Uncategorized

head uut aastat!

1. jaanuar 2017

Ruttu, ruttu blogin ka ikka täna, sest mina keeldun aasta esimest päeva niimoodi mööda saatma, et ma sõnagi kirja ei pane! Keeldun! Muidu tähendab see ehk veel seda, et see aasta saab olema blogimisvaene või muud jubedat, nii et tänan ei! Ma tegelikult hakkasin juba hommikul blogima, kui äkki oli mul ukse taga üks armas perekond, kes tuli oma beebit pildistama. “Aaa, issand, ma olin teid hoopis pühapäevaks kirja pannud,” vabandasin ma enda unist nägu. “Täna ongi pühapäev…”.

Krt, see pidev kodus olemine. Absull ei mäleta, mis päev on. Aga hullu polnud, sest ma olin eile traditsioonivastaselt õhtul kenasti laua ja elutoa ära koristanud ja kuigi magama ronisin ma alles kahe paiku, ei ärganud ma mingisuguse pohmelli ega muu säärasega. Jah, eks pidupäeva puhul pokaalike sai võetud, aga kõik jäi siiski väga viisakaks. Nimelt käisid meil külas sõbrad oma kahe lapsega, mis oli üli hea, sest nende põnnid mängisid terve aja Mariga koos ja kogu aeg mingi kilkamine ja jooksmine ja naermine käis. Lende jäi 9 paiku magama ja ärkas esimest korda siis, kui ma voodisse läksin, ehk siis kolmest. Sõi ja magas edasi, kuni me lõpuks mingi 8 paiku ärkasime.

Kell 12 läksime maja ette rakette vaatama, aga mina tulin kohe tuppa tagasi, kui olin kõik läbi kallistanud ja sõõmu shampsi võtnud, sest esiteks oli toas hirmul Lotte ja teiseks kartsin ma, et Lende selle peale üles ärkab. Kuidagi nii filmilik tunne oli lamada voodis, aknatagune värvilistest rakettidest tulvil, paugud kärkisid üle metsa, mina lamasin Lende kõrval, Lotte lamas minu kõrval ja nõnda soovisin ma neile head uut aastat.

Lotte soovis mulle head uut aastat nelja erinevasse kohta kusemisega. Aga no ega pahane olla saa, need pagud olid ikka tõesti hullud. Ja võib-olla peaks teda isegi tänama, sest kui ma juba kust koristasin, hakkasin ma edasi ka kraamima ja nõnda oligi mul hommikul kõik korras nagu norras.

Ahjaa. Kui Lende kell 8 ärkas, siis võttis Kardo ta endaga alla ja mina sain magada lausa poole 12ni. Kui see Kardo isapuhkusel olemine seda igapäevaselt tähendama hakkab, siis võib isegi elada nagu kuninga kass!

Ah kuram, Lents ärkas, kiirelt paar picci ka, muidu nadi!

dsc_0907-8888241

Eilne lemmiksuupiste. Kurk-toorjuust-suitsulõhe-kalamari. Mmm!

DSC_0894

Lende vanaisaga.

DSC_1131

Aasta esimese fotoshuudi lemmikpilt!

 

Kuidas teie uue aasta vastu võtsite?

 

Loe ka neid postitusi!

16 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Salme-Marta 2. jaanuar 2017 at 21:51

    Tjah. Mul on terve detsembrikuu loomadest nagu ilgelt kahju olnud, sest see paugutamine käib mingi kogu aeg ju! Mõtled siis, et okkkei. Nüüdseks asi läbi ka väikeses depressiivses eesti väikelinnas, et uusaasta on ära käinud ja nüüdsest elagu tavapärane rahu ja vaikus. Kussa! Keegi sõge imbe näiteks täna peale kaheksat hommikul hakkas paugutama. Oleks taht ta, raisa, persetpidi jõkke suruda! Mida nüüd ärkas, kellele kuulutama kukkus! Ma üldiselt olen rahulik, aga siukste meeletute kahuripaukude peale(eriti ootamatutel aegadel) võtab ju iga normaalse inimese sutsuke ärevaks või mis.
    Meie vana-aastaõhtu oli vanainimestele igati kohane. Päeval võtsime oma järglastest veresugulased sappa ning käisime ära kohalikus toidupoes, kus lasime noorsool rahuldada kõikvõimalikke kulinaarseid ja mittekulinaarseid huvisid. Terve auto tagaosa peamiselt prügiga täidetud, siirdusime koju tagasi. Pärijad kadusid igaüks oma kraamiga enda kambrisse ja rohkem neid ei näinudki. Meie vanamehega pakkisime kokku mingi märsi, mis sisaldas saunarätikuid ja varem valmisostetud manti külapeale kaasavõtmiseks ning panime vilinal minema, – “maale”, tuttavate juurde. Seal me siis andsime terve öö oma lötendavatele vanuritagumikkudele saunakuuma. Mehed võtsid mõne tilga kangemat ja naised jampsisid niisama mingite mõttetute eluolu-teemade ümber. Võõrustajad lasid kah mingil pidulikul hetkel taeva poole minema jaotäie paukmaterjali, mina varjusin selleks ajaks saunaruumi kaitsva katuse alla, kus oli nii mõnus ja turvaline, et hakka või nutma. Pealegi oli ilm pehmeltöeldes paha. Ma ei tea siiamaani, mis naudingu need õuesolijad kätte said. Siis võtsime veel karjakesi sada korda leiliasja, ja mingil ajal küsisin omale kohvi, mis aitaks mul silmi lahti hoida. Sest keegi pidi ju koju ka sõitma. Sest mulle ei meeldi järgmisel hommikul võõras toas ärgata. Ja üldse, need teiste inimeste tekid-padjad torgivad, on niisuksed lamedad ebamugavad ümbrikud. Ja voodid käuksuvad ning uksed kriiksuvad. Ei saa külgegi pöörata, kui jääb mulje, nagu me nuseleks vanamehega ohjeldamatult. Ei, ei meeldi mulle selline asi. Ühesõnaga, asusime kenal varahommikusel tunnil tagasiteele. Koju jõudes avastasime üllatusega, et majapidamine oli nii, nagu ta meist maha jäi. Pärijad magasid õndsalt oma tühjade pakendite keskel, nutiseadmed käeulatuses. Meie ei suutnud teineteist millegi parema üllatada, kui et kompasime korraks uimaselt teineteise keha, justkui veendudes, et kõik kehaosad on külapealt tagasi toodud, ja vajusime oma häässe mittekägisevasse sängi kümnetunnisele unele. Ja kurat, kui hea on, kui keerad külge ja voodi ei hakka kohe su all kisendama. Noh,selline igav vanaaastaõhtu-lugu.

