Ega sellistest probleemidest lihtne rääkida pole, aga ma pean tunnistama, et meie majas on ühel inimesel ikka tugev joomisprobleem. Oleks siis nii, et see ongi vaid ÜHE probleem ja teisi see ei mõjuta, aga nagu te kindlasti kursis olete, siis säärane probleem mõjutab tervet perekonda. Kuna mina olen vaid kannataja, siis võite järeldada, et mul endal joomisprobleemi ei ole.
Igatahes, tegemist ei ole kellegi teise, kui Mariga. See on lihtsalt kohutav, kui halvasti saab üks inimene juua. Nagu, ma mõistan, et inimene ikka vajab päeva jooksul vett ja kuna Mari veel nii palju skilli ei oma, et endale kraanist ise normaalse temperatuuriga vett lasta (meil tuleb kraani valesti keerates pmst keevat vett), siis jätan ma siia-sinna veeklaase ja veepudeleid, et Mari neist rüübata saaks, kui janu tuleb. Isegi tahaks teinekord natukene märjukest, et blogimisehoos ei peaks püsti tõusma ja kööki koperdama.
Aga iga kord, kui ma siin majas lonksu vett võtan, on see kui õnnemäng. Nimelt suudab Mari nii juua, et pool tassi/pudelit on paksult mingi saia-vorsti-baranka-juustu-kisselli-viinamarja-tomati tükke täis. Ka isegi siis, kui meil pole kodus kuu aega ühtegi nendest komponentidest olnud.
Kujutage ette mu tülgastust, kui ma olen endale äsja teinud pudeli kurgivett, selle pahaaimamatult lauale asetanud ja kui ma pool tundi hiljem sellest lonksu tahan võtta, on pudel ÄÄRENI NÄRITUD SAIA TÄIS. Nagu… mismoodi need lapsed joovad? Kas nende suu on seest kogu aeg mingit jama täis? Kas neil on suus eraldi salatasku “tuukritele”, mida siis iga joogi sisse poetada? HOW? WHY?
Millal õpivad lapsed inimese kombel jooma? Päris kopp ees sellest, et tahaks rahus lonksu värskat rüübata ja siis avastad suust mingi poolenesti nätsutatud leivatüki. Ma olen üritanud Marile rääkida, et äkki prooviks mitte oma poolt päeva menüüd joogiklaasi suunata, aga ta ainult naerab, kui ma öögin. Kas ma olen maininud, et mul on eriti kerge okserefleks 😀
This is gonna end up in my mom’s tea!
23 kommentaari
Ma ei saa ka kellegagi samast tassist/pudelist juua. Alati kui keegi lonksu palub, on raske hetk, sest lahke inimesene ei taha “ei” ka öelda, aga pärast ise enam ju sealt juua ei saa 😀 Esteet noh 😀 Aga nii meid kodus kasvatati ja kõik õed-vennad oleme joogimittejagajad. Nii et vbolla ongi sulle ka lahendus siin, et noh, igaleühele oma tass ja teiste omasid ei näpi 😛
Hahahahaaa…sellepärast ma oma joogipudelit kapis hoiangi..et mu imeline 2.9a pieg ei saaks mulle tuukrivett teha…abikaasa…kallikene ikka unustab omase lauale:)
Minu vanaema raius meile (mulle ja vennale) alati väiksena, et enne kruusi joomiseks suule ei tõsta kui suu on tühjaks söödud. Ei saanud mina siis aru, mis häda tal selle suu tühjaks söömisega oli, aga ligi 15 aastat hiljem kui praegu juba teismeikka jõudnud tädipoeg oma esimesi iseseisvaid söömise-joomise oskusi omandamas oli ja jälle see “söö suu tühjaks enne kui jood” justkui katkise grammofoni pealt vanaema suust tulema hakkas, sain aru küll, et see just nimelt selle viisaka (tuukriteta) joogipoolise säilitamise eesmärgil välja mõeldud manitsus on. Selgita Marile ka kas või ühiselt söögilaua taga istudes (iga lonksu ilmselt päeva jooksul jälgida ei jõua, aga laua ääres on ta sul ju ikka silma all), et enne tuleb suu tühjaks süüa ja alles siis tassist jooki peale rüübata – ehk jääb piisava kordamise peale harjumuseks.
Selleks on järjekindlust vaja.
Meie omadel on oma pudelid, millest joovad. Ja mul on oma pudel. Ja nad teavad juba titest saati, et teise pudelit ei näpi. Eriti mitte ema oma.
Sellega olen tuukriprobleemi välistanud. Ja kõhugripi hooajal hügieenilisem ka (st hooajaväliselt on ka hügieenilisem, aga no see oleneb juba sellest, kui “monk” selle koha pealt olla. Ma veits olen).
