Teate, mis oli mega lahe selle juures, et ma Rakveres ilma Marita käisin? See, et ma sain ainult Lendega olla. Kui Mari väike oli, siis Kardo käis ju tööl ja ma olin kogu aeg Mariga üksi. Lentsuga ei ole ma kunagi niisama kahekesti olnud, ikka on Kardo ka ja kui mina teen tööd, siis tegeleb temaga Kardo. Nüüd sain ma Lendjootiniga ka ainult kahekesti koos aega veeta ja kuigi temal arvatavasti sellest mingit kaunist mälestust ei jää, kui ema ja lapse aeg, mis koos veedetud sai, siis minule jäi küll.
Heh, ma kõlan, nagu ma poleks kunagi Lendega koos olnud enne viie kuu jooksul, aga paraku lihtsalt nii on, et kuna armas taevaisa on mulle andnud väga leplikud lapsed, kes magavad iga päev umbes 12ni, öösiti ei nuta ja üldse on sellised tsillid tegelased, siis praegu on paratamatus, et kui Mari on kodus, vajab tema 100x rohkem tegelemist kui Lents. Pidevalt on mingi “emme anna see ja emme anna too” jutt ja siis tahab ta joonistada ja vanni ja õue ja “saia” (ma ei tea, miks ta jäätist saiaks kutsub :D).
Nii ongi, et Lende tsillib kuskil, krabistab mingi asjaga ja kogu trall on enamasti Mari ümber. Seega oli tore vahelduseks ainult Lendega olla. On ju ainult aus, et tema saab ka mind ainult enda päralt. Ja Marile kaasa tundma ei pea, et ta Aqva spaast ilma jäi, sest me juba leppisime kokku, et aprillis lähme kõik koos vanasse heasse Pärnusse ja umbes mais uuesti Rakverre, seega saab Mari ka Aqva üle kaeda.
Meie Lentsuga koos spaatamas! Ta nunnu rüü on pärit Gugguust ja mina leppisin Reservedi kleidiga.
Üldse olen ma viimastel päevadel nii tihti ennast avastanud oma lapsi passimas nagu poolearuline ja mõelnud, kui lahedad nad mul on. Nii erinevad, aga mõlemad täiesti sada prossa ideaalsed. No ok, ega ma vist ei saa veel väga öelda, milline Lende on, sest Mari oli tema vanusena ka selline vaiksemapoolne, aga mulle kuidagi tundub, et Lents on selline mõtlik, tõsine ja rahumeelne inimene, samal ajal kui Mari tõstab käed taeva poole, hüüab “piduuuuuu!” ja tantsib nagu homset poleks. Juba beebina oli Mari pigem selline, et nägu aina naerul, aga Lende vaatab inimesi sügavale silmaauku ja nagu juurdleb omaette, et ei tea, kas ma peaksin talle naeratama? Kes ta üldse on? Aga kui naeratab, siis on see väike hambutu naeratus lihtsalt nii nunnuke!
Selline oli Mari, kui ta lasteaias lõunaunest ärkas ja nägi, et ma seal olen. Käed üles ja “piduuuuuu!” 😀
Mu lapsed on mulle õpetanud, et inimesed on erinevad. Ok, ma ilmselgelt teadsin enne ka, et inimesed on erinevad, aga enne tundus mulle, et need, kes asju minust erinevalt teevad, et see on lihtsalt valesti tehtud 😀 Nüüd ma näen, et see issanda loomaaed, noh. Võid teha asju nii nagu eelmise lapsega tegid, aga ikka on need mudilased erinevad ja mis töötab ühe puhul, ei pruugi seda teisega üldse teha. Võib-olla peaks kõikidel vanematel mitu last olema, ehk oleks siis inimesed teiste suhtes mõistvamad?
Just ükspäev jäi mulle silma näiteks selline teemaarendus:
Ma laias laastus saan aru, et inimene tahab juhtida tähelepanu sellele, et mõned emad ei viitsi oma lastega tegeleda ja kulutatakse aega pigem küüntele kui ee… lapse pesemisele? Aga mulle tundub, et sellised emad on pigem absoluutselt erand kui mingi massidesse minev värk. Mina ei tea Mari lasteaiast ühtegi sellist ema, ei ole kokku puutunud. Küll aga olen ma kamminud oma lapse peast täisid välja ja voodipesu keetnud, et neist lahti saada, olen saatnud Mari pesemata silmnäoga lasteaeda ja nagu te teate, siis ega ta sama hästi ka rääkida ei oska kui teised. Võiks siis eeldada, et mina olengi see meie rühma “see ema”, aga mul ei ole küüsi ja mukitud ma ka kunagi ei ole 😀
Kuidagi imelik teemaalgatus minu meelest. Esiteks imelik, et mingi kasvataja kutsub suvalise ema kõrvale ja hakkab rääkima, et püha pele, sa ei kujuta ette, mis vaesed lapsed meil siin rühmas on. Teiseks on imelik, et ema, kelle lapsega ilmselgelt ühtegi muret pole, võtab selle nii südameasjaks, et kohe vaja teistele ka hoiatus teha. Seal postituse all oli nii palju kommentaare, kus emad üritasid teineteist üle trumbata sellega, kelle kolmeaastased rohkem oskavad ja viisakamad on. Sealt võis ka välja lugeda, et kui laps rääkida ei oska kolmeselt, siis ilmselt vanemaid lihtsalt ei huvita, kui täid, on siis lapsi ei pesta, kui juuksed on kammimata, siis ilmselgelt on vanemad lausa koletised, kellelt tuleks vanemlikud õigused ära võtta. Sest noh, NENDE lapsed ju räägivad, pesevad oma silmnäo ise aovalgel ära ja triigivad ehk ise enne aeda minekut enda kleidigi ära.
