AVALDAN ARVAMUST

sa oled ju see Mallukas

22. jaanuar 2017

Selle postituse valguses, kus ma kirjutasin headest ja halbadest kogemustest (siin) sain ma targemaks kahes asjas:

Esiteks selles, et headest kogemustest pole mul sobilik kirjutada, sest need olen ma saanud ainult selle pärast, et ma olen ju blogija Mallukas. Tavainimesed (issand, mis väljend, nagu mina ise oleks kuskilt aadlite perekonnast :D) sellist kohtlemist ju nagunii mitte kunagi ei saa. Seega ei ole minu hea kogemus sittagi väärt.

“Mina ei oleks nende VÄGA HEADE teeninduste üle ülemäära õnnelik. St on tore jah, kui teenindus on hea, aga väga-väga suure tõenäosusega nad teadsid sind su blogi kaudu ja oskasid ette näha, et võivad blogis kajastust saada,” kirjutab üks kommentaator. Eee…kui mina nende üle õnnelik ei ole, kes siis olema peaks? Ja pange tähele, kui ma EI oleks õnnelik ja võtaks seda hoopis nii, et ah kle oli siin Apolloga väike jama, aga otseloomulikult saatsid nad mulle hiljem kingikoti, sest halloooo, ma olen ju MALLUKAS ja neil on lausa see püha kohustus mulle kinki saata! Mis ma siis oleks? Siis oleksin ma vist ära tõusnud jobu, kes ei hinda mitte midagi.

Pange nüüd tähele! Kui hindan ja tunnustan firmat pingutuse eest – mõttetu, õnnelik olla ei tohi, sest see on ilmselgelt erikohtlemine! Kui ei hinda ja ei tunnusta – ära tõusnud tont!

Teiseks ma sain targemaks selle suhtes, et jah, ilmselt ma poleks pidanud seda puslet ära viskama ja oleksin pidanud läbima mingisuguse lugemiskoolituse, sest nad kirjutasid selge sõnaga, et nad VAHETAVAD selle välja. See tähendab siis seda, et mina viin neile toote ja nemad annavad mulle uue vastu. Olgem ausad, kui ma oleks seda aru saanud, siis ma oleks kohe käed tõstnud ja öelnud, et ok, suva! Las see pusle lihtsalt olla ja loodame, et ma kunagi satun kuskil poes näegema põrandapuslet ja saan selle siis osta. Ma nimelt olen nii laisk, et ma elusees ei viitsi mingi sellise väikse asja pärast midagi kaasa tassida ja kuskil vahetada ja… Noh….Eks ma ise olin loll! Mul pole mingit probleemi seda tunnistada.

Kohe päris ausalt ei eeldanud, et ma pean saama uue pusle, sest “ma olen ju mallukas”, vaid mulle tundus loogiline, et nad ka nagunii viskaksid selle pusle ära ja no siis ei ole ju vahet, et kas mina seda teen, või mitte. Nüüd ma jah mõistan, et loogiline on, et neil on ka ju vaja see kuskil maha kanda ja näiteks puslefirmale seda praaki näidata vms. Aga ma ei mõelnud selle peale. Mitte selle pärast, et ma olen Mallukas, vaid selle pärast, et ma olen Mariann Treimann ja ma ei ole iga oma mõttega kõige kirkam kriit. Kammoon, ma arvasin 20 aastat, et hobuste kabjad on nende jalanõud, mis inimene neile jalga paneb! :D

Mul eile sõbranna ütles, et klienditeenindaja kohus on alati eeldada, et klient on loll ja kätuda vastavalt. Ehk siis kui ma puslefirmale esimene kord kirjutasin, et ma pusle ära viskasin, siis oleks nad võinud eeldada, et antud juhul on klient nii lollakas, et võib seda ju uuesti teha ja seetõttu oleksid nad võinud ju öelda, et kle ole inimene ja ära sedapuhku puslet ära viska, kui sellel midagi valesti olema peaks. Või oleksid võinud ka öelda, et sorri, ise olid loll ja viskasid selle ära, nüüd meil pole enam midagi teha. Ma oleks arvatavasti õlgu kehitanud ja mõelnud, et ok.

Shoulda, woulda, coulda,” tsiteerides Seks ja linna.

Ühesõnaga. Enne kui ma veel aru sain, et ma ise loll olen, oli see ju mu nadi klienditeeninduse kogemus. Maksin raha, aga tervena oma toodet ei saanud. Ma ei läinud kordagi neile kuskil pröökama, et krt andke mu pusle siia, MA OLEN MALLUKAS, DO SOMETHING! Mu e-mail ei ole “mallukas@gmail.com” ja ma ei pane oma kirjade lõppu “Ps! Ma see kuulus Mallukas!”. Ma suhtlen ikka Mariann Treimanni nime alt ja ma ise isiklikult arvan küll, et kui ka nimi Mallukas võiks kellelegi tuttav olla, siis Mariann Treimann vast mitte.

