Uncategorized

laps ja nutikas*

13. veebruar 2017

Kunagi kui Mari sündis, lubasin ma endale pühalikult, et minu laps ei saa ühtegi ekraani nägema enne kui ta 18-aastaseks saab. Ma ei mäleta nüüd täpselt millal see asi muutus, aga ühel hetkel hakkasime talle mõnikord läpakast mašat ja karu näitama , lisaks kinnitas ämm mulle, et Mari lemmikmultikas on rongimults, mida ta koos temaga telekast vaadanud oli. Siis ta oli muidugi hästi pisike ja ise otseselt nõuda ei osanud ta midagi, erinevalt praegusest…Aga kui näidata, siis vaatas loomulikult.

Nüüd, mil ta oskab juba rohkem suhelda, väljendab ta enamuse ajast seda, et tahaks ikka seda Mašat näha. Vahet pole, kas telekast, läpakast, issi arvutist, minu telefonist, issi telefonist. Muidugi enamiku ajast otsime me talle ikka muu tegevuse, aga lapsevanemad peaksid teadma, et mõnikord on lihtsalt sellised ajad, et okei-okei, võta, vaata, istu ainult rahulikult!

Ma mäletan, et mulle öeldi, et Mari ei räägi, sest ta on liiga palju multikaid näha saanud. Samal ajal tean ma naisi, kelle lapsed (kes lasteaias ei käi) veedavad oma päevad tahvli või teleka ees ja sellegipoolest räägivad nagu vanad mehed. No ja nüüd Mari mingil määral räägib ka, iga päev tuleb uusi sõnu (eile lasi puuksu, vaatas etteheitvalt mind ja ütles “kaka ais!”), ometi on ta nutikaid masinaid saanud siiski kasutada. Päris ära nullida ei oska/saa/viitsi, aga ma arvan, et selleks ka põhjust pole, et kohe 100% nulltolerants.

Küll aga on mul multikate vaatamisega omad “õppemeetodid” kujunenud, kui seda nii öelda võib. Jajah, muidugi vaatab Mari teinekord üksi ka multikaid, aga kui mul tegelikult kiire pole ja olen lõpuks ta igavesele “Aša a kauuu-uuu-uu!”  nuiamisele alla andnud, siis vaatame seda koos ja mina kommenteerin igat jumala liigutust, mis telekast näitab. “Näed, see on mõmmi maja, mõmmi elab selle sees. Maša tuleb hüpeldes. See on väike jänku, jänku sööb porgandit. Maša viskab asju, asju ei tohi visata, see on väga inetu” jne. Muuseas, kui ma seda tegema hakkasin, siis ma olin kuulnud, et see aitab lapse sõnavara laiendada eksole. Aga aasta aega jutti lobisemist, tulemus oli väga kasin. Kuni lambist ühel päeval hakkas Mari ütlema esiteks “kau” mis on siis karu ja siis lisas “aša a kau”!

Nüüd vaatab ta ise ja lobiseb kogu aeg. Okei, mingi 50% sõnadest on täiesti arusaamatud, aga kui midagi tuttavat ekraanil näeb, siis ikka kommenteerib: “kukkus! peitu? kuku? jänku! auto! atas! kuu! täht!” niimoodi suvalt loobib sõnu 😀 Ma ei ütle nüüd, et need multikad last rääkima õpetasid, aga ma ei taha ka uskuda, et need nüüd täielik saast on, kui normaalselt seda vaatamise aega piirata.

Teine asi, mida Mari telefonis teeb, on loomapuslede kokku panemine. Ta suutis lausa selline häkker olla, et kui mina tõmbasin talle demoversiooni, soetas ta app-store’ist endale täissuuruses mängu. Ega see kaks euri mind ei tapa, aga no isegi MINA ei tea, kuidas seda teha…Nüüd ta siis aeg-ajalt paneb neid loomi kokku ja teeb vastava looma hääli. Näiteks on Mari kindel, et kotka hääl on “kokaaas-kokaaaas!” 😀

Aga jah, ma pean tunnistama, et mõnikord on külalised ja on kiire, siis on küll nii olnud, et Mari saab lebolt pikka aega Youtube’i sügavuses uitada ja sealt igasugust imelikku kraami vaadata. Täitsa hämmastav, mis jama lastele meeldib…

Pika jutu kokkuvõtteks tahtsingi uurida, et kui palju teie lapsed telefone/tahvleid/telekat vaadata saavad? Kas on mingisuguseid lahedaid emakeelseid äppe ehk olemas? Mari-Leen näitas kunag, et tema tahvlis oli numbrite ja tähtede eestikeelne äpp, aga mina selle töötavat versiooni leida ei suutnud…

*Teema sündis koostööd Tarkvanem.ee leheküljega, kust saab infot ja nõu igasuguses eas lapse vanem. Kuigi mulle tundub, et antud lehel on seda teemat just vanemate lastega arutatud, seega võite kommentaariumis teada anda, et mis vanuses teie laps on ka. Eks suuremad saavad juba ju rohkem ise otsustada, kui kolmene…

Pildil Mari Estonia Spa voodis puslet kokku panemas, Lende tahtis ka näha, mis õde teeb. Hehe.

Pildil Mari Estonia Spa voodis puslet kokku panemas, Lende tahtis ka näha, mis õde teeb. Hehe.

Loe ka neid postitusi!

79 kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta Triin 1. märts 2017 at 20:52

    Mina kunagi viie-kuuesena olin telekast sõltuvuses. Niipea kui telekas käima läks jäin seda suu ammuli vaatama, polnud isegi oluline, mis saade sealt tuleb. Olin nagu omas maailmas, ema pidi ikka mitu korda mind kutsuma, et teda tähele paneksin. Iga kord ta tuletas mulle meelde, et telekas ei ole elu ja natukeseks ajaks ikka tegelesin millegi muuga, aga siis jälle köitis telekas mu tähelepanu ja jälle jäin lummatult vaatama. Lõpuks viskas emal üle ja ütles, et kui ikka edasi vaatan viib ta teleka ära. Algul natuke kartsin, et äkki viibki täide, aga varsti oli see meelest läinud. Siis ema tegi veel hoiatusi, aga ikka vaatasin edasi. Kuni ühel päeval tulin lasteaiast koju ja selgus, et ema ongi teleka ära viinud. Sealt sain õppetunni, et ema viibki oma lubadused täide. Kui nädal/kaks hiljem ta teleka tagasi tõi ei olnud enam nii suur isu vaadata, sest selle ajaga olin õppinud ilma telekata hakkama saama. Lisaks hakkasin rohkem ema sõna kuulama.

  • Avatar
    Vasta Eliis 28. veebruar 2017 at 11:00

    Igasugu üldistused on toredad, aga …

    Mina pole veel ühtegi teadusuuringukokkuvõtet lugenud, kus leitaks, et ekraanid väikelastele mingit positiivset mõju omaksid.

    Minu esimene esimesed aastad ekraane ei näinud, aga rohkem kui 10 sõna tuli 2 poolesena. Esialgu hästi segane kõne, aga nüüd kuuesena räägib korrektselt ja raske kõiki neid jutte ära kuulata, mis räägib.

