Täitsa naeruväärne, kuidas ma ei oska puhata. Ikka on vaja natukene meilidele vastata ja natukene pilte töödelda ja natukene siit-sealt ideid genereerida. Lisame sellesse võrrandisse kaks last, kellest üks iga päevaga rohkem haigemaks jääb (praegu ei nuta ta ainult siis, kui keegi teda oma rinnal hoiab ja edasi- tagasi õõtsutab), siis pole vist imestada, et ma ei jõua koju saabumist ära oodata. See tundub sellise pika spa-puhkuse järel lausa nagu mingi kuurort.
Puhkuse ajal on justkui kohustus võtta sellest ajast viimast. Ma muidugi võiks öelda, et mis meil siin ikka nii väga puhata, ega me kumbki tööl ei käi, seega oleme me asendanud elu punktis A, eluga punktis B. Laste kogus on sama, aga erinevad tegevused lastega, neid on rohkem.
Kodus ma ei pea Mari 3x päevas kuskile ujuma tarima. Siin on see lausa iseenesestmõistetav, sest no veekeskus on kaks korrust allpool ja Mari meelest on normaalne suplemise arvude kord päevas umbes viis. Reaalselt mul tõmbub juba nahk krimpsu ainuüksi sellest veekohinast ja sulinast. Aga mis üle jääb, ikka viid ju. Lapsel on tore ja lõbus, tal on ju ka PUHKUS!
Õnneks me ei ole siin ainult oma perega, Kerli ja Maigret on ka, seega on meil nelja peale kergem lapsi hallata ja eile saime Kardoga lausa esimest korda peale Lende sündi koos deidil käia. Okei, mis deit see ka oli – kühveldasime oma söögi kiiresti sisse ja tormasime koju tagasi, et äkki lapsed märatsevad. Üks magas, teine tsillis niisama ja olukord oli kontrolli all, aga me nagu ei osanud hetkeks aega maha võtta. Kuigi tegelikult on väga tore niimoodi söömas käia, et saame mõlemad päriselt süüa ja paar sõna juttu ajada. Kui oleks lapsed kaasas olnud, oleks üks meist Lendet kussutanud ja teine Marile järgi jooksma pidanud.
Ühesõnaga on tunne, et kui ma juba Pärnus olen, et tahaks siin ringi vaadata ja häid söökohti proovida ja ringi jalutada. Aga ometi kui ma midagigi vähegi teen, võtab see minu meelest terve päeva ja ei jõua ikka pooli asju teha. Näiteks tahtsin ma Mariga minna Pärnu batuudikeskusesse, aga no juba teist korda ei jõudnud.
Ise jõudsime nautida kaht söögikohta, Piparmünt ja MUM Cafe. See esimene resto… kui see Tallinnas oleks, siis ma käiks vist seal iga nädal, aga see selleks. Point on selles, et tahaks juba võimalikult palju ära teha, kui mingis konkreetses kohas olla. Siis jooksedki edasi-tagasi, majandad lapsi, arvestad lõunaunedega, vaatad, et kõik oleks söönud, mitte ära jooksnud, nina võimalikult vähe kinni, hotellituba talutavalt korras ja trikoo pidevalt radikal, et äkki on kohe vaja jälle ujuma tormata. Kogu aeg pidev jooksmine ja tormamine, mille teeb veel keerulisemaks see, et ma unustasin oma trusparid Tallinna ja ostsin kiiruga H&M’ist kaks kolmest pakki uusi allareid. Kahjuks hindasin ma ennast umbes 20 kilo raskemaks ja nüüd vajuvad mu alukad vähegi kiirema sammu peale alla. Tuleb kiiresti juurde võtta või alukatele traksid monteerida.
Igatahes kui ühel hetkel saab koju tagasi, siis tõepoolest tundub hoopis see paras puhkus olevat!
Mantel: 6 avenüü; Kleit ja tuunika: Reserved Põlvikud: H&M Jalanõud: ECCO
Hea seik eile taksost kah!
Taksojuht (näotribaliga noormees): Noh, ja mis te Pärnus teete?
Ma: Puhkama tulime, spaatama.
Taksojuht: Pärnusse? Terve Eesti on spaasid täis.
Ma: No mulle meeldib Pärnu.
Taksojuht *puhiseb*: Ei, Pärnu on mega lamp koht!
Oeh, ma sellegipoolest väga armastan Pärnut. Hea meelega käiks siin veel tihemini! Täiega kodu tunne on siin. Aga no mitte nii kodu tunne, kui Tallinnas Männikul meid ootab. Ja täna saabki meie neljapäevane puhkus/rabelemine= puhelemine läbi ja saab koju tööd tegema minna. Tundub lausa lõõgastav 😀
Millal teie viimati puhkamas käisite?
24 kommentaari
Polegi kunagi käinud üheski spas ega reisil. Loodan, et kunagi jätkub ka selleks raha..
Pärnu on parim!
Seal on nii palju ägedaid spaasid ja nii mõnus on seal puhata!
Soovitan järgmiseks korraks Hedon spaad (ups teil on ju lapsed, sinna spaa osasse saab vist ainult ilma lasteta). Ja söögikohtadest Mum Cafe vastas olev Mahedik ja Supelsaksad on ka hea koht.
