on raudselt rohkem tunde kui meil muil.
Tead, minumeelest oled Sina oma lastele küll palju, palju rohkem olemas, kui mõni ema. Ja uskuge, ma tean. Näen, kuidas emad soovivad oma lapsed lasteaeda “visata” kell 6.55 hommikul, kuigi lasteaed avatakse kell 7.00 ja järele tullakse 18.55, vaarudes. Tehakse nägu, et oi, kas tõesti viimane lasteaias? Lasteaed suletakse kell 19.00. Jah, see on töö. Jube kurb lihtsalt seda igapäev näha. Jajah, kohe hakkavad kõik pläkutama, et mis Sinu asi on? Aga tahangii öelda, et olen 100 prossa kindel, et Mallukas on palju rohkem oma lastele olemas kui need emmed. Ma ei taha kedagi solvata, lihtsalt kirjutan tõde.
Minumeelest on tore, kui inimesel on tegemist, huvid jne. ‘Seega, pea püsti. Perekoolis kirjutavad tavalised kodukanad, kes ilma kommimata igavuse kätte sureksid. Igaüks elab nii nagu oskab.
Minu laps on lasteaias iga päev esimene. Punkt kell 8 kohal kohe kui avatakse ja viimane kes ära sealt saab 10min enne sulgemist sest minu töö ongi 8.30st viieni õhtul ja ühest linna otsast teise maratoni joosta 45 min ei ole lõbus kuigi ma pean igapäev seda tegema. Tööl pean olema 8.30 aga jõuan alati 15min hiljem. Jumal tänatud et mu tööandja selles suhtes mulle vastu tuli. Olen ka enamuse aja lapsega üksi kuna elukaaslane koguaeg rootsis. Sa ära tule siin järeldusi tegema kui sa tagamaid ei tea. ‘viskavad oma lapse aeda juba enne kui see avatakse’, ma ütlen sulle ainult üht.. Mine persse.
Normaalne inimene ja veel ema, ei reageeri ühe kommentaari peale nii!
Normaalsus on väga lai mõiste. Ma kujutan ette, et inimene, kes ennast niigi halvasti tunneb, kui viib oma lapse esimesena aeda ja toob viimasena ära, ei vaja teiste poolt mõnitamist ja halvustamist, sest tal on niigi niru olla.
Ma ausalt öeldes tunnen rõõmu sellest kui laps haigeks jääb ja ma saan haiguslehel jääda, sest ma saan lapsega siis rohkem koos olla. Tõesti sitaauguni juba sellest et inimesed ei tea mitte midagi teiste elust aga on kõige targemad targutama
Kui ma end mingis olukorras halvasti tunnen, ei saada kedagi sellepärast”kuhugi”
Aga teised inimesed ei ole sina 🙂
Minu elukogemused on näidanud, et need, kes teisi kõige rohkem kritiseerivad on ise hoopis sama asjaga hädas. Nii, et las kraaksuvad. Ja üldsegi. Suuri laevu saadab ikka kajakate kisa.
Ma pole veel näinud ema kellepuhul mõni ei arva et ta rongaema. Nii et las nad vinguvad
Mul küll ei ole lapsi, kuid olen kindel, et sa oled oma lastele sada korda kätte saadavamal kui emad kes töötavad 160 tundi kuus kuskil mujal kui kodus. Ja kui sina hetkel kohe midagi ei saa teha siis see õpetab esiteks lapsele kannatlikust ja teiseks lastel on ka isa ju 🙂
Sa oled väga ok ema. See on suurepärane, et sul on saatuse poolt määratud selline nn. Töö. Olen nimelt ise ema. Kaks kuud peale sünnitust läksin tööle. Põhjuseid oli palju, eelkõige number üks, et lisaraha saada. Ma läksin kodust minma kell 9 ja tulin kel 22.00. Jah, ma ei ole uhke sele üle, sest pisikene oli nii piskene. Aga muud varianti ei olnud. Lugedes viimase ajal sinu postitusi igapäevaselt, pole kordagi pähe tulnud, et appi millin ema. Minu meelest väga vahva inimene oled. Ja väga suur respekt sulle, et nii palju asju korraldad/teed. Väga vähesed on nii aktiivsed emad. Pane, aga edasi. Su mehel ja lastel on väga vedanud. Olete tõelielt kihvr perekond! ✌?
Tubli, õiged ja vajalikud sammud seoses Lottega! Aga mis opp talle tehti? :O
steriliseeriti
Ma tahaks väga sisuka kommentaari jätta, aga ma ei viitsi 😀 See on nii lai teema ja no sorri, kuid kui need inimesed on oma arvamuses kinni ja ei suuda pilti laiemalt näha, siis kui palju seletamisestki kasu on.
Ainus soovitus oleks, et laiendagu silmaringi ja lugegu laste psühholoogiat käsitlevaid raamatuid. Mul on just praegu raamat pooleli kus räägib ka sellest, et ka pisike laps vajab omaette aega ning tihti on nutu/jonni põhjuseks see, et laps soovib privaatsust, jah isegi beebidel on privaatsuse soov.
Lihtsalt no kus alles annab iniseda ja vinguda, elagu oma elu ja parandagu oma vigu.
Ah kuule tead, ära lase ennast nendest tohmanitest häirida. Sul on kaks armast last kelle eest sa minu arvates ikka väga hästi hoolitsed, armastav mees kes tegeleb lastega ja on neile ikka väga hea isa. No sul on mida kadestada ja kindlasti seda paljud kritiseerijad ka teevad. Perekoolis ongi koos täielik tropikari kes ajab enamus teemadest täielikku villast 😀 Tähendab kunagi ajasid ja need vähesed mida ma vahel harva vaatan siis ikka sama seis. Sul on piisavalt toetajaid ja ära üldse loe neid teemasid seal. Lihtsalt ignoreeri, see mõjub rohkem.
Tööpäeva õhtul näen oma last 4-5 tundi. Selle aja sees teen ka süüa, koristan vms. Hommikul ei näegi, lähen nii vara tööle, et mees viib lasteaeda.
