Kes pikka juttu lugeda ei viitsi, siis ütlen lühidalt, et PARIM RESTORAN, KUS MA IIAL KÄINUD OLEN! Jah, just nii hüsteeriliselt ja caps-lockiga. Piparmünti soovitasid mul külastada inimesed juba jaanuarikuus, kui me Pärnus käisime, nüüd võtsin lõpuks inimeste soovitusi kuulda ja läksime Lende, Kerli ja Maigretiga vaatama, et mis seal head siis pakutakse. Lende oli nii tubli, magas 95% meie külaskäigust kenasti maha.
Esimene mulje – appi kui ilus, valgusküllane ja hubane. 10 punkti kümnest! Nagu ma aru saan, siis üks pool on kohvik ja teine restoran, meile meeldis kohvikupool rohkem, aga söök ja menüü on ikka mõlemas sama. Imekaunis lihtsalt.
Me sõime kõik erinevaid asju ja nagu ikka olid igaühel omad lemmikud. Kuna me väga heldelt teineteisega asju jagasime, siis oskan igaühe kohta miskit kosta. Nagu ikka on, siis mõni asi meeldis rohkem kui teine, aga siikohal saan ma vaid enda arvamust jagada, maitsed on ju erinevad 🙂
Need, mu kallid sõbrad, on universumi parimad kammkarbid. Kerli polnud enne kammkarpe maitsnud ja see oli ideaalne koht, kus seda esimest korda teha, sest mina olin neid enne palju söönud ja nii häid pole veel elus ka kuskil saanud. Mul tuli natukene nutt kurku, kui ma esimese ampsu seda kastet ja karpi suhu panin. Nagu jeesus ise oleks selle oma kuldsete kätega valmistanud! Kas keegi teab, kes on Piparmündi kokk? Palun edastage talle mu suurimad kiitused ja lisaks palve, et ma võiks ta enda keldrisse elupäevade lõpuni ketti panna ja sundida teda mulle neid karpe hommiku-, õhtu- ja lõunasöögiks serveerima. Palun?! Soovitan 100% proovida!!
Mina sõin põletatud krevettide tartari trühvli-munakollase ja vähimajoneesiga. See oli lihtsalt suussulav! Krõmpsuv, pehme, soolane – ma ei oska seda kirjeldada, peate ise proovima. Midagi imelist! Aga pean tunnistama, et Kerli karbid meeldisid üks protsent rohkem.
Minu pearoaks sai Grillitud veisefilee rikkaliku demi-glace kastme ja riisikasalatiga. Veis oli pealt krõbe, seest medium ja taldrikul oli nii palju erinevate maitsetega “sorakaid” et avastamist jätkus pikaks ajaks. Muidugi ei suutnud ma seda kõike sisse vitsutada, aga see oli niiiiii-iiiiii hea!
Maigriti part mulle ei maitsenud kahjuks. Samas olin ma ainukene, sest temale endale ja Kerlile maitses väga. Ma täpsustan, et part ise oli hästi valmistatud, aga mulle oli see kaste kuidagi ebameeldiva maitsega.
Kerli rillitud mesine kõrvits, maapirn ja koorene pähklikaste oli vähemalt sama hea, kui minu veis. Reaalselt mega maitsev, tummine ja super kõhutäis. Ma isegi nentisin, et arvatavasti sööks Kardogi selle ära, vingumata, et liha polnudki taldrikus. Vot nii hea oli see.
Parima jätsin viimaseks. See lavendli kreembrülee on NII HEA, et mulle tundus, nagu oleks armas taevaisa ise mulle suhu sülitanud. Ma pole EALESKI nii head brüleed saanud ja arvatavasti ei saa ka. See teine jura seal taldrikus, see polnud minu maitsele, aga see brülee ise oli nii hea, et ei vajagi enda kõrvale mitte midagi muud. Kerli ja Maigret alguses väitsid, et nad ei taha magustoitu, aga kui mult ampsu võtsid, said toiduorgasmi ja tellisid kohe ka. Parem oligi, sest rohkem ampse ma anda poleks raatsinud.
Ühesõnaga – kui Piparmünt oleks Tallinnas, käiks ma seal iga jumala nädal. Parim restoran, kus ma käinud olen. Punkt!
Ja ei, tegu pole reklaampostitusega. Tegu on niisama “käisime söömas ja olen mega rahul ja tahan et terve universum teaks” postitusega.
Mis on teie lemmikresto? Piparmündis olete käinud?
60 kommentaari
Käisin ka eile seal, issver-sussver. Jäin ka nii rahule! ????
Kui mina oleksin peakokk, siis loeksin seda kiitust küll punastades ja veidi piinlikkust tundes, no mida sõnadekasutust (…”nagu jumal oleks suhu sülitanud”), kuhugi reviewna ei julgeks küll üles panna, väga matslik väljendusviis on selles postituses.
Võtame siis asja nii kokku, et sinu õnneks ei ole sa ei see peakokk, ega ka mina. Õnn!
Ise teist korda tagasi ei läheks ja ei võtnud isegi magustoitu. Läksime hoopis poodi ja ostsime jäätist..
Läksime Piparmünti review’de peale. Esmamulje sisustusest oli pigem… odav (kasutatud odavaid vahendeid, et tekitada šikki – valguse osas siiski õnnestus, menüü lahendus oleks nagu baarist võetud). Joogimenüü oli kaaslasele suurimaks pettumuseks. Olles ise käsitööõlut teinud, oli väga üllatav, et pigem kallis restoranis pole käsitööõlusid või isegi veidi tavalisest kõrgema klassiga jooke (Leffe jms), vaid A Le Coq 2,5€ eest. Lisaks oli kõrval 5-liikmeline ca 30ndate alguses naisteseltskond, kelle lapsed olid küll jooksmas, aga nende mängimine polnud võrreldav naiste karjuval viisil vestlemise ja lõõpimisega. Kõrvad jooksid kõigil ruumis olijatel vett, et teenindajat oli raske isegi kuulda.
Koka appetiser oli hea, kaaslasele maitses veis, minu part oli samuti hea (oli veini-sinihallitusjuustu kaste ja lõpus hakkas juust vastu, aga ma pole selle fänn ka).
Söögi poolest annaks 8/10, õhkkonna eest 6/10 ja personali töö eest 4/10. Pigem lähen Supelsaksadesse, kus oli isiklikult parim Pärnu söögikogemus.
Sama siin, minu arvates ka esmamulje oli odav. Seetõttu et mulle ei meeldi üldse selline koledatest kahhelkividest põrand restorani poolel, võeh. Muud asjad ka kergelt prostad.
Toidu osas mind häiris see, et taldrikule kuhjatud tohutult palju asju. Mulle meeldivad puhtad maitsed ja selline kokku kuhjamine ei anna õiget maitseelamust.
Mingeid ülevoolavaid emotsioone ei tekkinud, tagasi ei tõmba kuna Pärnus on õnneks mitmeid teisi toredaid kohti ka.
Mina olen nüüd lühikese vahega Pärnus kaks korda Rannarestoranis käinud. See on ikka täiesti maailmatase minu arust. Eelmine nv sõime Raimondis, mis oli ka uskumatult vinge ja maitsev. Lõunatasin paar korda Mon Amis, meeldis ka väga. Pärnus on mitmeid häid söögikohti. Varasemad lemmikud on Mahedik ja Supelsaksad
Ma küsisin eelmise aasta juulis. Ma olen vastupidisel arvamusel. Üks kohutavaid kohti, kus parti olen söönud. Soolast polnud seal haisugi. Kogu roog oli väga mage. Värskelt pressitud apelsinimahl oli põhimõtteliselt läbipaistev ollus, kui lauda jõudis (ja väga vesine maitse). Vaid interjöör ja seltskond oli meeldiv. Tohutu pettumus.
Sul nüüd igal pildil veinipokaal ees, kas Lende saab siis “lüpsipiima” lutipudelist?
Kus pildil mul veinipokaal ees on :)?
No vähemalt selle postituse igal pildil, kus sinagi peal oled. Kuna vein on sinu lemmik – punane, siis paistab eriti hästi välja!
Vt hoolikamalt, see madalas klaasis sidruniviiluga tume jook ei ole vein ju 🙂
vaatasin kõik pildid üle, ei ole mu ees mingit veini kuskil 😀
No mis me ikka vaidleme, eks sa ise tea paremini, mida jood ja juua tohid!
