AVALDAN ARVAMUST

Kaitstud: teismelise Malluka memuaarid

4. veebruar 2017

See objekt on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Sulle võib ka järgnev huvi pakkuda

29 kommentaari

Jäta kommentaar ning oota - kommentaar ilmub peale ülevaatamist

  • Reply Katrin 4. veebruar 2017 at 19:12

    no ma ei tea….minu arust ei peaks lähisuhted ja sõbrasuhted koormavad olema. Arvan, et ei peaks suhtlema, kui see sind pärast halvasti tundma paneb. Oled ju inimesele mitu võimalust andud. Ilmselgelt olete lihtsalt erinevad inimesed ja sellest ei ole absoluutselt midagi, kui sa talle nii ütledki ning suhtlemise lõpetad. Miks peaksidki ennast laskma alandada või kuidagi alavääristada? See ei ole ju sõprus, kui peale suhtlust temaga end halvasti tunned.

    minu arust suht lihtne – ära suhtle, kui pole soovi :) suhtlemise lõpetamisest kaotab ainult tema, sest tema peab leidma teise poksikoti, kelle peal oma negatiivsust välja elada…

  • Reply E. 4. veebruar 2017 at 17:20

    Fbs ära kustutamises ei ole miskit lapsikut, minumeelest. Ise teen ka aegajalt suurpuhastust ja kustutan inimesi, keda tunnen, et ei soovi sõbralisti. Miks peaks hoidma sõbralistis inimesi, keda Sa sinna ei soovi enam? Ma võtan sõbrakutsed vastu, kui inimene nt minuga samas koolis käis, kuid kui suhtlema ei hakanud, siis kustutan ära. Või kui suhtlesime aga ei klappinud.

    Mina ei soovi enda isiklikku fb seina jagada ‘suvakatega’ ja ei tee ka seda, nii lihtne see ongi.

    Lapsik oleks see, kui Sa avalikult tema nime kasutades teeksid mingi postituse, et aiiraisk kus sa nüüd saad veel, kustutasin su ära ja blabla… Hetkel Sa lihtsalt juurdlesid selle teema üle ja täiesti anonüümseks jätsid teise inimese.

    Kui Sa ‘Head aega’ kirjutaksid talle, siis see oleks veits imelik küll :D Seda ma ei soovitaks :D

  • Reply Kertu 4. veebruar 2017 at 17:13

    Nagu kurikuulsas Lottes väikene linnuke ütles: “see, kes MEIE meelest muneda ei oska, on LOLL”

  • Reply Lily 4. veebruar 2017 at 13:49

    Kuna siin juba arvamiseks läks, siis ma löön ka kaasa: Eveliis? Ütled, kui täppi läks, onju? :)

    • Reply L 4. veebruar 2017 at 15:43

      Mulle tuli pähe ka kohe, et Eveliisist jutt :D

      • Reply Mallukas 4. veebruar 2017 at 15:49

        Ma ei hakka tegelikult kellegi pakkumistele siin vastama, suva ju, kes see oli või ei olnud

  • Reply Ma 4. veebruar 2017 at 13:40

    Teen sulle ühe ilase läraka musi selle jutu peale! ?

  • Reply leila 4. veebruar 2017 at 13:37

    Oot… Kas ma saan õigesti aru, et te jääte mingis asjas eriarvamusele, ja selle väljaütlemine paneb sind end halvasti tundma? Siis tulebki ju välja, et tohib ainult kiita, muidu sa tunned end halvasti?
    Kust see avalikult tümitamise teema sisse tuleb, ma päris aru ei saa, ilmselt pole piisavalt insider, aga polegi oluline. Mulle jääb mulje, et ta avaldab samamoodi lihtsalt arvamust nagu sinagi, ja sinu vürtsikad arvamused on sind toonud siia, kus sa oled.
    See ei tähenda muidugi seda, et peab laskma end negatiivsusega üle kallata, vastupidi. Ka sõbralistist eemaldamine on täiesti okei, olen isegi seda teinud mõne inimese puhul. Aga siis oleks võib-olla kasulik endale ja teistele ausalt tunnistada, et jah, ei tahagi seda negatiivset tagasisidet. Julged arvata ja teha – julge tunnistada. Võta seda näiteks kui järjekordset arengut.