    Üritan kodus laste nähes võimalikult harva arvuti taga olla, nutitelefone meie peres pole. Lapsed (lasteaia ealised) saavad õhtuti pool tundi oma valikul midagi vaadata (iga laps saab 10 minuti üle otsustada).

    Lapsed on erinevad. Siin varasemates kommentaarides öeldi, et keelamine mõjub selliselt, et keelatud vili on magus (või siis et pärast on it-võhik). Tundub, et mu esimene on lihtsalt kergemini sõltuvusse langev ja ma ei julge katsetada kõige lubamist, sest ma ei usu, et see midagi head teeks. Kui kuskil on multikaid, siis võib lõputult vaadata ja külapeal sööb komme nagu oleks kuid näljas peetud.

    Samas teine (4,5) ja kolmas (3), kes samamoodi kasvatatud, tüdivad multikatest varsti ja komme ei söö ka lõputult. Kui mul esimest poleks, siis järgmise kahe poolest saaksin vabalt kommid laual hoida ja mingeid piiranguid ei peaks olema. Siis saaksin ka kommentaariumis targutada, kuidas keelamine just sõltlaseid tekitabki.

    Keegi ei tea, kus on tõde. Veel hullem, tõde võib-olla iga lapse jaoks eri koha peal. Eks ikka kahtlen aeg-ajalt, et äkki lapsed jäävad millestki ilma. Samas mingis vestluses toodi ära just seda, et sellised õpetlikud mängud on tihti see kust sõltuvused alguse saavad. Samas mul esimene väga lugema õppimise vastu huvi ei tunne ja siis olen mõelnud, et ehk peaks seda arvuti abil õppima, siis oleks tal õppimise vastu ehk suurem huvi. Kes teab, mis on õige.

    Ega neid lapsi ikka täiesti ära rikkuda ei anna. Ise ma ka vaatasin telekat kooliajal väga palju. Praegu omale telekat majja just sellepärast ei taha, et oleksin ise sõltlane.

  • Avatar
    Vasta ml 17. veebruar 2017 at 23:17

    Mul kolme-poolene poiss paneb puslesid kokku, siis on mingi selline mäng, kus on rõngad ja pallid, eri suuruses ja eri värvides ja siis tuleb see õiget värvi pall sinna õiget värvi rõngasse panna. Youtube’st vaatab multikaid ka, lemmikud on Maša ja Karu ja Pocoyo. Viimane on üliäge multikas, kahjuks saadaval inglise ja vist hispaania või portugalikeelsena.

  • Avatar
    Vasta MT 15. veebruar 2017 at 13:27

    Meil kodus 4aastane ja kohe 2aastane . Poisid. Nutiseadmetega tegi esimene poeg tutvust kui oli u. 2-2.5a.
    Youtube-st sai näidatud erinevaid õpetlikke multikaid ja lisaks lastelaulud. Emme nutitelefoni eksis ka kogemata ära, kui salaja ükskord telefoniga tekialla puges ja näppima kukkus. Algul ehmatasin ära, kuid siis lubasin piiratud ajaga olla. Näiteks üks multikas või mäng. Mängib loomamänge, paneb puslesid kokku, teeb muusikad vm. Tänasel päeval kasutab inglise ja vene keelseid sõnu vahepeal jutu sees või rollimängudes, mida kodus omaette mängib või siis vennaga. Näiteks pole sõnavaras ahv vaid monkey, kuid teab et eesti keeles ikka õige AHV. Meeldivad Maša ja karu, Nu pogodi.
    Noorem poeg alustas venna kõrval multikate vaatamist alles hiljuti. Ega teda eriti ei huvitagi. Vahest niisama käib klaviatuuri näppimas või sõrmega liuglemas emme nutikal. 😀 Aga see rohkem kiusust kui huvist 😛
    Kõik kõrval räägivad küll, et ei tohiks. Mina ei näe selles probleemi, kui laps tunneb huvi ja vanemad oskavad aega reguleerida. Laps peab oskama lihtsalt sõna kuulata, et kui aeg läbi-siis läbi. Hiljem jälle.

  • Avatar
    Vasta giga 14. veebruar 2017 at 23:14

    meil algas tahvli/arvuti kasutus millagi enne 2a saamist, Jänku-Jussi multikad ja Youtube’is baby rhymes ingliskeelsed multikad. Kindlasti piirasime ja jälgisime kasutust ja teeme seda ka praegu + kõikvõimalikud piiratud režiimid ja parental controli funktsioonid ka lisaks (sobimatu sisu vältimiseks).
    Suuremaks saades meeldis vaadata kõikvõimalikke legode tutoriale/demosid ja my little pony kõikvõimalike komplektide tutvustusvideoid ja märkamatult hakkas sealt inglise keel külge jääma. Nüüd on laps 5 a 4 k ja juba mõnda aega lobiseb inglise keeles suht vabalt, kuula ja imesta. Eesti keel korrektselt suus, ei ole mingi eesti-inglise segapuder.
    Praegu kasutab tahvlit/arvutit u paar tundi kokku nv jooksul ja lasteaiaõhtutel u 30 min. Mingeid äppe ma tahvlisse laadinud pole, vaatab sealt ainult multikaid-videoid – Oktonaudid, PJ Masks. Dinosaur Train jms.

  • Avatar
    Vasta T 14. veebruar 2017 at 20:04

    Minu laps on 2a3k. Tahvliga/telefoniga tegi tutvust umbes aastaselt. Esimene lemmik oli peppa pig. Nüüd vaatab päris paljusi asju. Inglise keelsed õppevideod värvidest, numbritest, tähtedest, multikad, lastega vlogid, inglise keelsed lastelaulud.

    Laps räägib eesti keeles täislausetega. Inglise keeles teab värve, numbreid ja osasid laule.

    Mida rohkem tahvlis on, seda rohkem sinna tahab. Kui näen, et enam muid mänge ei vali, siis teen ekraani võõrutust. Nt täna õhtul ta ei saa tahvlit ja tegelikult on juba selle unustanud ja mängib oma asjadega 🙂

    Mina arvan, et ei saa keeleta midagi, mis on juba meie endi igapäeva lahutamatuks osaks saanud.

  • Avatar
    Vasta Ann 14. veebruar 2017 at 17:32

    Toon välja teistsuguse pointi: minu õelapsed, kellest vanim on nüüd 12, kasvasid ka üles suurte nutipiirangutega. Pere oli traditsiooniline – lapsed mängigu õues, mängigu koos, ei mingeid ekraane! Vahel ainult telekast vaadati üheskoos Eesti saateid. Ja nüüd on reaalselt KÕIK lapsed sisuliselt tehnoloogia-puudega – seadmeid kasutada ei oska, sülearvutit õppimiseks kasutada ei oska, isegi digiboksile restarti ei mõista teha. Käin kord kuus külas terve pere nutiseadmeid hooldamas ja õpetan neile kõige elementaarsemaid asju, juba aastaid järjest.

    Vastukaaluks – mina olen 90ndate laps ja sain oma esimese DOS arvuti 10 aastaselt, internetiühendus jõudis majja, kui olin 15. Arvuti, tehnoloogia ja internet (kusjuures ka mängud, jumala eest ärge põlake mänge!) õpetasid mulle inglise keelt ja loogilist mõtlemist. Minu inglise keele magistrikraad ei oleks mul hetkel taskus, kui ma poleks nii palju ingliskeelseid multikaid lapsena vaadanud.

