0
KURB ON OLLA

kass… maas?

25. august 2017

Ma ei tea, mis on “kass peal” vastand. Kass maas? Kass all? Kass üle? Jah, mul on vist kass üle läinud, see tunduks kõige loogilisem. Võttis natukene aega, aga ma pidin vaikselt imbuma välja selles imelikust tundest, mis mul oli. Ma pidevalt üritan ennast analüüsida ja mõelda, miks ma mingisuguseid tundeid tunnen, aga siinkohal välja ei mõelnudki. Oli lihtsalt selline aeg vist, sest ega tegelikult midagi otseselt pahasti või teistmoodi tavalisest ei olnudki. Lihtsalt olin kuidagi palju hellakesem kõige suhtes, mis ümberringi toimus. Kõik asjad, mis üldiselt mind ei kõiguta, tegid kuidagi palju rohkem haiget ja kõigutasid mu enesetunnet ikka väga.

Näiteks ma olin endale sellise pildi telefoni salvestanud selle mõttega, et vanasti oleksin ma küll niimoodi mõelnud, et KUHU see kadus? Või miks ma kuidagi ennast kaotasin ja enda enesekindluse. Miks ma lasin ennast niimoodi ümbrusest mõjutada?

Praegu vaatan seda pilti ja mõtlen, et oeh, thank god, I’m back! Ja ma pean ilmselgelt tänama oma sõpru ja Kartsi, kes mind läbi selle paari nädala lohistasid. Ühel hommikul ärkasingi ma üles ja mõtlesin, et okei, selle kassiga on nüüd ühel pool, saab jälle rahus edasi elada. Ja kõigele lisaks on kodu ka rohkem korras kui tavaliselt, sest kass ajab mind alati koristama 😀 Win-win!

Küll aga märkasin ma enda madalperioodil seda imelist raisakotkainstinkti, mis inimestel sees on. Näed, et kellegi on paha? Oi, siis mine ja pane ikka jalaga! Noki silmad peast! Praegu tagantjärgi neid arvamusi lugedes mõtlen küll, et issand jumal, et ma ikka mõndadele NII korda lähen, et ei saa minust üle ja ümber, et mu elu üle spekuleerida, lausa naerma ajab. Aga alguses oli küll selline tunne, et … ei jõua enam sellise sitaga tegeleda.

Tegelikult tuleks vist ära surra, et selle sitaga tegelema ei peaks 😀 Seega tuleb siiski edasi elada ja lihtsalt ignoreerida igasuguseid igavlevaid inimesi, kellel paremat teha pole, kui lamajat lüüa. Sest mina tõusen lõpuks ikka püsti, aga nemad on need, kes oma sitases elus edasi virelevad ja ilmselgelt on ka neil päris kurb elu, kui sellise nokkimisega oma aega kulutavad. Niiet noh, I win, bitches! 😉

Mis teie arvate, kas see ongi elu? Et isegi kui kõik on hästi, siis aeg-ajalt, harva, tuleb selline mõõnatunne peale? 

Loe ka neid postitusi!

40 Kommentaari

Jäta kommentaar

  • Avatar
    Vasta anonyymik 27. august 2017 at 16:27

    Mallukas, üks võib-olla väga rumal kommentaar – ära avalda, ja kui tundub mööda olevat, ära vaeva sellega oma pead. Kas on mingi võimalus, et Sinu emotsionaalne madalseis on kuidagi seotud hormoonpreparaadiga, millest millalgi blogisid? Tõesti vabandan isikliku teema pärast. Soovin jõudu ja energiat!

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. august 2017 at 16:37

      ei tea, pigem arvan, et lihtsalt selline… hetk oli. 🙂 aga pead anda ei tea!

  • Avatar
    Vasta Karolin Kevend 27. august 2017 at 09:25

    Jah, kullake – kahjuks, see ongi elu ..
    Ainus õigustus sellele ongi see, et sellistes olukordades tulevad välja inimeste tegelikud mõtted ja olemised. Kes on oma, kes võõras, kes lihsalt raipenärija …
    Sa ei saa muuta oma olemisega seda, et neid mõõnasid ei oleks – need on ja jäävad olema, nii on juba looduse poolt ette nähtud … – sa saad olla ise valmis märkama, kui asi allavett kisub ja see aeg tuleb oma parimal viisil lihtsalt üle elada.
    Siin ei ole õigeid ja valesid variante … peale raisakotkaks või susdialuseks olemise muidugi : aga need on ju äärmused!???
    Neid ei saa kuidagi etaloniks võtta …
    Küll aga – igale inimesele on tarvis aeg-ajalt seda “jalaga kanni” tunnet, et mitte ise mugavustsooni langeda ehk siis manduda raisakotkaks … või selleks, et tekiks elu mõte või …
    Targutada on lihtne …
    Mina kaotasin neil päevil oma suhte, mis alles paar nädalat tagasi kinnitati asjaosalise poolt “abielukindlaks” … täna, kolm päeva peale teadet, et pulmi ei tule, mul on teine … kurdab ta mulle, kui armukade on uus kaaslane ja muud …?
    Nii et, rääkides raisakotkastest … maailmas on veel palju imelikke asju, millega sa loodetavasti kunagi kokku puutuma ei pea ???
    Inimesed ON imelikud ? ja selle vastu ei aita miskit, sest me – kes me mõistame teiste alatust – oleme nende silmis samuti juhmakad, sest : nemad juba oskavad ju elada. ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 27. august 2017 at 09:42

      Isssand jumal, sa siis pead ikka eriti hästi vastu! Laias laastus hea, et sa lahti said sellisest mehest. Mõtle kui olekski abiellunud ja siis oleks kena palet alles näinud … 😀

      • Avatar
        Vasta Karolin Kevend 27. august 2017 at 13:17

        Jah, ei teagi – ühest küljest ju hea, aga mis sa selle äkilise vabadusega ikka teed … ma alles mõtlen – kust see nüüd tuli …
        Aga tundub, et selles maailmas on ikka igaüks enda eest … kui sa teise “mune kukla taha” ei vääna siis teeb seda keegi teine, või veel hullem, väänatakse sind maha ?
        Nii enam- vähem igas teemas – kurb kuidagi ?

  • Avatar
    Vasta Kärt 26. august 2017 at 07:33

    Mina ikka mõtlen pisukese kurbusega inimestele kellel oma elus millegi muuga pole tegeleda kui teiste asjades ja elus surkida.
    Kurb kui inimesed tunnevad ennast teiste eludest nii puudutatuna ja seotuna kuigi nad seda pole..
    Kas tõesti ei ole oma elus mitte midagi põnevat? Mul ei jää aega ega pole tahtmistki oma pere ja sõprade kõrvalt kellegi teise elusid klaarida/arutada 🙂
    Elame ju vaid korra ja tahaks oma peret, kodu ja elu nautida ja tunnetada rahulikult 🙂
    Soovitan seda kõigile,
    Kui kõik tegeleksid oma probleemidega ja eluga sama palju kui teiste omadega siis oleks maailmas ikka väga palju õnnelikke inimesi !

  • Avatar
    Vasta Airi 25. august 2017 at 22:02

    Tore lugeda, et kassikas möödas on!
    Ma arvan, et elus peabki nii olema, tõusud ja mõõnad. Nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid mõtteid. Minu suureks imestuseks suudavad-tahavad-viitsivad-julgevad mõned olla kohe eriti kohutavad ja arvustada teisi eriti julmalt. See näitab vaid halba varju nende enda suunas.
    Mulle siiski meeldib elada mõtteviisiga, et elu on tore ja inimeses on toredad ja head 🙂 Alati leidub kedagi, kellele on ka õnnelik ja rõõmus inimene pinnuks silmas 😉
    Ps! Mul on need madalseisud olnud terve elu enne punaseid külalisi ? Nädalake enne olin kurimuri ja koristasin ja kraamisin nagu hull. Õnneks kestis see 1-2p ? Peale oktoobriplika sündi pole me veel nende punaste sõpradega kohtunud, thank god ? Loodan, et ei kohtu niipea ?

  • Avatar
    Vasta Mia 25. august 2017 at 21:45

    Mul koguaeg mingis mõttes kass peal ja mul on diagnoositud depressioon. Vahepeal mõtlen küll, et huvitav kuidas ‘normaalsed’ inimesed elavad, et mis tunne oleks kui tunneks ennast lihtsalt hästi. Koguaeg! Tundub nii sürr 😀 Aga mul hea meel, et sul nüüd parem olla! 🙂

    • Avatar
      Vasta Karolin Kevend 27. august 2017 at 09:31

      Icc?
      Tegelt, kellegil ei ole kogu aeg hea – me kõik teeme näo, et meil pole probleeme ??
      Lükkame triikimata pesu kappi ja muud tegemata asjad tahatuppa ning esitame maailmale suurepärast elu suurepärases kodus ??