Vahepeal on nii kurb, et nii vähe koos saame olla aga no mis teha, elu 🙂
Sa said valesti aru: kirjas ju, et sul võiks (laste)hoid lausa olla 😀 ja kiiremas korras peaksid sellega algust tegema veel! Arvestades seda, kui palju mänguasju sul kodus on ja kui palju erinevaid loovaid tegevusi välja oled mõelnud Mari jaoks, oleks täitsa mõeldav ju 😉
Enne teist last käisin tööl nii, et hommikul pool kaheksa läksin kodust välja ja õhtul pool kaheksa jõudsin tagasi. Laps päris juba, et kas ma ainult tööl käingi. Graafiku alusel töö võttis mu nädalavahetuse samuti endale. Lõpuks sai villand ja hakkasin julmalt vabaks tellima neid.
Praegu olen küll kodune, aga titt on jube kapriisne ning poja saab ikka vähem tähelepanu, kui sooviks. Õnneks on mul suurepärane mees ja ämm, kes temaga majandavad. Napsan siit ja sealt, et ise ka temaga aega veeta. Mingi hetk arvasin jh, et olen sitt ema, aga elu ongi selline. Ei ole kellelgi roosamannat ja mina end enam ei piitsuta.
Ma kõikaeg mõtlen, et huvitav, kuidas see asi välja näeb. Et umbes ärkad üks hommik üles ja mõtled mingist võõrast inimesest, noh antud hetkel siis Mallukas ja siis lambist hakkad jälestama seda võõrast inimest. No heaküll, kõigil on õigus oma arvamusele. Aga siis sa tahad seda tervele maailmale teada anda. No fain, terve maailm nüüd teab, et mingi lambikas vihkab Mallukat vms. Ja siinkohal minu mõistus ei võtagi – mis see annab sellele lambikale nagu ? Kas keegi räme Malluka vihkaja oskaks mulle sellele küsimusele vastata? (nagunii te ilmselt analüüsite kõiki postitusi ja kommentaare jne). Mis see teile või maailmale näiteks annab, et sina suvaline inimene maamunal ei salli mingit blogipidajat? Või mis see sulle annab, et sa saad täiesti võõra inimese elu lahata? Kas see parandab kuidagi maailma või sa naiivne inimene tõesti arvad, et mingi blogipidaja hakkab elama kellegi teise arvamuse järgi nüüd? Ma tahaks päriselt teada, et kui te olete kogu oma aja ära raisanud mingi suvalise inimese (ok avaliku blogija) elu üle arutlemise peale, kas see nagu annab teile midagi – teeb see teid õnnelikumaks või saate rahulikumalt magada või saate paremini elada?
Kindlasti arvamuse avaldamine on mingil määral oluline ühiskonnale, aga seda siis, kui tegu on äärmusega. Näiteks kui pekstakse laps vigaseks või piinatakse mõni loom surnuks vms, mis pole normaalne.
Malluka lapsed on ju puhtad, vähemalt piltide põhjal. Aga kui te minu last näeksite, siis oleks vist raudselt lastekaitse seljas. Nimelt elan maal ja olen arvamusel ,et lapsel peab olema äge lapsepõlv – seega mina sellest traumat ei saa, kui ta kuskil pori sees mängib või mutimullahunnikuid laiali veab vms veel. Kui ma tahaks teda ilgelt puhtana hoida, siis ta peakski vist toas elama või hoopis vannis 24/7 olema 😀
See kui palju keegi peab vajalikuks oma lastega tegeleda või mis tööd ta teeb – sellist asja on eriti kohatu kommenteerida. Muideks olen arvamusel, et laps siiski sünnib vanemate ellu, mitte vanemad oma laste. Seega elu, aeg, rutiin vms käib vanemate järgi. Muidugi ei mõtle ma siinkohal jällegi äärmusi. Ja kujutate pilti mida ma veel julgen arvata – nimelt lapsed on õnnelikud siis, kui ka nende vanemad on õnnelikud ja kui antud hetkel on siis meie peakangelane Mallukas õnnelik, siis on ka lapsed õnnelikud – täiesti uskumatu eksole 😀
aga mind huvitab, kes see sinust kirjutas? ma tean umbes kolme blogi ja ükski neist see igatahes ei olnud 😀
Hahahhaha see eit on ikka täis sooda. Ta reaalselt ei sa ise hakkama ja on puntras. Kõik lapsed peaaegu on erinevte meesteg ja tema jutu järgi on alati meestes viga ? ning aasta tagasi käis tal kodutunne külas, sest elas mitte nii soojas kodus ning kõik lapsed üksteise seljas. Võin veel rääkida temast igasugu lugusid, aga ta ei ole seda väärt ?
Sinu lapsed on küll väga õnnelikud kuna sa palju kodus oled. Mis siis, et tegemisi palju aga sa oled ikkagi kodus.
Väga haiged inimesed on need, kes leiavad et su pere kannatab. Arvatavasti nad ise on sellised, kes on kodused ja ei tegele muuga kui perekoolis istumisega. fuuuuu
Sa oled just tubli et tegeled asjadega ja teenid perele raha, pluss oled kodus. Mida veel tahta?
Kahjuks on elu selline, et kui sa tahad, et lastel oleks kõhud täis, katus pea kohal ja riided seljas, peavad isegi emad tööl käima, sest tavaliselt ei piisa vaid laste isa palgast, et tervet perekonda ja majapidamist üleval pidada. Olles ise 2 väikelapse (2 ja 3,5 aastased) ema, käime tööl mehega vaheldumisi, ehk meil on vahetustega töö, kus üks on kodus, kui teine on samal ajal tööl. Enamasti oleme mehega koos ainult öösiti ja nädalavahetustel. Vähemalt on üks vanematest alati kodus. Muud moodi lihtsalt ei elaks me ära. Ja päevas oleme vaheldumisi eemal 9 tundi lastest. Kui töölt tuleme, on kodus vaja teha 100 muud toimetust (kütmine, õhtusöök, koristamine, pesu jnejne) ja laste jaoks jääb tõesti kahetsusväärselt vähe aega. Aga see ei tähenda, et me nende jaoks olemas pole. Nädalavahetustel üritame koos perega midagi toredat ette võtta. Lapsed ikka tahaksid oma emme-issiga rohkem aega koos veeta, aga nad kannataks rohkem, kui peaks näljas ja külmas virelema. 🙂
Miks on vaja oma blogis teist blogijat mustata ja maha teha? Õõvastav.