    Hoidke kõike mõistuse piires ja äärmisel juhul katsuge suunata, mida teie laps vaatab – näidake talle pigem harivaid YouTube kanaleid või tutvustage uut muusikat. Ärge lihtsalt pimesi keelake “nutti”, sest oioi ekraan on paha ja laps on pärast pime ja loll… Teete sellega rohkem kasu kui kahju.

    • Avatar
      Vasta helenall 15. veebruar 2017 at 07:19

      Absoluutselt nõus! Mina sündisin 90ndate keskel, sain kooli minnes isikliku arvuti, aasta-paar hiljem ka interneti sisse. Siis ei osanud vanemad piiranguid panna ja kuna arvuti oli minu toas, mängisin teinekord kella neljani öösel 😀 Samas – runescapest õppisin inglise keele selgeks nii, et koolis ei olnud sellega mingeid raskusi; “IT-hooldusi” tegin alates kümnendast eluaastast terve perekonna arvutitele (viirusetõrjete tõmbamine jne). Praegu õpin arstiks, ei saa öelda, et see arvuti nüüd zombiks/lolliks/pimedaks tegi 🙂

      • Avatar
        Vasta Mari-Liis 15. veebruar 2017 at 09:44

        Sekundeerin eelkõnelejatega. Kõik peab muidugi tasakaalus olema aga praegu levinud nutihirm on kõvasti üle paisutatud.

  • Avatar
    Vasta Helts 14. veebruar 2017 at 17:02

    Meil kolme aastane ja ka meeldib YouTube’is häkkida. Tuletõrjujad ja 112 on hetkel teemas . Toas mängides ajab ikka nii tarka juttu tuleohutuse kohta suust välja,et kuula ja imesta? Jänku Juss oli ka väga populaarne , kuni sattus ühe paroodia peale,kus hõigati et Jänku Juss läheb l*tsimajja!!! ?Nii et jahhh….

  • Avatar
    Vasta M. 14. veebruar 2017 at 13:58

    Kas sinu arvates on Maril sõltuvus? Minu jaoks tundub hirmus kui kolmeaastane ise küsib telefonimängu või otsib võõraste kotist telefone ? see näitab, et lapsel on mingit laadi sõltuvus või halb harjumus. Kas ta näiteks loovmängu (rollimängu) ise juba algatab? Seal ülemisel pildil on nii hämar tuba ja Mari hoiab telefoni nii lähedal ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 14. veebruar 2017 at 19:31

      Algatab nüüd jah, aga kui vähegi näpud taha saab, siis tahab ikka telefoni võtta.

    • Avatar
      Vasta Hka 15. veebruar 2017 at 05:51

      Kui tihti Sina telefonis/Internetis oled? Meil kõigil on mingit laadi ‘sõltuvus’. Mariann teadvustab seda, et laps on telefonis ja see on okei.
      Nagu eelpool keegi mainis – Ingliskeelsed mängud aitavad kaasa keeleõppele ja loogilisele mõtlemisele.

      • Avatar
        Vasta M. 15. veebruar 2017 at 08:27

        Kulla inimene Marile ei ole kindlasti vaja praegu inglise keele õpet! Tavalised puzzled arendavad samamoodi loogilist mõtlemist ja isegi peenmotoorikat ?

  • Avatar
    Vasta K. 14. veebruar 2017 at 11:07

    kas olete näinud lapsi kes saakskommi igal ajal kui vaid soovib?
    Olete näinud lapsi kes saavad nv vaid 1 kommi magustoiduks?

    Mis vahet näete? Laps kes igapäevaselt kommikausiga harjunud pole , sööb selle kohe tühjaks. Sellist peret tean vàhemalt kahte, kus nii ongi. Samas kui meil on enamus sôbrad/sugulased hädas, et magus läheb enne halvaks kui s66dud saab.

    Sama on nutikatega.täpselt sama- lihtsalt külla tulles ei ole minu lapsel tihtipeale muud kui , et mina pean minema ja ajama xboxidest, arvutitest, telefonidest eemale sõbrad. Sest nende eesmärk pole muu kui ohhh! Siin saab!

    Las lapsed olla, kas te ise pole? Kui laps läheb närvi mingi mängu vms peale siis minu jaoks on alles see ohumärk, tuleb keelata see mäng

    Mu laps joonistab, mängib jms igakell parema meelega kui vahib arvutis.
    Talvel on muidugi seda aega rohkem, suvel on ju kõik lapsed heameelega õues.

  • Avatar
    Vasta Kai 14. veebruar 2017 at 09:55

    Suhtlesime lapsega pidevalt ja korralikus eesti keeles (mitte lallu ja tatu pudikeeles) pidevalt – seega oskas juba varakult rääkida. Sõnavara aitasid laiendada ka Lastekas.ee lehel olevad Jänku – Jussi multikad.

    • Avatar
      Vasta Rita 14. veebruar 2017 at 12:07

      Mu kahesel on oma tahvel. Vaatab youtubeist multasid, mängib paari mängu. Päris iga päev ei saa. Kui silma all ei ole, siis tal väga ei tulegi meelde tahvlit küsida. Oskab ise valida mida tahab vaadata/mängida. Telefonis orienteerub ka hästi ja mõnikord keerab mingeid kàkke kokku. Näiteks teeb videokõnedesid või helistab kellelegi. Selle tõttu annan parema meelega tahvli, ekraan ka suurem.

      Kõnega pole probleeme ja räägib eale vastavalt.

  • Avatar
    Vasta Kaisa 14. veebruar 2017 at 09:14

    Noorem sai alles eile 5 -kuuseks, kuid juba oskab ja tahab telekat vaadata- kõige rohkem siis muusikakanaleid videote vaatamiseks 🙂
    Vanem laps(5a) oli juba üpris väikesest tõsine ekraanisõltlane.
    Vahepeal oli mul Tab, selle suutis ta kuidagi ära lõhkuda. Telefonid ja telekad lähevad kasutusse niipea, kui need silmapiiril on.
    Samas on ta juba nii suur, et kui ikka öelda, et korraga pool tundi, siis eriliselt suurt nurinat vastu ei tule. No muidugi tagajärg on mänguasjade minemaviskamine, kui nendega ei mängita, ju see ka ajendab 😀

  • Avatar
    Vasta Kertu 14. veebruar 2017 at 08:12

    Hahah. Vaatasin neid piltode all olevaid tekste praegu ja lugesin
    “Pildil Miss Estonia Mari…” ? olin nõus selle tekstiga. Kõik pisikesed tüdrukud on missid ?

  • Avatar
    Vasta S 14. veebruar 2017 at 08:08

    Mulle on meeltmööda natuke teise nurga alt lähenemine. Nutikad/telekas on saadaval, aga suunatakse juba varakult teisi tegevusi eelistama (joonistamine, legod, väljas mängimine), pigem pakkuda alternatiivi kui keelata või üldse mitte lastele tehnikat tutvustada. Sama nt kommidega, lapsed kellel on kodus alati kommi, kuid kes on harjunud normaalset toitu sööma ei jookse ka külas hullunult kommikausi poole ega ela kommisõltuvuses. Pidev keelamine ja ranged reeglid tekitavad just suuremat isu.

    • Avatar
      Vasta :) 14. veebruar 2017 at 13:34

      Mul on 4a poiske ja 1,3a poiske kodus. Kommid alati nähtaval ja kättesaadavas kohas. Pisem jah on see, kes tahab kõike mida näeb aga suurem on targem ja saab aru asjadest. Ometi küla peal maitsevad kommid paremini, kodus ei taha keegi. Piinlik on küll, sest teisele võib jääda mulje et ei annagi lapsele maiust, aga ta kodus lihtsalt ei taha. Nutiseadmetega värk omaette, laadima panna kuskile ei saa suurem krabab kohe laadimast ja istub youtubes, sai omale tahvli sünnaks, on väga rahul sellega ja kohati ka mulle sobib kui ta vaatab sealt nt inglise keelseid multikaid, sest tänu sellele on ta natuke inglise keelt õppinud, mina teda õpetada selles osas ei oska, samuti vene keelt on sealt öppinud ja ta on kõigest 4,2 aastane. Teatud suhtes on nutikates kasu, aga meil kisub juba paljuks seda nutimaailma, ainult neis istukski kui saaks, aitab mänguasjade ära viskamise või andmise ähvardus, mis pole ju tegelt kõige viisakam lahendus, aga seni kuni aitab seni kasutame.?

  • Avatar
    Vasta Leelo 13. veebruar 2017 at 22:50

    Kasutan ise oma telefoni nii hästi kui oskan. Olen tubli.

  • Avatar
    Vasta M 13. veebruar 2017 at 22:29

    Mul on 2 last. Esimene (poiss) saab juulis 3aastaseks ja teine (tüdruk) saab 19.veebruar 2kuuseks.
    Poiss mul väga jutukas pole. Ütleb ka vaid üksikuid sõnu, või räägib siis veidigi arusaavat juttu, kui tal endal midagi vaja on. Arst ta mittelobisemisest paanikat ei tee, ei tee ka mina, sest aega ju lobiseda kogu pikk-pikk eluke 🙂
    Poiss pole mul kunagi eriline multika fänn olnud. Väiksemana meeldisid paar laulu. Nüüd natuke suuremana on ta hakkanud vaatama laupäeva õhtuti tv3-st multikaid 🙂

  • Avatar
    Vasta Eva 13. veebruar 2017 at 21:03

    Mul laps 2,7 ja hoiame ka suht miinimumi peal ekraaniaega. Ise ta telefone ega arvuteid ei näpi ja telekat ei oska ka tööle panna. See meil kodus ongi enamasti kinni Telekast näitame ainult siis Peppat, kui auru teeme ja vahel ka Lotte multikat, kui ta haige või peab milegipärast terve päeva toas passima. Üle 30 min päevas kindlasti mitte.
    Telefonist vaatame vahel (kord-paar nädalas) koos pilte ja videosid ja youtube’ist muusikat (leopoldi laulu ja entel-tentelit ja jänkujussi ka). Alati seletan juurde.
    Usun, et nutitelefoni ja ipadi kasutamine nii lihtne, et selle õpib tulevikus iga laps ära. Praegu olulisem mängima õppimine ja rääkimine.

  • Avatar
    Vasta triinz 13. veebruar 2017 at 20:50

    Kõik kanaemad, kes keelavad 100% ära, peavad kahjuks ka aru saama, et nende võsuke jääb nii teistest maha.

    Ajad on muutunud ja ei saa võtta enda lapsepõlve eeskujuks. Tehnika kasutamine ja arendamine on tuleviku tööd. Lapsed on väga taibud ja kiiresti kohanevad, mõõdukas koguses peab laskma tulevikku avastada 🙂

    • Avatar
      Vasta LK 13. veebruar 2017 at 21:49

      Just nii! Nõustun 100%

    • Avatar
      Vasta k2rdu 14. veebruar 2017 at 00:31

      Olen järelikult kanaema, kui oma 3-aastasel nutis istuda ei lase?? Maailm on muutunud jah, aga väikelaps võiks tegeleda ikka teistsuguste väärtustega.

    • Avatar
      Vasta M 14. veebruar 2017 at 06:49

      Ma ei ütleks et mu laps teistest oma arenguga maas on. Väga jutukas poiss on, r-tähte ei ütle, aga muidu sõnavara väga lai. Oskab kõike mida üks 3-aastane oskama peab.

    • Avatar
      Vasta M. 14. veebruar 2017 at 13:54

      Kus arenguhindamise testides oled sa näinud kolmeaastase oskuste juures tahvli ja telefonimängude kasutamist? 😀 või millise konkreetse oskuse mahajäämine tekkib lapsel, kes ei mängi kolmeaastaselt telefonimänge?

  • Avatar
    Vasta M 13. veebruar 2017 at 19:47

    Mu 3-aastane arvutisse ei saa ja telost ka multikaid talle ei näita. Vahest harva telekast vaatab neid. Arvan et mida hiljem ta arvutisse/telefoni saab seda parem. Pole siiani mingit kisa olnud ka, et ta tahaks telefonist või arvutist multikaid vaadata jne. Telefonist vaatame koos pilte, jutustab mulle kes pildil on ja mida teeb.

  • Avatar
    Vasta r 13. veebruar 2017 at 19:26

    Jänku-Juss on hariv ja eestikeelne. Seal õpetab tähti, numbreid ja kõike muud ka! Mu pojale(6a)väga meeldib.

  • Avatar
    Vasta Kätlin 13. veebruar 2017 at 19:23

    Mul on kodus 8aastabe preili. Talle me ei ole kunagi keelanud telekat, läpakat, tahvlit, telefoni vaadata. Ta üldiselt väga vähe tegeleb nutiseadmetega. Nutitelefonist vaatab e-koolist õppimist. Vahest kirjutab vanaemale ja tädile. Tahvlist vaatab vahest mõne multika. Telekat vaatab ka väga harva. Üldiselt on nii, et mida rohkem lapsi keelata, seda rohkem nad seda asja tahavad.

  • Avatar
    Vasta kt 13. veebruar 2017 at 17:49

    Mul poiss peale Masha ja Karu vaatamist kaitus nagu vaike metsaline. Sain siit samast lehelt Youtubi logogopeediliste muinasjuttude soovituse. Tasapisi hakkas poeg vaga naerma ja kaasa haalitsema neid keeleharjutusi vaadates. Kiidan Kertriin Paabot. Kindlasti aitasid tema videod kaasa mu poja raakima hakkamisele.

  • Avatar
    Vasta ylle 13. veebruar 2017 at 17:44

    Minu 3.klassis käiva lapse sõber hakkas just prille kandma, silmaarsti sõnul nutitelefoni otsene mõju. Tema ütles, et kui ekraan, siis pigem hea televiisori vaatamine. Nutitelefon, tahvelarvuti ja laptop on silmadele halvad, eriti kui üle 20minuti laps seda järjest vaatab. Nii et tahveal ja nutikas seisavad meie peres nüüd sahtlis, mängib playstationi, kui kõik on õpitud ja oma youtube vidosid saab ka suurelt teleriekraanilt vaadata. Lauaarvutit, korraliku kuvariga, kasutab ta ainult koolitöödes.
    Panin ka oma lapsele silmaarsti kontrolli aja kirja, räägivad, et vahel tulevad nägemise probleemid välja alles siis, kui asi juba päris halb on. Mind ehmatas see igatahes ära. Soovitan kõigil käia oma lastega nägemist kontrollimas.

    • Avatar
      Vasta K 13. veebruar 2017 at 21:03

      Samas meile ütles silmaarst, et kõige vähem kahjustab ekraanivahtimine silmi. Ennekõike on see kahjulik närvisüsteemile.

  • Avatar
    Vasta Lilli 13. veebruar 2017 at 17:32

    See on nii jube teema! Jube, sest mul on 6-kuune laps, kes aegajalt multikaid telekast vaatab. Ma ei mäleta, kuidas see asi üldse nii kujunes, ju see midagi sellist oli, et miski enam ei toiminud ja vanemate pead kärssasid. Mõlemad elukaaslasega tunneme süümekaid ja kerget feili, aga samas rääkisin emaga sel teemal. Tema ütles, et igal ajastul ongi omad “lapsehoidjad” – treenis ja õpetas kui palju suutis, aga nooremat õde ei suutnud hoida väärtuslikest kappidest ja asjadest eemal, kuni loobus – las sahmib, peaasi, et ei karju (ta oli ka selline, nagu Johan – ülinõudlik, mis sest, et 2 esimest last olid musterlapsed ja tundis, et oo laste kasvatamine käpas, mis need teised küll halavad). Ja siis ta meenutas mulle, et aga teie ju vahtisite ka multikaid ja rääkisite lapsena saksa keeles (RTL, Pro7 olid need kanalid) igasuguseid jutte ja reklaame järgi. Samamoodi, nagu ikka, emadel süümekad. Ja mis oli siis ekraani kvaliteet – see stagnatelekas, ümmarguse ekraani ja uduse/säriseva pildiga – see küll silmanägemist ei mõjutanud. Igatahes, igal ajastul omad “lapsehoidjad”. Ma arvan, et kuni seda on mõõdukalt, siis ei tasu liialt pabistada ja absoluutset piiri peale panna, sest kuigi me oleme kõik enesekindlad, et meie õpetused on need parimad ja kõikehõlmavad, aga tegelikult arendab telekas ja sealsed jutud/laulud ka mingeid teisi külgi, ma usun. Või noh, loodan 😛

    • Avatar
      Vasta Kertu 14. veebruar 2017 at 08:17

      6 kuune laps kes muktikaid vaatab? What?
      Mu 6k laps õppis alles istuma. Midagi multikaid ta 6kuusena ei nõudnud ?
      Või lugesin midagi valesti välja?

  • Avatar
    Vasta ? 13. veebruar 2017 at 17:23

    Laps 4,5 ja hommikul enne lasteade vaatab umbes 45 min multikaid omal valikul tahvlist ja ohtul saab ka umbes tunnikese ekraaniaega. Nadalavahetusel kui on vaga halb ilm saab natuke rohkem aga kui ilm vahegi enam vahem siis oleme kindlasti oues, mitte kodus ekraani taga. Mange ta uldse ei mangi, huvi puudub onneks. Mehe ega minu telefoni kasutada ei saa, oma telefoni nii pea veel ei saa.

  • Avatar
    Vasta Maris 13. veebruar 2017 at 16:21

    Mul 12 a.. ilmad külmad, vara läheb pimedaks ja väljas ei saa eriti olla, siis hetkel veedab kogu vaba aja telefonis. Vaba aeg on tal õhtul, tund-poolteist peale kooli ja huviringi. Uurin koguaeg, mis teeb. Põhiliselt vaatab youtuubereid.. mänge nagu üldse ei mängi. Harva kasutab arvutit, sest kõik käibki telefoni kaudu. Aga muidu arvutis joonistab põhiliselt. Olen samuti mures, et äkki liiga palju istub seal.. keelanud, aga väga pahandada ka ei taha. Saan aru, et suur osa noortest on praegusel ajal nutikatest sõltuvuses, aga kui ma ennast vaatan, siis ega ma ka lapsevanemana parem näide pole. Mu kogu töö on arvutis. Meilid ja asjad samuti seal ja telefonis.. laps ju näeb seda. Kuidagi imelik oleks liialt pahandada temaga kui ise kasutan nutikaid maksimaalselt. Meil päris väiksena neid kaasaegseid probleeme polnud, ajad olid nats teised. Eks nüüd teise lapsega vaatame, kuidas neid apsakaid vältida.

  • Avatar
    Vasta Janne 13. veebruar 2017 at 15:43

    7 a vaatab minimaalselt arvutis, ainult siis kui ta on teinud ära kõik mis vaja. Koristanud, õppinud ja hea laps olnud. Arvuti on talle nagu preemia! Ja siis küsib kas ma siis ja siis võin arvutisse kui ma need ja need ära teen. Nutitelefoni pm talle veel ei osta, õppigu ennem vastutama oma muude asjade eest. Multikaid näeb ka tvst siis kui luba antakse.
    1.7a küsib ise Peppat, ja vahepeal siis paneme kas tv salvestuste alt või läbi tv youtubeist. Issi näitab muidugi vahest ka telefonist aga sellest ta tüdineb varsti ära kuna võitu saab ekraani ja nuppude katsumine.

    • Avatar
      Vasta Maria 15. veebruar 2017 at 00:04

      Appi kui range kord, lapsed kaiks nagu noori mooda, midagi ise ei tohi ?

  • Avatar
    Vasta Liisi 13. veebruar 2017 at 15:30

    Ma soovitan teile hoopis vahelduseks Masha ja karu raamatuid 😉 Need on üksühele multikatega ja pildid ka ilusad. Lihtsalt selle vahega, et ise loed ja samal ajal saad siis piltide juurde kommentaare lisada. Minu piigale see mõjus väga hästi selles suhtes, et ta ei olnud suur raamatu “lugeja” kuulja 🙂 aga masha ja karu raamat muutis seda nalja ka. Nüüd on savi mis raamat peamine, et õhtul oleks unejutt. Esilagu muidugi olid ainult ja ainult Masha ja karu saamatud valikus. Nüüd siis oskab ise ka raamatupõhjal ja piltidejärgi loo ära rääkida, et mis toimumas on 🙂

  • Avatar
    Vasta Alla 13. veebruar 2017 at 15:25

    Mul poiss 4,5-aastane.
    Nutikaga tutvus ca 2-aastasena, olen talle mõned arendavad mängud ette näitanud oma telefonist.
    Siis avastas Youtube’i võlusid. Mingi aeg oli meil ka tahvelarvuti, mis osutus väga valeks ostuks, sest ma suutsin seda 4 kuuga katki teha. Seda kasutas ka poiss multikate vaatamiseks. Aga siis müüsin tahvli maha ja mingi aeg ei tahtnud poiss üldse neid telefone-telekat vaadata.
    Nüüd kuskil aasta tagasi jälle hakkas, aga siiski piiran seda vaatamist nii palju kui saan. St Youtube’i minimaalselt, nädalas paar tundi kokku. Telefoni ma praktiliselt ei anna, ainult arvutist saab vaadata. Aga õnneks teda enam see Youtube eriti ei huvita, nüüd tahab ta arvutist Word’is kirjutada, Paint’is joonistada või kaardilugeja oskusi lihvida (Google Maps ja Street view on lemmiktegevus). No päevas ehk kokku tund. Telekas on koguaeg taustaks, seda ta ei vaatagi eriti.