  • Avatar
    Vasta Kerli 25. august 2017 at 21:27

    Hea, et oled tagasi! Nii meeldib su postitusi lugeda.
    Endalgi aegajalt selliseid madalseise. Õnneks aitavad Eestimaa teed, mu truu sõber golf ja imeline Smilers hädast välja ja helgema lehe ette keerata!
    Hea on küll öelda, aga püüa vahet teha kriitikal ja kriitikal. Niisama solgi loopimise peale ei tasuks kulmugi kergitada, ammugi ärrituda või kurvastada.
    Kas ei saaks teha kuidagi statistikat, et kui palju mingi postituse all on positiivseid kommentaare ja kui palju negatiivseid?
    Omast kogemusest tean, et tihti jäävad kahjuks meelde rohkem need negatiivsed.

  • Avatar
    Vasta Kadi 25. august 2017 at 18:58

    Minul on ka selliseid madalseise. Siis ma juurdlen tavaliselt elu mõttekuse üle või üritan seda elu mõtet ruttu leida.?? Mõnikord on need perioodid mõnepäevased, mõnikord pikemad. Aga pärast jama möödumist on kuidagi hästi hea olla. Kõik on kuidagi ilus ja uus. Olen veidi selline veidrik, aga no mis teha.. Õnneks elukaaslane on mõistev. Eks temalgi on raskemaid hetki, aga ta elab seda teistmoodi välja. Mina poen oma urgu, olen omaette, kassin, nutan patja, eraldun ühiskonnast. Aga siis tulen jälle urust välja. Kaua sa ikka kassid eksole!

  • Avatar
    Vasta Mir. 25. august 2017 at 18:22

    Sul pole ju see kass peal olnud alates poliitika teemast, vaid juba pikemat aega – aasta-kaks? Tegid mingi dramaatilise live-i, kuidas hullult pillisid. Ei mäletagi, mis teema see järjekordselt oli. Võibolla tüli Eveliisiga? Sul käib neid nutuhooge ja kasse ju niiii tihti peal. Minu arust oled sa selline üliemotsionaalne ja tundlik alates sellest ajast, kui kirjutasid, et kass tuli peale, kui üritasite teist last saada, aga ei õnnestunud.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. august 2017 at 19:22

      Ma ei nõustu sinuga 😀

  • Avatar
    Vasta Eevi 25. august 2017 at 17:41

    Yo. Ma lihtsalt tahtsin öelda, et mitte kõik, kes vähegi kriitilisemaid kommentaare siia panevad pole ise mingid sitase eluga noliferid. Mul täitsa naiss elu by the way…lihtsalt sorry aga mind lihtsalt ajab natuke närvi kui inimesed on niii kuradi etteaimatava käitumisega, et algul paugun, kuda blogin ainult reklaamtekste ja 3p hiljem i’m bäääääk bitches. Oli vaja siis sellise dramaatilise pauguga “areenilt”lahkuda et 3p hiljem tagasi roomata ja öelda ups üle läks..selleasemel et kohe kui blogimisest kopp ees oli paar päeva omaette olla ja siis naasta..oleks vähe normaalsem käitumismaneer olnud. Aa oih…siis sa poleks saanud neid 100+ jüngrite RIP stiilis ya “you will be missed” stiilis kommentaare lugeda. Elagu maniakaalne egomaniaklus.. if thats even a word.

    • Avatar
      Vasta Gea 25. august 2017 at 17:50

      Haha, word.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. august 2017 at 19:23

      Kuhu ma dramaatiliselt lahkusin? Ma ütlesin, et minu enda mõtted ja arutelud teatud teemadest on parooli all ja olidki ju. Kus ma ütlesin, et ma enam kunagi ei blogi vms? Ja kus ma ütlesin, et iga kriitiline kommentaar tuleb “sitaselt noulaiferilt”?