Kurb on. Me ei tea ju tegelikult kunagi kellegi stoorit. Me ei tea, kas see laps äkki pissib alla, sest tal on olnudkunagi väga suur trauma? Me ei tea, kas see “imelik tüdruk, kes IKKA VEEL kolmeselt rääkida ei oska” käib 3x nädalas logopeedi juures probleemiga tegelemas. Me ei tea, kas sellel “kasimata lapse” kodus üldse on veevärk sees. Midagi ei tea, aga hea on näpuga näidata, halvustada, tänitada ja siis kõige tipuks veel alandada ka, sest MINU laps nii ei ole ja nii ei tee.
Muidugi on võimalik, et ma tundsin lihtsalt ennast ise tarbetult puudutatuna, aga no natukene jäi kripeldama see mõte, et keegi võiks vaadata minu vahvat tegelast ja halvustada pärast netis, et issand, vaene laps, keegi temaga ei tegele ja keegi teda ei pese.
Kõikide jaoks on oma lapsed kõige tähtsamad (jajah, on erandeid, kellele pole, aga ma siiralt usun, et selliseid on väga vähe) ja ma ei tahaks üldse kergekäeliselt kedagi selle pärast maha teha, et ta teeb minust erinevaid valikuid või elab minust teistsugust elu. Muidugi vaatab igaüks asju oma mätta otsast, aga näiteks mina ei viriseks kunagi selle üle, et keegi toob oma haiget last aeda. Võib-olla vaataks ma asja teisiti, kui minu lapsel oleks kalduvus sellest väga haigeks jääda, aga minu loogika ütleb, et ükski ema ei tahaks oma haiget last kuskile viia, kui ta ei PEAKS seda tegema. Ja kui mul oleks näiteks valida, et kas ma käin tööl ja saan selle eest maksta üüri ja süüa, või jään lapsega koju, teeksin ma ilmselgelt esimese valiku. Küll raske südamega, aga teeksin. Seega kui ma näen lasteias nohuseid lapsi, siis mul on ausalt täitsa ükskõik. Ega nohu meeldiv asi pole, aga elab üle.
Mari issile mustikaid söötmas
Mul on tunne, et ma olen viimase aastaga kuidagi palju…emamaks kasvanud, kui ma enne olin, just Lentsu tulemisega meie perre. Tore tegelt, maailma natsa laiema pilguga vaadata ja nii 😀 Oli ka tagumine aeg, eks. Huvitav, kui palju ma siis targemaks saan, kui ma kunagi kolmanda pudina ka saan? Hoidke alt, selleks ajaks peaks ma küll puhta valgustatud olema.
Ilusat pühapäeva ja olge tuusad!
67 kommentaari
Mul on paariaastane ja beebi kodus. Hommikul läheb paariaastane issiga hoidu (sest talle meeldib seal lastega mängida ja areneda) ja mina panen lapse enamasti hommikul hoiuks valmis. Mõnikord kui on mega ränk öö olnud, siis on mees lapse ise valmis pannud ja tal ei tule meelde, et peaks lapse silmad rähmast puhtaks pesema ja juuksed kammima. Lisaks ta paneb eelmise päeva riided selga, sest seda paari pudruplekki polegi ju nii väga näha 😀 seega ma üritan hommikuti ise last valmis panna.
Ma saan su poindist aru, AGA mul ei ole ka toas vett sees, aga mu lapsed on alati kasitud. Ja selles jutus oli tegu suurlinna lasteaiaga…et nagu veeprobleemi nagu olla ei saa. Ja sina tunned ennast asjatult puudutatuna 🙂 Aga kasimise koha pealt (ma ei räägi täidest jms) ongi see vanemate laiskus, mitte vähe pole “tuttavate” hulgas neid lapsi, kellel riided sitased seljas, küüned pikad ja küünealused mustad, kõrvadest tilgub vaiku välja, aga nendes peredes POLE rahamuresid, ongi laisad ja hoolimatud vanemad. Kuigi FB-s on nad the best üldse…Vabandust, kes seda tõde ei suuda händlida.
Albert Einstein suutis täislauseid hakata ütlema 2-3 eluaasta vahel. Teda peeti seetõttu alguses pisut mahajäänuks, kuid Einsteni poeg ütles selle kohta luuleliselt, et tema isa oli juba väikese poisina maailmast lihtsalt lummatud 🙂
Mu tšikk hakkas R-tähte korralikult ütlema vist viieselt. Saadeti juba varem logopeedi juurde, aga noh… Kus see R siis tulemata jääb.
Kokkuvõttes – don’t põe ja elu kulgeb ikka selles rajas, kus peab 🙂
Bravo! 🙂
Hmm minuarust need stoorid on pigem ikka erandid. Ma ei usu, et “see imelik tüdruk” logopeedi juures käib, sest siis oleks see ka teada kasvatajale. Sina ju Mariga ei käinud kuigi tal probleem oli ja kui lõpuks sellega tegelema hakkasid on ka tulemused ruttu tulnud. Vabandusi leidsid enne. Kui laps on nii kasimata ja vett kodus pole, on sellest küll kahju (miks laps üldse saadi sellesse keskkonda jääb küsimärgiks), aga kuidagi peaks ikka lapse puhtaks saama, sest teised lapsed ei peaks sellepärast kannatama. Mina isiklikult ei halvustaks, vaid püüaks neid inimesi aidata ja ikka delikaatselt lähenedes, aga selline õigustamine nagu su jutust kõlama jäi ka õige pole.
Kallis inimene, millal ma Mariga ei käinud? Kui ta sai kaheaastaseks, siis hakkas perearst meid igale poole suunama, kuigi teadis ta ka enne, et ta ei räägi, nii väikseid lihtsalt ei saadeta kuskile. Alla kolmeseid ei taheta üldse logopeedile nt suunata, seega hakkasime me tegelema AASTA varem, kui enamik arste oleks üldse soovitanud ja tahtnud 😀 Mis vabandusi ma sinu meelest leidsin?