Mina olen ka tõeline rongaema, kes samal ajal ei saaks oma last rohkem armastada ja soovida temaga pidevalt koos olla! Hakkasin ka kodust töötama, kui laps oli u 2 kuune ning vahel käisin isegi mõned tunnid koosolekutel jm. Niimoodi 3. eluaastani ja siis läksin lausa tööle 3 päevaks nädalas, 2 töötasin endiselt kodus.
Jah, koduste emadega võistelda ei saa, aga samas tunnen, et olen olnud oma lapsele olemas rohkem, kui ükskõik milline teine tööl käiv ema mu tutvusringkonnas. Tihti kodused ema teevad ka kodus kõike muud kui tegelevad oma lapsega, ka seda olen kõrvalt kurbusega näinud. Lapsega koos veedetud aega hakkad just siis rohkem hindama, kui pead temast ka lahus olema. Kokkuvõttes tekib just siis seda kvaliteetaega palju enam.
Oidu* peaks see sõna olema 🙂
Jah, selle pärast see mul jutumärkides ongi 😀
Tihti on nende kritiseerijate näol tegemist nö täiskohaga emmedega, kes ei oska muud elu ette kujutada või on nad lihtsalt kadedad, et neil pole võimalust ka natuke iseendale elada. Sina lase aga samamoodi edasi! Kui enda tassike on täis, siis on ka ülejäänud pere rahul!
No tegelikult on vesi sinu veskile, mitte et ma arvaksin et sul teemadest puudu on aga näed toodetakse teemasid kirjutamiseks juurde, et sa ei saaks oma lastega aega pesta ega neid pesta 😀 Vaesest koerakesest rääkimata 😀
Ma usun, et nii mõnigi “kägu” või “blogija” vahetaks sinuga hoobilt koha ja asuks sinu elu “rasket” elu elama 😉
Mina imetlen Sind! Aga räägI palun lähemalt sellest plastiliiniollusest. Mu kahese lemmikasi on plastiliin, tahaks ka ise teha 🙂
Mis siin rääkida, hakkasin tärklisele palsamit juurde valama, kuni sain endale meeldiva konsistensiga massi 😀
Huvitav, aga miks sind nii huvitab mis sinust keegi kirjutab või arvab, see pole esimene kord ju kui see sind kuidagi häirib. Ma olen tähele pannud, et kui mind nt ikka häirib mis minust keegi arvab järelikult on tal natuke õigus- kui pole üldse õigus siis mind ei häiri.
Kas sind siis ka häirib. Miks sellistest asjadest nii suur number teha. Lausa postitus? On sellel mõtet ka?
Kas ma siis oma arvamust ja poolt ei tohigi väljendada? Minu blogi, minu valitud teemad 😀 Easy
Kindlasti pole Sinu maailm nii must-valge nagu blogi kaudu tundub AGA kui Sa ehk kirjutaksid vähem oma nännist ja postkontoris nende järgi käimisest ja rohkem oma pere ühistegevustest jms, siis äkki see arvamus ka muutub. Samuti kumab palju läbi, et Kardo koristab ja mässab lastega, Sina tahad vaid diivanil rahus lebotada 🙂 Ja kindlasti soovitaks Sulle olla rohkem distsiplineeritum, nii laste kui loomadega. Ma usun, et pakud neile armastust aga neil on ka piire vaja teada, et neil turvaline kasvada oleks. Ilusat uut (blogi)aastat!
No iga normaalne inimene mõistab, et mu elu ei ole ainult see, millest blogis kirjutan. Ja minu meelest kirjutan ma ka asjadest, mida lastega teen. Aga kui raske on mõista, et see “nännist” kirjutamine ongi mu töö, mille eest me saame raha ja mille eest me elame! 😀
Nänni jutt on sellele publikule, kellel pole lapsi. Mul näiteks pole ning ma ei oleks Mallu blogi lugeja, kui ta kirjutaks ainult lastest. Mallu populaarsus seisnebki selles, et ta kirjutab postitusi neile ka kellel pole lapsi ja keda ei huvita lapsed.
Ma just loen ja imestan, et nii palju mängid lapsega. Mina olen üks neist emadest kes ei mängi pea üldse. Minu arust laps peab ikka ise mängima ja loov olema, aga see selleks. Ma teen ka kodus vahel tööd ja ütlen ausalt, et kui kodus peab tegema tood siis pead sa syya tegema ja koristama ja siis tuleb laps,et seda ja seda ja koguaeg too hakitud. Päris raske oleks vist koguaeg kodus tootada. Ja sul on mees ja ämm ja muud pudulojused seal kes peavadki aitama ja tegema. Ega pole nii, et ise synnitad ja siis kasvatad ka ise. Täiesti normaalne kui mees koristab ja teeb syya ka ja aitab naist lastega. Ma kyll ei suudaks päev läbi lastega olla ja siis õhtul tuleb mees ja võtab õlu ja istub diivanile ja naine vurab edasi, mis ajal naine siis puhkab?
Täitsa nõus sinuga. Õnneks mul on tohutult mehega vedanud ja ta aitab ja teeb kõike, mis kodus vaja, lisaks tegeleb veel väga palju lapsega koguaeg 🙂 Kui mölemad käivad peres tööl, siis ei saa lihtsalt kõike naine teha, kes ka üllatus üllatus puhata tahab 😀
See postitus on täna nagu rusikas silma auku. Eile hakkas mu sugulane mulle loengut pidama seoses kuidas mina oma last kasvatan. Inimene, kellel endal lapsi pole. Jah, tunnistangi, et hellitan oma last kuna endal väiksena polnud midagi ja ka mu mehel polnud midagi. Laps käib lasteaias aga ma ise kodune ja tegelen oma asjadega ning mees käib välismaal tööl ja pmts kasvatan last enamus aeg üksinda. Loomulikult mul pole selle vastu midagi ja saan hakkama. Alati ei leia aega, et lapsele igasuguseid erinevaid tegevusi leida nt kui ta haigena kodus on. Aga ei pea end ka mingiks super emaks.