No vaielda jah pole mõtet, sest laual on kaks veiniklaasi ja minu ees coca-cola sidruniga 😀
No näed sa pole vein…cuba libre hoopiski ? rahul, lurjus?! ?
Või hoopis viin cocaga? 😀
Peakokale juba edasi saadetud ja täitsa teadlik sinu postitusest..ise soovitan Pärnus kindlasti ära käia ka Resto Akord ja Lime lounge , kunagi oli Supelsaksad ka hea, aga koogid on seal head ja nii armas kujundus
Piparmünt on lihtsalt supper! ??
Kas laps kuumarabandust ei saanud?
ikka sai
Issand kui hästi paned ! Sain kommentaare lugedes keset ööd kõva häälega naerda !!!
:’D
Lime Lounge, samuti super
Kes siis keda kopeerib: http://www.hotelliveeb.ee/blogi/joulud-hotellis/
PS: Palun mitte tõsiselt võtta, tegin nalja:)
Mum Cafe on pigem lounge kui resto!
Seega Piparmünt on väga hea valik. Olen mitu korda käinud ja meeldib.
Raimondisse ja Akordi soovitaks ka minna, kuigi Raimond kallim koht.
Mon Ami-sse soovitan ka järgmine kord minna
Appi, kui hea kõik välja näeb)))). Kui kunagi Pärnu satun, külastan kindlasti seda restot.
Tere Mariann! 🙂
Kui soovid ise peakokale tänud edasi saata, siis http://www.kurgovilla.ee/restoran/.
Peakokk on minu isa kunagine tuttav ja Sinu postituse peale sõidan esimesel vabal nädalavahetusel Pärnusse! 🙂 Need kammkarbid on juba pildil sellised, et kõht koriseb ja nõuab 🙂
Part on tõesti Piparmündis kehv 🙁 hea part on nt Wessetis (nende kaste viib keele alla ? ). Minu lemmik söögikoht Pärnus on aga Mon Ami – head hinnad, ilus sisu, minule väga sobilik toiduvalik, mõnusad kokteilid 🙂 soovitan järgmine kord seal einestada 😛
Mallukas, mis imeline kleit sul seljas on? Jaga nime!
MEMME 🙂
Tallinnas oli üks vene restoran, kus oli imeline toiduvalik! Supid, praed – supper!
Aga kuna see oli umbes viis või enam aastat tagasi, ei meenu mulle selle koha nimi.
Tartus positiivset tagasisidet anda ei oska kuigi ma elan Tartumaal, onju. 😀
Aga asi selles, et meile meeldib kodus süüa teha ja ma olen selline kahtlane naisterahvas, et mind reaalselt häirib restoranides olemine.
Kuna mul on kaksikud poisid ja tütar 8 aastane, siis nendega on võimatu käia. Niisiis ma teengi kodus kogu perele toidu valmis, või teeb mees, ootan kuni terve family ära muginud on, panen oma seriaali tööle ja hakkan VOODIS sööma ?
Kaksikud saavad juulis alles 2 aastasteks. See jäi mainimata?
Restoran Moon?
Minu lemmik 🙂 Söök oli imehea, teenudus super ja interjöör hubane!
Me käisime seal vanemate pulmaaastapäeva tähistamas pärst teatrielamust ja isegi minu äärmiselt pirtsakas isa jäi rahule. Nii puhtad maitsed ja nii armas hubane koht!
Restorani peakokk Vladimir Upeniek pälvis 2012. aastal Eesti Parima Koka tiitli- kodukal täiesti olemas 😀
Täiesti nõus, ka minu lemmik restoran Pärnus, kuna ise elan siin siis iga nädal endale seda ei saa päris lubada kuid igal võimalikul tähtpäeval või olulisel sündmusel hellitan oma maitsemeeli just seal 🙂
Nii lahe on lugeda neid restoranide arvustusi, sest ma ise pole kuskil väga käinud. Ja no siin Lõuna-Eestis nagu pisut napib ka selliseid kohti mis on nagu reaalselt nö fancy ?
Samas olen ise loll ka, sest igakord kui kuskil söömas käime võtan sellisr kindlapeale mineku ja tellin kas kana või siga. Millegi pärast ei julege midagi muud võtta.. ehk ei maitse ja siis on kogu õhtu rikutud ja raha ka raisatud ?