Kõnealuse postituse alla tuli üks kommentaar, mille ma ära kustutasin. Ma ei viitsinud sellele tol hetkel vastata, ega osanud ka. See oli pikk jutt sellest, kuidas paljudel lastel on kodus puslesid, millest tükid puudu ja nendega saab ikka mängida ja miks minu laps nii hellik on, et ei kõlba nüüd pusle, millest osad jupid kadunud on. Lisaks oli seal kirjas, et ma olen kuulsusega nii ära tõusnud ja omast arust hull diiva, kes tahab kõike kohe ja nüüd ja jalamaid. Et ma olen VÄGA muutunud. Ja et kui ma ise ei usu, siis küsigu ma mõne oma pikaajalise sõbranna käest, et kas ma olen diivaks muutunud.

“Sa olid juba enne diiva!” naeris Kätlin selle küsimuse peale. Nojah, ma küll ennast DIIVAKS ei nimetaks, aga olgem ausad – olen ma Mallukas või ärgu ma olgu see Mallukas, ma olen ikka samasugune inimene. Ma olin ausalt ka enne selline eeem… kiiresti ärrituv tont, kes enne teeb ja siis mõtleb. Pigem on see just ajaga VÄHENENUD, mitte suuurenenud. Ja no, kammoon, ega mu vanaisa ilmaasjata mulle lapsepõlvest peale ei korrutanud, et ega ma mingi saksapreili pole. Ja uskuge mind, ma siis ei olnud veel “see Mallukas!”.

t2

Me kõik saame aeg-ajalt asjadest valesti aru, me käitume nagu viimsed lollakad, me ütleme asju, mida me ei mõtle ja me teeme kõik igasugu vigu. Kuidagi imelik oleks need minu puhul nii suureks ilmaimeks pidada, nagu mina siis ei olekski inimene, vaid mingisugune mutant avakosmosest, kes enda sõnul on alati täiuslik, aga näed, SEE KORD EI OLNUD! Jess!

Ma vannun teile, et ma ei käi mööda ilma erikohtlemist nõudmas ja kuigi teile võib tunduda, et kõik firmad valavad mind ööd-päevad läbi kingitustega üle ja teevad, mida ma tahan, siis ma kinnitan, et tegelikult see nii ei ole ja kui ma tunnen, et minuga on väga ilusti käitutud, siis oleks ju kena inimesi selle eest kiita. Ei?

“SEE Mallukas” muuseas oleks reedel peaaegu oma lapse taksosse unustanud. Sõitsime hotellist Pärnu bussijaama ja tarisime oma sada kompsu taksost välja, mina veel kõõritasin, et Mari autoteele ei jookseks ja kahmasin oma seljakoti. “Aitäh, head päeva!” kähisesin ma oma olematu häälega taksojuhile, ise bussile astudes. “Eee, Mallu… Aga Lende?” küsib Kardo. Nojah, Lende oleks võinud ju ka kaasa võtta, mis teda sinna taksosse ikka jätta.

Ja kes oleks väga tahtnud, oleks võinud seda pealt nähes kuskile kirjutada: “Issand jumal, nägin SEDA MALLUKAT! Hääle oli ta kas ära joonud, või asjade kerjamisest oli see sootuks kadunud, aga kujutate ette, ta on nii ära tõusnud, et isegi lapsest on tal pohhui! Tahtis teist taksosse jätta! Kuradi pohhuist!”

Lõpetuseks tore anekdoot Raua raamatust:

Teet Margna intervjueerib oma jutusaates Pohhuisti.

“Niisiis, härra Pohhuist, te väidate, et teil on kõiget pohhui?” küsib ta sissejuhatuseks.

“Täpselt nii,” vastab Pohhuist. “Mul on kõigest täiga pohhui,”

“Absoluutselt kõigest?”

“Absoluutselt kõigest.”

“Teil on naistest ka pohhui?”

“Mul on naistest täiega pohhui.”

“Oma emast on teil ka pohhui?”

“Mul on emast jumala pohhui.”

“Kodumaast on ka pohhui?” ei jäta Teet pinnimist.

“Eriti just kodumaast on mul täiesti pohhui,” ei jää Pohhuist vastust võlgu.

“Ja rahast on teil ka pohhui?” küsib Teet edasi.

“Ei, vaat rahast mul ei ole pohhui,” tuleb vastus.