    • Reply Mallukas 4. veebruar 2017 at 15:16

      Mm, tead, need olukorrad, kus me oleme erimeelsustel olnud, on nii erinevad, et ma ei oskagi ühist joont leida. Ehk võib-olla see, et me reaalselt mõtlemegi täiesti erinvevalt. Avalikult, umbes nagu ma võiks sulle chatis öelda, et kle sul täna jube kole pluus (lambi näide), aga ma kirjutan sulle wallile, et appi, sa ikka nii loll, et sellise pluusi selga paned :D

  • Reply H.H 4. veebruar 2017 at 12:59

    Minul oli nii, et ma isegi ei pidanud ise kustutama vaid ta tegi ise seda. Ma korduvalt ütlesin talle ilusti, et me ei saa igapäevaselt rääkida sest kõik nii neg oli ta jaoks. Nii tema enda elu kui ka minu. Siis mingi hetk tema valikud olid “õiged” aga minu omad “valed”. Selline faas sai ka läbi käidud. Vahet polnud, et ma selgitasin, et aga äkki minu silmis on just vastupidi. Siis oli selline faas, et iga jumala nv täis ta. Naine! 33a. Mina 30a. Ja ma ei taha ju. Kui pole põhjust, no mida pidutseda?!? ? Ok, oli kevad, kippus suveks. Las ta siis pidutseb, vabalt vöib ju minuta ka. Aga ta helistas nagu reaalselt KOGU AEG ja ärgitas jooma. Mul laps alles 7a ja loomulikult valin ma aja kuskile lapsega minemiseks nvsel kui pohmaka pödemiseks ? Tema jaoks möistmatu. Tal ka laps, 15a. Pole erilist ema hoolitsust kunagi see laps saanud. Pole minu asi, pole minu elu. Mina teadsin, et minu laps nii EI kasva. Enne nunnutan üle ☺️ Tuli sügis, peod ei ole tal siiamaani löppenud ? Ja siis 4 kuud tagasi umbes, ma lihtsalt ei vastanud talle enam. Ainult vingumine, virisemine v jooma kutsumise kõned olid nagunii. Siis on mees tropp, töö ei meeldi jne jne..krt vöta ette midagi, vaheta mees, vaheta töö. Kui köik nii halb ja paha on siis TEE MIDAGI. Minul ei ole ka hetkel unistuste töö ega korter. Aga mul ON töö ja mul ON korter. Minu meelest on need päris tähtsad asjad ja mul on köik hästi tegelikult ju. Laps on terve, maksud makstud ja piisavalt meelelahutust ka elus. Aga temaga suheldes ma hakkasin ise köike reaalselt halvasti nägema. Nüüd ma saan aru, et mul tegelikult HÄSTI. Seega kustutas ta kaks nädalat hiljem mind ise fbst ☺️ Ma isegi ei möelnud selle peale ?☺️ Ausalt! Couldn’t care less!
    Asi millest mul aga kahju on, on see et reaalselt sõbrannad olime 20a vist juba. Päris kaua! Asja “rikkus” ära see vist, et kolisime ühte linna. Vahepeal aastaid ei näinud aga pm igapäev olime toru otsas. Kaua! See oli nagu selline sõprus mida loed ajakirjast kuidas vahemaa ei kaota tõelisi sõpru! Meil aga sai just nö saatuslikuks see, et enam ei olnud vahemaad ? Möni lihtsalt sobib nii ja teised mitte.

  • Reply Hei 4. veebruar 2017 at 12:09

    Sibille jälle või? ??

    • Reply Mallu 4. veebruar 2017 at 13:30

      Kes? Ma tean ühte Sibillet, keda ma elus 1x näind ja sõbrannaks teda nyyd kull ei pea :D

  • Reply Kelly 4. veebruar 2017 at 12:06

    Minuarust ei ole lapsik. Mina kustutasin ka nii fb kui oma elust ühe “sõbranna” kellega titest peale nagu sukk ja saabas olin. Keda pidasin oma sõbrannaks aga kes mulle seljataga aint sitta loopis. Raske oli muidugi aga elu muutus kergemaks peale seda. :)
    Vahest lihtsalt tuleb nii teha.. pole mõtet oma elus hoida inimest, kes sind ei austa vms.

  • Reply mailis 4. veebruar 2017 at 11:58

    Mina ei viitsiks/tahaks sellise inimesega suhelda, kellega koosolles ma peaksin väga palju mõtlema, kuidas suhelda ja vestlust sõnastada.Ning kui tema öeldu mind pideval solvaks ja käiks pidev selgitamine siis mis sõprus see selline on?

    Kui ei ole ühel laine siis ei ole.

    Sõbrakast kustutama just ei pea aga ei näe et see ka jube draama oleks, kuna ise kasutan seda vähe?

    Ühesõnaga, ära higista ja las minna!