Sinu jutu illustreerimiseks näise elust enesest – käisin hiljuti ema ja lapsega korra Kristiinest läbi. Mul oli vaja korraks apteegist läbi hüpata ja ema jäi ukse taha ootama. Jõudes kassa juurde, tuli mu seljataha naine, kelle laps vankris nuttis. Kuniks ma maksin, hakkas müüja lapsega rääkima a’la oota, oota, ega siin keegi sind vahele lase, kuigi ise ka kunagi saab emaks.. Ma olin täiesti pahviks löödud, pobisesin, et mu beebi on siinsamas ukse taga ja lahkusin pisarsilmis. Saan aru, et müüja on omast arust maailmaparandaja ja tahtis minutaolist nolki kasvatada. Aga no kui sa ei tea, siis hoia oma suu kinni ja eelarvamused endale. Seda enam kui oled apteeker, mis minu arust on üks delikaatsust eeldav amet.
(Tegelikult ma mõtlesin selle ema ette lasta isegi, aga tal oli korvitäis asju ja mul vaid üks kreem, mille eest maksmisegi olin juba lõpetanud, kui apteeker lõpetas oma porina. Aga see ei ole üldse oluline, kas ma mõtlesin sellele või mitte. Keegi ei tohi endale võtta õigust niimoodi teist arvustada)
Minu meelest väga õige tähelepanek kasvatajalt, olen seda oma emalt ka kuulnud, kes lasteaias töötab. Ehk et kasvamas on nannipunnide põlvkond, kes midagi ei saa, ei oska, ei jaksa jne. Aga see on muidugi vanemate liigse tutiplutitamise tagajärg. Ja no mis vabandus saab olla last mustana aeda saata? Massiliselt ei ole inimestel vett majas või puhtaid varuriideid kodus??? Ühesõnaga kahju vaadata, kuidas inimestel see ratsionaalne talupojamõistus kaduma hakkab ja elatakse oma elu pigem virtuaalkeskkonnas.
Vanematel on seriaalid ja videomängud. Ja kodudes käivad koristajad. Lapsi on muidugi plutotada ja kvaliteetaega veeta, kui muud ahvatlevamat parasjagu ees ei ole.
Mulle see reservedi kleit meeldib väga ei tea kas on sellist veel kuskilt saada?
ma alles ostsin selle, peaks ikka olema 🙂
Issssand kui hea meel mul on, et see nõme lasteaia teema selja taga on!!! Minu lapse rühmas oli palju tõsisemaid probleeme kui nohu- näiteks tuulerõuged 2(!!!!) korda- pooleaastase vahega ja kasvatamata lapsed, kellele ise asju lahti seletades- vaikselt kadusid ka probleemid nendega. Imelik, et nende vanemad, ega kasvataja selgitustöö peale ei tulnud 😀 Aga noh, mida ma ikka nendest asjadest tean 😀
Aga seda ma ütlen küll, et see emana arenemine kestab nii kaua, kuni laps areneb- kõik uus, mida laps õpib (teemad, kogemused jne)- õpid lastega koos ja see on niiii lahe kogemus- meile suurtele 🙂
Ma olen vist ainuke kes kõva häälega naeris sõna: silmnägu üle. ???? Aga võibolla ma olen purjus ka ????
Ma olen sinuga muidu nõus aga üks asi lasteaia juures on tõesti jama..kui seal on kari tatiseid lapsi ning sinu oma nakatub ka alati sellesse nohusse kuid nõrgema immuunsusega saab ka palaviku. Siis sa istud oma titega kodus umbes kaks nädalat, ravid, rohud ja mida kõike veel, laps saab terveks, viid ta aeda ja see sama tatine laps on ikka veel aias sest tema ema ütleb aga kodus ta küll ei köhi/ nuuska!
See ajab tigedaks, sest just pidid olema haiguslehel millr tasustamine on väga kehva, maksud makstud aga vot süüa enam osta ei saa sest laps haige tänu teistelr lastele
Nõus! Meil sama lugu. Teevõitina, aga kõik pisikud saab laps külge. Max nädal lasteaias ja jälle 2-3 nädalat kodus. Nohu nohuks… paraku nohu tekitab pikas plaanis kõrvapõletikku, hingamisteedes haigusi jne. Minu põnn on viimase 6-7 kuu jooksul saanud KOLM!!!! antibiootikumikuuri ja need on kõik alanud nohust. Ja ikka ning jälle on kellelgi purikad ninast väljas, kui ma olen oma lapse täiesti terveks kodus ravinud ja aeda viin. Kõige kurvem minul vanemana on see, et laps nii armastab seal käia ja kui tal peale kolme või nelja päeva aias nina taas tatiseks läheb ning koju peab jääma, siis ta on lausa kurb sest ta tahab sõpradega mängida :/
See mustvalge asi Sul selgas….see ära ei kuku või? Kudagi na ripakil tundub olevat. Õlgadelt juba maha pudisend ja. Püharistikeküll.
Aga Lendeke on oma kärtskollases ku üks suur tibumõmmik! ; )
Kusjuures ma olen tahtnud Lende sündimisest peale juba öelda, et Lende tundub nagu täiega siuke vana hing olevat, selline rahulik ja hullult targa näoga nagu mingi guru ja vana rahu ise 😀 Selle peale nüüd võtsingi kätte ja ütlesin, et mainisid kuidas Lende on nii rahulik ja kaalutlev:)
Paistab, et hukkamõistjaid ikka jagub.
Ilmselt peab laste kasvatamisse ka sisse lülitama idee “et tal oleks rohkem kama teiste arvamusest”.
Viisi “õigesti elada” ei ole olemas, alati leidub keegi, kelle meelest oled ja teed halvasti. Natuke kurb on sellele taas elavat tõestust siin näha, aga noh – nii on. Selline on elu ja maailm.
Ole tugev!
See nunnakleit ei ole sulle… eriti pandameigiga.
Ära soga, väga hästi sobib!
Oleeeee vait! Kui midagi ilusat öelda ei ole, siis lihtsalt vaiki! Ma saan aru, et inimestel on õigus oma arvamust avaldada, aga selline kritiseerine mis on põhjendatud ainult sinu enda maitsest on täielik idiootsus! Kombeid ei ole või? Kui sina käid tänaval tavaliste teksapükstega ja keegi tuleks sulle juurde ja ütleks, et kuule suht rõve näed välja nende pükstega, oleks sul hea tunne? Ah jaaa… Inimesed peituvad anonüümsloori taha ja kõkutavad kodus peale enteri vajutamist, et äkki sai nüüd malluka tuju ära rikkuda. PIIINLIK! Kole ja rumal inimene oled.
BTW mallu ma ise vaatasin, et see sama kleit nii maitsekalt paljastab su ilusa õlajoone, kaunis naine!
Mida kauem ma ema olen olnud ja lapsi juurde ( 2 maimukest kokku) saanud seda enam vaatlen ma asju mõlemat pidi. Tglt olen terve elu olnud selline, kes vaatab asju laiemalt ning ei omista ainult ühte varianti. Ning alati ütlen, et kui sa ei tea, siis sa ei saa ka kindel olla, et vot selline ta ongi. Kui sa küsinud pole, siis ei saa väita, et nii on. Olen kahevahel arvamusega, kui haiged lapsed aeda viiakse. Kui ongi valida kas kuuse all magada või nohune laps lasteaeda viia, siis tõesti esimene variant. Mis aga mind selle teema juures vihale ajab on see, kui kodused emad oma lapsed aeda viivad. Hea küll ehk üks päev, kui emal vaja kuskil käia. Aga kui kodune ema nädal aega viib haiget last ( kes silmnähtavalt päev päevalt haigemaks jääb) lasteaeda, siis tekib küsimus miks. Aga ega ma kõike mõistma peagi siin ilmas ?
Jah, nõus selles osas.
Väga palju on levinud selline hästi naiivne arusaam elust, et kui laps on haigena lasteaias, siis seepärast, et emal pole muud võimalust. Olge nüüd! Või kui laps on pesemata, siis järelikult pole vett majas. Tõsiselt või! Või kui ema poes laksab lapsele piki pead, siis tal on depressioon.
Teate, vahest käituvad inimesed halvasti sest nad ongi … tõsiselt sitad lapsevanemad.
Tead, sa peaksid lasteaias töötama, usu mind, siis sa mõistaks neid teemasid hoopis rohkem ja ehk arvaksid hoopis teistmoodi ?
Ma ka töötan lasteaias ja nii palju tahaks öelda, et endal ka lapsed ja mõningad asjad ON vanemates kinni. Mallukal õigus,kolmene tõesti ei pea kodus ise oma nägu pesema ja kapist puhtaid riideid otsima,ikka lapsebanem peab.
Nohu-ei hammusta küll, aga tõsiaelt jube on kui sõimes on 10 last lõpuks nohus ja jooksed terve päev salvakatega neil järel,rääkimata, kuhu nad seda omakorda veel pühivad. Oehhh! Hea on veel pisemaga kodune olla 🙂
Aga jh,ilusat pühapäeva ja lapsed on vahvad! 🙂
Ma olen ammu aru saanud, et pole mõtet last nohust üdini terveks ravida kodus. Ikka nädal nohuravi kodus ja edasi juba lasteaeda. Nohu nohule ei nakka. Kui “vana nohu” juba all, siis uus kohe peale ei tule. Loomulikult lausterve laps saab kohe uue ringiga nohu kaela omale. Pointless teda siis kodus hoida nii kaua ja ise oma töö pärast põdeda. Selge see, et sellist rühma pole olemas, kus tõesti mitte ühtegi tatist last sees ei ole…
Kahju, et inimesed hindavad lapsi selle järgi, mis neil seljas on või selle järgi, kas tal on nägu pestud või ei ole. Tegelikult on kõik lapsed imearmsad, kui neile selleks võimalus anda. Aga osadelt võetakse kohe see võimalus ära ja lahterdatakse “roppröökuriks”.
Mina käin Mayaga linnas ikka vahel nii, et ta on ise saanud riided valida (on siis mingi vana marjaplekk pluusil või ei ole) ja juukseid ei saa ma ka tal teinekord nädal aega järjest kammida. Kui päris aus olla, siis on mu enda juuksed ka tihti mitu päeva kammimata. Õnneks krunn tulebki sassis juustega ilusam. 😀
Ja kui mänguplatsil või mängutoas tuleb minu juurde tatise ninaga ja mustade riietega laps, siis mul ei ole esimene mõte peas, et “Issand, milline kohutav ema sellel lapsel on!” Pigem vaatan rõõmuga, et laps on saanud rahus möllata. Mida need lapsed siis tegelikult ise tahavad? Ikka segadust ja tralli ja kõik nii mustaks teha kui võimalik. Seda kommentaari kirjutades loopis Maya näiteks pool šokolaadipiimast mööda põrandat ja vaipa laiali. Lähen nüüd küürima. 😀
Olen kahe lapse ema ja lasteaiaõpetaja. Olgem ausad, nii ongi, et lapsed tulevad kasimata lasteaeda, näod mustad, küüned lõikamata jne. Kui rühmas on täid ja õpetajad paluvad, et tüdrukutel oleks juuksed kinni pandud, tullakse sorakil juustega ja on õpetaja see, kes veel oma töö kõrvalt tüdrukutel patse punub, kuna lapse sõnul polnud emmel hommikul aega. Minul, kui õpetajal, võiks ju suva olla, las siis saavad täid, aga ei ole suva, ikka püüan selle aja leida ja õpetan lastele kuidas ise patsi teha ja teen tüdrukutele patsid pähe. Kui siis saavadki lõpuks täid, ei tehta korralikult tõrjet, sain eelmisel aastal ise ka rühmast täid, kui olin esimest trimestrit rase, päris tore oli neid elukaid välja ravida, kui apteegikraami pähe toppida ei tohi. Aga vanematel on lihtsalt suva.
Legendaarne on muidugi haiguste puhul see, et õpetaja ütleb, et lapsel on nohu või et ta köhib nii kõvasti, et teised lapsed ei saa lõunal magada, siis vastatakse, et aga kodus küll ei ole köha ega nohu. No ma ei tea, ma olen ka nagu kahe lapse ema ja kui lapsel on ikka nohu, siis on tal see nii kodus kui lasteaias, sellist varianti, et ainult lasteaias on nohu, ei ole.