“Aga te ütlesite hetk tagasi, et teil on absoluutselt kõigest pohhui,” imestab Teet.

“Mul on pohhui, mida ma hetk tagasi ütlesin.”

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

57 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Nella 24. jaanuar 2017 at 13:11

    Ma nõustun, sa oled nii nii vahva ✌️?

  • Reply Jane 23. jaanuar 2017 at 21:31

    Mina sattusin siia, kuna otsisin mingit teemat imetamise kohta. Õigemini minu mees sattus :D Mina hakkasin hiljem lugema. Hiljem meenusid sa mulle ühest telesaatest. Ei mäleta täpselt, aga seal sai võita mingisugust tehnikat või kodumasinaid. Oli vist? Mari oli päris pisike veel. Kui nüüd õigesti mäletan :D

  • Reply Birgit 23. jaanuar 2017 at 09:42

    Sa oled nii vahva :)

  • Reply MR 23. jaanuar 2017 at 00:43

    Minu arvates on Malluka tohutu kuulsus siiski veidi ülepakutud, tõenäoliselt pole enamik Eesti inimestest Mallukast mitte kunagi mitte midagi kuulnud ja ta võib täiesti vabalt täiesti tavalise inimesena raamatupoodides ringi käia. Näiteks mina sattusin Malluka blogi peale esimest korda mõni kuu tagasi, guugeldades ühte teemat, millest ta oma blogis oli juttu teinud ja mis mind isiklikult puudutas. Sinnamaani oli Malluka nimi mulle täiesti tundmatu. Aga see blogi on tore, nalja saab :) Edu!

    • Reply Mallukas 23. jaanuar 2017 at 00:59

      Ma nõustun sinuga, et vääääääga väga suur osa Eesti inimestest ei oma õrna aimugi, et kes on Mallukas, veel vähem Mariann Treimann :D

  • Reply kuskilt kaugelt 22. jaanuar 2017 at 20:37

    Väike looke tõestamaks, et ainult sina pole koguaeg see, kes võiks saada ja saab niiöelda “erilist” tähelepanu. Ma juhtusin terve sinu perega sama bussi peale, mis sõitis Tallinnasse ja buss oli juba sõitmas, kui pidin oma sõbrannale kõrvaklapid ostma, küsisin siis bussijuhilt ja sain ostetud. Samal hetkel olid äkki sina minu kõrval ja tahtsid ka Marile neid osta, küsisid bussijuhilt, kas kaardiga saab ka maksta ning ma nägin, et bussijuht polnud just kuigi rahul sellega ning ma mõtlesin, et ma võin sinu eest selle 1,50 ise ju ära maksta, ei võta tükki küljest, kuid sa tormasid juba kaardi järele, olenemata bussijuhi väiksest torinast. Ma võin ausalt, käsi südamel, öelda, et see ei oleks olnud sellepärast, et sina oled Mallukas, ma oleksin seda teinud ka teiste jaoks. Kui kellegi laps tahab vaatada bussis multikaid ja see vaatamine seisab selle väikese raha taga, siis olen nõus selle summa andma, et lapse päev oleks parem ja sellega seoses ka vanemate päev. Arvan, et on normaalne kõigi jaoks teha selliseid tegusid ja usun, et sina oleksid samamoodi teinud kui kellegil teisel oleks sama olukord olnud.
    Kõik need kommentaarid selle kohta, et miks saad ainult sina sellist tähelepanu on lihtsalt õelad ja nõmedad. Miks üldse vaevuda kommenteerima midagi negatiivset? Kust kõik need kommenteerijad teavad, et näiteks mina, “lihtne inimene”, samamoodi ei ole saanud seda “erilist” tähelepanu? Ma võin öelda, et olen küll vaatamata oma lihtsusele ja võibolla natuke nooremale vanusele.
    Igatahes tore, et Mari kõrvaklapid sai ja multikaid sai vaadata :)

  • Reply Grete 22. jaanuar 2017 at 17:53

    Hea teenindusega oli hiljuti üks lugu sushi pandas. Tellisin telefoni teel sushi kaasa (sain veel ühe komplekti tasuta, sest eelmisel korral koju tellides avastasime karbist vale asja ja polnud aega uut oodata). Paar minutit pärast tellimist avastasin, et appi, mul pole rahakotti kaasas ja elan kesklinnast päris kaugel ka, helistasin siis kohe tagasi, vabandasin, rääkisin loo ara ja küsisin, kas oleks võimalik tellimus tühistada. Minu üllatuseks ütlesid nad, et ma võin maksta järgmisel päeval kui jälle kesklinna tulen. Selline usaldus oli minu jaoks suureks üllatuseks, ei pidanud midagi nö panti jätma ega midagi, lihtsalt usaldati.