Mul oli kunagi üks tuttav poiss, kes MITTE KUNAGI ei joonud kellegagi ühest klaasist/pudelist, kustiganes. Tal oli koguaeg oma tops kaasas ja isegi mitteniiväga tuukrite pärast, vaid ta oli kuskilt kuulnud, et pärast on pudelis sama palju ila kui jooki ennast… Asjad olid tavaliselt umbes nii, et A’la istume kolmekesi eriti raputava auto tagaistmel ja keegi teeb veini lahti, mille peale see noormees eiteakust taskust võtab topsi ja on nõus ainult sealt jooma. Kui ma küsisin, et kuidas sa tüdrukutega suudelda saad, siis vastas, et sellega pole probleemi 😀 Täiesti ulmevend ma ei või. Kahtlustan, et tal oli eelmises elus Marisugune laps 😀
Ma ka ei joo kellegi teisega samast klaasist/pudelist või ükskõikmillest. Tuukrid ja ila ja kaaries ja… no ma ei tea, kus mingi suht suva tüübi keel käinud on, eksole 😛
Viina võib-olla jooks samast pitsist, sest no alko desinfitseerib, aga tuukrite vastu jälle ei aita 😛
Kui päris janusse suremas oleks, siis võib-olla jooks kellegi teise pudelist. Võib-olla.
Lastele õpetan ka, et hambaharju ja klaase/joogipudeleid ei jagata.
Muidu mul üldiselt ei ole mingit pisikufoobiat vmt.
Suudlemise koha pealt olen ka hästi peps. Iga suva tüübiga ikka ei suudle. Eriti viimase 14 aasta jooksul 😛
Ma tean, et kaaries on nakkushaigus, aga miks sa arvad, et sa juba imukuna oma vanematelt või sugulastelt pole saanud?
Viina ei tasu ka juua. Nii palju ta nüüd ka ei desinfitseeri. Mul mees sai huuleherpese sõbraga ühest topsist viina juues. 😀
Ma saan aru,et mul on lihtsalt kolmesega vedanud ja tuuktred tema joogist ei leia. Ma omette mõtlen,et kuidas seda püüda “välja juurida” , aga ei mõelnudki välja.
Et siis saab vanemaks ja targemaks?! 🙂
Ja mu omale meeldib lihtsalt saiatükke piima või vee sisse panna, siis teistele pakkuda ja ise joob seda veel suurem isuga, ma kõrval öögin :D.
Haha, mõtlesin esimese lõigu kohta, et misasja, mis Kardoga juhtunud on 😀
Aga meil ka nii, eriti jube kui ostad poest juua ja unustad osta kaks pudelit ja siis lapseke ka juua tahab, siis ongi kõik, sealt enam keegi terve kodutee juua ei saa..aga nüüd me paneme vee sama pudeli sisse ja ostame sama jooki, millel on see plastmass ots, mille ise hammastega lahti tõmbab ja siis joob ning janu korral saame kõik sealt juua 🙂
Minul oli hiljaaegu üks tore kogemus sellega.
Tüdrukule meeldib vahest “ussisuppi” süüa,ostab siis endale poest kiirnuudleid. Tol korral sai ka kõrrejook ostetud. Kodus tegime siis supi valmis ja laps rüüpas kõrrejooki kõrvale. Hiljem koristades vaatasin et topsis on üks tilk sees, joon selle ära ja viskan ära, muidu jääbki.. Ja see hetk, kus ma jõudsin kõrgest sõõmu tõmmata, venis mulle üks uss suhu.. ma isegi ei kujuta ette, kuidas sai see nuudel kõrgest sisse…
Kõrrest **
Autocorrect…
Mul ka on väga kergelt see okserefleks tulema. Hambaid pesen siis ka öögin.. Juba lugedeski neid tuukreid, keel käis suus ringi krt.. 😀
Ei no mida pealkirja. Ja mida algust. 😀 Ma mõtlesin, et nii, kas Kardo on nüüd ära peidetud salajoodik ja teil sügavad perekonnaprobleemid selle pärast või ämm või mis… 😀
vot ei tea jah mis värk neil selle “poetanpudrujoogipudelisse” asjaga on, aga õnneks on mu plikal see etapp möödas suht. (3a1k) muidugi vist söögi kõrvale kui joob, siis küll leiab mõni tuuker tee joogi sisse, aga mingil suvalisel hetkel neid imeelukaid enam joogi sisse ei rända ÕNNEKS. ma ei suuda ka never juua sellist vett kus mingi millimallikas juba sees hõljub.
Oh neid joodikuid ikka 😀
Haha! 😀 No ebareaalselt hea postitus, sa oled lihtsalt parim blogija maailmas!
Sorry, aga naljakas ka ??
Ehmatad siin teisi siukse postitusega ? juba mõtlesin, et Kardo sul räme alkass ? küll see joomine ka selgeks saab kunagi ?
No enne on Mallu ise alkašš kui Kardo. Nali!!!!
kas ikka on nali? 😀