Ja, mis jutt see on, et ema ei saa haige lapsega kodus olla? Milleks on hooldusleht, kus makstakse 80% palgast alates esimesest päevast? Minul, lasteaiaõpetajal, ei ole teab mis suur töötasu, aga kui laps on haige, siis olen temaga kodus ja ravin teda.
80% saab haiguslehe puhul küll, aga minu teada arvutatakse seda eelneva aasta sissetulekute põhjal, mitte hetkepalga järgi. Ehk siis, kui olid lapsega eelneval aastal riigi toetuse peal kodus, siis saab 80% miinimumpalgast. Ehk siis, tõenäoliselt sellest korteri maksudeks ja muudeks kuludeks ei piisa…võimalik, et asjad on muutunud ja ma eksin..
Nii on. Olin lapsehoolduspuhkusel terve eelmise aasta, naasesin tööle selle aasta alguses. Hoolduslehe raha arvestatakse ei minu eelneva palga, ammugi mitte emapalga pealt, vaid miinimumpalga pealt, sellest 80% ja omakorda veel tulumaks maha. See teeb päevas mingi 10€ kätte. Ei, ei maksa selle summaga elamiskulusid ega osta toitu lauale. Jumal tänatud, et on välja mõeldud skeemitamine, mees saab võtta haiguslehe, kuid käib tegelikult edasi tööl ning mina saan haiget last kodus hoida ning samal ajal kodust tööd teha, sest töö iseloom on selline ja ülemus vastutulelik. Ja kuigi haige lapse kõrvalt kodus töötamine on kurnav ning lapse suhtes ebaaus, siis saab ta ikkagi minuga koos olla ning teenime ka lisakopika, mille suuname lapse kontole.
Mnjah, ime, et üksivanemad veel elavad…
Olgem ausad see on Eestis ikka sitt süsteem küll, ka tööandja poolelt vaadatuna. Muidugi ei taheta noori naisi/emasid tööle võtta, kui nad tihtipeale haiguslehele jäävad ja tööandja maksab tööjõumakse täie rauaga. Paljud räägivad, et kui tõsta emapalka hakatakse raha pärast lapsi tegema. Eks vaesus sünnitab vaesust ja kes raha pärast lapsi teevad noh eks nad teevad edasi… Kurat aga hakake ükskord vahet tegema töötutel ja töötavatel inimestel! Sellise tööjõupoliitikaga jätkates on tööl käimine vaat et kahjulikumgi. Töötav inimene tahaks ikka tunda kah, et ta tööl käib ja selle eest palka saab…
Kaldun teemast nats kõrvale aga Mina olen see lapsevanem kes on arvamusel, et nohul ja nohul on vahe. Kui lapsel on ikkagi paha olla sest nina on nii kinni, silmad jooksevad vett või ninast vahetpidamata tatti tilgub, siis on selle lapse koht kodus. Piisab paarist päevast kui teha kodus ravi ja lapsel on 3-4 p pärast ilmselgelt parem olla :). Olen ka ise olnud nende lastevanemate hulgas, kelle laps sai algusaastatel käia nädal lasteaias ja kaks kodus. Ilmselgelt tüütu ja õnneks mu tööandja on olnud inimlik. Aga väljaravimata nohu ei ole ka lapse tervist arvestades parim variant. Ja siis viia oma terve laps lasteaeda kus ukse peal tulevad läkastavad ja paha olla tatised põnnid vastu ajab ikka vihaseks küll, sest sisimas juba tead ette et kõik kordub taas:p . Õnneks on piiga saamas varsti viis ja tervis on järjest tugevam. Aga olen ikkagi arvamusel, et paar päeva kodus ja efektiivselt ravida ning siis aeda tagasi viia, kui muud varianti kodus olla pole, oleks see üsna mõistlik. Nii lapse enda, õpetaja kui ka rühmakaaslaste suhtes:)
Nagu öeldud, ma nõustun, et tõbise lapse koht on kodus. Aga mis peaks see ema tegema, kes EI SAA olla kodus?
Ja teised emad saavad kangesti kodus olla? Ravid suure hädaga oma lapse terveks ja loodad, et töökohast veel kinga ei saa ja aias näed uut tõbist last. Väga normaalne su meelest?
Ma tahaks ka teada, mis juhtum see selline on kus ema EI SAA haige lapsega kodus olla? Selles suhtes, et kui lapsel on okseviirus paar päeva siis saab aga paar päeva nohuga olla ei saa? Vôi kuidas selline ei saa tekib?
Ja kui sul väiksem laps ka aeda läheb ning nad neid lasteaiast toodud haiguseid üksteisele nii jagama hakkavad, et sellist perioodi, kus mõlemad terved on, praktiliselt polegi, siis küll sind need haiged lapsed aias segama hakkavad. Iga plörinaga tõesti koju ei pea jätma, aga silmnähtavalt ennast kehvasti tundvate laste aeda toomine on ikka täitsa süüdimatu nii enda kui teiste laste suhtes.
Okei, ma saan aru, et laps ei räägi veel, sest see ei olene meist otseselt alati. Või ei käi potil, kas siis põhjusel, et ema ei “jaksa” enam selle õpetamisega tegeleda või on lapsel muud probleemid. Aga no pesemata laps viia rahva sekka. Siin ei saaks vabanduseks tuua, et vett ei ole. Mismõttes ei ole? Meil oli ka remont ja vett ei olenud nädal aega aga ma ikka leidisn mooduse kuidas hambad pesta ja pea pesta ja puhtana pere hoida. See on nii lai teema, selle üle võiks vaielda lõpmatuseni, kuid fakt on see, et tänapäeval on see kasvatamatus natuke nagu sisse juurdunud inimestele. Mul on kasuema algklasside õpetaja (30 aastat töötanud) ja selline inimene oskab väga argumenteeritult välja tuua tänapäeva probleeme ja erinevusi ning ma võin kindlalt väita, et praeguses ühiskonnas ON probleem sellega, et lapsed on saamatuma kui kunagi varem nagu ka vanemad tihti peale. Lubatud on rohkem kui ei kunagi varem. Ja neid probleeme märkabki inimene, kes veedab päevast päeva aega 10-20 samasuguse lapsega, mis muutub tihtipeale kaoseks. See on üleüldine probleem.