  • Reply Kaisa 22. jaanuar 2017 at 16:33

    Ma panin selle hobuste kapjade lause peale sellise kajaka maha, et terve maja kajas. ??

    • Reply Kertu 22. jaanuar 2017 at 23:02

      Sama ???????????

  • Reply Sikikirjutab 22. jaanuar 2017 at 15:51

    Jaaaaaa…. Parim söök on teine eestlane :D
    Aa sellega seoses sa SEEEE MALLUKAS ma loen just SELLEPÄRAST, et sa oled ju SEEEE MALLUKAS :D
    Okei veits feil. Ilmselgelt sind nähes vajuksin põlvili ja kummarduksin su ees, teeksin lahti kõik uksed ja tiriks su asju, sest sa oled SEEE MALLUKAS…
    Okei tegelikult oled sa inimene ja kahjuks ei mahu paljudele pähe fakt, et kui sa tahad elus läbi lüüa või midagi korda saata siis oleks mõistlik end ise kätte võtta. Mitte keegi ei tee sinu eest midagi ära ja veelvähem ei veeta sulle hõbekandikul midagi ette. See on see koht kus ma leian ikka ja taas, et inimeste õelusel pole piire ja nii armas on ju anokana enda bad mood kuskil lambis kohas maha elada.
    Ja hoidku jumal su HEADE ja POSITIIVSETE postituste eest… Need on liiast…Kõik on liiast.. :D

    • Reply Kertu 22. jaanuar 2017 at 23:07

      See esimene lause on nii tõsi. Sellest olen eriti aru saanud, nüüdseks 10 a, võõrsil elades.
      Kui kunagi mul oli jube kahju, et mu laste kodumaaks ei ole Eesti jne, siis nüüd ma ausald eelistan, et nende tulevaseks elupaigaks ei oleks Eesti. Lihtsalt kahju on kuidas nii pisikeses riigis inimesed üksteist mutta tambivad, selle asemel, et teineteist upitada ja toetada.
      Ise olin samuti enne kibestunud mutt ja olingi kade kui kellelgi hästi läks, olenemata kas ta oli selleks vaeva näinud või mitte.

      Malluka puhul mulle väga meeldib see, et ta ongi nagu veidi maha rahunenud ja pole nii äkiline. Seda blogi on palju-palju toredam lugeda kui enne. Ongi üks ainukesi blogisid, mida ma lugema olen jäänud. Vahepeal pikka aega ei käinud siin üldse.

  • Reply väga väga naine 22. jaanuar 2017 at 14:10

    Selle kõige peale tõden, et sain Musika keskuse Chow Kingis (mis on pisike aasia söögikoht imemaitsvate kevadrullidega – muidugi on kevadrullid ka kõikjal umbes mu lemmik-aasia-söök) väga hea teeninduse ja komplimendi oma kleidi kohta ja nii tore =)

    Ja koht, kust ma selle kleidi ja veel ühe läbi aliekspressi tellisin, ütles esmalt kurvalt, et too muster, millega ma kleiti tellisin, on kahjuks otsas, kas ma teisega ei tahaks? Ja kuna ma kleite tellides olin just piinelnud, et tegelikult tahaks ju SEDA ka, aga kolm ühesugust kleiti on nagu palju, ütlesin neile, et jaa, seda kolmandat siis. Mispeale sain postiga kaks kleiti ja ühe pehme villase salli veel kauba peale kingitusena – ilmselt seetõttu, et neil oli selle mustriga kleit, mida tellisin, otsa saanud.
    Ja ma pole isegi mallukas!

    • Reply Vaike 22. jaanuar 2017 at 17:31

      Aga oleksid sa Mallukas olnud, oleks terve kevadkollektsiooni saanud. ;)

      • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 17:46

        hea õnne korral isegi suvise kollektsiooni kah :D?

        • Reply Vaike 22. jaanuar 2017 at 19:59

          Ikka. :D

  • Reply Kristin 22. jaanuar 2017 at 13:59

    See hobuste värk- wtf, Mallu? ???