    Kavatsen ka sel aastal lugeda selle toreda noore inimese blogi.
    Õnnelikku alanud aastat meile kõigile! Ja katsume ikka kabedalt käia. ; )

    • Avatar
      Vasta Pillekas 3. jaanuar 2017 at 23:57

      Oi, nii äge kirjastiil! Aitäh nauditava lugemise eest 🙂

  • Avatar
    Vasta Carmen 2. jaanuar 2017 at 19:58

    Uue aasta võtsime vastu pere keskel ja lõugava koera saatel. Lõugamine hakkas kell 23:00 paiku (venelastel on “oma” uus aasta siis. Ja kestis vahedega hommikuni. Muidu oli täitsa tore ja mõnus, sõime ja vahtisime reisipilte ja ajasime niisama juttu :). Head uut aastat teile!

  • Avatar
    Vasta Jane 2. jaanuar 2017 at 14:53

    Mina olin plikaga toas ja vaatasin aknast ilutulestiku, kuna ei julgenud teda üksi jätta.
    Mis muidu ikka. Sõime head ja paremat ning vaatasime televiisorit. Kõike pere keskis. Järgmisel aastal oleme juba oma päris kodus ja siis kavatsen küll peo korraldada 🙂

  • Avatar
    Vasta Raili 2. jaanuar 2017 at 09:29

    Vaatasin oma 1.3 aastase titega paugud ära. Kusjuures talle hullult meeldisid. Ja Siis lasin mehel ennast koju viia. mees läks peole tagasi. Suuremaid lapsi kanseldama ?. Mina panin tite magama ja hakkasin raamatut lugema.

  • Avatar
    Vasta Rita Parts 2. jaanuar 2017 at 00:40

    Aaa………………veel seda. Lotte ei ole veel elu. Ma ka väga armastan loomi, nutan, kui nendega midagi juhtub. Sinu elu seisneb lastest, mehest……ja mulle tundub, et sul on nendega VÄGA vedanud. Oleks mul nooruses jopanud sellise mehega. No lastega joppas…….3 poega mul. 😉

  • Avatar
    Vasta Anu 2. jaanuar 2017 at 00:36

    Kas tegemist on Lende päris vanaisaga? Nad on ikka väga ühte nägu ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 2. jaanuar 2017 at 00:44

      See on jah Kardo isa, seega täitsa päris vanaisa 🙂

      • Avatar
        Vasta Marxu 2. jaanuar 2017 at 01:27

        Kui ma varem olen nõustunud pigem nendega, kes ütlevad, et Lende on ainult iseenda nägu, siis seda pilti nähes oli küll esimene mõte, et need kaks inimest on täitsa kaks tilka vett näojoonte poolest 🙂

        • Avatar
          Vasta Heli 2. jaanuar 2017 at 07:22

          +1, täiesti vanaisa tõesti

  • Avatar
    Vasta Rita Parts 2. jaanuar 2017 at 00:34

    Sa oled ikka tore tüdruk………..nii avameelne. Ma austan selliseid. Ja tead……mees on sulle ikka sigahea sattunud………..see on tänapäeva uus leiutis. HOIA TEDA!

  • Avatar
    Vasta Ylle 1. jaanuar 2017 at 23:53

    Mina magasin poja kaisus,kartes et ta ülesse ärkab. Aga magas nagu nott 🙂
    Täna ärkasin ja mötlesin neile, kellel läks eile ” käest ära “. Vaesed pead 🙂
    Ise olen täiesti karsklane olnud 7 aastat ! 🙂

  • Avatar
    Vasta Kelly 1. jaanuar 2017 at 23:42

    Terve aasta terve kui purikas aga jòulud ja aastavahetus jube gripp ja nii teist aastat järjest juba.. niiet sai täitsa kodune oldud 🙂 katsime laua hea ja paremaga ning nautisime mehega teineteise seltskonda 🙂

    Ilusat uut aastat Sulle ja Su perele, armas Mallu :))

  • Avatar
    Vasta Diana 1. jaanuar 2017 at 23:31

    Istusin üksi. Telekast ei tulnd midagi ja mõtlesin, et krd nõme elu? Ju vast uus ehk toob veits rõõmugi. Head uut Teie perele!

  • Avatar
    Vasta K. 1. jaanuar 2017 at 23:31

    Esimest korda üle väga mitme aasta olin kodune. Mees magas juba enne kella 00 ja mina käisin lapsega ilutulestikku vaatamas õues ning kell 2 magama. Ôhtul sai ilusti teleka programmi vaadatud ja kõht head/paremat täis pugitud.

  • Avatar
    Vasta Maarja 1. jaanuar 2017 at 23:19

    Kodus haigena aknast ilutulestikku vaadates (Y)
    Aga head uut Sullegi!