Nagu laps oleks mingi Inglise kuninganna, et hoidku jumal, kui vähe rokane on kuskilt 😀
Sa vist ei saanud päris hästi aru , mida selle kommentaariga öelda taheti :p
Ma arvan, et on vahe, et kas lihtsalt posk on must toiduga ja natuke plekilised riided voi laps kes haiseb ja kellel tagumiku vahe punane ja kipitab ja hammastes suured augud.
Ma arvan, et kui raagitakse, et pesemata laps, siis moeldakse seda viimast varianti.
Olen selle teema algataja. Jah, järgmised kaks kommenteerijat said aru, mida ma silmas pean. Silmas on peetud üldiselt kasimata last ( mitte et tee peal kukkus ja põlved mustad või siis just tekkinud mustus kehal või laps end ise riietanud oma “maitse järgi” – see on loomulik lastega). Aga just need lapsed, keda vanemad hommikuti isegi vannitoast läbi ei vii. Juuksed mitu päeva tegemata, riided juba “lõhnavad”, hambapesust pole kuulnudki ning silmad rähmast juba ketendavad. See on juba algklassidesse üle läinud, rääkimata lasteaiast siis. Mis seal veel toimub?
Ma ei tea, ma ise olen loetud korrad unustades hambad pesemata välja jooksnud ja pärast päev läbi nätsu närinud ebamugavustundest või juuksed sorakil ning uus pats jooksupealt…kuid see on ju ERAND, kõigil juhtub. Kahjuks osadel lastevanematel “Juhtub” igapäev seda.
Nojah, vot, ei puutu kokku sellistega.
Minu lapsed käisid ka aias nii, et silmnägu iga hommik ei jõudnudki pesta, aga vot olidki enamus need päevad, kui ei jõudnud kaussi vett valmis teha (vett majas sees pole, siis oligi keerukas alati jõuda).
Aga riided ja korralik pats olid alati olemas.. Kui mustaks see näoke ja käed ikka magades lähevad.. Aga samas on ka aias selliseid tõesti, kes lähevad eelmisel päeval tehtud patsiga, eelmisest päevast riietega (mustad),küüned on megapikad ja alt väga mustad jne.. Aaaaga- ega ju tegelikult lapsed selles süüdi ei ole! Ja köha-nohu teema…Noo, see pisike nohuke pole hullu.. Aga kui on juures ka kole köha ja tatt koguaeg voolab siis on ikka nõme küll.. Minul laps kuu aega juba kodus.. Sest nohu veel oli (nüüdseks nädal nohuvaba) aga ei julge veel viia, sest äkki jääb kohe jällr tõbiseks.. Las kosub natuke kodus..
No ma ei saa aru, kuidas ei ole märganud selliseid emasid. Neid on ikka massiliselt meie ümber ju. Noored tibiemmed, kes suitsetavad samal ajal kui vankriga jalutavad; pikaküünelised beibed, kellel lapsele väga vähe tähelepanu jääb oma uue kuti ja uusima iphone kõrval; elueitedest emad, kelle jaoks on elu üks suur p a r t y ja FUN, lapsega koosolemise arvelt pannakse pidu, juuakse ja mida veel. See kui inimene pesemata on, ei tähenda, et tal vett pole kodus, see on väga lihtsustatud arusaam, need on need naised, kes peidavad oma shita uue meigi või pahvaka uusima lõhna alla.
ühesõnaga, väga nõus selle lasteaiakasvataja jutuga. selliseid naisi on lademetes, natuke rohkem tähelepanelik peab olema lihtsalt.
Aga kus ma neid märkama peaks? Mina ei tea selliseid inimesi ja minu maja ümber need suitsetavad emad ei jaluta. Ma ei väida, et neid ei eksisteeri, aga MINA nendega kokku puutunud pole. Ja kui inimene on pesemata, siis kust sina tead, miks on?
Ma ei räägi selliste inimeste tutvusringkonda kuulumisest, aga kui vähegi ühiskonnaliige oled ja ringi liigud, siis märkad .. KUI märkad.
No ma olen ju ühiskonnaliige (inimene ja elan …:D), aga vot ei märka. Ma ei käi vist nende kogunemispunktides.
Suhteliselt üldistav on noored emad ühte potti panna, väga inetu ausalt! Mina näiteks olen lapsehoidja ja ka üsna noor, kuid esiteks ma ei suitseta ja teiseks ei teeks seda elusees lapse juures. Lisaks mainiks ära, et mänguväljakul, kus me lapsega käime, käib vahepeal üks 30-40ndates naine, kes suitsetab ja oma lastele sõnaotseses mõttes näkku, seega ei ole see siin mingi AINULT noorte ‘tibuemmede’ probleem. Lisaks elab see laps väga jõukate inimeste rajoonis, seega eeldaks, et see naine ei saa väga rumal olla, aga näed siiski on.
Ma tean väga palju noori emasi ja kõik nad on korralikud. Ja lisaks tean üht peaaegu 40ndates naist, kes on eluaeg on alkohoolik ja suitsetaja jne, suitsetas ja jõi raseduse ajal ja teeb seda ka praegu ning ühesõnaga koguaeg on teinud, kõigi oma 6 lapsega.
Ühesõnaga ma muud ei tahtnudki öelda, kui et väga-väga inetu on üldistamine. Häbi peaks olema!!! Kõik inimesed on erinevad, ükskõik mis vanusegruppi nad ka ei kuuluks.
Mu tekst tuli jumalast segane, kuna kirjutasin selle päris pahaselt, kuid point jääb samaks.