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 17:59

      Ausalt ma ei oska seda seletada, miks ma nii arvasin :D

  • Reply Kelly 22. jaanuar 2017 at 13:56

    Kurat mina ei saanud lovertest tellimust tehes isegi tasuta tootenäidiseid,mida tegelikult kodulehel reklaamib,et kui ost ületab 30 eurose summa,saab tootenäidiseid kaasa :D
    aga no Sa oled oma nime ju välja teeninud , las apollo võikesiganes poputab siis :)

    • Reply K ... 22. jaanuar 2017 at 14:48

      Sealt tuleb isa valida kas ja mida soovid kingituseks Lovertest ma mõtlen :) seda ei lisata autom tellimusele juurde :)

      • Reply Kelly 22. jaanuar 2017 at 16:49

        Ma arvasin,et nii on aga no ei leidnud mina sellist kohta kui ostu tegin.. siis mõtlesingi,et äkki siiski ise panevad :) aga no teen uue katse varsti, ehk siis joppab :)

      • Reply Kelly 22. jaanuar 2017 at 16:55

        Ja ma vääga tänan vastuse eest, nüüd ostu tehes tean,et Peab olema kuskil see koht , ei rutta maksma kohe :D :)

        • Reply Carry 22. jaanuar 2017 at 19:01

          Ma ka alles hiljuti märkasin, seda kohta, kus saab valida proovikaid :D tellisin suht mitmeid kordi ja ise ei lisanud midagi..

  • Reply Birgit 22. jaanuar 2017 at 13:52

    Kusjuures Eestis ka ei viitsind ma tavaliselt jamade nende garantiide ja tagastustega, sest palju kordi tuleb lõpuks ikka välja et ise oled tont ja ei oska asju kasutada ja oled kõik ära lõhkunud ja kaotanud :D Aga kindlasti oleneb firmadest, kõiki ei saa ühte patta panna.
    Nüüd Taanis elades suht alguses ostsime selle smuutimasina, millega saad otse pudelisse smuutit teha, noh kärsatasime suht omast lollusest selle läbi ja vaatasime et mis seal ikka, et ei hakka tagssi viima, saadetakse garantiisse ja sada aastat läheb aega ja no milleks. Aga maitea kuidagi ikka sattusime sinna poodi ja haarasime kaasa, et no mis meil kaotada, müüja pani masina stepslisse, ütles et ei tööta jah ja toon teile kohe uue, aga järgmine kord pange natukene vähem asju pudelisse, siis ei kärssa läbi :D lisaks saime veel gurmeekohvi ka, et viitsisime poodi tagasi minna ja neid teavitada :D
    Teine kord tellisin endale Sigma meigipintsild, kohale jõudes oli üks puudu ja osad pintsild kriibitud, saatsin kirja, et kuule maitea üks on puudu ja mõned kergelt räsitud, kohe küsiti et mis puudu, selle eest saadeti raha tagasi ja need mis kriibitud saadeti ka kohe uued, keegi ei tahtnud, et ma ise midagi tagasi saadaks või vahemata läheks. Väga positiivne, kohe tahaks sealt firmast veel osta/tellida. :) Rõõm kuulda, et Eestis ka juba palju firmasid kes vastu tulevad ja loodame, et läheb aina paremaks!

    • Reply Kertu 22. jaanuar 2017 at 23:12

      Kust sa sigmad tellisid, Birgit?

  • Reply Carry 22. jaanuar 2017 at 13:32

    Jep, lihtsalt suur osa eeldas, et sa kui ostja tead oma kohustusi/õigusi nt kauba vahetamise asjus vms :D Aga sa ei teadnud, ikka juhtub, onju. Ja siis kui sa need pusled ära viskasid ja hakkasid kirjutama praagist.. jällegi jäi suurel osal tunne, et vaat, kus nüüd diivatseb.. “Ma ju MALLUKAS! Kes kurat te sellised olete, et te mulle neid puslesid praagina saadate ja uusi vastu ei saada jne?!..?”. No ei saa ju kõike sõnadega kirjeldada, emotsioonid on väga tähtsad ja valemõistmine on täitsa tavaline. See hobuse jalanõude teema.. ?? Omg.. u made my day!

