home, sweet home

Mul on mingi teema sellega, et kui mul pole kõige parem tuju, siis ma koristan. Vanasti, kui ma ekspeikaga tülli läksin, siis oli kohe aru saada, kas ma olen pahane või mitte, sest pahasena seisin ma köögis ja pesin raevukalt nõusid. Nojah, siin majas ma nõusid ei pese, sest ma vist ei vihka midagi rohkem, kui köögi koristamist. Seega olen ma hetkel terve maja ära koristanud, aga köök näeb välja, nagu seal elaks 90aastane pime naine. Õnneks on selle koristamine Kardo rida, nii et ma isegi ei põe.

Ma tegelikult tahtsin näidata, et ma olen ka koristamisele lisaks usinalt värvimisega tegelenud. Vana hea lemmik. Enamik mu selliseid asju, mida ma värvima kukun, on Varnast pärit (vaadake ise fbist, keda huvitab). Kõige esimesena ostsingi vist neilt selle kiiktooli, mis ma alles nüüd ära tuunisin, sest majas polnud ühtegi muud asja, mida värvida. Mari aitas muidugi kaasa.

Ma pole tegelikult päris kindel, kuhu ma selle tooli üldse panen, sest sinna voodi kõrvale see eriti ei sobi, aga pole ka vast väga hullu, sest ma tõstan seda tuba veel raudselt 90x ümber. Küll ma talle sobiva koha leian. Aga kui ma tooli valmis sain ja uhkelt Kardo kutsusin ja isegi “tadaaaaaa!” ütlesin, siis ta lihtsalt vaatas seda pikalt ja ütles: “jah……………väga………….ilus…………” 😀 Ega ma ise ka PÄRIS kindel pole, mis ta tast arvan, aga Marile meeldis ja no las ta siis olla meie väike ühisprojekt.

Ega see muidugi ainukene asi pole, mida ma Varnast ostsin ja ära värvisin. Ükspäev vaatasin, et nende fbis oli 40€ eest pakkuda imeline vitriinkapp, mis lausa hüüdis mu nime. Eriti ägedaks tegi selle fakt, et see sobib ideaalselt mu söögilauaga, mis on samamoodi Varnast pärit. Mina sain selle valgena, aga ma pidin sellegi natsa üle värvima, sest mul polnud lõpuks enam valget värvi ja Mari läbustas selle kogu aeg ära, nõnda ta roheliseks saigi.

Vitriinkapi ainukene miinus on see, et see on mingi vanainimese juurest toodud ja see suur kapi osa haiseb avades nagu vanamuti kopitanud hingeõhk. Viilutasin seepi ja panin seda kappi, aga kui kellelgi on ideid, kuidas seda penskari hingeõhku sealt välja ajada, siis olen üks suur kõrv, sest isegi värvimine ja õues seismine ei aidanud kahjuks väga. Muidugi variant on seda kappi mitte iial enam avada.

Teine dilemma on see, et kas ma peaks kapi jalad ka roheliseks tegema, või jätma pruuniks?

Kuna lapsed magavad, siis sain elutoa ka korda teha, ega kui nad ärkavad, siis on loetud minutite küsimus, millal see kõik jälle laiali loobitakse, aga nii kaua ma nautisin seda, et kõik on korras. Ei viitsinud kaameratki võtta, tegin telefoniga.

Teate, mulle nii meeldib mu ligadi-logadi kodu. Mõnus on siin kohe olla. Eriti, kui see korras on. Ma küll imetlen neid mega stiilseid ja skandinaavia stiilis kodusid, aga mulle meeldib just nii siin elada, et on palju värve ja suvalisi asju ja erinevaid vaipu ja tekke ja pleede ja patju.