Elus üldistataksegi. Täiskasvanu peab ka aru saama, et ühe või teise rolli (antud juhul ema) kohta käiv üldistav kommentaar on ei käi tema kohta. Ma ka üldistan ja ütlen, et naised ja vanad mehed ei oska sõita, sest olen sellitega palju kokku puutunud (10 a ja mitu sada tuhat km staaži), kuid kas ka Sina, noor naine, kes Sa tunned sõidureegleid ja suudad seejuures ka oma peaga mõelda, peaksid solvuma? Ei usu küll.
Oh jumal hoia! Millal ükskord saadakse üle nendest kunstküüntest ja kunstripsmetest?? Mida need ometi näitavad? Üle juba visanud see kunstküünte jutt, no na**ui las olla need küüned. Sitt lapsevanem võib kindlasti olla ka ilma igasuguse võltsvärgita. Mulle ka meeldivad võltsripsmed ja vahetevahel lasen neid panna, aga ma olen jumala ok inimene, arukas ja normaalne ja kindlasti saab minust tulevikus jumala normaalne ema. Ilge nõme grupeerimine käib pidevalt.
No nt “Kodutunde” saate kontekstis on need kunstripsmed ja -küüned ikka suhteliselt kohutav nähtus! Kui inimesel pole raha osta lapsele voodit aga endale on paigaldatud igasugused “vahvad” kulinad (panek 30 euri, iga kahe nädala tagant hooldus 20 euri jne) siis seal juba tekitavad valikud küsimusi 😉 meie pere elab suhteliselt Eesti keskmiselt (vb isegi veidi paremini aga ei oska ennast nii hinnata 😀 ) aga siiski leian ma et ühes kuus on see suur kulutus 🙂
See teema on tegelikult väga aktuaalne- inimesed võtavad endale vabaduse liiga kergekäeliselt teisi lahterdama. Ja mitte ainult lastega seoses vaid üleüldiselt. Oma raamidest on ilmselt liiga raske välja mõelda- eriti kurb on muidugi see, et minnakse nende “kallale” kes ise ennast kaitsta ei saa- mõtlen siinkohal lapsi.
Olgem sallivamad ja abivalmivamad teiste suhtes ja maailm on parem paik kohe. Ega asjata pole vanasõna- kus viga näed laita seal tule ja aita 😉
Ilusat nädalalõppu ja nautige nendega koosolemist, kellest hoolite 🙂
Mallu vabandust, et küsin, aga kas Mari käib kogu aeg ühe ja sama logopeedi juures? Kui ta käib 3x nädalas ja suuri muutuseid kõnes ei ole siis tasuks juba ammu vahetada ju. Mina olen käinud pojaga Maret Jahu juures, nii kogelesime kui R tähe õppimisega. Kogelemisega käisin 1x ja sain soovitused mida KODUS teha, R tähega käisin kokku 4x ja samuti sain soovitused mida KODUS teha. Pärast paari nädalat oli asi korras. Olen juba ammu aru saanud, et logopeedide ülesanne ongi anda ette kodus tehtavad ülesaanded.
Poeg käib eelkoolis ja õpetajate sõnul on kõne selgus väga oluline, nii teistega suhtlemisel kui lugema/kirjutama õppimisel.
Arvatavasti oled solvunud, et õpetada püüan aga ausalt ma lihtsalt proovin nõu anda, mitte midagi pahaga.
Miks ma solvunud olema peaks? See 3x nädalas logopeedil oli tegelikult näide, Mari ei käi tegelikult 3x nädalas logopeedi juures, vaid ta käib hoopis eripedagoogi juures, sõltuvalt siis 1-3x nädalas. Suuri muutuseid kõnes ma julgeks öelda, et on. Lapsest, kes ei rääkinud ühtegi sõna, on saanud laps, kes räägib nii palju sõnu, et mina neid kokku lugeda ei jõua. Küll aga ei räägi ta siiski veel nii soravalt kui teised temaealised.
Muuseas, Maret Jahuga olen kokku puutunud. Käisime kunagi Mariga tema juures (probleemiga tegelemise algusaegadel) ja ta ütles mulle, et tema ei garanteeriks, et mu laps üldse kunagi rääkima hakkab…Ehk siis jah, ekspert missugune.
Mida k*radit? Eriti äge diagnoos siis!
Oi kui kurb, et selline paha kogemus. Tänu temale saime väga ruttu kogelemisest lahti ja R täht tuli samuti turbokiirusel. Parandus, tänu meile endale, aga ülesanded mida teha ja millele keskenduda olid tema antud. Laps käis veel eelmine aasta tema juures arengutesti tegemas (ise soovisin) ja tulemus oli, et ta teistest omavanustest lastest arenguga ees. Seda ütlevad ka eelkooli õpetajad. Muidugi me oleme palju tööd ka teinud selleks, ise olen kodune ema ja laps pole kunagi lasteaias käinud (ei pea üldse vajalikuks seda) Eelkool, huviringid, trennid annavad palju parema tulemuse.
Aga ausalt ma ei mõelnud pahaga, ju Marile sobib teistsugune taktika.
Tavaliselt oled soovituste peale pahandanud aga ausalt ma ei soovitanud pahaga.
Iseenesest on siin ju olukorrad ka erinevad. Maria, sinu lapsel oli probleeme kogelemise ja r-tähega, mis pole, isiklikult minu mätta otsast, nii suur probleem kui see, et laps üldse ei räägi. Seega ei saa logopeedi arvamust ega lähenemist siinkohal võrrelda. 🙂
Nõustun. Nõustun ka “nohuste laste” teemaga. Ses mõttes, et kui tööjuurest haigusleht võtta laste nohu korral siis tõenäoliselt pole varsti enam ka tööd.. Nii lihtsalt kahjuks on.
Olen samal arvamusel. Kui ma iga nohuga haiguslehe võtaks siis poleks varsti töökohta või parimal juhul on väääääääga tigedad ülemused ja kolleegid. Õnneks meil vanaema, kellele saann lapse sokutada.