  • Reply Salme-Marta 22. jaanuar 2017 at 13:19

    Selle lapse taksosse unustamise koha pealt(ja ma usun, et päris kindlasti poleks ta saanud sinna taksosse lõplikult ununeda ju)….mulle meenub, kuidas ma kahe pätakaga läksin ostusid sooritama ja pärast jätsin ühe lapse sinna ostukäru korvi lapseistmele maha. Kahte last istuma ju ei mahu ja käru selles osas, kuhu paned toiduained, pole sobilik ega viisakas lapsi kärutada. Teine oli siis niisama hea ja vantsis kõrval. Ostud tehtud, lükkasin kilekotid-värgid kärusse ja liikusime uste poole, kus oli ühtlasi seesama kärude rivi, kust inimesed neid panid-võtsid. See on lausa juhm lugu, sest ma nii mäletan, et haarasin korvist kaks kilekotti ja v a a t a s i n seejuures oma kärus istuvale lapsele otsa! Saate aru – v a a t a s i n otsa! Ning. Kõndisin koos kottide ja ü h e lapsega auto juurde. Ka siis, kui olin selle ü h e turvatooli rakendanud ja kilekotid ära paigutanud, ei tiksunud mul peas miskitki. Mäletan vaid tunnet, et issand kui mõnus ja rahulik… nüüd sõidame koju, lapsed üleriietest vabaks ja toapõrandale trallima, laste lõunasöök soojenema, endale kohv hakkama ja pärast siis ise saan siis rahumeeli ostetud kraami paigutada. Esimese ristmiku juures käis plahvatus – k e s see oli, kellele ma enne otsa vaatasin, ostukärust kilekotte välja tõstes??? Ja k u s ta nüüd on? Ma hakkasin füüsiliselt värisema ja vaatasin, kuidas otsa ümber saaks keerata. Nõme oli ka see, et titt istus samas asendis, nagu ta jäetud oli! Sürr lugu. Inimesed läksid ja tulid….Ainuke vahe oli see, et kärusid võeti tema kõrval seisvatest kärurividest. Ei mingit kisa ega paanikat. Minu lapsed teavad – ema tuleb alati! Tõsine ja asjalik näoke sai rõõmuläike. Kaks käekest sirutusid minu poole, nagu külajoodikul pühapäevase hilise poeavamise ajal sirutuvad käed klaaskapitaguste imede suunas. Ainult vastasasuva söögikoha koristajatädi jälgis meid kivistunud pilgul oma töökeskkonna piirilt, moodustades oma mopi ja pangedelaagriga ülimalt harmoonilise sümbioosi.
    Mingit halva ema sündroomi mul endal ei tekkinud, küll aga kardan sellist avalikku pahakspanu, et isver mis ema sa oled – suudad lapse ära unustada! Usun, et niisugused asjad pole üldse unustamised kui sellised. Nad on seotud kuidagi sellega, et naised teevad niigi kümmet asja korraga ja mõtlevad vähemalt kahekümnest asjast korraga, niisiis on võimalik, et fookus kaob vahel ära.

    • Reply Leelo 22. jaanuar 2017 at 16:28

      Päriselt juhtus siuke lugu või?! Kõik muu kahvatub selle ümberjutustuse kõrval..

    • Reply Kadri 22. jaanuar 2017 at 17:11

      Seda lugu oli küll väga nauditav lugeda :D

    • Reply Triinu 22. jaanuar 2017 at 18:09

      Reaalselt kõige parem asi, mida lugenud. Saan aru, et tõsine jne, aga ma naersin silmad märjad ?. Usun, et turtsatan täna veel mitmeid kordi naerma selle loo pärast. U made my day!

    • Reply Ninel 22. jaanuar 2017 at 23:52

      Meenub üks väga kurb sündmus Taanist, kus isa unustas lapse autosse nii. Teil oli õnnelik õnnetus tõesti!!

    • Reply Anjuta 23. jaanuar 2017 at 01:01

      Ma olen reaalselt naerust kõver :)
      Aitäh, hästi kirjutatud loo eest!

  • Reply Kersti 22. jaanuar 2017 at 13:01

    Hea lugemine. Eks me osalt vist jah siin ilmas elame, et endile paksu nahka selga kasvatada. Tõepoolest, issanda loomaaed ongi liiga suur ja kahjuks mõned arvavadki, et nad on selle loomaaia direktorid :-/ Aga jah, sa oled tubli, oskad enda eest seista. Edu!

  • Reply Kristi Värik 22. jaanuar 2017 at 12:55

    Kui meie firma müüb midagi kliendile, mis on praak või tema tellimus kuidagi hilineb, siis anname samuti alati võimalusel kliendile kingituseks midagi lisaks. Ei loe ta nimi.

    Marianni suhtes aga ma tegin vastupidi.. Olen talle siiani hoopis ühe toote võlgu ?

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 12:56

      Mul on sõimupostitus just poole peal…

      • Reply Kristi Värik 22. jaanuar 2017 at 13:51

        Palun veel üht võimalust!

  • Reply Kerli 22. jaanuar 2017 at 12:33

    Uskumatult tugevad närvid. Sind ainult 1. Sinu blogi lugejaid …. huh … tõesti palju. Sinult palju õppida kuidas kõige tuleva infoga toime tulla – õiglase kriitikaga, lahmiva kriitikaga, kiitusega, sarkasmiga, südamest tuleva kiitusega, lipitseva kiitusega …. issand … samas pead püsima rõõmus oma pere ja enda jaoks. Sul on tugev selgroog ja oskus ja julgus jääda iseendaks….uskuda endasse ja oma lähedastesse hoolimata sellest kui palju pilpaid sulle kodaratesse pillutakse….ja Mihkel Raua raamat on muidugi fenomenaalne….jumal tänatud selliste värvikate inimeste eest nagu sina ja Raud ja Kukumägi ja Võrno ja Obama :D ja teised tegelased ( nimekiri tuleks üüratu ), kes annavad tegelikult meile jõudu ja õpetavad eluga paremini toime tulema!