Idee poolest võiksin ma olla olemas oma 1a7k vanusele lapsele 24/7, aga reaalsus on see, et ka mina käin üksi kodunt ära, kui mees kodus on 😀 Trennis, poes, sõbrannadega väljas….
Lisaks ka ei saa laps alati kohe minu täit tähelepanu, kui ma nt süüa teen või koristan. Õnneks koristades ta üldjuhul tuleb ise ka appi.
Teiseks kui ta oli väike nagu Lende, ei teinud ta muud kui magas. Oleks mul olnud blogi, oleksin jõudnud vabalt kirjutada 2-3 postitust päevas lapse uneaegadel.
Mõne kuu vanusena lamas ta mu kõrval tegelustekil, kuni ma 30min trenni tegin.
Ma leian, et nii suur laps nagu Mari ei peagi saama ema tähelepanu hetkega, vaid peabki õppima kannatama ootama 5-10-15min, kui selleks tõesti vajadus on. Lendega on muidugi teine teema, aga ma ei usugi, et sa tal lased tühja kõhuga röökida kuniks blogipostitust kirjutad.
Lõppkokkuvõttes lapsed peavadki õppima ise mängima, mitte et ema-isa koguaeg kõrval on 🙂
Oi kui tore on taaskord tõdeda et Eestlase parim söök on teine Eestlane.
Ma olin ka ema kes käis tööl graafikuga pikk ja lühike nädal tööpäeva pikkus umbes 13 tundi päev.Vat see oli alles aeg.Jah lapsed olid kannatajad aga mul oli valida kas jätta lapsed nälga ja maksud maksmatta või käija tööl.Töö tundus ja on siiamaani siiski väga oluline.Ei ole kahjuks isa kes võimaldaks emmel lastega kodune olla.Jah lapsed anusid et emme palun ole nädalavahetustel kodus aga kahjuks kaks korda kuus pidin nv.tööl olema.Olen ja olin siis nii palju kui võimalik nende jaoks olemas.
Armastan oma kolme last üle kõige siin maailmas aga kahjuks meist enamus peab ennast ohverdama tööga.Elu on lihtsalt selline kui tahad kuidagi hakkama saada.
Kallid inimesed lõpetage see kritiseerimine ära kas teil pole siis oma elu elada vaja.Ja kui siia Malluka blogisse jõuate kriitikat tegema tulla SIIS TEIE LAPSED JU KA KANNATAVAD SAMAL AJAL?
Aga Mallukas mul on hüper mega lahe et sinusugune lahe inimene julgeb ja räägib oma elust vabalt.Ei ole mingi vassimine ja varjamine.Mulle täiega meeldivad inimesed kes on julged ja suudavad vaatamatta kriitikale minna edasi ja veel rohkem ennast avada.Oleks mul müts peas võtaksin selle sinu auks maha?
Imelist aastavahetust teie perele!
Ikka pea püsti ja edasi.Sinu fänn?
Mul oleks nii hea meel, kui saaksin sinu moodi tööd teha. Töötan umbes 8h päevas, E-R ja tunnen, et saan lapsele liiga vähe aega pühendada, sest tihti peale tööd väsinud ja vaja ka muid asju teha.
Igatahes, sul on just parem kui tavalisel perel, kus vanemad töötavad 40 h nädalas, usun, et sinu töö ei võta nii palju aega (arvestades ka pildistamist). Pluss see, et põhimõtteliselt saad raha hobide eest ning tunned end seega töötades rahulolevana.
Tubli oled ja edu! 🙂
Seda raadiopiide juhet ei pea panema maa sisse 😉 Mu koeral on ka see ja juhe on pandud nipukatega aia külge, värava juurest on veetud pingul mööda maad ja väga hästi toimib. Me ei tahtnud hakata maad kaevama ja sonkima.
😀 😀
Eks teiste elu on ikka kuidagi kergem elada ju 🙂
Mina olen üks neist kes aga peab laste puhul palju olulisemaks kindlat rutiini kui seda kas ja kui palju päeval koos mängida saab. St minul on oma aeg ja lapsed teavad seda. Leiavad endale siis ise tegevust ja saavad sellega suurepäraselt hakkama. Muuseas ei pea ma hiljem seinu ülevärvima ega mööblit väljavahetama. St kord on majas ka siis kui mina parasjagu nende kõrval ei ole. Et isegi kui olla lapse kõrval terve öö ja päeva samas anda vaid pliiatsit kätte on see paras töllakil vahtmine ja ma ei näe sellisel juures olemisel ka mitte mingit mõtet. Sellisel juhul see 8-17 tööl käimine on isegi parem variant 🙂 Tundub küll, et siis pole ju üldse aega lapsele aga teinekord on see tunnike päevas kordades kasulikum kui 24h lapse kõrval valvepostil olla.
Lapsega tegelemine tähendab minule seda, et ma läbi mängu õpetan teda. Mida tohib mida mitte, mis on hea ja mis mitte. Ja kui ma seda saan päevas kasvõi tunni teha olen endaga rahul.
Sealjuures ei tunne ma ennast üldse hea lapsevanemana alati leidub keegi kes on justkui kordades täiuslikum ja jõuab rohkem ja teeb rohkem.
Aga teiste elu ongi ju kergem elada. Siis kui selline madalseis peale tuleb on hea ju kinni haarata kellegi jooksus koerast ja sellest draama teha ja ennast välja elada. 😀
Eesti on üks vähestest kus üldse on emapuhkuse taolist “rõõmu”. Paljudes riikides naaseb ema tööle kohe peale lapse sünnitamist… (ka sünnitama läheb otse töölt, sest dekreeti pole neil ka) ja ometi kasvavad need lapsed ülesse.
Need lapsed siin pildil on tõesti poriste nägudega ja kasimata riietega ?. Aga tõsiselt kaa, Eesti inimesed on ikka jube õelad ja kadedad. Kurb kohe…. Võik ju võtta sellise suhtumise, et kui midagi tarka pole öelda, ära üldse sõna võta…. Ma loodan, et sa ei võta ammu enam seda kõike südamesse ja võtad seda kõike pigem kui väikest meelelahutust. Ise olen hetkel beebiga kodune, aga see ei tähenda et muu kõik tegemata jääks ☺ ja ses osas on sul õigus, et lastel on ju isa kaa ja vanavanemad jne.