  • Avatar
    Vasta Maris 13. veebruar 2017 at 15:19

    Mu laps 2a8k ja telekast lasen tal vaadata eakohaseid multikaid etv2-st, netist lemmikut peppat, holly kuningriiki, lammas shaun, mingi aeg ka maša ja karu, kuid mees arvas, et see liialt vägivaldne (ja see plika teeb seal igas osas pahandusi) seega seda enam ei näita. Arvutist vaatab harva, vahel lastelaule. Minu telefonist vaatab pilte, mis teinud olen, vahel multikaid ja hiljuti tõmbasin ka esimesed äpid, kus saab puzzlesid kokku panna, kujundeid ja värve sorteerida jms. Telefoni annan kätte siis, kui tõesti viimane häda (autosõidul nt, kui kõik muud tegevused tehtud) või kui külla tulnud sõbrannadega natukenegi rääkida tahan rahulikult.
    Ilmselgelt saab neid kõike rohkem kui haiguse tõttu kodus vms. Lasteaia päeval hommikuti telekast mõni multa ja kõik.

    • Avatar
      Vasta Maris 13. veebruar 2017 at 15:22

      Tahtsin veel lisada, et peppa multikast on ta samuti päris palju sõnavara saanud inglise keeles. Päris naljakas kuulda kui jälle uue sõna või lause ära õppinud 🙂

  • Avatar
    Vasta Kkkkkk 13. veebruar 2017 at 15:18

    Mul tirts 6 (äsja sai) tal oma tahvel, telekas, telefon. Tahvel 2 aastat vana ja telefon aasta. Oma telekas mõned kuud, vanaema ja vanaisa tõid. Ütlen ausalt piiranguid pole ja polegi vaja. Telefon selleks et saaksin talle helistada kui tööl olen ja tema isaga kodus. Üldjuhul ikkagi helistan isa nrile sest tema telefon kapi peal või kuskil kotis millega ta viimati külas käis ja ta ei vasta. Tahvel samuti kuskil kapi peal või sahtlis. Pole ta seal ka just suur istuja olnud kunagi kui siis aegajalt vaatab mõned multad või mängib mõnda mängu. Täna just tegi mingi kass häält mina võpatasin ja tibi kiitis ah see mu mäng ma pole ammu toitnud. Telekas vaatab oma multasi või nuh mängib rohkem taustaks kui ta mängib. Või ta siis tõesti vaatab oma saateid nt meie pere ja muud loomad. Nagu lastel kipub olema siis kui asi olemas siis pole ka erilist huvi.

  • Avatar
    Vasta Kristina 13. veebruar 2017 at 15:10

    Mul on 2 ja 5 aastane. 🙂 Kahe aastane veel mul telefoni ei nõua. 5 aastasele hakkasime telefonist multikaid näitama kui ta oli u 2 aastane. Ja kusjuures tänu sellele “Maša ja karule” sai ta vene keele suhu. 🙂 kolme aastasena rääkis vene keel täiesti puhtalt. Nii et mina arvan, et nendest multikates on ikka kasu ka. 😀

  • Avatar
    Vasta Mann 13. veebruar 2017 at 15:08

    Mu 6aastane tirts sai endale vanaonu poolt ipadi kingiks kui ta sai 4aastaseks ja no alguses ma olin vastu ikka korralikult aga ajapikku andsin järele. me tõmbasime sinna õpetlikke mänge ja vaatas youtubest jänku jussi tunnike päevas. Nüüd ta ikka kasutab seda ikka paar tundi päevas ja näiteks tänu tahvlile on tal juba enam-vähem inglise keel suus ja saab aru ning palju on nendest jänku jussi videodest õppinud. Kuna nii või naa koolides ja tulevikus on paljud asjad tehtavad arvutites siis ma ei keela tal kaustada tahvlit alaa 2tundi päevas 🙂

  • Avatar
    Vasta Triin 13. veebruar 2017 at 15:05

    Mul ühel tuttaval on 2 poissi. 9 ja 6. nad on kasvad pm üles arvutis ja cartoonis sest nii mugav on ju nii. ei pea lastega tegelema. Lastel pole sõpru. ei taha õues mängida ja mis kõige hullem… ei oska rääkida korralikult !! oma vahel nad reaalselt räägivad inglise keeles, sest kogu staff, mängud ja multikad on ju inglise keeles ja vanemad ei suvatsegi oma lastele tähelepanu pöörata ja nendega tegeleda, mis on ju väga kurb. nad ei näe isegi probleemi selles. Nii vinge ju kui poisid oskavad inglise keelt. Jah muidugi. Aga ennekõike ikka oma emakeel !

  • Avatar
    Vasta Kätlin 13. veebruar 2017 at 14:58

    Laps 4 aastane. Püüan jälgida, kui kaua ta telerist multikaid vaatab või telefonis youtubis on. Enamasti vaatab ta telefonist laule. Või siis multikategelastega videoklippe, aga üldiselt jõuavad need väga imelikuks minna, seega hoian silma peal. Päevas püüan hoida ekraanide aega kuskil tunni jagu. Kuigi jh nüüd oskab endale lastenurgast ise valida, mida näha. Beebi vajab tähelepanu ja nii ta ise seal teleka taga sehkendab. Kui panen väikest magama, siis püüan talle see aeg muud tegevust leida, aga kui ka paneb nii kauaks multika, siis las ta vaatab. Ma ei saa poole magama panemise või söötmise aeg keelama minna. Üldiselt ta teab,et emme keelab ekraanide vaatamist rohkem. Issi on kergekäelisem. Eks ka seepärast, et vähem kodus ja tema ei taha keelata. Tulevikus ja tglt juba ka praegu on näha, kuidas laps seda ära oskab kasutada.

  • Avatar
    Vasta Gretz 13. veebruar 2017 at 14:51

    Minul 3aaatane ja 6aastane. Nad koguaeg kui tahavad on telefonides või tahvlites. Telekas 24/7 on multika kanal kui nad kodus on. Mina ei näe probleemi.

    • Avatar
      Vasta Triin 13. veebruar 2017 at 15:06

      Õudneee.

    • Avatar
      Vasta Pille 13. veebruar 2017 at 15:23

      :/

  • Avatar
    Vasta Mann 13. veebruar 2017 at 14:50

    Lapse keelelist arengut toetavad mängud on eesti keeles siin- frepy.eu , töötab ainult arvutis

  • Avatar
    Vasta Hille 13. veebruar 2017 at 14:45

    Minu 9a poeg saab mängu aega päevas u 1h ja õhtul koos meiega teleka aega u 1.5-2h. Vahepeal läks asi ikka täitsa käest ära nii, et pidime hakjama piirama. Aga õnneks laps on igati nõus sellega 🙂

  • Avatar
    Vasta MM 13. veebruar 2017 at 14:43

    Laps on 2a7k, telefone talle ei anna. Ei teki sellist vajadust ka õnneks autos, arsti juures ega poes, sest seal on niigi põnev. Arvutist saab vaadata Mašat õhtusöögi ajal 15-20 mintsa (see on talle issi harjutanud nii). Vahest vaatab maša asemel neid värvide õppimise videoid. Üks lemmik on ka vene keelne siini traktor, mis on väga lahe, õpetab erinevaid värve ja loomi. Meie laps oskab tänu nendele inglise ja vene keelseid sõnu. Kui ta lasteaias ei ole ja ma üksi kodus olen, siis saab ka lõuna ajal 15 mintsa neid vaadata, kuni väiksema magama panen. Hommikuti käib meil etv2 aga sealseid multasid vaatab kuidas kunagi, enamasti toimetab õega ringi.