Ma pole kunagi kammkarpe söönud..palju kirjelda, mida nad maitselt meenutavad? Kas kalamaitse, kreveti, rannakarbi vms??
palun
Minu meelest meenutavad nad tekstuurilt ja maitselt kallima sordi krabipulki/makrat.
Tekstuurilt nagu õrn suitsupekk, ainult kalamaitsega ? Väga pehmed ja siidised, kui hästi tehtud
Restorani peakokk Vladimir Upeniek pälvis 2012. aastal Eesti Parima Koka tiitli
Nagu näha, siis toitude kujundus ja hinnad ka vastavad. 😀 Portsjonid tunduvad küll megaväikesed ja hinnad suured, aga no nimeks ka ju restoran.
Mulle tundub, et just parajad portsud kolmekäiguliseks õhtusöögiks ja hinnad restorani kohta suht mõistlikud. Kui ei asuks Pärnus, läheksin kohe täna õhtul ka selle postituse pärast neid kammkarpe proovima. Pole kunagi proovinud 🙂 Mallu, kus kohas Tallinnas häid kammkarpe pakutakse? 🙂
tahtsin sama öelda, et kõik ikka ära proovitud saaks, peaks kolmekäiguline õhtusöök just selline olema…))
pärnakan võin öelda, et on paremaid kohti…
Kunagi heal ajal, kui Piparmünt avati, siis oli ta ikka palju palju parem. Ise olen viimased korrad ikka väga pettunud olnud, et jah. Ja Pärnus on palju palju paremaid kohti, ja kui ei ole siis saab alati kodus midagi super vaimustavat teha 😉
Mis need paremad kohad on siis? lähen kuu lõpus Pärnusse ja hea meelega käiks mõnes.
Mum Cafe.. Meeldib minule vähemalt… Aga Mallu kuidas sa Mumiga rahule jäid? ?
Mum on super! Ma käiksin seal vist igapäev, kui ma ise pealinnas ei elaks
Mum on ikka alla keskmise ja eriti jubedad on äevapraed. Kogemus spagettidega – magu koerakobseeviga ûle valatud…ôhh!
Kas oskate soovitada Pärnus häid söögikohti:)
Ma Pärnakana (kes sööb iga nädal 3-4x väljas ja on kõikides kohtades vähemalt korra käinud) küsiks, et millised siis?
Meie absoluutne lemmik restoranide seas on ka just Piparmünt.
Hinnaklass ühe fine dining restorani kohta on seal väga mõistlik! Muidugi mõned peavad Steffanit ja Edelweissi ka restoraniks ja nende hinnaklassiga võrreldes on kallim tõesti 😀
Mon Ami ja Raimond! 🙂
Mon Ami on mu meelest täielik jama. Raimond on hea, aga Piparmünt meeldib rohkem.
Mum cafe on tore koht kus veini juua, söök seal küll väga tasemel pole ja restorani nimetusele see ei pretendeerigi. Tavaline kohvik. Villa Wesset oli kunagi hea, aga seal on mingeid soomlaste tantsuõhtuid pidama hakatud, seega nädala sees ainult kannatab minna 😀
Mon Ami on jama?! 😀 maitsed ikka väga erinevad 😉 Wessetis on parim punaseveini kaste pardi kõrvale!
MUM ei olegi kuskil restorani nimetusele pretendeerinud. Nimigi ju ütleb…MUM Cafe 🙂 loungena on see tore koht!
Täiesti nõus! Ma ei tea, kas need, kes siin Mum-i kiidavad on käinud üldse Piparmündis?! Või ongi tegu tavaliste Steffani klientidega? Mum on pooleldi ööklubi välimusega kohvitamise koht, kust heal juhul kiirel hetkel päevakas tellida, mingit tohutut elamust seal küll pole, samal ajal kui Piparmündis on road suurepärased, hoolikalt serveeritud, valmistatud, imemaitsvad!!
MUM ongi ju kohvik/lounge neid kahte ei saagi omavahel võrrelda! Olen käinud nii Piparmündis, Steffanis, Wessetis, Mon Amis (you name it) ja kiidan MUMi kui lahedat lounge 🙂