Ja pildi pealkiri peaks olema…minu vaesed, kannatavad ja pesemata lapsed:D
Tubli, et Lotte osas sellised asjad oled plaaninud! Mul on hea meel!
Mina jäin üksikemaks kui mu tütar oli aastane. Ise olin alles 19 aastane. Ega mul muud üle jäänudki kui kahe koha peale tööle minna, et lapsele täisväärtislikku elu pakkuda. Töötasin nii u. 4 aastat 17-18 tundi ööpäevas. Õnneks oli mul tore õde, kellega korterit jagasime ja kes last valvas. Kujutage ette, laps ikka ütles mulle Emme ja leidsin ka aega, et lapsega koos aega veeta ( kuigi ma 4.aastat praktiliselt ei maganud). Peale aastaid rabamist sain natuke lõdvemalt võtta ja normaalseid tööpäevi teha. Nüüd töötan nii u. 9 tundi ööpäevas, enamus nendest öövahetused. Tütreke on mul nüüdseks 13. aastane. Kui koolis arenguvestlusel käime, küsitakse alati, kuidas ma omale nii tubli, abivalmi ja asjaliku lapse olen kasvatanud. Meil on tütrega suurepärane suhe! Jõuame käia spas, kinos, kohvikutes, reisidel. Ja suudan oma lapsele pakkuda kõike mida ta soovib( kuigi ta ei küsigi midagi, sest oskab hinnata ema raske tööga teenitud raha). Mis kõige peamine, minu tütre tulevik on kindlustatud, saab valida endale meelepärase ülikooli ja ei pea virelema( Jajah raha pole oluline, aga elu teeb raha lihtsamaks küll).
Ja mu tütar armastab reisimist, oleme koos kahekesi iga aasta reisinud ja seda poleks ma ilma raske tööta kunagi lubada saanud.
Mina ei kahetse enda valikuid( natuke kahju on ikka, et nii palju ei ole saanud koos aega veeta).
Aga hooletuses pole mu laps küll kunagi olnud.Eks ema süda tunneb ikka alati süümekaid, kui peab oma lastega veedetud aega ohverdama, et lastel parem tulevik oleks.
Mul kodus 3 aastane ja 9 kuune. Olen enamasti 9 kuusega kodus vanem lasteaias sest seal oleku ajal on ta meeletult arenenud. Teeme ka vabasi päevi ja siis laps aitab mind ja kuidas saab teda keelata.
On naisi kes saavad lastega kõik tehtud ja on neid kes ei ja kui lapsed saavad näha teisi inimesi ( esimest last vedasime igale poole endaga kaas polnud kunagi takistuseks) on nad ka avatumad.
Ühesõnaga kui tahta jõuab kõike ja rohkem veel. Lapsel on isa ka ja väga äge kui ka väikesel lapsel on kindlus natuke üksi mängida mitte koguaeg ema põllesabas olla.
Sa oled tubli ema!!! Sinu postitusi on tore lugeda! Palun jätka nii, nagu siiamaani teinud oled. Su lapsed ei jää millestki ilma!
Inimestel on ikka liiga palju aega, et teiste elu elada. Olen alates sellest ajast käinud tööl, kui laps oli 7 kuune. Õhtuti laps mehega ja päeval minuga. Vahel jah tunnen, et äkki pühendan talle aega vähe kuna käin tööl, aga kodus istumine lapsega ei maksa arveid. Ma olen õnnelik nende naiste üle, kellel on see võimalus lastega kodus olla ja mehed toovad raha sisse. Aga teate, mina naisena tunneks ennast väärtuseta kui aint mees tooks raha sisse, noh ma vähe imelik kah ?. Aga sulle Mallukas, las need hauguvad seal omaette. Aa ja see koera teema, mõni koer ongi selline et kui tunneb vabaduse lõhna, siis panevadki punnu. Ja usu, mida iganes sa ka ei teeks, neil haukujad leiavad alati põhjuse et iniseda.
Uskumatud inimesed ikka,kõik neile ka ette jääb.Vot mina olengi praegu 24/7 lastega kodus ja varsti on selline tunne ,et hullar kutsub.(3 last on kodus 10 a 2a10k ja kohe kohe 8 kuune)
Aga uuel aastal uue hooga plaanin ka endale tegevust leida ,et korra nädalas kodust välja saada ilma lasteta.
Tööle plaanin minna kohe kui pisem aeda saab ehk oktoobris 2017.
Üldiselt arvan,et emana peabgi olema ka oma aega ja mis see teiste asi on kas ja kuidas kellegi perre raha tuleb.Kui kadedus suur siis hakaku ka blogima ja raha kokku ajama.Minust blogijat ei saa ja tööl hakkan taas olema 8,30-16,30ni.
Igaljuhul Mallu sinu perele kõike kaunist veel sellel aastal ja uuel aastal uue hooga oleks sul jaksu teha kõike seda mida veel pole jõudnud teha.
Saa üle juba , selle nimi on kadedus 😉
Sellise jutu peale tuleks minult üldse laps siis ju ära võtta :(. Kui ma tööle tagasi lähen ja võtta kõrvale lapse praegune päevakava, siis ma läheksin kodust ära siis, kui ta alles magab ja koju jõuaksin nii mõnelgi päeval alles tema ööune ajal või 30 min enne ööune algust. Asja juures on kohutav veel see, et käime mehega samas graafikus tööl, kuigi tema jõuab alati 30 min enne lapse ööune algust koju. Kui satub olema tööpäev ja inventuur, siis ei oleks meist kumbagi tal peaaegu 4 päeva + öö olemas.
Karm reaalsus, aga see on elu 🙁
Igaühel võiks olla nii palju “hoidu” mõistmaks, et too fantastiline blogija on lihtsalt kade. Võid idioot. Või mõlemat. 🙂
Olen ka halb ema, ei ole lapsega 24/7 koos. Laps hommikul juba 7.30 lasteaeda ja õhtul näeme alles 5-6 ajal 😀 Varem aga töötasin 8-20 ja vahetustega! Peaks vist töölt ära tulema, heaks emaks hakkama! ?