Kumb spaa osa rohkem meeldis Estonia või Viiking? Ise pole Viikingis käinud.
spaanädala raames on neis kõigis praegu mõistlikud hinnad, mine vaata ise üle. http://www.visitparnu.com/talvespaa/spaa/
Haiguse kohta oskan enda kogemusest soovitada panna sibul lapsele soki sisse. Meil oli samuti suur köha ja nohu. Panime sibularõngad soki sisse ja järgmisel hommikul hakkas juba lapsel parem. 🙂
Haha. Peaaegu et köik pärnakad ütlevad et pärnu lamp. Tegelt TALVEL ongi. Eriti noortematel. Miskit siin väga teha ei ole, kui on, siis see piisavalt ära tehtud/käidud. Kuid suve siin ei asenda mitte miski. Mina kui pärnakas nautisin eelmine suvi peaaegu et igapäev randa üle pärnumaa /promenaadi/ujumist/päikest/karjääre/telkimist/matkamist jms. Ja vat on elu millest ära ei tüdine. 😀
Viimati “puhkamas” käisime juuli kuus leedus , aga see oli ka jube, sest enamus aja olime aheldatud autosse ja koguaeg iiveldas 😀
Seega vist mõnusam puhkus oli kord enne leedut aasta tagasi Tšehhis käies, ainus miinus, et mees ei olnud kaasas.
Väga kihvt lugemine! Naer on tervis! Ja Pärnu on tõesti kodune ja mõnus ja mittelamp koht..
Tegelikult on see päris õudne, et me ei oska enam puhata. Võtad ühe päeva end Internetiühendusest vabaks ja kohe on selline tunne, et appi – maailm läheb minust mööda! Teadjamad räägivad, et esimesed paar ühendusevaba päeva ongi imelik (näiteks reisil olles) , aga mõne aja pärast tundub see nii loomulik, et lihtsalt kulged ilma igasuguse vajaduseta end ja oma elu kogu aeg jäädvustada ja raporteerida. Käisin oma eksiga ca aasta tagasi nädalavahetuseks linnast väljas lihtsalt hotellis ja spas. Ja no isegi spas pikutades rääkis ta ainult tööasju ning hotellitoas klõbistas arvutis. See oli paras selline reaalsusekontroll, et jessake, inimene ei oskagi end üldse vabaks lasta.
mul see osa ei huvita väga, see enda elu jäädvustamine ja raporteerimine. peaasi, et paar piltigi lastest saaks, aga ka ekraaniväliselt on nii palju teha 😀
Oeh ma tean seda tunnet! käin lastega iga aasta suviti eestis pärnus puhkamas ,kuskil 2 nädalay.Suviti on pärnu veel toredam pärnus ,nii armas koht,armsad inimesed.See batuudikas on ka tore ,eriti hea on see et ta on piisavalt väike et lapsed ära ei saaks kaduda ? Pärnu on ainus koht kus ma end eestis näeks elavat. Ei tõmba üldse tallinna enam.eriti tore on lottemaa ka sealsed noored töötajad.nii ilusti oskavad lastega rääkida,läbi saada .ei usu et neil endil lapsi on ,seega oli üllatus et nii toredasti oskasid lastega suhelda .väga meeldiv koht.aga üldiselt on pärnu talviti suht surnud võrreldes suviti kui pärnu on ikka tõeline rivera !
Polegi “puhkamas” käinud mitu aastat, koos lapsega üldse mitte. Tahaks ka nii väga Pärnu, see on koht, kuhu tahaks alati tagasi 🙂 ma siin istun ja unistan siis edasi, et keegi kingiks spa, siis lausa PEAB minema! 🙂
Loodan, et saad varsti siis minna 🙂
Hahahaha, tead see taksojuht on alati selline natukene negatiivne 😀
Tead seda taksojuhti või :D?
Töötades bensiinijaamas on enamus taksojuhte teada.. ta enamusajast selline natukene tōre ja negatiivne, aga muidu on täitsa tore. ?Valet energiat kannab kaasas endaga lihtsalt 😀
Mul saab laps täna aastaseks, mehega sööma pole veel saanud.
Täpselt kuu tagasi sain esimest korda ilma lapseta poodi 2 tunniks. See ei ole muidugi enam kordunud 😀
Vaene naine. Kas siis pole kedagi kes last hoiaks? Aega peab ikka endale ka leidma!
Ja miks nii?
nn
Mina käisin eelmisel nädalal Inglismaal jalga puhkamas ja kuna ma jäin ka haigeks siis see oligi nagu ebameeldiv puhkus hotelli voodis 🙂 Kuid juba kahe nädala pärast saan puhata Hurghadas, ei jõua ära oodata enam 🙂 🙂
Malllu !!! Kõik väga kena ja nii, aga miks sellised jalanõud ? 😀 😀 no kohe kuidagi ei sobi kokku , või siiski ?
Ma ei viitsinud saapaid kaasa tassida, niigi miljon laste asja kaasas. Mulle meeldisid jalanõud, tundsin ennast nagu hipster 😀
Eccod kaivad koigega nagu conversid voi Timberlandid.
Mina puhkasin viimati 23 veebruaril. Suure ärevustundega kebisin autosse ja 6 tundi autosõitu Tartu võis alata. Ärevustunne seepärast, et issi oli esimest korda 2 lapsega nii pikalt üksi kodus(5 kuune ja 4 aastane).
Aga sai kontseridl käidud, hõigatud, et saarlased ka platsis ja järgmine hommik sama teed koju tagasi, väikse shopingupeatusega Pärnus- oh see oli hea 🙂 Suureks üllatuseks oli koju jõudes kodu koristatud, lastega oli poodi mindud ning mind tervitasid lõpuks korralikult nohuste ninade ja paukuva köhaga lapsed ja issi 😀 Aga puhkus oli siiski hea 🙂