See on mitmes sama teema post sult (EI OLE KRIITIKA, ISE MA MUDIN KA IGA IDEED, KUNI PÄRIS ÜHESELT SELGE ON) ja kõik nad meeldivad mulle. KÕIK.
Kuna mul endal oli tendents õudselt südamesse võtta, et “kellelegi ei meeldi”, olgugi ma nüüd juba palju normaalsem ja kavatsen veel pohhuistlikumaks muutuda, on iga avalik meenutus, et kuidagi teisiti tegijad ei ole halvad, vaid teevad oma tingimustes oma parima, väga väga teretulnud.
Ehk tõesti, ma olen nii palju ja kaua bloginud, et ise ka enam ei mäleta, mida rääkinud olen 😀 Ega keegi ei taha ju olla see, kes “teistele ei meeldi”, aga samas ei mahu mulle pähe, et kust tuleb aeg ja viitsimine võõraid lapsi ja inimesi kritiseerida lihtsalt selle pärast, et need ei tee, nagu “normaalne” on. Aga noh, eks olen isegi kunagi sama asja teinud, elu õpetab 😀
Kunagi… khm-khm, paar kuud tagasi. Eks vaata enda sisse ja mõtle, kust sul see viitsimine tuli, siis saad ka teistest ehk aru. Kuigi näiteks see, mida keegi oma Instagrami või Snapchati postitab kedagi teist (kõige vähem sind) ju ei mõjuta, see aga kui ema oma haige lapse lasteaeda toob või temaga lihtsalt ei tegele küll.
Vot, aeg ja vanus panebki märkama, mul on 2 tütart, esimene laps sündis, kui olin 24-ne ja teine , kui olin 30-ne. Pole kunagi suitsetanud, joonud ja ühe sama mehega eluaeg abielus olnud. Mõne arvates olen kindlasti beib ( blond, peenike, firmariided, jeebiga sõidan jne), aga pean ÜLIOLULISEKs, et lapsed oleksid puhtad (eriti veel tüdrukud, kes enamasti on loomupoolest rahulikumad ja ei määri ennast – mul väga-väga rahulikud, kükitavad liivakastis jne), küüned lõigatud, juuksed sätitud ja need, kel tukk, siis lõigatud ja vahetusriided lasteaias olemas, kui lõunasöögi ajal õnnetus juhtub jne. See ei ole vabandus, et hommikul ei jõudnud pesta, no wc-s jõuad käija ja hambaid pesta, aga nägu lapsel ei jõua pesta? Sellised kasimata lapsed on ju minu lapsega päevad läbi koos, kuidas ma neid ei märka, kui nad kätest kinni hoiavad või ühisüritustel koos esinevad? Ma ju näen teisi, kuigi sealsamas ei kritiseeri, aga omaette juurdlen, et miks nii elementaarseid asju ei jõuta teha lapsel? Või väikelaste hambad, hambaravi on tasuta, aga ikka rühmas leidub lapsi, kellel kollased – pruunid- augulised hambad. Neil ühisüritustel näedki vanemaid, mulle ka silma jäänud, et mida pikemad küüned emal, seda mustem laps:D Murphy:D Olematud hambad ja viis numbrit väiksemad riided, isal veel alkolõhnad ka- käisime mingil lasteaia üritusel talvel, kohutav, missuguseid on ikka ilmas.
Täid peas? Oo, appi:D On ju 21. sajand ja arvasin, et see täiteema jäi sinna 80-90-ndatesse, kus vesi oli mõnel veel kaevus või seepi sai osta talongide eest…iuuu.
Nohu-köha-parasiidid- sarlakid jne – enamus lasteaias põevad paar päeva ja juba hommikul alates 7-18.30 need kõige tõbisemad alati platsis, köhivad teistele näkku ja roheline tatt ninast väljas, ok, see pole enam nakkav, aga…sel juhul on mul õnneks võimalus laps lasteaiast koju jätta ja olin lasteaiapäevadel nendega kodus 😀
Ja samuti arvan, et mida rohkem ema lapsega räägib, loeb ette, õpetab ja analüüsib, tegeleb, seda kiiremini hakkab laps rääkima. Mul mõlemad tüdrukud rääkinud vabalt enne 2-aastaseks saamist, tundnud tähti 3-selt ja lugenud raamatuid 5-selt. Ainult selle vahega, et vanemal tüdrukul on tibake halvem mälu, kui nooremal, aga mõlemaid said eliitkooli sisse ja on edukad nii spordis kui ka koolis… Aga tutvusringonnas on elu näidanud, et need, kes ei oska rääkida ja logopeedilised probleemid, siis neil on ka koolis väga raske, lisaks sellele käitumisprobleemid, mis ilmselt saab alguse olematust väljendamisoskusest.
Lihtsalt arutlen ja ei seosta teemat Sinuga, jagan elukogemust, ilma tagamõtteta…lihtsalt mõnele antakse rohkem elus, kui teistele, nt välimus, tarkus, vaimsus, intelligentsus jne. Su lastel on tugev aluspõhi olemas st turvaline kasvukeskkond ja stardiplatvorm -oma ema/isa abielus, oma ilus kodu, lemmikloomad, rahalised võimalused, kõik eeldused, et ise tulevikus sama mustrit jätkata. Mõtle, kui raske on alkohoolikute või üksikvanemate, kärgperede, üürikodust üürikodusse kolivatel vms lastel.
Edu laste kasvatamisel!
Katri, peatäid ei teki mustusest, seega sinu “iuuuu” ja arvamus seebi puudumise kohta on täiesti imelik, võid iga kell ka ise selle nakkuse saada… Ole kui puhas tahes.
Loe natuke: http://www.derma.ee/articles.php?id=150
Jaa, selge see, et igalt poolt võib saada, mandavoshkad ja muud rõvedused võib ka saada igalt poolt. Öäk. Paljude arvates on parasiidid elu loomulik osa, selge see.
Tead, sina mõtle lihtsalt selle peale, kuidas sina teed kõike ilusti ja õigesti ja ei pea olema näiteks mina, kes ma siin lapse täides ja mandavoshkades püherdan, parasiid on parimad sõbrad!