Ma ei taha nüüd õli tulle valada v riidu kellegiga kiskuda, aga ma ei saa sellest aru, miks on tarvis ühel blogijal teisest blogiast kirjutada? Ma kirjutan ka blogi, aga mulle ei tule pähegi hakkata kedagi negatiivselt kritiseerima. See pole ju minu asi ja mis ma sellega saavutan? Saan rohkem lugejaid? Ma selle piskugagi rahul ? Igaüks elab täpselt nii nagu saab/oskab/tahab. Aga noh…kui juba avalikku blogi pidada, siis tuleb leppida kõigega.
Kuna mina hetkel tööl ei käi, siis näen oma last normaalselt (kui nii väljendada on õige) Sessuhtes, et hommikul läheb lasteaeda, hetkel on ta poole kolmeni ja siis koju. Lisaks nvd. Tööle minekuga muutuks see, et ta oleks tiba kauem aias.
Sul on elu lausa lill ju, sa teed tööd kodus. Enamik inimesi sellist luksust lubada ei saa. Räägib vast puhas kadedus ☺
Mul on kohe 4aastane ja 8kuune poeg, ja töötan samalajal kodus (ripsmetehnikuna). Lotte suurune koer on ka veel 😀 Kui väiksem oli 4päevane, võtsin esimese kliendi juba vastu. Mees töötab 3-4päeva nädalas, ja kui tema kodus, siis teen mina tööd. Sellevõrra on palju parem sissetulek kokku ja saame mõlemad lastega olla samas. Väiksem on veel rinnapiimal ka ja pole pudelit pidanud ka andma – niiet väite, et beebi minuga olla ei saa on ka vale. Pigem aitab see just endal paremat tuju hoida jne kui vahepeal mähkmevahetusest mõtted välja saad. Täiesti arusaamatu minuarvates miks sinu versiooni siis inimesed veel hullemaks peavad, kuna sa saad veel arvutitööd teha konkreetselt kasvõi laste kõrval istudes ja Kardo ka veel samas toas.
See “ema kodus, isa tööl” suhtumine on tõesti nii kinni siis inimestel või? Samahästi võiks õiendada ju et miks Kardo alles nüüd koju jääb, ja vaene mees ei näinudki last esimesed kuud nii ju jne 😀
Olin esimese lapsega kodune 3 aastat ja ennem tema sündi ka, ütlen ausalt ma pidin hullumajja minema, see nüristab niii ära nüüd on teine laps kahene jaa ma naudin kui nad on lasteaias ja ma saan oma kooli asju teha ja tööl käia. Vb olen tõesti rongaema, aga ausalt see vaheldus aitab nii palju, ja ma olen seda tüüpi inimene kes vajab oma aega. Ma ei kujuta ette, et 24/7 koguaeg lastega ninapidi olla. Lasteaia kasvatajat must ka ei saaks. Muidugi ma armastan oma lapsi ja veedan nendega aega meeleldi aga on hetked mis vajavad olemist ise endaga ilma et keegi ripuks küljes ja hõiskaks Emmmmmmmeeeee tahan seda teist kolmandad ma ei saa jne
Ei saa aru neist , kes kaagutavad sellel teemal. Ei saa mina aru ka seda kui laps sünnib ja üks ema on nii hõivatud? Kas üks imik/ laps ei maga vahepeal kas nad ei või omaette üldse olla ja peab koguaeg kussutama ja süles hoidma? Ehk isa on tõesti päeval tööl aga õhtuti saab isa ka lapsega olla ja ema omaette. Vot ei saa ma ka aru tõesti neist kellel isa ei ole lapsega ja ema rabab 24h.. on siis tõesti vaja last?
Mina olen kindlasti üks ” paha emme olnud” . Mu laps sündis enne jõule ja aasta-vahetus ma käisin juba peol ja nii iga kuu. Lapse isa oli lapsega kodus ja sai suurepäraselt hakkama. Olin noor kui sain lapse ja kas ma tõesti pean lapsega istuma 24/7 ja oma elu olla ei või? Ma tahan ka lapse kõrvalt puhata. Ei ole olnud oma lapsele üks ” kanaema”. Eks ma kuulsin ka oma pihta salgavaid sõnumeid aga ma pole kahetsenud. Mu laps on iseseisev ja olen ma seda talle ka õpetanud. Saab nüüdseks koolis hakkama ja õpib edukalt. Kas on vaja seda last ikka üle nunnutada?
Nagu sa juba mainisid, on graafiku alusel töötajal raskem aega leida.
Kujuta ette olla tööl 10-22ni, mitu päeva järjest ja ka see veel ei kindlusta sulle vabat nädalavahetust. Olgu sul lapsed või mitte, tööl on sama ametiredelil inimesed võrdsed ja kõik tahavad nädalavahetuseti puhata.
Kuna laps tulemas, siis olen ka siin vaikselt mõtteid mõlgutanud, et mis hiljem saam, sest selge on see, et sellise graafiku järgi tööl käia ei tahaks ja pigem teeks kasvõi nädalasees 8-17 tööd, või kodus midagi, et natukenegi oma last kasvamas näha.
Mainimata jäi veel see, et saan selle 12h jooksul kaks korda 30min “puhata” ja telefon ei tohi tööpostil kaasas olla. Niiet kui mingi emergency kuskil on, siis võib vabalt 5-6h möödas olla, kui ma sellest kuulen.
Kui mul oleks mingi idee, millest kirjutada või erilised käsitöö oskused, siis kindlasti pigem istuks kodus ja poole silmaga vaataks last, kui et jah…
Ma lugesin seda perekooli värki ja ausaltöeldes jäi mulle silma see- postitas “Kägu” . Ma olen näinud selle Kägu kommenteerimisi igalpool foorumites, mulle on küll mulje jäänud, et tal reaalselt oma elu ei olegi, koguaeg möliseb millegi üle ? nagu koguaeg ? kûll sellel inimesel võib alles negatiivne elu olla ?
aga mõelda vaid, siis kui mina väike olin, siis ma elasin ainult enda emaga- seega ema käis mul 12 tundi tööl, hommikul läks ja kell 9 õhtul lõpetas- näed, ikka elan ja saan emaga väga hästi läbi ?
Kägu on seal kõik inimesed, kes anonüümselt kommenteerivad, mitte keegi üks inimene 😀
aaa haha ?????
