kolm ja pool ja lihtsalt pool

Tere lapsed!

Täna on küll sünnipäevalaadne toode ainult Lendel, aga kuna ka Mari kolme ja poole aastaseks saamine leiab aset ülehomme, siis tunduks imelik ainult ühte kirja kirjutada. Peate mulle andestama, et mu emakas just jaanuarikuus kõige võimsamalt töötab, sest tänu sellele on teie sünnipäevad nii lähestikku, et teid ootavad ees veel pikad aastad ühiseid sünnipäevi, mis kestavad ilmselt nii kaua, kuni üks teist tungivalt eraldi pidu nõuab.

Kuna praegu on alles poolik sünna, siis lähipäevil meil mingit pidu oodata pole, küll aga on mul kindel plaan, et kuna ma Marile tegin poole aasta täitumise puhul ise koogi, siis see sama plaan on mul ka täna. Huvitav, mis kook Lendele maitsta võiks? Nali naljaks, aga tänu oma suure õe heldusele said sina, Lendekene, eile oma elu esimese pulgakommi. Mul pidi süda seisma jääma, kui ma selle kommi su loti külge kleepununa avastasin. Mari ise rõõmsalt kinnitas: “Ende kommi söö!”. Nagu, tore… Ehk siis jah, Lents. Oma kuuendat elukuud võtad sa vastu nii, et sa oled saanud bataati, kõrvitsat, õuna, porgandit ja pulgakommi… Ei no väga tore!

 

Aga no mida ma oskan rääkida pooleaastasest Lendekesest? Sul on tõsine pilk ja asjalik vaade, aga kui keegi sulle vähegi nalja teeb, venib suu kõrvuni. Kui läheduses on tiss, tuleb seda imeda, aga kui satub mingi muu kehaosa suu vastu, siis tuleb sinna vastu peeruhääli teha. See on päris naljakas. Kui kätehaardesse satuvad juuksed, siis tuleb neist kinni haarata ja üldse käivad kõik asjad suhu. Keeramine ja rullumine on ammu selged, tahaks edasi minna ja tahaks istuda, aga ei oska. Küll aga meldib näppida enda põlvi ja kõrvu, need on lahedad, tilbendavad sinu küljes! Öösiti magad kenasti ja oled igati eeskujulik väike pontsakas beebi. Hetkel kaalud sa 9 kilo ja oled umbes 70 cm pikk. Paras tükk! Ja lobised sa ka jube palju!

Marikene, sina oled meil siis kolm ja pool. Viimase poole aastaga on sul nagu mingi kõnelüliti sisse vajutatud ja nüüd sa aina lobised. Jah, mitte ideaalselt, aga see on nii naljakas, kuidas iga päev tuleb juba vähemalt kümme uut sõna. Lõpuks ometi saan ka mina hakata neid postitusi tegema, et kuidas minu laps midagi naljakat ütleb, jess! Näiteks sõna libikas asemel üled sa “piigas!”. Teisi sõnu ütled sa suht õigesti, seega nendega nii palju nalja pole. Aga see on nii tore, kuidas sa vahepeal mu käest kinni võtad ja targutad: “tavaii, anna! tavaiii, ähme! tavaiii, istu!” 😀

Ükspäev võtsid sa paberi kätte, pliiatsid pihku, vaatasid puhast paberit ja ütlesid endamisi: “noniii, üüd oonista!” Ja siis sa joonistasid! Sa oled naljakas, asjalik, sõbralik, armastav, kangekaelne ja täielik väänik, aga sa oled absoluutselt kõige lahedam kolmene maailmas. Seda seniks, kuni Lents kolmeseks saab, siis on vast tema, aga pole hullu, sest selleks ajaks oled sina juba maailma lahedaim kuueaastane!

Ja lapsed, teie koos olete ägedad. Lentsu, kui sa nutad või hädaldad, siis tormab appi suur õde. Esiteks pakub lutti, siis mänguasju, siis teeb pai ja musi ja kui MIDAGI ei aita, siis tullakse väga etteheitvalt minu juurde: “Emmmeeee, anna tita PIIM!” 😀

 

Mida ma küll teeks ja kes ma küll oleks, kui mul poleks teid, mu armsakesed. Te täidate mu päevad helluse, armastuse, sassis tubade ja piimaste särkidega. Aga need on kõige parimad ajad ja ma olen nii õnnelik, et me saame siin kõik niimoodi koos kasvada. Aitäh lapsed, et kui kunagi kuskil pilvepiiril vanemate jagamiseks läks, ütlesite teie, et tavai, me võtame selle naise, ta tundub päris tuus olevat. Ma olen väga tänulik, et te just siia tulite, sest te olete mulle nii niii niiiiiii NIIII armsad ja kallid. Kõik, mida ma teen, on mõeldes teile.

Ma blogin, et teile jääks minust alles minu mõtted. Ma teen head ja tervislikku sööki, et te oleks terved ja tugevad (jah, unustame selle viiekuusele pulgakommi andmise ära :D). Ma proovin olla edukas, et teile garanteerida kõik võimalused elus. Ma olen rõõmus ja õnnelik, et te näeksite, et just selline üks inimene olema peab ja ma valisin teile ka veel takkaotsa nii hea isa, et te saaksite iga päev kõrvalt vaadata, milline on üks õige ja armastav mees, et te iial vähemaga ei lepiks!

Ma tean, et ma ei ole alati nii kannatlik ja eeskujulik, nagu võiks, aga ma annan endast parima. Lihtsalt mõnikord te olete lihtsalt niiii segased (ma siinkohal näitan rohkem näpuga sulle, Mari), et mul on selline tunne, et ma pean endale ise hullusärgi selga ajama ja taksoga hullarisse sõitma 😀 Sinu õnn, et sa jonnides ja maurates nii armas oled.

Vähemalt sina, Lents, ei oska veel jonnida ja ära joosta, aga ega ma selles suhtes lootusi ei hellita, et sa seda kunagi tegema ei hakka. Naudin nii kaua kuni saan!

Palju õnne tibukesed, ma lähen nüüd tordimaterjali ostma!