  • Reply Kätlin S 22. jaanuar 2017 at 12:22

    Ma olen nii kaua selle beebimajanduse ja asjade arvustuste kõrval sellist postitust oodanud :D Aitäh! NB! Mul pohhui et sa Mallukas oled ja seetõttu saad paremat kohtlemist vms. Sellepärast ma su blogi loengi, et sa just täpselt selline oled! ;)

    • Reply Mary-Liis 22. jaanuar 2017 at 13:11

      +1

  • Reply Laura 22. jaanuar 2017 at 12:14

    Töötan ise ettevõttes, kus kaebuse korral klient saab päris korraliku kompensatsiooni/kingituse, vahet pole kas tegemist on Malluka või “tavainimesega”. Nii et, Mallukas, kui peaksid kunagi meile kaebuse esitama, siis luban, et suuremat kingitust sina selle eest ei saa! :D

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 12:23

      Üritasin googeldada, et kus sa töötad, aga ei õnnestunud :( muidu oleks kohe kaebama hakanud!

  • Reply N 22. jaanuar 2017 at 12:04

    Ma võtsin ka selles postituses sõna ja tahtsin üle täpsustada et “tavainimene” saab praak kauba eest sama kuid terve kauba vastu, mitte ei panda 10€ ostu eest ebameeldivuse hüvitamise jaoks 50€ eest kaupa kaasa ?
    See pole teps mitte kadedusest öeldud ja mul on hea meel kui sul hästi läheb ja sa oled selle igati ära teenunud. Kuid ma arvan et “kuulsa diiva” Malluks positiivsed klienditeeninduse kogemused on veidi erinevad “hariliku tavainimese” kogemustest ?

    • Reply Lille 22. jaanuar 2017 at 12:20

      Julgen vastu vaielda. Minu mitt tuttavat on ühe pisikese praaktoote hüvitamiseks saanud firmadelt üsna arvestatava kotitäie kraami koos vabandava kirjaga. Preemia oli üks firma ja teine oli mingi lihakas, äkki Nõo, täpselt ei mäleta. Eks kõik oleneb kuidas ja kuhu praagiga pöörduda. Kui viid poodi praagi, siis saadki sama toote tervena vastu. Kui pöördud otse tootja poole, siis ikka tehakse vahel suurem kink. Ja kui mölisema lähed, näidatakse ust. Millise variandi valid?

      • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 12:22

        Jah, hea tähelepanek! Apolloga oli sama asi, et nemad ei teinud ju tegelt seda kinki, vaid siiski see sama firma, kellel praak kaup oli :)

    • Reply K 22. jaanuar 2017 at 12:23

      Nõus! Ja pole see reaalne nimi midagi nii tundmatu. Antud 50€ “vabandus” oli puhtalt turudus ;)

  • Reply Jubin 22. jaanuar 2017 at 12:03

    Kas sa tõesti arvad, et kord särab päev kus saab kõigile meelejärele olla?

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 12:09

      Kindlasti mitte :D

  • Reply Kärdu 22. jaanuar 2017 at 11:50

    Miks sa arvad, et sinu nimi Mariann Treimann tuntud pole. Loomulikult on. Ja kui seda kusagil näha/kuulda siis muidugi tuleb kohe Mallukas ka meelde. Võibolla tõesti kõik inimesed pole kursis aga no isegi kui mingi uudis sinust on siis on ju mainitud “kuulus blogija Mariann Treimanm aka Mallukas”. Niiet ära alahinda oma nime võimu ;)
    Aga ma nõustun, et ilmselt paljud firmad/ettevõtted on kursis blogijate tagasisidega ja kui isegi tavainimese feedbacki soovitakse saada head, siis ju loomulikult ka tuntud blogija oma veel eriti. See ei tähenda, et sina seda hindama ei peaks..tore et võibolla nãhakse veel eriti vaeva sinu sine kuuldes ju ;)
    Ja pusleasjaga olen ka nõus. Elementaarne teadmine, et kui asja välja vahetad siis annad praagi/sobimatu toote tagasi. Miks see prügikasti lãks enne kui mingi kokkulepe saavutatud oli, on imelik. Loomulikult sa ei mõtleks seda välja ja ilma tykkideta puslega pole sul ka midagi teha aga neile kasvõi tõestuseks oleks tavapärane küll see tagastada. Ja see norm, et ise lähed ja vahetad välja..kui puudub võimalis siis postiga ja firma kannad postikulu aga ega puhta niisama sulle uusi puslesid ei saadeta,kuni saad kõikide tykkidega pusle. Kui siis ainilt lootes Malluka kuulsusele ;D
    Kuigi selline praak (mitu korda) ikka päris fail ja ettevõte peaks kindlasti hakkama kontrollima tooteid – paljud ei pruugi viitsida teada andagi/ vãlja vahetama hakata.
    A see lihtsalt minu arvamus ja tâhelepanek asjadest :)