      • Avatar
        Vasta Maria 25. august 2017 at 23:03

        Sest sitane nolifer tundis ennast puudutatuna:D…

  • Avatar
    Vasta Biku 25. august 2017 at 17:00

    Mul on ka täna kass peal. Kuidagi kurb ja sitt ja kehv on olla. Mitte fyysiliselt vaid just vaimselt ja mul on selleks kusjuures põhjus täiesti olemas. Tegelikult on mu elu jumalast okei ja yldse parim aeg mu elus ja tavaliselt olen selline rõõmus ja hullult sõbralik kõigiga, aa muidu ega ma siis olen ka inimestega sõbralik ja tore kui mul kass peal on korraks 😀 ma lihtsalt ei oska oma kassi teiste peale välja valada. Omaette kassin ja kurvastan. Kuigi kui ma täna poes käisin ja tänaval siis mul oli tunne et kõik võiks mult tee pealt eest kerida ja vähem muneda. Aga njah, põhjust ma tean :/

  • Avatar
    Vasta Kristo 25. august 2017 at 14:50

    Oo, “vana hea” Mallu on tagasi, super! 😀

  • Avatar
    Vasta MP 25. august 2017 at 14:50

    Teemast kõrvale, aga kuna sügis on juba põhimõtteliselt ukse ees, siis kas hakkab MELU.TV uuesti tööle ja on lootust oodata midagi uut ja põnevat vms? 🙂

  • Avatar
    Vasta Katss 25. august 2017 at 13:40

    Sattusin alles sellise quote peale. “Never wish them pain. That’s not who you are. If they caused you pain, they must have pain inside. Wish them healing. That’s what they need.” Täpselt nii ma proovingi teha, kui keegi väga jobu on, sest ilmselt on neil niigi raske olla need, kes nad on.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. august 2017 at 13:44

      Just, ma ise umbes mõtlen sama 🙂

  • Avatar
    Vasta Laura 25. august 2017 at 13:23

    Nii hea lugeda , et” kassist” üle said. See on hea tunne , tean omast käest.
    Aga sina Mallu meenutad mulle pajupuu oksa, painutatud palju tahad sa ikka jääd püsti ! Tubli naine oled !

  • Avatar
    Vasta C. 25. august 2017 at 13:14

    Tean väga hästi, millest räägid. Mul ka see periood käsil praegu. Mulle sobib see, kui lihtsalt läbi põen, keegi ei saagi mind selles osas aidata ..

    Samas vihale ajab see, kui keegi proovib põhjust välja surkida .. aga seda pole, lihtsalt kassimise tuju .. ja keegi ei usu seda 😀

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. august 2017 at 13:19

      Jaa, mul ka üks vana tuttav (kellega üldse ei suhtle ja ainult seda ta teab, mida ala blogist loeb) kogu aeg üritab mind diagnoosida 😀 Natuke naljakas, et inimesel muud elu pole, aga no mis teha, kui ma niii tähtis olen talle 😀

      • Avatar
        Vasta iSiil 25. august 2017 at 17:57

        Ma vaatasin ka selle vana tuttava analüüse ja mõtlesin, et kurat, tema on ju see, kelle per*et kõik kogu aeg ärritab, mitte sind. Et nagu “ma olen nii mures” on tegelt “tahan ära panna” või siis liiga palju vaba aega. Naljakas, kuidas inimese iseloom tegelikult ju läbi paistab. Sina tundud ülitsill ja nii kirjutadki, ma elu sees ei usuks, et sa suudaks kuidagi nii hästi kahte palet hoida. Ja tema kirjutised näitavad, milline tema on… not that nice 😀

  • Avatar
    Vasta Birx 25. august 2017 at 13:04

    Eks selliseid perioode on minulgi ja tavaliselt tulevad nad liigsest nõudlikusest enda suhtes, lisaks veel sellest, et sündisin enesekriitikameelega – see viimane pole paha ja seda võiks rohkematel inimestel olla, siis nad ei vigiseks nii palju teiste kallal ja tegeleksid vahelduse mõttes endaga ka. Mul on vahel sellised eriti nõmedad päevad, kus mind kõik häirib, iga väiksemgi asi. Üritan selleks ajaks tavaliselt suuremad rahvakohtumised ära jätta ja õnneks tean ka selliste päevade põhjuseid – mul on endal lihtsalt midagi, millega ma pole rahul või tegin midagi valesti, oleksin võinud teistmoodi teha. Mehele annan nendeks päevadeks hoiatuse, et ta mind liigselt ei torgiks, samuti ütlen, et asi pole temas, sest ma ise nii vihkan kui ma ei tea põhjust, miks inimene mu kõrval nii viril on.

    Ja siis on sellised päevad, kui ärkan üles ja naeratan, sest elu on ilus, katus on peakohal, tervis on alles, toit on laual, inimesed minu elus on suurepärased (isegi, kui nad seda pole, aga ilusad hommikud näitavad mulle, et ei tasu alati inimestes vigu ostida). Sellistel päevadel ma saan aru, et elada tasub isegi siis, kui see elu pole 100% meie jutipulga järgi, sest asjad on pidevas muutumises ja pärast kõige pimedamat aega tuleb lõpuks alati päike välja.