Appi kui naljakas! 😀 😀 vabandust, aga naersin silmad märjaks 😀
See oli niii naljakas praegu 😀 😀 😀 Õnneks ma samasugune blond vahest 😀
Ma ikka veel naeran 😀 😀 😀 😀 See oli aasta nali 😀
Appi, liiga hea kommentaar, et tõsi olla! 😀
???????? hahahaaaa
sa oled suurepärane ema ! ära kuula neid ,kes arvavad et sa oled mõtetu ja ei tegele oma lastega .Minu jaoks oled sina suurepärane ema , sa suudad kodus tööd teha ja samas on sul aega tegeleda oma lastega .Ma olen hetkel oma lapsega kodune aga mina pean 1,5 aasta pärast tööle minema ,kas ma siis olen halb ema ? olen ka üksikema ja kui tööle ei lähe siis millest me oma lapsega elaks?:D niiet tahtsin ikkagi sinna jõuda et oled suureks eeskujuks paljudele emadele ,et suudad nii paljude asjadega tegeleda 🙂
Kusjuures, mu kutt on paaripäeva pärast 2 aastane. Siiani ma ei ole teda lasteaeda pannud. Ise saan peagi 19. Igastahes minu arvates on see blogimine 200% parem kui 9-5ni tõõl olla. Tõsi, rahata ei saa aga see ongi ju sinu tõõ. Ise teen ka arvuti taga kodus tõõd, tellin välismaalt klientidele asju jne. Aga ka mitte nii, et mitmeid tunde arvuti taga istuksin ja oma lapse unarusse jätaksin. Samuti minu laps ei sure sellest 5minutist ära, kui peab ootama et ma temaga autodega mängima läheks. ? igastahes minu põidlad sulle püsti Mallukas ja viis pluss. Nendest kodukanadest, kes perekoolis istuvad hommikust õhtuni ja totaalset sitta välja mõtlevad, on mul isegi kahju, et piisavalt mõistust ei antud kaasa. ?
Nende lapsed siis ei kannata sel hetkel kui nad seal midagi kommenteerivad ja postitusi kirjutavad v? ???
kõige nõmedam, et nad kasvatavad oma lapsed ka sellisteks õeluskottideks 🙁
Nii palju kui on inimesi nii palju on ka arvamusi.
Inimesed/inimene kes kellegile midagi ette hakkab heitma võiks keskenduda oma elule rohkem. See antud kodanik kes Mallukale nö häid soovitusi (enda arust) soovitas – siis antud inimene istub ka ainult netiskui on aega Malluka tegemistega kursis olla – lihtne loogika eks ole 🙂
Olen kahe poisslapse ema ja käin täistöökohaga tööl ja ma ütlen ausalt et mul pole nii palju tähelepanu võimalik anda kui Mallukal on anda.
Perses ka koguaeg istuda lastel/lapsel ei saa. Neil on ka seda oma aega vaja kus tegelevad enda asjadega.
Olge hoitud ja tugevaid närve Mallukale.
No ma püüan oma lapsega veeta aega nii palju kui saan aga kui ikka töötad 12h päevas jõuad kodu pool 8 õhtul ja laps läheb magama kell 9 siis nagu polegi ju aega, aga vabadgi päevad on kodus nii palju teha et lapsega tegelemiseks ja koos mängimiseks vms. 3 tundi max. Ma arvan et sul pole mõtet seda kanakarja tähele panna ma tahaks näha kas nad ise ei tee süüa, korista kodu ega käi ka tööl vaid vaatavad ainult last/lapsi?????
Ükskõik kui hästi või halvasti sa midagi teed…kriitikat on alati. Ja usu mind…need kes sinu pärast ” muretsevad ” …istuvad netis 3 korda rohkem (lapsed tagaplaanil) …otsides sinu uusi postitusi või kes,mis jälle Malluka kohta midagi öelnud on. Teil on vahva pere !
Loomulikult teavad alati teised paremini, kuidas sina/mina või keegi kolmas elab. Kui vanem laps on aias ja noorem nii beebi, siis saab edukalt kirjutada ju postitusi lapse une ajal. Kui mul piiga beebi oli, siis sai ta imetamise ajal raamatut lugeda. Lugedes su postitusi, siis on aru saada, kui väga sa oma lapsi armastad. Ilmselgelt on hea su nime kasutada kusagil endale feimi saamiseks vms.
Ära muretse, on ka hullemaid. Läksin 9- kuuse juurest täiskohaga tööle, vahel töötan ka hilistel õhtutundidel. Mujal Euroopas teatavasti on lapsepuhkus 2-4-9 vms kuud, isegi hästi, et nii kaua venitasin :)) Koer meil on samuti üsna tähelepanuta, aga kõht on täis ning pai saab samuti, küll tulevad ka tema jaoks paremad ajad. Kui meenutama hakkan, olid minu lapsepõlves asjaolud nii laste kui koerte suhtes veel hullemad, aga midagi hullu ei juhtunud siiski.
Eks neid teiste elu elajaid on palju nad teavad alati paremini kuidas sinu elu on 😀 Käin tööl 8-16 ja tihti on õhtuti tunne,et lapse jaoks jãi vãhe aega.Aga ônneks on lapsel ka isa kes õpib,mãngib ja tegeleb temaga kui minul aega ei ole.Võibolla need sapised kommentaarid tulevadki inimestelt kes kasvatavad lapsi ûksinda,see võib tõesti keerulisem olla.Aga nii palju kui olen su blogi lugenud (seda on pãris palju) siis kuidagi halvem ema kui enamus emasi sa kindlasti ei ole.
Ma kaldun arvama, et siin veits kadedust. Noh, et inimesed peavadki 9-5ni tööl olema, aga sina ei pea ja saad kodus blogida ja üleüldse arvatakse, et see pole mingi töö.
Mina vahetaksin, kui saaks, igaljuhul 9-5 töö koduse töö vastu, kui vaid võimalust oleks!!! Seda enam, et paljud emad teevad ju 12 tunniseid tööpäevi. Nende lapsed on üldse vabakasvatuse peal siis? 😀 Tekib küsimus- milleks on lastel isad? Minu tüdrukule meeldib VÄGA issiga mängida, poes käia, magama minna jne samal ajal kui mina beebit söödan või vannitan. Loogiline ju!?