  • Reply Annika 22. jaanuar 2017 at 11:47

    Minu arvamus on see, et üks tavaline eestlane on lihtsalt nii alandlik, et kui ta saab kehva toote või teeninduse, siis ta on sellega “rahul” ja põeb selle enda sees üle või lähebki pritsib anonüümselt netis sappi. Selle asemel, et minna ja teha suu lahi ja anda aus tagasiside teenuse, toote pakkujale.
    Endal oli detsembri lõpus juhus Rimis. Ladusin korvi kogu aastavahetuseks mõeldud toidu ja kuna poes koguaeg kosutus kõrvu reklaam, et makske iseteeninduskassas, siis sinna ma ka suundusin suure ostukäru täie kraamiga. Piiksutasin kogu kauba läbi, silusin nii mitutki pakendit et triipkood loetav oleks jne. Ja kui tuli maksmise moment, siis masin lasi ilusti valida, et maksa Ülemiste kinkekaardiga, aga siis tuli tekst, et oota teenindajat. Tuli teenindaja kes teavitas, et oi aga iseteeninduses veel ei saa sellega maksta. Kuna mul polnud rahakotti kaasas, et maksta pangakaardiga, siis olin ausalt minestuse äärel. Porisedes ladusin/loopisin kauba kärusse tagasi ja suundusin tava kassa järjekorda. Kuigi jube tahtmine oli jätta kogu see kraam sinna iseteeninduskassa lauale ja üldse minema astuda, aga no mul oli ju vaja neid asja ja ma olin tund aega neid kokku otsinud riiulitelt. Lõpuks sain tavakassas makstud ja kui koju jõudsin siis kirjutasin Rimisse väga viisaka kirja soovitusega, et pange palun iseteeninduskassade juurde välja infosildid, et ei saa maksta kinkekaardiga, et ei juhtuks teistel ka nii nagu mul. Rimi väga viisakalt vabandas ja palus mul tulla infoletist läbi, kui satun sinna poodi ja jätsid mulle meeleheaks üllatuse. Ja ma olen täiesti mittetuntud isik :D Samamoodi on mul hea kogemus ka Staoiliga, kui tegin pretensiooni neile.
    Vinguvad siiski need, kes saavad halva toote ja ei teavita sellest kedagi vaid prõõkavad netis kui nõme toode/teenus.

  • Reply J 22. jaanuar 2017 at 11:41

    mina ei viitsi ka never aega raisata “vahetamisele”, kui see just môni kallis asi pole, näiteks pesumasin, tolmuimeja vms… muu on pohhui ?
    nii et noh… saage ûle, sest me pole neid kellegi teise raha eest ostnud, vaid enda rahakotist selle summa välja käinud.Kelle asi on öelda et miks sa kurat asjad ära viskasid? ?
    krt tahan, viskan kõik minema, ei pea luba küsima.

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 11:46

      Piinlik, aga ühe tolmuimeja ma viskasin ära, kui see esimene nädal katki läks ja ma seda garantiisse viia ei viitsinud :D Aasta aega hoidsin seda siin-seal, et äkki ikka viin, aga noh lõpuks läks ta ikka prügikasti ja ostsin uue :D

      • Reply J 22. jaanuar 2017 at 18:22

        siinkohal pean nüüd tsiteerima teisi “Aaa, no jah, sa oled ju Mallukas, küll sa uue saad- Tasuta” ???

        • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 19:33

          Muuseas…saingi :D

          • J 22. jaanuar 2017 at 22:19

            ää küll noh… ei eputa ?

          • Mallukas 22. jaanuar 2017 at 22:43

            Aga ma viskasin enne enda oma ära ja olin mõnda aega viisakalt ilma, uus lihtsalt sadas sülle :D

  • Reply Gerda 22. jaanuar 2017 at 11:39

    Haha
    .. ? ?

  • Reply Mai 22. jaanuar 2017 at 11:38

    Mulle meeldis Raua raamatust see Rüütlite anekdoot rohkem :D

    • Reply Mallukas 22. jaanuar 2017 at 11:38

      Haha, see oli hea jah. Ma loodan, et nad ikka lõpuks abiellusid :D