  • Reply Mer Ks 4. veebruar 2017 at 11:10

    Ma läksin ka muutkui tagasi sõprade juurde kes ei käitunud tglt minuga üldse nii nagu sõpradele kohane , kasutasid ära kui vaja kuskile sõita või tulid külla pmst aind siis kui keegi teine nendega ei viitsind nendega olla ja lasid aina üle ja tulid siis kui ise tahtsid aga kui mina tahtsin pole aega või suru peale. Ja ma samuti muudkui andsin andeks ja läksin tagasi nende juurde ja palusin neilt ise vabandust . Mees samuti mul ütles et ammu peaksid naad unustama kuna aind närvi kulu neist ja ise saad haiget . Ja nüüd kustutasin ma üldse fbe ja ilmselgelt pole ma nende jaoks nagunii olemas sest nüüd naad ei taha ka enam igavusest suhelda tundub et kui fbe pole, pole ka ,, sõprade,, jaoks olemas sind . Aga noo mõnes mõttes hea sain lahti neist ja palju parem olla ja nüüd vaid jõudu ja jaksu mulle et ma jumala eest tagasi ei lähe nende juurde jälle ennast alandama???

  • Reply K. 4. veebruar 2017 at 11:06

    Minuga on ka pidevalt see teema, kuidas inimesed mind rämedaks bitchiks peavad, sest mu naljad on lihtsalt pisut iroonilisemad ja sarkastilisemad kui keskmise eestlase omad.
    Teinekord ma ikka proovin teha seltskonnas mingit vahvat ja toredat nalja, peale esimest korda saan aru, see ei vii kuhugi ja siis proovin vait olla ja mitte nalja teha :D
    Kui ma oma praeguse mehega käima hakkasime, siis ma olin ka see, kes tegi oma nalja igal pool. Ilmselgelt tekkis enamustel tunne, et ma olen ikka eriline ülbik. Nüüd, aastaid hiljem on mehe sõbrad tunnistanud, kuidas neil alguses oli minust täiesti teistsugune arusaam, aga praeguseks saavad aru, et ma tegelikult ei olegi ju nii halb inimene ;)
    Üks tüüp ka küsis mehe käest, miks ta sellise bitchiga lapse saab üldse :D

    Ja kui ma proovingi teha head ja leebet nalja, siis kõlab see tihtipeale nii nagu ma õhtul lähen ja situn neile sussi sisse või panen maja põlema.

    Praeguseks olen saanud endale ühe toreda sõbranna, kelle kohta kogu aeg kuulsin mingeid kõlakaid, kuidas ta ikka räme mõrd on, mehel midagi teha ei luba jne jne.
    Kui ma temaga esimest korda rääkisin, siis tegin kohe selle kohta nalja ja ta vastas samaga :D
    Hiljem ta küsis mu käest, miks ma temaga kohe sellisel teemal nalja hakkasin tegema ja ma reaalselt ei osanud vastata.

  • Reply Carry 4. veebruar 2017 at 11:03

    Nii hea tunne on lahti saada inimestest, kes tekitavad põhjusega sulle sellist ..piina?!.. Lase heaga minna)) Sa ei pea kellelegi midagi tõestama. Las too jääb oma arvamuse juurde ja sina oma..ja suhtlusel lõpp. Tundub, et see inimene pole sulle väga tähtis..ja sina talle ammugi (selle jutu põhjal). Seega milleks üldse vaeva näha??

  • Reply väga väga naine 4. veebruar 2017 at 10:50

    Isliku kogemuse põhjal “kuidas on eemaldatu olla” – kuitahes nõme teine ka on, võiks talle vähemalt vastust mitteootava sõnumi saata, et “Head aega” vms, kui ära eemaldad.
    Siis tal ei ole “wtf!” tunnet ja sind pole ka milleski süüdistada =)

    • Reply Mallukas 4. veebruar 2017 at 15:27

      See “head aega!” tundub veel eriti lapsik :D

      • Reply väga väga naine 4. veebruar 2017 at 17:48

        Ma ei tea, mulle küll meeldis: ma vähemalt sain teada ja aru, mis toimub, mitte ei avastanud kolm kuud hiljem hoopis muudel põhjustel oma sõbralisti uurides, et aaa. Üht inimest, kellega ma nagu sõber olin, päriselus ka, pole seal enam. Nojah.

        • Reply Mallukas 4. veebruar 2017 at 18:04

          No ta juba luges seda siit ja teab kenasti, see talle nüüd üllatusena küll ei tule :)

  • Reply Käta 4. veebruar 2017 at 10:49

    Ikka jaurate?
    Vöta Feissbuugis “follow” ma elage edasi.