  • Avatar
    Vasta Pille 13. veebruar 2017 at 14:42

    Laps on umbes kolme ja poole aastane, telekat vaatab tavaliselt hommikuti peale ärkamist ja õhtul peale lasteaeda. Kui lasteaeda ei lähe, vaatab rohkem, aga lohutan end sellega, et ta vaatab mõistlikke ja normaalse sisuga multikaid, mitte mingeid absurdikaid. Natuke rohkem küll kui ma eelistaks, aga no mis sa ära teed, kui pult diivanile ununeb ja laps jaole saab.
    Telefone ei puutu ta üldse. Me pole talle neid kunagi lubanud ega tema kätte andnud ja isegi kui telefon tal nina all vedeleb, siis ta ei võta. Sülearvutitega sama asi – need on tal kogu aeg teoreetiliselt kättesaadavas kohas, aga ta ei puutu, sest teab, et need on emme-issi töö tegemise asjad. Haiguse ajal kraadides oleme telefonist multikat näidanud (tema toas telekat pole), aga muidu täielik null.
    Keegi siin eelpool mainis midagi topeltmoraalist, et umbes kui ise arvutis/telefonis olen, pean lapsele ka lubama, aga minu meelest on see totaalne nonsense. Paljud vanemad teevad suitsu ka, kas siis oleks “õiglane” lapsele ka pakkuda? Nii võrdsuse nimel? Ei ju. Sest isegi kui see kõlab ülepaisutatult, siis ma ei tea, ma ei ütleks, et ekraanisõltuvus kuidagi etem on kui alkoholi või tubakasõltuvus.

  • Avatar
    Vasta Marlen 13. veebruar 2017 at 14:41

    Mu oma ikka aegajal ka vaatab. Aga ta v2ga ei viitsi, enamasti me paneme oksendamiseni lotte puslet kokku, ma juba ropsin ammu ja ikka.pean istuma ja panema seda puslet ? v siis teine asi on joonistamine ja vesiv2rvi…..a loomulikult kuna ta on neiu,siis ta tassib oma riideod mulle ja neid peame panema kordamòòda ?…muidu ka ikka masha ja karu ja siis thomas rong vms. Laps mul 2.5 pm

  • Avatar
    Vasta Moonika 13. veebruar 2017 at 14:39

    Esimese lapsega hakkasin talle millegipärast juba suht varakult multikaid näitama. Ehk oli nii 1a4-5kuud. Masa ja karu ja Lammas Shaun plaadilt. Arvatavasti jah oma aja saamiseks, kuna esimene laps ja kuna kogu aeg läks temaga tegelemisele, tahtsin hetkekski hingamisruumi. Nüüd on poiss 4a3kuud ja väga meeldib vaadata, eriti pikki multikaid, mida näitame kord nädalas laupäeviti TV3-lt (aga need reklaamipausid….oeh). Vahel ka pühapäevahommikuti plaadilt. Nädala sees hommikuti vaatavad väikese õega koos ETV2-lt programmi, mis kestab vist 40minutit umbes. Aga arvutist ei lase midagi neile, samuti mobiilist. Püüame mehega õhtuti enda arvutiaega nihutada nende magamise ajale, et head eeskuju näidata. Vahel nuiab poiss nädala sees õhtuti ka, aga teab juba, et ainult hommikuti on multikaaeg. Tüdrukut (2a4kuud) väga ei huvita. Hommikuti vennaga vaatab mingi aeg, aga siis hakkab muu asjaga mängima või tuleb meiega juttu ajama. Ei ole teadlikult neid nutimaailmaga tutvustanud, vaid rohkem proovin raamatuid lugeda, mis neid väga huvitab. Autosõitudel maale on pikemal otsal reeglina mul õde kaasas, kes nendega mängib ja tegeleb. Aga lähemal olevasse maakohta see 2 tundi nad väga hästi taluvad. Näksimised, mida tavaliselt kodus ei saa ja vesipliiatsiga raamatud ja muud pisimänguasjad.

  • Avatar
    Vasta TK 13. veebruar 2017 at 14:38

    Mul neiu 3 ja veidi peale. Beebina ei huvitanud multikad teda üldse ja senimaani võib öelda, et ta on see laps, kes multika olemasolule või mitte olemasolule erilist tähelepanu ei pööra. Lapsele omaselt ta ikka aegaajalt küsib ja enamasti ma ei keela ka, sest tean, et ta vaatab max pool tundi ja siis juba hakkab mängima või omi asju toimetama. Kui näeksin, et lapse ekraani tagant ära saamine probleem oleks või ta agressiivseks muutuks (nagu mu õe laps näiteks), siis ma kindlasti keelaksin. Tahvlit meil pole, läpakast ma ei luba vaadata ja minu telefoni saab ainult hädaolukorras (pikad ootamised või nüüd näiteks kui meil külalised olid ja ta mu sõbranna otsas lihtsalt mitu tundi ronis ja mürgeldas ja muudmoodi meid rahule ei jätnud ?). Äppe ma talle ei tõmba enne kui oma telefoni saab ja ise neid tõmbama hakkab ? Ja ilmselt kuna telekast pole nii põnev vaadata, siis pole lapsel ka ekraanisõltuvust tekkinud. Ise tunnen, et meie peres see probleemiks ei ole…mõne teise arust võibolla oleks, kuna mul pole päevaaega 20min näiteks ?

  • Avatar
    Vasta Glacier 13. veebruar 2017 at 14:35

    Tüdruk on 4a, ei kasuta ühtegi nutikat. Kodukinos oskab muusikaplaate vahetada ja meie abiga endale multikad panna, oma plaadimängijas vahetab plaate ise sellest ajast kui oli 1,5.

    • Avatar
      Vasta Glacier 13. veebruar 2017 at 14:36

      Endal on selle võrra muidugi raskem ja rohkem peab tegelema, ja eks me vahel lähe kergema vastupanu teed multikate vaatamisega ka, aga enamasti on telekas ka kinni kodus.

  • Avatar
    Vasta anukasss 13. veebruar 2017 at 14:34

    kokaaas-kokaaas ??

  • Avatar
    Vasta M 13. veebruar 2017 at 14:34

    Ma usun et oleneb pere elust.Paljud vanemad näevad oma lapsi keskmiselt 2 h päevas (lasteaias 8-17) ,magama 19 või 20.Loomilikult on nendel vanematel lihtne õelda et lapsed võivad nutika ja päädi taga istuda max 15 min. Aga need vanemad kes lapsi lasteaias igapäev ei hoia ,nendel on raskem .Laps terve päev kodus ja okei olete õues aga no terve päev ikka ei ole ju .

    • Avatar
      Vasta Pille 13. veebruar 2017 at 14:45

      Väga tõsi! Mu kolmepoolene oli just kolm nädalat järjest kodus ja ole sa kui loov tahes, lõppude lõpuks viskavad nii endal kui lapsel kõik olemasolevad mängud ja mänguasjad üle. Aga telekas multikaid on oi kui palju erinevaid.

      • Avatar
        Vasta LJ 13. veebruar 2017 at 16:18

        Mida nad lasteaias teie meelest siis teevad ilma tahvliteta? 🙂 Mängivad, käivad õues, panevad puslesid kokku, voolivad, joonistavad, maalivad, meisterdavad, õpivad midagi uut (looduse kohta, tähti vms) jne. Ei ole nagu eriline vabandus, et laps terve päev kodus ja sellepärast saab ka rohkem nutiaega. 😀 Ma ei ole nutivastane, aga see vabandus on lihtsalt tobe. 😉

        • Avatar
          Vasta M 13. veebruar 2017 at 20:24

          Lasteaias on kasvataja kes ei pea samal ajal koristama ,kokkama, suuremal lapsel koolitöid aidata teha jne . lisaks kui lasteaiakasvatajal peaks tahtmine pesu pesta ,sorteerida ,kappidesse paigutada ,suurema lapsega õppida , kokata ,koristada siis lastraia kasvataja eelis on see et tal on kamp lapsi kes omavahel Mängida saavad sel ajal kui kasvataja kokkab,pesu peseb,triigib ja dushi all käib ?

          • Avatar
            Nipitiri 13. veebruar 2017 at 23:30

            Väga nóus sinu pòhjendusega!?

  • Avatar
    Vasta Kertu 13. veebruar 2017 at 14:28

    Mu laps on kolmene (aprillis saab neli). Ainuke multikas, mida ta eesti keeles vaatab on Lotte. Ülejäänusid vaatab inglise keeles ning ta ei soovigi neid eesti või taani keeles vaadata. Mehega on meil omavaheline kodune suhtluskeel samuti inglise keel kuid lastega räägime igaüks oma emakeeles.
    Plika inglise keelne sõnavara on vaat, et laiem kui meil kaasaga. Loomulikult ei oska ta suuri ja täitsaid sõnu kuid tal on igasugused vahvad väljendid, mida mul ei ole. Nt eile ütles mulle: “bubble, bubble here comes trouble” See oli nii armas ja naljakas, ma pold seda elus varem kuulnud. Nii, et minu arvamus on, et lapsed tõesti õpivad multikatest väga palju.
    Ma mainin ära ka selle, et me valime multikad, mida ta vaadata tohib. Kus teineteisele haiget tehakse ja koledasti räägitakse, me vaadata ei luba ning palume ära panna. Seletame ka miks see multikas hea valik pole. Kus aga palju räägitakse omavahel (ta vaatab ka mingeid tutorialeid kus naised/mehed mänguasju näitavad ja katki lõikavad vms), siis sealt ta sõnavara on laienenud ikka kõvasti. (Paw Patrol on väga teemas meil ja seal nad tõesti jutustavad omavahel palju. Enne seda oli Ben and Holly’s little kingdom ja enne seda Peppa Pig – kõik inglise keeles)

  • Avatar
    Vasta maarja 13. veebruar 2017 at 14:26

    mul oli sama.et ei mina oma lapsele arvitit k’tte ei anna kui alles kooli läheb.Aaga eii see muutus kuskil kui laps oli 1.5 aastane,Kuna me sõitsime tihedalt tallinn-tartu vahet ,siis ei olnud autos piisavalt tegevust nii pisikese jaoks,ja joonistada ta veel ei osanud.nii näitasime talle multasi,lõpuks oli ta masast ja karust sõltuvuses,ta isegi ei söönud kui multat peale ei pannud,aga see õnneks vaibus maha.nyyd laps 2hene käib lastekas,ja väga vähe vaatab praegu.No nädlavahetustel nõuab näiteks jänkujussi .Mul pole midagi multikate vastu mis arendavad last.päevas tunnikese ikka lasen lapsel vaadata.Koos vaatame ja samamoodi seletan talle mis toimub,Aga ta juba nii tark ,et jutustab juba mulle. ise alle 2 aastane 😀 😀 aga jaa ,nii kui lasteaeda läks,tulevad tal nii pikad laused.üks päev ytles-issi ei lähe teise tuppa .Mul tuli pisar silma.See oli nii ilus .Yldiselt on ikka multikad ka arendavad aga väga palju ka ei lase tal vaadata.Üldiselt ta väga ei nõua ka.Eks suuemaks saab siis hakkab nõudma.Praegu üritame ikka autos joonistada ja talle meeldib ringi vaadata.eriti meeldivad talle need kleepsuraamatud kus need suured paksud kleepsud see.Ja autosse ideaalne asi on vesivärvi raamat,kuhu pliiatsisse see vesi käib.jube hea asi 🙂

  • Avatar
    Vasta ? 13. veebruar 2017 at 14:20

    Laps 2a5k, telefoni ei anna talle, arvutis ei luba olla ja tahvlit pole 😀
    Vaatab päeval teletupse ja Lastetuba kokku max 1h telekast. ( enamasti siis kui süüa teen vôi beebit tissitan)

    • Avatar
      Vasta elo 13. veebruar 2017 at 14:44

      +1, kurb kui lapsepõlv raisku lastakse

    • Avatar
      Vasta LJ 13. veebruar 2017 at 16:19

      Tubli ema! 🙂

  • Avatar
    Vasta Hele 13. veebruar 2017 at 14:00

    Olen nõus, et nutiseadmeid ja arvutit ei saa täielikult keelata, eriti kui laps näeb vanemaid neid tihti kasutamas. Kaksikmoraal loob valed väärtused. Lihtsalt absoluutselt kõik peab olema mõõdukas. Minu laps 7aastane, mõningad asjad keelatud vaadata, näiteks youtube’ist mingi asi, mida jäljendades läks lapse käitumine inetuks.

  • Avatar
    Vasta Nell 13. veebruar 2017 at 13:47

    Laps 3-aastane. Ühtki äppi tema jaoks telefoni tõmmanud pole, telefoni talle üldse kasutada ei anna. Läpakast näeb multikaid või muusikavideoid nii korra-kaks nädalas, umbes 15-20 minutit korraga. Multikaid vaatame alati lapsega koos, räägime läbi mis ekraanil toimub.
    Ma arvan, et veidi nutiseadmete kasutamist nüüd küll eriline patt pole aga ma ei poolda seda kui väikelapsi pannakse igapäevaselt paariks tunniks ekraani ette kuna ema tahab “oma aega”. Eks erandjuhte ikka tuleb ette (reis, mingi pikk ootamine jms) aga regulaarselt ja igapäevaselt see küll hea olla ei saa.

    • Avatar
      Vasta Anu 13. veebruar 2017 at 14:27

      Miks see hea ei ole, kui laps igapäevaselt multikaid vaatab?

      • Avatar
        Vasta ok 13. veebruar 2017 at 14:52

        Asi ei ole multikas konkreetselt, vaid telefoni ekraanis, mis rikub nii väikestel lastel väga hõlpsasti silmi