    Üldiselt ma arvan, et ilmas on kolm sorti inimesi, need kes endalt väga palju nõuavad ja pole kunagi rahul, need kes teistel koguaeg midagi eeldavad ja pole rahul ja siis on see kolmas sort, kes elab – ei oota ei endalt ega teistelt liiga palju ning saab kõigega hakkama. Ma arvan, et see viimane on kõige õnnelikum ja üritan ka ise rohkem selline olla.

  • Avatar
    Vasta Sirly 25. august 2017 at 13:00

    Kuuseis selline või ma ei tea, aga mul praegu see mõõn. Mitte midagi pole halvasti, aga tujutu ja kurb on olla. Suure hirmuga tegin rasedustesti, et ega ma äkki hoopis lapseootel pole. Õnneks mitte (beebi majas, sp õnneks). Igatahes ootan, et mööda saaks, jorisen ilmaaasjata mehe kallalgi juba. Seega, kõtt kassile, aeg oleks minna ära 🙂

  • Avatar
    Vasta jane 25. august 2017 at 12:56

    Kõige parem aeg on siis,kui üks s*** on möödas ja järgmine veel tulemata.Ema ytleb mul alati nii ?

  • Avatar
    Vasta Kris 25. august 2017 at 12:44

    No vahest ikka võib selline periood tekkida, ei saagi olla 24/7 elu lill.. et neid teisi ilusamaid hetki märgata ja hinnata, peabki vahel kass külla tulema onju)). Soovin sulle veel paksemat nahka ja ole tubli edasi.

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. august 2017 at 12:45

      Aitäh, Kris!

  • Avatar
    Vasta Sandra 25. august 2017 at 12:35

    Jaa, absoluutselt see ongi elu. Naistel eriti. ? Ma olen ka vahel lampi ilma põhjuseta kurb ja apaatne ja tujutu ja mis kõil veel. Palju-palju õnne, nii-nii hea meel, et Sul parem on! Teeks Sulle kohe suure karukallistuse kui saaks. Ma ikka mitu korda mõelnud, kuidas Sul läheb. Hurraa, Mallu is back! ?

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. august 2017 at 12:38

      Okei, hea teada, et ma ainukene ei ole 😀 Mul on tõesti parem. Näiteks eile mõtlesin, et no mis mu elukesel viga on. Panin Lende magama, tulin alla, Kardo oli mulle küünaldega vahuvanni teinud, kuhu pani veel klaasi punast veini ja viinamarju. Kuna ma veini ei tahtnud, siis tegi oma aia piparmünditeed kõrvale 😀 #elu!

      • Avatar
        Vasta Sandra 25. august 2017 at 12:41

        Awww. Nii armas. Thats life, me olemegi haiglaselt emotsionaalsed ja tujukad elukad ja tõesti Sul on suurepärane elu ja pere! ❤

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 25. august 2017 at 12:45

          Ma üldiselt ei ole üldse väga tujukas, aga nüüd jah, juhtus 😀

  • Avatar
    Vasta Kaisa 25. august 2017 at 12:28

    Absoluutselt! Elu ongi ju selline- ei saa head ilma halvata ja halba ilma heata. Kui mul selliune periood tuleb, siis on see kohe näha- ma muutun apaatseks ja mu tähelepanu on sellistel aegadel väga raske püüda. Elukaaslane avastas õnneks mooduse, nii et väga kaua sellised ajad ei kesta 🙂

    AGA- väga tore, et sul kass jeed tõmbas, rõõmus Mallukas on 100 või isegi 1000 korda parem! 🙂

    • Mallukas
      Vasta Mallukas 25. august 2017 at 12:40

      jei, tänks! mis su elukaaslase moodus on? kui see just on… sünnis asi 😀

      • Avatar
        Vasta Sandra 25. august 2017 at 12:42

        ??? Ma pigem pakun, et see on nats mittesünnis. ?

        • Mallukas
          Vasta Mallukas 25. august 2017 at 12:45

          Haha, mulle ka Kardo pakkus vahepeal väga ebasündsaid variante välja 😀

          • Avatar
            Sandra 25. august 2017 at 19:33

            Mallu, Su enda sõnad ju, et keretäis keppi teeb hea enesetunde. ?