    Sul blogilugejates vähemalt 30poole vingemst inimest, kes tahaks söbrannad olla. Tee üks öhtusöök/ topelt kohting sinu juures ja küll tuleb uus ja vingem ;)
    Pane külalise eelduseks “sama hull kui sina, norm mees ja Mari vanune laps”.

    Elu läheb ilusamaks.
    Ära vaeva oma pead sellistega kellel pohhui

  • Reply K&K 4. veebruar 2017 at 10:32

    Teiste inimeste kingadesse on vaid üks tee :)
    Iseenda arvamused ja emotsioonid kõrvale jätta. Neutraalsena seda vaadata ja mõista, et ükski tunne ei saa olla vale. Tõesti, see võib olla pole tõsi, aga tunne jääb siiski tundeks ja ei saa ju öelda, et tunne on vale. See tunnet ei kaota :)
    Ja sealt edasi vaadata, mis on tunde põhjustanud ja mis põhjal on see tekkinud :) seejärel alles rääkida.
    Ja vapustav tunne on tegelikult rääkimine, kellegagi kes üritab mõista ja üritab ka tundjast aru saada ja ei laida maha :) sest vahel on tunne puhas hirm, millest suuremat draamat teha polegi vaja.
    Ilmselgelt ei saa seda teha antud tekstis oleva isikuga, sest temal on tarvis ainult tema maailma vaatega sussi.
    Aga loodan, et kellegi mõistmisel aitab :) kellegi, kes seda ära tasub ;)

    Las koerad hauguvad, karavan sõidab ikka edasi ;)

  • Reply I. 4. veebruar 2017 at 10:26

    Mul sõbralistis palju selliseid kellega minu maailmavaade üldse kohe ei sobitu. Ei suhtle nendega aga samas no ära la ei eemaldanud neid. Arvasin et äkki pärast on solvunud v miskit veel jubedamat :D
    Aga nüüd alles võtsin end kokku ja teen sõbralistis suure puhastuse. Pole neid kõiki mulle sinna vaja :)
    See mida nad hiljem arvavad mind enam ei huvita. Mul liiga kiire enda eluga. Pole aega teretuttavate pärast põdeda :)

  • Reply Pille-Riin 4. veebruar 2017 at 10:23

    Mulle meeldis. Sõbralistist eemaldamine ei ole 15-aastase käitumine, see on pigem märk talle, et ta ei eksisteeri sinu elus enam. Tema kirja analüüsides on näha, et inimene on kade. Inimesed, kes on kadedad ongi sellised kibestunud ja räägivad oma kadeduse põhjused ka ühtlasi välja :D. Minu meelest on inimesena sul süda täitsa õiges kohas ja vahel ongi bitchimine, kui selline tegevus ka õigustatud. ;)

  • Reply N32 4. veebruar 2017 at 10:13

    Mõistan sind hästi, ainult, et minul käib samasugune kepmlemine oma elukaaslasega, kellega olen koos olnud juba kümme aastat. Hakkan mõistma, et pean ka tema oma sõbralistist ära kustutama. Suhe pole võrdne kui üks domineerib ja teine peab hommikust õhtuni kõik alla neelama. Aga tead, õnneks on nii sul, kui ka mul inimesi, kes ei toitu me energiast ja alandlikkusest. Ja seda ütlen k, et mida vanemaks sa saad seda rohkem hakkad sa väärtustama iseennast ja seda lihtsam on sul neid totakaid endast eemal hoida :)

  • Reply K 4. veebruar 2017 at 10:08

    See oleks normaalne, ausalt. Diliidi ära. Mina olen kõik sellised suhtlused lõpetanud. Nüüd on töökaaslastega juba ammu suhted kehvad, ka neid tahaks eemaldada, aga ei saa :D
    Lisaks need kelle olen ära kustutanud, blokeerin kah veel! :D

    • Reply Mallukas 4. veebruar 2017 at 10:13

      Ma blokeerima ei hakka, isegi kustutamine tundub nagu overkill äkki :D

      • Reply Niisama siin 4. veebruar 2017 at 10:57

        Ei ole overkill :) tegin ka ükspäev suurpuhastuse oma FB listis. Seal oli inimesi, kellega võibolla vaid korra kuskil kohtunud ja siis neid, kes lihtsalt oma postitustega nii negatiivsed, et isegi unfollow optsioon ei tundunud lahendus. Milleks sellist negatiivsust ellu :) kedagi, kes ainult oma joru ajab, ega isegi taha mõista või kaaludagi teist vaatenurka? Lase “tal minna” :D Sul neid lahedaid fänne ja jälgijaid ja sõpse kordi rohkem. <3