Mulle jääb mulje, et ju need inimesed lihtsalt ei oska aega planeerida! 🙂
Minu arust jutt väga õige. On ju inimesigi, kes lähevad juba paarikuuse lapse kõrvalt tööle, ehk siis juba varakult ei näe pisikesed alla aastased oma emasid päevast päeva 24/7. Hell, eesti minu teada üks väheseid kohti, kus üldse võimalust nii kaua aega lastega kodus veeta, inglismaal minnakse enamasti isegi 3 kuuse kõrvalt juba täiskohaga tööle ja ei tea, mulle küll seal elades muljet ei jäänud, et lapsed oleks hukas ja pesemata jnejne. Vägagi huvitaks nende perekoolis kaagutavate emade arvamus sellise asja kohta.
Aga, kindlasti on raske kokku võtta aga oskad sa ehk öelda, kui palju sul keskmiselt ühes päevas läheb töö peale aega? Võttes siis arvesse blogimise, pildistamise jms.
No täpselt! Prantsusmaal mu tuttava sõprusringkonnas minnakse juba vähem kui kuu ajase beebi kõrvalt tööle, sest rahakott ei kannata lihtsalt kauem lasta noorel emal kodus olla. Ühes suures kontormajas ongi olemas nagu sõimeruum, emad toovad oma beebid hommikul sinna ja vahepeal käivad rinda andmas.
Mina ei saanud peale sünnitust üle kuu aja istudagi, rääkimata tundide viisi kontoris olemisest. Eestis on selle koha pealt tõesti väga hästi ja Mallukal on tänu oma kodusele tööle lastele rohkem aega, kui suurel enamustest emadest!
Ja ikka leiab kanakari, mille kallal vinguda 🙁
Hmm.. tead see täitsa oleneb, sest mul pole iga päev kunagi ühesugune. Aga ütleme, et täna näiteks ei lähe üldse! Ok, seda posti kirjutasin mingi 30 min, aga vahepeal keetsin kohvi, andsin Lendele süüa, panin ta magama. Kolumni peaks ma ka täna valmis kirjutama, see ka umbes pooletunnine laks. Ühtegi pildistamist täna pole, maksimaalselt on 2 päevas. Seega 2h pildistamist ja ütleme 2h töötlemist + tunnike blogiks. Siis tuleb juba viietunnine tööpäev. Aga nagu öeldud, see kõik ei toimu järjest ja töötlemisega tegelen ma tavaliselt siis, kui Mari pole veel lasteaiast kodus, või siis, kui ta juba magab.
Nägin ka seda postitust ja poleks osanud arvatagi, et Temalt selline postitus sinu suunas tuleb. Ja veel nii absurdse tekstiga, et pani mõtlema, kas Tal juhtus endal midagi, et selline seosetu kibestumus löömama lõi või ma ei tea milles asi. Lihtsalt Perekooli leebem versioon 😀
Issand, tead, ma ei saa üldse aru, kuidas võivad inimesed nii õelad olla.. kindlasti on see hoopis kadedus, et Sul on võimalik kodus töötada.. sisuliselt ise oma aega planeerida ja veeta perega ROHKEM aega kui mõnel teisel emal. See, et Sa töötad kodus ei tähenda ju, et oled oma töötoas (ma ei tea, kas sul on selline asi aga näiteks siis) ja uks on lukus ning lapsed sulle ligi ei pääse.
Tugevat närvi, ma ei viitsiks selliste teiste eludest “targematega” tegeledagi ?
Ma istun elutoas 😀
No seda enam ju..
Ausalt, tee oma asja ja nii nagu oskad. Aeg on näidanud, et teised teavad ikka paremini mis elu sa elad ja leiavad jututeemat rohkem kui sa arvata oskad.
Mina aga olen viimaselajal tõeline rongaema. Käin vahetustega tööl 12h + öö vahetused. Lisaks tegelen ka cateringiga, mis tähendab seda ,et ma olen kuus enamus ajast tööl. Kui ei ole põhitöökohal siis teen lisatööd ja just selleks, et suuta elada normaalset elu, et ei peaks sente lugema. Laps aga see eest on rohkem issiga, mees kaib ka tööl, omab autoremondi firmat, algus nagu ikka on kõigil firmadel raske, nii ka meil. Oleme tegutsenud peaaegu aasta ja nuud võime õelda, et meil läheb peaaegu hästi. Hakkab tekkima nimi ja inimesed teavad juba ise tulla.
Mina ausalt, naudin seda aega, sest varem 4 aastat olin mina 24/7 lapsega, nuud on mehe aeg ja mina saan rohkem enda asjadega tegeleda. Samas kui mul on vabad päevad, siis teen koos lapsega kõike, käime -oleme. Ei ütleks, et lapsel tähelepanust puudust on, saab mõlemapoolne hellust ja hoolitsust:).
Asjad peavadki olema jagatud, teeb nii üks kui ka teine, panustavad mõlemad pere heaolule nii nagu osatakse :)!
Olgugi, et ma olen beebiga kodune siis laps peab ka öppima, et köik ei käi kohe.
Töööl käies olin 8-16.30 tööl mis eeldaa 7..15Hannahile lasteaias lehvitamist ja 17.10 taas tervitamist. Kodus oli vaja süüa teha, koristada, pesta jne ning ka löpuks magama minna. Kui välja arvata ühine söömine siis healjuhul suutsin päevas 1 tunni kokku Hannahiaega leida kus olime ntx mänguplatsil ja sealgu ta mängis söpradega.
Minul vanem laps( 9a ) läheb 8ks kooli ja tuleb koolist 15.30-16.00 vahemikus. Noorem laps (3a) läheb lasteaeda 8ks ja tavaliselt toon ta sealt ära 17.30-18.00 sest minu töö on 8-13.00 – 14.00-18.00. Magama lähevad nad 20-21.00 vahemikus.
Mis tähendab et päeva jooksul näengi neid hommikul kui on valmistumine ja õhtul mõned tunnid. Nädalavahetustel, juhul kui ma ei tööta, näen neid rohkem ja saan nendega aega koos veeta. Loomulikult ei ole mul hea meel selle üle, et neid nii vähe näen.. aga elama tuleb jääda