Aeg läheb kuidagi nii ruttu. Alles oli kevad ja sügisene Tenerife tripp maade ja mägede kaugusel, nüüd on selline tunne, et kohe-kohe see ju juba ongi käes. Praegu on ju (kohe) august, mille sisse mahub Saaremaa Merepäevad ja noh muidugi miljon pildistamist. Siis tuleb september – plaan on minna Lätti, Jurmala veekeskusesse. Mitte, et ma terve kuu Saaremaal või Lätis oleks, aga tõesti aeg muudkui vihiseb mööda. Mul on tunne, et ma muust ei blogigi, kui ainult halan, kui kiiresti aeg läheb. Mul tegelikult on vahepeal mega häid ideid, millest blogida, aga kuna ma unustan need kirja panna, unustan ma teemad ka ära. Mis seal ikka, tuleb siin siis niisama häliseda ja haliseda.

Vahepeal otsisin Marile hoidjat. Kuna tema rühm avatakse alles millalgi oktoobris, siis niikaua on ta kodus ja no mitte ei jõua temaga 24/7 mängida ja ringi lasta. Panin alguses kuulutuse Facebooki ja te ei kujuta ette ka, mis kirju ma sain.

“Dere. Dahax teie tibu hoita!”

“Kas on ok, kui tulen oma kahesaja lapsega? Keegi ei palka üksikemasid!!! Ega sina selline ei ole???”

“Mis arvad, kas ettemaksu ka teed?”

“Kui vana teie poeg on?”

“Olen huvitatud”. Kõik, ei sõnagi rohkem. Kas keegi tõesti arvab, et ma SELLE peale vastan talle, et jumal tänatud, muidugi tule kohemaid ja hoia mu last! Peaasi, et huvitatud oled! Ega mind ju ei huvitagi, et kes sa oled või mida sa endast kujutad. Jumal tänatud, et normaalseid kirju oli ka ja täna käiski üks kandidaat Mariga mängimas. Ega mul neid kandidaate vist rohkem vaja polegi, tundus teine päris tore ja Marile ka ta meeldis, seega see taak on nüüd loodetavasti seljataga.

Täiesti teisel teemal, aga kuna siin just kurdeti, et ma pole enam vana-hea Mallu, kes trussikumiisude saagasid ketrab ja hitleremmesid narrib, siis vanade aegade mälestuseks otsustati mind jälle kohtuga ähvardada :D Justnimelt vanade aegade mälestuseks, sest ähvaradajaks ei ole keegi muu, kui õismäel asuva maja korteriühistu esinaine, kelle käsul sinna paar aastat tagasi piiritajad sisse müüriti. Eks ma omal ajal sellest ju kirjutasin (väga emotsioonikalt) ja nüüd 3-4 aastat hiljem leiab daam, et ta on sellest nii haavunud, et andku ma talle 5000 eurot, või läheb kohtusse.

Ütleme nii, et head kohtuteed siis.

Vot selllised lood hommikusse. Mis ise elus head toimub teil?

Jaga: